Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (332 SE) kolmas lugemine

Saame minna tänase päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Hendrik Johannes Terras, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Täna on päev, mil Riigikogu võtab vastu Venemaa külmutatud varade kasutuselevõttu lubava seaduse. Me võtame selle seaduse vastu, et toetada Ukrainat. Me võtame selle seaduse vastu, sest Ukraina võit on ka meie võit. Me võtame selle seaduse vastu, sest Venemaa peab sõjast lahkuma kaotajana. Agressorriigi naabrina peame me tegema [kõik], mis on meie võimuses, et Ukrainat aidata. See seadus on meie võimalus seista selle eest, et korvata Ukrainale sõjaga tekitatud kahju. Me kasutame selleks Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete vara. Selle raha eest saab Ukraina osta relvi, et võidelda, ning selle raha eest saab Ukraina leevendada rasket humanitaarolukorda ja oma riiki taas üles ehitada. Eesti toetab tugevat NATO-t, tugevat Euroopat ja reeglitel põhinevat maailmakorda. Me toetame ka Ukraina terviklikkust ning Ukraina liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga. Eesti huvi on, et sõda lõpeks Ukraina võiduga, ja Eesti annab sellesse kõhklematult oma panuse. Siin saalis on kahjuks inimesi, kes külvavad Eestis ebakindlust ja hirmu Venemaa ees. Opositsiooni Kremli-meelne osa on öelnud, et see on väga halb seadus. Ja see vastab tõele – see ongi Kremli jaoks väga halb seadus, sest see teeb haiget Putini režiimile, nagu ka sanktsioonid teevad haiget Putini režiimile. Ei aita halvustamine ega detailide kallal urgitsemine, sest suur pilt on paigas. Ja see suur pilt ütleb, et Eesti kuulub demokraatlikku läände, mis seisab Ukraina selja taga. Me seisame koos nende riikidega, sest meil ei ole teist valikut. Meil ei ole valikut, kui me tahame olla vabad. Meil ei ole valikut, kui meil pole ükskõik, mis värvi lipp lehvib Pika Hermanni tornis. Meil pole valikut, kui tahame, et meie lipp oleks sinimustvalge. Eesti 200 ütleb, et see on väga hea seadus. Eesti on õigusriik, me ei natsionaliseeri relvajõu või valitseja võimuga. Me loome seadusega mehhanismi, mis näeb ette vastutuse agressoriga seotud inimestele ja ettevõtetele. Sõja kulud ja kahju on nagunii Ukraina ja tema liitlaste õlgadel. Las Venemaa maksab enda osa. Las agressiooni läbiviimisega seotud inimesed või sellele kaasa aitajad kannavad ka seda koormat. Loomulikult peab olema piisavalt tõendatud nende seos agressori õigusvastase teoga. Meie otsus tugineb seadustele ning selle järgi tehtavaid otsuseid saab vaidlustada halduskohtus. Meie tänane otsus näitab, et oskame siduda Euroopa sanktsioonipoliitika ja rahvusvaheliste lepingute süsteemi. See on täna peamine võit, sest sama mustri järgi saab seda teha kõigis liikmesriikides. Eesti riigi sammud on väga olulised, need on eeskujuks ja pretsedendiks, et teistel maailma riikidel oleks võimalik meie eeskuju järgida. Ja see on väga tähtis, sest Eestis on seda vara vaid näpuotsaga, umbes 30 miljonit eurot, kuid maailmas tervikuna – tagasihoidlikul hinnangul – vähemalt 300 miljardi USA dollari väärtuses. See on raha, millest on sõjapidamisel väga palju abi. Mul on hea meel kuuluda Riigikogusse, kes selliseid seadusi vastu võtab, nagu mul on hea meel kuuluda Riigikogusse, kes annab noortele rohkem õigusi või loob võimaluse mobiiliga hääletada. Peame hoolega meeles, et Euroopa on praegu silmitsi mitmete väljakutsetega. Nendest suurim on Venemaa agressioon Ukrainas. Euroopas käib sõda, sest Venemaa ja tema liitlased on esitanud väljakutse reeglitepõhisele maailmakorrale ning riigipiire nihutatakse suurtükitulega. Eesti 200 on seda meelt, et kogu läänemaailma kohus on seista vankumatult Ukraina selja taha. Olen veendunud, et Ukraina võit on ka meie võit. Eesti 200 toetab selle seaduse vastuvõtmist. Ma tänan kõiki, kes aitasid seda seadust välja töötada. Ma tänan ametnikke, poliitikuid ja eksperte nii kodumaalt kui ka välismaalt. Ja ma tänan igaüht, kes selle seaduse poolt hääletab. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! EKRE fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! (Varro Vooglaid annab juhatajale teada, et tal ei ole ettevalmistatud materjale kõnepuldis kaasas.) Räägid peast.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma loodan, et te nüüd lubate mulle veidikene vabamas vormis kõnet, sest ma unustasin oma kõne märkmed maha. Ärge pange pahaks. Aga ehk ongi parem. EKRE fraktsiooni nimel ütlen kohe algatuseks ära, et meie seda eelnõu ei poolda, ja mitte sellepärast, et me oleksime, nagu härra Terras osutas, opositsiooni Kremli-meelne osa – väga inetu sildistamine järjekordselt, aga see on vist saanud talle juba harjumuspäraseks –, vaid sellepärast, et see eelnõu on, esiteks, vastuolus elementaarsete õigusriigi põhimõtetega, nagu need on sätestatud meie põhiseaduses, ja teiseks, see kätkeb endas poliitiliselt väga tõsiseid ohte Eesti jaoks. Meie kindla veendumuse kohaselt ei ole see projekt, mida praegusel hetkel ellu viiakse, Eesti parimates huvides. Ma põhjendan. Alustame õiguslikust aspektist. Eesti Vabariigi põhiseadus, mida me oma ametivande tõttu peaksime võtma tõsiselt, ütleb §‑s 32 täiesti ühemõtteliselt, et mitte kellegi vara ei tohi tema tahte vastaselt võõrandada ilma kohese ja õiglase hüvitiseta. Punkt. On nii? On. Siin ei ole mitte millegi üle vaielda. Mitte kellegi – mitte ühegi inimese, mitte ühegi riigi, mitte ühegi juriidilise isiku ehk mitte kellegi – vara ei tohi tema tahte vastaselt võõrandada ilma kohese ja õiglase hüvitiseta. Väga oluline õigusriigi printsiip. Nüüd, eelnõu autorid Välisministeeriumist on enda arvates välja mõelnud väga kavala skeemi: teeme sedasi, et võtame selle vara ära, konfiskeerime, võtame tahtevastaselt ära, aga anname inimestele ühe paberi, mille alusel nad saavad minna ja küsida hüvitist Venemaalt, ja ütleme, et sellega on täidetud põhiseaduse nõue, et inimestele tuleb anda kohene ja õiglane hüvitis. See on nali! Kõik inimesed, kes seda ausalt vaatavad ja kellel on natukenegi ausameelsust, saavad aru, et see ei kvalifitseeru õiglase ja kohese hüvitisena. Nii et kõik need, kes teevad vastupidist nägu, kas valetavad sihilikult või ei saa üldse asjadest aru, ka mitte elementaarsel tasandil. See on petuskeem. Ja see näitab seda, et me ei võta põhiseadust tõsiselt. Küsimus ongi selles, kas me oleme päriselt õigusriik – nagu härra Terras ütles, Eesti on õigusriik – või me ainult teeskleme seda. Kui me oleme päriselt õigusriik, siis me ei saa painutada põhiseadust sellisel viisil, et see vastaks meie poliitilistele ambitsioonidele, vaid siis on vastupidi: kõiki poliitilisi ambitsioone, ükskõik kui toetusväärsed need ka on, tuleb ellu viia põhiseaduse raames. On nii? Või saan ma millestki valesti aru? On ju nii! Vaielge vastu, kui soovite. Nii et on täiesti ühemõtteliselt selge, et see eelnõu ei ole kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, ükskõik kui palju ka ei püüta vastupidist nägu teha ja teistele vastupidist muljet luua. Nüüd, teiseks, poliitiline aspekt. Olles osalenud tervel hulgal põhiseaduskomisjoni avalikel istungitel, kus seda küsimust arutati, olen ma täiesti veendunud, et see, mida me praegusel hetkel näeme, on Eesti tanki lükkamine. Mul on väga kahju, et meil on oma poliitikud ja ametnikud, kes seda projekti kaasa mängivad. Minule teadaolevalt mitte üheski Euroopa Liidu riigis mitte ainult et ei ole veel sellist seadust vastu võetud, vaid ühegi liikmesriigi parlamendis ei ole isegi veel vastavasisulist eelnõu algatatud. Ehk teisisõnu, väliseksperdid, niinimetatud eksperdid, nagu Bill Browder ja teised, kes siin käisid – kes on välja valitud lihtsalt propagandistidena, eks, teiste riikide süvariikide propagandistidena –, tulevad ja räägivad meile, et Eestil on ajalooline võimalus minna esimesena, teha see asi ära üksi, hakata konfiskeerima Venemaa kodanike vara ilma õiglase ja kohese hüvitiseta. Ärge kartke, teil on siin võimalus näidata ajaloolist eeskuju! Vastuseks minu küsimusele, aga vabandust, miks teie enda riigid – näiteks Ühendkuningriik, Rootsi või Ameerika Ühendriigid – ei ole tahtnud sellist ajaloolist eeskuju näidata, tuleb ainult mingisugust sooja õhku. Aga öeldaksegi: "Minge teie ees, tehke ära, ja eks me teised siis pärast vaatame, kas me üldse tuleme järele või ei tule, ja kui tuleme, siis millistel tingimustel tuleme ja nii edasi." Kas selline käitumine on Eesti huvides? Või oleks Eesti huvides see, kui meie ütleksime: "Teate, me ei lähe esimesena. Kui te olete meile kogu aeg rääkinud siin Euroopa ühtsusest, vajadusest olla ühtne, tegutseda ühtselt, no siis tegutseme ühtselt, hajutame riske. Teeme kõik koos selle asja ära. Ja seisame kõik koos silmitsi ka nende tagajärgedega, mis sellega võivad kaasneda." Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Aga ei, keegi nagu ei taha sellest kuulda. Muidu räägitakse meile küll, kui oluline on Euroopa ühtsus, aga siinkohal järsku näeme, et väike Eesti peab minema esimesena karukoopasse, teised vaatavad distantsilt ja utsitavad: "Minge-minge," eks. See ei ole Eesti huvidest lähtuv tegutsemine. Ja selle asjaolu väljaütlemine ei ole mitte mingisugune Kremli-meelne positsioon, vaid see on elementaarne Eesti huvide kaitsmine. Nüüd, põhiseaduskomisjoni avalikul istungil ma küsisin selgesõnaliselt Välisluureameti peadirektorilt Kaupo Rosinalt, Välisministeeriumi kantslerilt Jonatan Vseviovilt, kas on viidud läbi ka riskianalüüs selle kohta, millised tagajärjed võivad Eestile sellega seonduvalt kaasneda. Palju on üldse Eesti kodanikel ja ettevõtetel vara Venemaal, mida võib vastumeetmetena konfiskeerida? Vastati: "Me ei tea seda, meil puudub selle kohta ülevaade." Ma küsisin: "Kuidas see võimalik on, et te ei tea? Te pakute välja sellised sammud, millele ilmselgelt järgnevad vastumeetmed, ja te tahate tulla meile ütlema, et te ametnikena ei oska isegi öelda, mis võib olla vastumeetmete ulatus ning keda ja kui suures mahus see võib tabada." Ei, mitte midagi. Teiseks öeldi meile seal põhiseaduskomisjoni istungil, et ei ole eriti tõenäoline, et Venemaa poolt üldse mingisugused märkimisväärsed vastumeetmed tulevad, sest nad on juba niikuinii teinud igasuguseid halbu asju. Nii. Nüüd reaalsus, millest meie meedia paraku ei kirjuta, aga millest kirjutati – ma täitsa juhuslikult sattusin peale – TASS‑is, Venemaa ametlikus portaalis. Te võite vangutada pead ja teha suuri silmi, härra Mihkelson ja teised ka. Aga mis siin naljakat on? Kas me ei peaks vaatama, milliseid sõnumeid Venemaa ise välja saadab? Vaikime need oma avalikkuse ees maha ja teeme nägu, nagu neid ei eksisteeriks? Kas see on kuidagi Eesti ühiskonna huvides käitumine? Ei ole! On täiesti ühemõtteliselt öeldud – see on artikkel 21. märtsist 2024 –, et Venemaa võtab kasutusele kõik võimalikud meetmed vastusena oma varade konfiskeerimisele. Ma kirjutasin sealt veel tsitaate välja, aga nagu ma ütlesin, mul jäid kahjuks märkmed maha – esimest korda juhtus selline asi –, nii et ma ei saa seda täpsemalt tsiteerida. Võetakse kasutusele kõik võimalikud meetmed, et vastata oma varade konfiskeerimisele. Ja seal oli lisatud, et tingimata ei pruugi need meetmed olla proportsionaalsed. See on see reaalsus, millega me silmitsi seisame. Ja kui me seda teeme, siis vähemalt ei maksa teha sellist nägu, nagu me ei oleks teadlikud, et sellega kaasnevad tõsised riskid. Nii et minu tungiv üleskutse on näidata üles truudust, esiteks, Eesti Vabariigi põhiseadusele, ja teiseks, tegutseda Eesti parimates huvides ning mitte teha seda asja üksinda, esimesena, vaid nõuda siinkohal tõesti, et Euroopa Liit tegutseks ühtsena ja et selle asja eest vastutaksid kõik koos. Sellega võivad kaasneda Eesti riigi, Eesti rahva jaoks väga tõsised tagajärjed. See on ilmselgelt konflikti eskaleeriv samm. Ja kui see sellest kõigest hoolimata astutakse, läbinähtavalt viisil, mis ei teeni Eesti rahva ja riigi parimaid huve, siis vähemalt tehtagu seda täies teadmises, et need riskid on võetud teadlikult. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Head inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Mis puudutab seda seaduseelnõu, siis siin on õigusriive, nii nagu ütles ka eelkõneleja, see käib õigusriigi põhimõtete vastu, rääkimata Eesti Vabariigi põhiseadusest, millega on samuti vastuolusid. Küsimus on ju palju laiem. Ukrainas käib täiemahuline sõda. Lääs on aidanud Ukrainat nende võimalustega, mis on olnud. Ja peab ka tunnistama, et tihtipeale on abi jõudnud kohale hiljem, kui ukrainlased seda on oodanud. Nii Euroopa Liit kui ka lääne jõud üldiselt on koostöös sanktsioneerinud Venemaad ja mitmeid sanktsioonipakette on ka Euroopa Liidus vastu võetud. Ma ei usu, et siin saalis oleks kedagi, kes arvaks, et venelasi ei tule karistada, või et keegi õigustaks Ukraina sõda. Selliseid inimesi siin lihtsalt ei ole. Headel kolleegidel ei ole mõtet siin kedagi sildistada. Küsimus on minu arvates selles, et kui me oleme praegu koos liitlastega ja ka Euroopa Liidus vastu võtnud sanktsioonid Venemaa vastu, kui me oleme tekitanud listi nendest isikutest ja ettevõtetest, kelle varad on külmutatud, siis peab ka järgmine samm, kas või varade konfiskeerimine, olema astutud samuti koostöös liitlastega. Ma arvan, et neid küsimusi tulebki Euroopa Liidu Nõukogus arutada. Jah, ma saan aru, et neid küsimusi ongi arutatud, aga siiamaani tõenäoliselt ei ole konsensust selles küsimuses leitud. Ehk siis Keskerakonna fraktsiooni sõnum on see, et nende küsimustega tuleb tegeleda, seda tuleb teha koos liitlastega, Euroopa-siseselt ja Euroopa Liidu riikidega koostöös. Mis puudutab veel õiguslikku aspekti, siis õigusteadlane Paloma Krõõt Tupay on samuti avaldanud oma arvamuse. Ta sõnas, et nii kohtupraktika kui ka direktiiv ütlevad, et külmutamine ei hõlma vara äravõtmist. Euroopa Liidu vastav direktiiv ütleb selgelt, et kasutusvõimalus võib jääda, inimesed ei tohi ainult saada sellest majanduslikku kasu, aga külmutamist ei tohi võrdsustada konfiskeerimisega. Seetõttu näeb Tupay selle lähenemise puhul õiguslikke probleeme. Probleem on tema hinnangul ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika tasandil. Ka eelnõus on välja toodud, et selle küsimusega peaksid tegelema meie kohtud, see tähendab aga seda, et selle küsimusega me hakkame koormama oma kohtusüsteemi. Mis otsused sealt tulevad, millisel viisil ja kuidas neid otsuseid hakatakse vaidlustama Euroopa tasandil – see on ju lisakoormus, see on jällegi väljaminek meie riigile. Meie sõnum on lihtne, kordan veel üle: need küsimused, mis puudutavad varade konfiskeerimist, Venemaa karistamist, sanktsioneerimist ja listide täiendamist nende isikute nimedega, kelle vara tuleks külmutada, peavad olema tehtud Euroopa Liidu tasandil, liikmesriikidega ja loomulikult üleüldiselt lääneliitlastega kooskõlastatult. Nii et ka meie ei saa hetkel toetada sellist dokumenti, mis on otseselt Eesti Vabariigi põhiseadusega [vastuolus], ei ole kooskõlas, ja millega rikutakse õigusriigi põhimõtteid. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun!

Lugupeetav rahvaesindus! Isamaa toetab selle seaduse vastuvõtmist. Selles menetluses oleme olnud pigem pikatoimelised, aga nüüd me jõuame otsuseni. Loomulikult, selle sätte jõustamine agressioonisõja ajal eraldivõetuna ei muuda mängu, kuid see loob pretsedendi, ja selle pretsedendi väärtus ongi omaette tähendusega. Eelkõnelejad kutsusid üles Euroopa riikide ühtsusele, kuid on asju, milles ei ole ühtsusele jõutud, kas eri riikide majandushuvidest või ka poliitilisest jõuetusest tingituna. Ja on selge, et Eesti parlamendi sellel sammul võivad olla järelmid, mis puudutavad ka Venemaa Föderatsiooni otsuseid – selles vaevalt et keegi kahtleb –, kuid meie jaoks on oluline asetada kogu sündmustik laiemasse konteksti. Esiteks on [tähtis] Ukraina võidu saavutamine. Teiseks, kui seda ressurssi, mis on lääneriikides külmutatud varana olemas, õnnestuks vabastada ja suunata Ukraina sõjalise ja majandusabi hüvanguks, oleks sellel praeguses sõjaolukorras põhimõtteline ja mängu muutev tähendus. Me ei ole siin sugugi mitte esimesed, eraldivõetuna, angloameerika õigusruumi kontekstis on oma otsuseid kohtutes langetanud Ameerika Ühendriigid – mis puudutab oligarhide raha –, aga ka Kanada kohtud on neid otsuseid langetanud ja Kanadas on see läbinud põhiseaduslikkuse järelevalve testi. On ka võimalik, nagu eelkõnelejad siin juba ütlesid, et see seadus jõuab testimiseni Eestis põhiseaduse järelevalve menetluses, seda ei saa kuidagi välistada. Aga ma arvan, et kogu see kontekst, milles me selle seaduse vastu võtame, õigustab seda kaalutlust, et see seadus jõustada ja eeldada, et see on põhiseadusega kooskõlas ka Eesti kohtuvõimu silmis. Seda tehes on meil loomulikult teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele üleskutse: töötada selle nimel, et saavutada kokkulepe kogu külmutatud vara kohta. Praeguseks on saavutatud kokkulepe üksnes Euroopas asuva külmutatud vara kasviku kohta. Teiseks, selleks et muuta riikide erikaalu suuremaks, tuleb kutsuda teisi Euroopa riike üles sarnase iseloomuga elemente oma õiguskorras rakendama. Juba 2022. aasta sügisel pöördusid Ukraina välisminister ja justiitsminister Eesti Vabariigi poole. Sellekohase otsuse langetas Eesti Vabariigi valitsus, et Eesti langetab selle otsuse just nimelt pretsedendi kaalu huvides lääneriikide jaoks, nüüd me oleme asunud selle jõustamisele. Kutsun üles Isamaa nimel kõiki parlamendijõude a) seda toetama ja b) kindlasti meie valitsust seda venitusteta rakendama, samuti selgitama, teavitama ja ka teisi lääne liitlasriike sellekohast täiendust oma rahvuslikku õiguskorda looma. Mis puudutab seda, kas see seadus on kooskõlas põhiseadusega, ütlen, et see mõttekäik, selle vara kasutusse võtmine, on põhjendatud, see teenib rahvusvahelise õiguse kõrgemaid [huve] – rahvusvaheline õigus on aga Eesti õiguskorda inkorporeeritud osa –, ning on sellest lähtudes kooskõlas ka Eesti põhiseadusega. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun! Fraktsiooni nimel saab esineda üks. Nimelt, Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel ja usun, et ka volituse alusel, hea kolleeg Marko Mihkelson, palun!

Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Reformierakond toetab igat sammu, olgu ta väike või suur, mis aitab kaitsta meie riigi kestmajäämist, julgeolekut, meie partnerite ja meie liitlaste julgeolekut, meie elukeskkonda kui sellist, õigusruumi kui sellist. Ja vaieldamatult see eelnõu, mida me täna siin heaks kiidame, on üks osa sellest. Selle eelnõu kriitikud muidugi unustavad ära, et need, kes tegelikult on alustanud suurt sõda meie maailma vastu, ei pea seda ju ainult ühe riigi hävitamise nimel. Venemaa president Vladimir Putin – no presidendiks muidugi teda kutsuda enam ei ole õigustatud –, isevalitseja Putin on ju ühemõtteliselt öelnud, et tema eesmärk ei ole peatuda Ukrainas. Tema eesmärk ei ole hävitada [vaid] Ukraina riik ja viia läbi täiemahuline genotsiid Ukrainas. Tema eesmärk on muuta maailmakorda, muuta sedasama maailmakorda, millele tugineb tegelikult ka Eesti õigusriigina ja meie põhiseadus. (Juhataja helistab kella.)

Hea kolleeg Urmas Reinsalu, meil on praegu pooleli tähtis kõne, mida tahavad kõik kuulata.

Seetõttu on erakordselt oluline teada praeguses olukorras, kus me räägime sellest, millised on need sammud, mis aitaksid ukrainlastel seda sõda Ukrainas võita ja Venemaa strateegilise lüüasaamiseni viia, et need sammud ongi erinevad. Need võivad tuleneda nii ühistest otsustest kui ka eraldi liitlaste ja partnerite sammudest, mida meie siin saalis teeme. Väga paljud meie kolleegid mitmetest Euroopa riikidest tegelikult ootavad seda tänast otsust. Mulle on erinevatel kohtumistel otseselt öeldud: "Palun tehke see samm ja me võtame seda järgida," loomulikult vastavalt iga riigi enda sisemisele seadusandlusele, aga on riike, kes on juba initsiatiivi näidanud, näiteks Ameerika Ühendriigid. Ka Euroopa Liit on otsustanud nende külmutatud varade intresside põhjal, et seda [intressitulu] ei tuleks kasutada mitte ainult Ukraina ülesehituseks, vaid selle eest saab teha ka reaalseid sõjalisi tarneid Ukraina kaitsjatele. Nii et kogu kriitika selle eelnõu vastu on kriitika Eesti riigi vastu. Ja mis puudutab vastavust põhiseadusega – ma usun, et põhiseaduskomisjon on teinud väga põhjalikku tööd selleks, et seda eelnõu ette valmistada, on kuulanud ära eksperte, nii rahvusvahelisi kui ka kodumaiseid. Kui siit võib tekkida vaidlus, siis õigusriigi kontekstis on nii, et see vaidlus tulebki läbi teha ja saada kindlus, et tegemist on õige otsusega, õige sammuga. Aga me ei tohi kahelda üheski oma tegevuses, mis meie meelest on õige, veenev ja oluline ning ka rahvusvaheliselt järgitav selleks, et aidata Ukrainat võidule. Kui me seda suudame, siis suudame hoida ka Eesti riiki iseseisvana ja meie julgeolekut kindlana. Reformierakond väga selgelt toetab seda sammu. Kindlasti toetame ka rahvusvahelisi jõupingutusi, mida vaieldamatult on vaja teha, et meie eeskuju leiaks järgijaid. Aitäh!

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud kolleegid! Ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Üks vastuargumentidest, mis kõlas, on eesti keeles lihtsasti kokku võetav argumendiga, mida on aastakümneid kasutatud ja mis rahvakeeli kõlaks umbes nii, et ei maksa karu torkida. Ei maksa karu torkida, sellepärast, et taevas teab, mida karu siis teha võib. Head kolleegid, see argument ei maksa mitte midagi. Sellest tegelikult ei sõltu mitte midagi. Venemaa heidutamine ja Venemaa võimalike agressiivsete Eesti-vastaste sammude ärahoidmine on eelkõige sõjaline küsimus, see on eelkõige julgeolekupoliitiline küsimus. Uskuge mind: see, kui meie istuksime siin, oleksime kuss nagu kukupaid ega liigutaks Ukraina toetuseks lillegi, ei tähendaks seda, et Kremlis ei võidaks ühel hetkel otsustada, et just meie oleme järgmine sihtmärk. Mis puudutab põhiseaduslikkuse küsimust, siis tuleb tunnistada, et eelnõu on innovaatiline, eelnõu on uuenduslik, eelnõu on teatud määral isegi loominguline, aga ega õigus ei olegi selline telliskividest maja ladumine. Õiguse üle on alati palju vaidlusi. Juristid saavad selle eest palju palka, soovime neile siis edu. Nüüd, küsimus on selles, et kui selle üle tulebki tulevikus vaidlusi, siis mina väidan ja sotsiaaldemokraadid väidavad, et parem võita ja vaielda kui kaotada. Parem võita ja vaielda kui leppida kaotusega. See on meie sõnum täna siin teile, head kolleegid. Nii et meie ütleme: hääletage julgelt selle eelnõu poolt! Teeme koos ära selle asja, näitame eeskuju, siis tulevad ka teised kaasa. Ja ainus, kes kahju kannatab, on Venemaa. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 332 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Selle eelnõu vastuvõtmiseks seadusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 332. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu 3, erapooletuid oli 0. Eelnõu 332 on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)