Päevakorra profiil: Peeter Ernits
Isikuid sunniviisilise kadumise eest kaitsva rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (681 SE) esimene lugemine
2025-10-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja suhtub konventsiooni (681 SE) ettevaatlikult ja väärtuspõhiselt, nimetades seda Eesti kultuuriruumis mittekasutatavaks "libahundieelnõuks". Kuigi ta kahtleb selle vajalikkuses, toetab ta eelnõu menetluslikku edasiliikumist konsensuse alusel, et näidata Eesti kuulumist rahvusvahelisse kogukonda. Tema peamine mure on seotud sellega, kas eelnõu on seotud sisserändega riikidest, kus sellised kuriteod on levinud.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi konventsiooni ajaloo (esimene katse 2013, tõlke maksumus 150 eurot) ja geograafilise leviku (Iraak, Sri Lanka) osas. Ta teeb võrdlusi Eesti karistusseadustikuga, tuues välja, et kuigi seal on sarnaseid mõisteid (nt vabaduse võtmine, ebaseaduslik vangistuses hoidmine), ei ole need päris samad. Ta toetub oma analüüsis komisjoni arutelu detailidele ja ministri selgitustele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on informeeriv, kuid irooniline ja skeptiline, kasutades rahvakeelseid väljendeid nagu "libahundieelnõu" ja "ülessoojendamine". Ta tasakaalustab detailset menetluslikku aruandlust (komisjoni liikmed, kuupäevad) kultuuriliste ja anekdootlike näidetega (Jüri ja Liisa lugu), et rõhutada eelnõu teoreetilist olemust. Tone on üldiselt vestluslik ja mitteformaalne.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster hõlmab aktiivset osalemist komisjoni töös, sealhulgas 23. septembri istungil, kus arutati eelnõu pikalt ja laialt. Ta määrati eelnõu esimese lugemise ettekandjaks, mis viitab aktiivsele rollile seadusandlikus protsessis.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsest vastasseisu poliitiliste oponentidega ei esine, kuna komisjonis saavutati konsensus. Küll aga väljendab kõneleja kahtlust eelnõu asjakohasuse suhtes, vihjates, et see tegeleb probleemidega, mis on Eesti kultuuriruumile võõrad.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konsensuslik ja menetluslikult korrektne, rõhutades, et kõik otsused komisjonis (sh eelnõu päevakorda võtmine ja ettekandja määramine) tehti üksmeelselt. Ta mainib nimepidi komisjoni liikmeid (nt Hanimägi, Karilaid, Pikhof, Randpere) ja justiitsministrit, kellega arutelu toimus.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on rahvusvaheline, tuues esile sunniviisilise kadumise leviku Iraagis, Sri Lankal ja Kongos. Samas tõstatatakse küsimus, kas konventsiooni ülessoojendamine on seotud suurenenud sisserändega nendest riikidest ja sellest tulenevate kultuuriliste konfliktidega Eestis.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaateid ei käsitleta, välja arvatud viide eelnõu menetlemise madalale kulule (150 eurot tõlke peale), mis näitab teadlikkust menetluskuludest.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb sotsiaalseid küsimusi immigratsiooni ja kultuurikonfliktide kontekstis, tuues näiteid perekonnasisesest sunniviisilisest kadumisest (Jüri/Liisa näide), mis on levinud teistes kultuuriruumides. Ta väljendab lootust, et selline komme Eestis ei levi.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu (681 SE) ratifitseerimisel. Kõneleja keskendub eelnõu tehnilisele küljele, selle definitsioonidele ning menetluse konsensuslikule läbiviimisele, olles ise ettekandja rollis.
2 Analüüsitud kõnesid