XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-10-16 14:00
Istung: 4
Toimetatud: Ei
8
Päevakorra punktid
8/8
AI kokkuvõtted
100.0%
AI kaetus
Tõlke valmidus
Inglise keelde tõlgitud
8/8
pealkirju tõlgitud (100.0%)
AI kokkuvõtteid tõlgitud (100.0%)
531/531
AI kokkuvõtteid tõlgitud (100.0%)
Vene keelde tõlgitud
8/8
pealkirju tõlgitud (100.0%)
AI kokkuvõtteid tõlgitud (100.0%)
531/531
AI kokkuvõtteid tõlgitud (100.0%)
1-8 / 8 päevakorra punktid
AI kokkuvõtted: 2/2 (100.0%)
Kokkuvõte
Päevakorrapunktis jätkati Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 esimest lugemist, mis oli eelmisel istungil pooleli jäänud. Arutelu oli lõpetatud ning asuti hääletama eelnõu tagasilükkamise ettepaneku üle. Juhtivkomisjon oli teinud ettepaneku lugemine lõpetada, kuid Isamaa, Eesti Keskerakonna ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna …
otsust 3
AI kokkuvõtted: 60/60 (100.0%)
Kokkuvõte
Päevakorral oli Riigikogu esimene lugemine vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 juurde. Eelnõu käsitleb Teenistuse arestimaja teenuse osutamist Tallinna vanglas ja sellega seonduvaid eelarveseoseid ning kohaliku tasandi raames tehtavaid korralduslikke muudatusi. Põhjenduseks tuuakse, et suur osa kuludest tuleb katta täiendava kärpimise teel vanglateenistuse eelarves ning teenuse osutamiseks mandub osa tegevust Justiitsministeeriumi …
otsust 1
AI kokkuvõtted: 20/20 (100.0%)
Kokkuvõte
Kolmas päevakorrapunkt puudutas Riigikogu avalduse "Krimmitatarlaste 1944. aasta suurküüditamise genotsiidiaktiks tunnistamine" eelnõu 521 esimese lugemise menetlust. Edastatud avalduses osales 54 Riigikogu liiget ja juhtivkomisjoniks määrati väliskomisjon; eelnõu menetlusse võttis Riigikogu juhatus 8. oktoobril. Avalduse sisu keskendus kolmele peamisele teemale: esiteks kinnitusele, et tegemist on genotsiidiaktiga – krimmitatarlaste deportatsioon ning nende …
otsust 2
AI kokkuvõtted: 89/89 (100.0%)
Kokkuvõte
Neljas päevakorrapunkt käsitles Riigikogu ees riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 511 esimese lugemise menetlust. Ettekande tegi Riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Põhisõnum oli, et eelnõu eesmärk on suurendada riigieelarve läbipaistvust alates 2025. aastast ning Euroopa Liidu uutes fiskaalreeglites tühistada ebavajalik stabiilsusprogrammi nõue. Muudatuste tõttu lisatakse tegevuspõhisele jaotusele kulude majanduslik sisu …
otsust 1
AI kokkuvõtted: 128/128 (100.0%)
Kokkuvõte
Riigikogu asus arutama Vabariigi Valitsuse algatatud julgeolekumaksu seaduse eelnõu 512 esimest lugemist. Ettekandja, rahandusminister Jürgen Ligi, põhjendas maksu vajalikkust Venemaa agressioonisõjast tingitud kiirendatud julgeolekukulu kasvuga (üle 3% SKP-st) ja riigirahanduse kaheksa-aastase võlgu elamise tagajärgedega. Julgeolekumaks on tähtajaline (kuni 2028. aasta lõpuni) ja laiapõhjaline, koosnedes 2% käibemaksu tõusust (alates 01.07.2025), 2% …
otsust 3
AI kokkuvõtted: 175/175 (100.0%)
Kokkuvõte
Riigikogu arutas 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 513 esimest lugemist. Ettekandjaks nimetati riigikogu kõnetooli rahandusminister Jürgen Ligi. Üles tõsteti maksu‑ ja eelarvepoliitika ning kaitsekulude keerdkäigud, viidati majanduskasvu ja inflatsiooni vahelisele tasakaalule, ning toodi välja olulised investeeringud ja juhitavad mahtud nii riigi kui Euroopa Liidu vahenditest. Samuti toodi esile vautšerlikke küsimusi …
otsust 1
AI kokkuvõtted: 21/21 (100.0%)
Kokkuvõte
Eelnõu käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seadust (vaimse tervise teenus) esimese lugemise. Eesmärk on suurendada vaimse tervise teenuste kättesaadavust ning luua riigieelarveline ressurss kohalikele omavalitsustele nende teenuste pakkumiseks, rõhuasetus on madala lävendiga ja kergesti kättesaadavate teenuste arendamisel lähedal elukohale. Toetus jagatakse elanike arvu alusel ning minimaalne …
otsust 2
AI kokkuvõtted: 36/36 (100.0%)
Kokkuvõte
Esimesel lugemisel käsitletakse Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu 508, mis puudutab pensionäritoetust. Eelnõu näeb ette, et üksi elava pensionäri toetusena makstakse 200 eurot aastas ning alates 2025. aastast ei maksta seda summat neile, kes elavad üldhoolekandeasutuses. Lisaks käsitletakse hooldekodude ja üldhooldekodude koha maksumuste korrigeerimist ning ressursside jaotust …