Liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (429 SE) esimene lugemine

Oleme jõudnud järgmise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Kristen Michali.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees liiklusseaduse ning politsei- ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 429 esimesel lugemisel. Selle eelnõu peamine eesmärk on tõsta vähem kaitstud liiklejate turvalisust ning luua selgemad ja konkreetsemad reeglid kergliikurite kasutamisele. Eelnõu sisaldab reegleid, mille alusel saavad omavalitsused õiguse kehtestada nõuded eelkõige kergliikurite, aga ka pisimopeedide ja jalgrataste rendile või üürile andmisele. See tähendab õigust kehtestada tehniliste nõuete kaudu eeltoodud sõidukitele parkimise piiranguid, luua nii-öelda kaitstud alad või [määrata] kellaajad, millal sõidukite sõidukiirus peab olema piiratud. Valdav osa õnnetustest on seni toimunud just laenatud kergliikuritega, nädalavahetuseti ning õhtustel aegadel, kui paratamatult on riskikäitumine suurem. Kergliikurite puhul muudetakse täpsemaks parkimisreegleid. Edaspidi tuleb kergliikur parkida paralleelselt kergliiklustee äärega ja takistuste puudumisel sellest mitte kaugemale kui 0,2 meetrit. Samuti on jätkuvalt nõue hoida 1,5 meetrit läbipääsuala ehk kõnniteel kergliikurit parkides tuleb jätta teistele liiklejatele vabaks vähemalt 1,5 meetri laiune teeosa. Siseministeeriumi ja politsei ettepanekul kehtestatakse liiklusohutuse tagamiseks kergliikuri juhile, jalgratturile ja pisimopeedi juhile maksimaalne lubatud alkoholi piirmäär, milleks on 0,5 promilli ehk 0,25 milligrammi alkoholi ühes liitris väljahingatavas õhus. Siiamaani tuli politseil anda kontrollimisel subjektiivne hinnang, kas tegemist on joobeseisundiga või mitte. Selge piirmäär teeb edaspidi lihtsamaks avaliku korra hoidmise ning annab võimaluse ka igaühel endal oma seisundit hinnata. Loomulikult tasub sõitma minna kaine peaga. Mootorsõidukitega seonduvalt määratletakse eelnõus reeglid, et ees olevast ratturist, kergliikuri juhist ja pisimopeedi juhist tuleb mööduda vähemalt 1,5 meetri kauguselt. Ka on oluline muudatus see, et peatumist lubava liiklusmärgita ei tohi enam kõnniteel auto peatuda. Kõnnitee jääb jalakäijatele ja sõidukid püsivad sõiduteel. Seni kehtis põhimõte, et kõnniteel võib kauba laadimiseks peatuda mootorsõidukiga ka juhul, kui selleks ei ole liikluskorralduslikult eeldusi loodud. Vastava liikluskorraldusvahendiga märgistatud kaubalaadimise kohad peatumiseks ja parkimiseks saab korraldada kohalik omavalitsus, maavaldaja, ettevõte või näiteks korteriühistu. Parkimis[reeglite] rikkujate mõjutamiseks tõusevad ka peatumise ja parkimise nõuete rikkumisega seotud maksimaalsed trahvimäärad: üldmenetluses 40 eurolt 80 eurole ning kirjalikus hoiatusmenetluses ja lühimenetluses 20 eurolt 40 eurole. Kui rikkumine on ohtlik teistele liiklejatele või häirib oluliselt liiklust, seega on niinimetatud enamohtlik koosseis, siis tõuseb lühimenetluses mõjutustrahvimäär 40 eurolt 80 eurole ning kirjalikus hoiatusmenetluses määratakse trahv suurusega 80 eurot. Muudest muudatustest ka paar lauset. Eelnõu kohaselt tehakse tehniline muudatus, millega ühendatakse kiiruskaamerate andmekogu politsei andmekoguga, et tagada andmekogu turvanõuded, tehniline võimekus ja riigi kulude kokkuhoid. Hetkel juba liiguvad andmed Transpordiameti andmekogust X-tee vahendusel politsei andmekogusse, kuid seal on praeguste andmemahtude juures olnud takistusi. Lahenduseks on andmete edastamise vahekihi kaotamine. Kiiruskaamerate andmekogu üleviimisega politsei andmekogusse ei muudeta automaatse liiklusjärelevalve läbiviimise põhimõtteid, kogutavaid andmeid ega kogutud andmete kasutamise põhimõtet. Tänan kuulamast ja vastan küsimustele!

Suur tänu! Ettekanne oli nii põhjalik, et teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohti ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil, kõigepealt 9. mail, kui tehti kaks menetluslikku otsust. Üks oli määrata juhtivkomisjoni esindajaks Mario Kadastik, see oli konsensuslik, ning teine oli võtta [eelnõu] päevakorda 15. mail, samuti konsensuslik. Teisel korral arutasime seda 13. mail, kui kliimaminister tutvustas eelnõu. Arutelu all oli rakendamise kuupäev. Praegu on pandud kõikide sätete [rakendumise ajaks] 1. jaanuar 2025. aastal. Oli arutelu, kas külgvahenõuded võiksid rakenduda juba varem ehk esimesel võimalusel, selleks et anda juba suveperioodil õige indikatsioon. Oli paar küsimust ka muu kohta liiklusseaduses, just ühistranspordiraja kasutamise kohta. Ja oli küsimus X-tee kohta, et kas sinna alla lähevad ka keskmise kiiruse kaamerad. Aga need, selgus, ei ole antud eelnõuga seotud. Nende kohta tulevad eraldi [sätted] liiklusseaduses millalgi hiljem. Ka selle 1,5 meetri külgvahe teemal oli arutelu. [See on] selline täpne määratlus, kuidas seda hiljem rakendama hakatakse, kas keegi hakkab joonlauaga kõrval sõitma? Siis oli arutelu, et kui varasemalt oli öeldud, et tuleb hoida pikivahet, siis nüüd on see määratletud mingi orienteeruva suurusega. Enamasti kui tehakse ohtlik [manööver], siis tehakse see ikkagi väga lähedalt. Tehti otsused esimene lugemine lõpetada, mis oli konsensuslik, ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks lühem tähtaeg ehk viis tööpäeva, mis oli ka konsensuslik. Aitäh!

Suur tänu! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised, need on fraktsioonidele. Seda soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 429 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Aitäh ministrile! Edu tänastes järgmistes ülesastumises!