Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE) esimene lugemine
2025-10-22
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja toetab nimeseaduse muutmist (719 SE) selle sisu poolest, kuid rõhutab, et tegemist on eelkõige "viimase häda eelnõuga," mis on vajalik 120 miljoni euro suuruse trahvi vältimiseks seoses Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastuga. Ta kritiseerib valitsuse ebaühtlast seadusloome kiirust, vastandades EL-i rahaga seotud ülikiireid eelnõusid aastateks seisma jäänud kodumaiste algatustega (nt abipolitseinike õigused).
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailsust seadusloome protseduurides ja finantsküsimustes, teades täpselt trahvi suurust (120 miljonit eurot) ja selle seost taasterahastuga. Ta on kursis eelnõu tehniliste detailidega, nagu selle lühidus (poolteist lehekülge, kolm paragrahvi), ajalooline marineerimine (alates 2015) ja uue süsteemi mõju ametnike arvule ning teeninduskeskuste asukohtadele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on kriitiline, skeptiline ja filosoofiline, kasutades kujundlikke väljendeid (nt "marineeritud," "piits," "jäetakse vaikselt riiulile surema"). Ta esitab loogilisi argumente (finantsrisk) segatuna isiklike ja ajalooliste viidetega (Verikäpa Tann) ning rõhutab tungivalt vajadust tähtaegadest kinni pidada, et vältida trahvi.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus debatis, esitades konkreetseid küsimusi ministrile ja viidates varasemale osalemisele komisjoni aruteludel. Ta mainib ka hiljutist kohtumist ministriga Sisekaitseakadeemias, kus arutati abipolitseinike õigusi, näidates seotust julgeolekuvaldkonnaga.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja kritiseerib valitsust eelkõige protseduuriliste ja prioriteetide seadmise küsimustes, heites ette seadusloome ebaefektiivsust ja aeglust. Ta süüdistab valitsust poliittehnoloogilises lähenemises, millega olulised eelnõud (nt lastepäeva eelnõu) jäetakse "vaikselt hääbuma" ilma otsese hääletuseta.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ebapiisav teave.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja mainib nimeseaduse rakendamise kontekstis konkreetselt nelja teeninduskeskuse asukohta, mis jäävad pärast digitaliseerimist alles: Tallinn, Pärnu, Jõhvi ja Haapsalu. Samuti viitab ta kohalikule ajaloole (Ignatsi Jaagu naabrimees Verikäpa Tann), tuues sisse regionaalse kultuurilise tausta.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja rõhutab fiskaalset vastutust ja vajadust vältida 120 miljoni euro suurust trahvi, mis on seotud EL-i taaste- ja vastupidavusrahastuga. Ta toetab digitaliseerimise kaudu saavutatavat efektiivsust, märkides, et see vähendab nimevahetusega tegelevate ametnike arvu paarikümnelt neljale.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb nimeseaduse sotsiaalseid ja julgeolekuaspekte, tõstatades küsimuse kurjategijate või pedofiilide uue identiteedi vormistamise võimalikkusest. Ta märgib ka, et uue seadusega ei saa võtta teise sugupoole nime ega sümboleid. Lisaks väljendab ta muret lastepäeva eelnõu saatuse pärast.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (719 SE), mille vastuvõtmist toetatakse, kuid mille puhul rõhutatakse kiirustamise vajadust EL-i tähtaegade tõttu. Sekundaarselt on fookuses abipolitseinikele minimaalsete õiguste andmise eelnõu, mille aeglast liikumist kritiseeritakse.
5 Analüüsitud kõnesid