Eesti riik ja eesti inimesed

Tänase kuuenda küsimuse teema on Eesti riik ja eesti inimesed. Küsib Riigikogu liige Kert Kingo ja küsimus on suunatud peaminister Kaja Kallasele. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Kaja Kallas! Te juhite juba kolmandat valitsust. Kõigi nende ajal olete te üha rääkinud riigieelarve tasakaalust ja riigirahanduse kordategemisest. Te tõstate makse ja loote uusi makse – ikka väidetavalt selleks, et riigieelarve korda saada. Tõstate juba olemasolevaid makse kordades, osasid lausa kümnetes või tuhandetes kordades. Selle tulemusena lõpetavad Eesti ettevõtted tegevuse, tõmbavad oma tegevust koomale või kolivad ära teise riiki – viivad oma tegevuse üle sinna, kus väärtustatakse ettevõtlust ja saadakse selle olulisusest aru. Te olete viinud riigi konkurentsivõime allapoole, kui see iial on olnud, ja olete hävitanud elujõulise ettevõtluskeskkonna. Olete Eesti riigieelarve viinud rohkem kui miljardi euro suurusesse miinusesse. Seda kõike olete te suutnud kolme aastaga. Te olete kolme aastaga hävitanud Eesti majanduse. Oleme oma majandusega kukkunud Euroopa põhja, mudaliigasse. Suurema majanduslangusega riiki kui Eesti Euroopas pole. Ometigi väidate, et teete riigirahandust korda. Ja kõige selle ajal, kui te olete Eesti kuristikku vedanud, käite te kangelasena mööda ilma kõiksugu sisutuid tiitleid ja aukirju vastu võtmas. Te väidate, et olete Eesti nähtavaks teinud – tõesti, nähtavaks suurima majanduslangusega riigina Euroopas. Kas teie nägemus korras riigirahandusest ongi selline: ilma ettevõtluseta, vaene ja konkurentsivõimetu Eesti riik?

Aitäh! Kõigepealt, jälle väga palju valefakte. Millist maksu me oleme tõstnud tuhandetes kordades? See on muidugi täielik vale. Tuhandetes kordades oleme tõstnud? Selge, selge. Nii! Aga kui vaadata Eesti majanduse käekäiku, siis loomulikult meil on olnud erinevad kriisid ja tõesti minu peaministriaeg on sattunud nende kriiside aega. On olnud peaministreid, kelle ametis oleku ajal ei ole olnud ühtegi kriisi, neil on tõesti vedanud. Minul nii hästi ei ole läinud. Kõigepealt oli tervisekriis, mis ei ole kuidagi minu põhjustatud ega Eesti valitsuse põhjustatud. See oli ülemaailmne tervisekriis. Sellest me tulime tegelikult välja paremini kui enamus riike, kui arvestada ka seda, et majanduskasv peale seda oli 8%. See oli sellepärast, et me ei pannud Eesti ühiskonda kinni, oma majandust me ei pannud kinni, samal ajal kui teistes riikides näiteks suleti tehaseid, inimesed ei saanud tööl käia. See kõik oli meie, Eesti ettevõtjate võimalus. See aga tähendab seda, et see võrdlusbaas oli ka väga kõrge. Teine suur kriis, mis meid tabas, oli energiakriis. Jällegi, see ei ole ka mitte kuidagi seotud minu või valitsuse tegevusega. See on pigem seotud varasemate valitsuste tegematajätmistega, sellepärast et meil ei olnud piisavalt energiaallikaid. Aga hea uudis on see, et energia hinnad on oluliselt alla tulnud sellest kohast, kus nad energiakriisi ajal olid. Näiteks elektri börsihind on jõudnud umbes kolme aasta tagusele tasemele, bensiin ja diisel on odavamad, kui nad olid kaks aastat tagasi, ja gaasi börsihind on jõudnud umbes 2021. aasta ehk 2,7 aasta tagusele tasemele. Kolmas suur kriis on olnud Venemaa alustatud sõda Ukraina vastu. Jällegi, ei ole Eesti valitsus olnud siin kuidagi tegev ega ka mitte Eesti peaminister. See on olnud Putin, kes läks Ukrainale kallale. Jah, meie ainuõige käitumine on olnud Ukrainat toetada, sest Ukraina võitleb sellesama riigiga, kes on ka meie suhtes agressiivseid plaane väljendanud. Kui teil on mure, et me toetame Ukrainat ja justkui oma inimestele ei jää, siis see 0,25% SKT-st, mis me oleme Ukrainale lubanud – vaadake, 99,75% jääb ikkagi Eesti inimestele. Me sellest kuidagi vaesemaks ei muutu. Nii et selles mõttes mul on küll suur au, et te peate mind nii kõikvõimsaks, et ma need ülemaailmsed kriisid olen esile kutsunud, aga ma ütlen teile siin, et see ei ole nii. Mina neid kriise esile kutsunud ei ole.

Aitäh! Kert Kingo, täpsustav küsimus, palun!

Tänan veel kord! Loomulikult vastust ei saa, aga see selleks. Kaja Kallas, veel kord tulen teie sõnade juurde, millega te väidate, et teete riigi rahandust korda. Selle valeliku sõnakõlksu [toel] mõtlete te välja üha uusi ja uusi makse ka üksikisikutele. Te maksustate kõike, mida on vähegi võimalik. Sellise tegevusega maksustate te meie oma inimesed vaeseks, halvendate nende elujärje kriitilisest piirist allapoole ja tekitate järjest juurde neid, kellel on igapäevaeluga raske või võimatu toime tulla. Te olete teinud kõik, et sulgeda maakoole, külapoode ja kohalikke raamatukogusid. Olete teinud arstiabi kättesaamatuks ning külade ja [muude] asulate vahelise liikumise võimatuks, sest ühistransport lihtsalt ei liigu igal pool. Nüüd tegutsete selle nimel, et inimesed loobuksid oma ainukesest ühendusest keskustega, autodest. Te maksustate rasvaselt ka need. Olete maapiirkondades hävitamas viimaseidki tsivilisatsioonile viitavaid teenuseid. Te hävitate elu maal, [hävitate] Eesti külad ja Eesti talud, ja te teete seda edukalt. Samal ajal jagate laia kaarega sadasid ja sadasid miljoneid riigi raha, meie kõigi raha, mis te olete meie inimeste heaolu arvel kogunud, mööda ilma laiali. Te teete seda selleks, et teistele paremat elu tagada. Meie oma inimesed teid ei huvita, kuigi te peate ennast Eesti peaministriks. Rahvas on juba ammu aru saanud, et tegelikkuses te vihkate Eestit, vihkate meie oma inimesi. Seda näitab ka teie olematu toetusprotsent. Te ei ole seisnud ega seisa oma riigi ega oma inimeste eest. Te teenite võõraid ja pingutate nende nimel. Kunas te ükskord Eesti ja Eesti inimeste lõhkumise lõpetate või ongi teie eesmärgiks Eesti lõplikult hävitada?

Väga huvitav kõne teil. Kõigepealt, kohalikud omavalitsused otsustavad kohalike raamatukogude ja rahvamajade ülalpidamise. Seda ei otsusta valitsus mitte kuidagi. Vabariigi Valitsus on viimastel aastatel kohalikele omavalitsustele toetuseks andnud juurde igal aastal üle 100 miljoni euro, et nad saaksid igasuguseid teenuseid osutada. Ka hariduselu korraldamine on kohaliku omavalitsuse otsus. Mida meie omalt poolt saame teha, on see, et rahastusmudel arvestaks seda – ja seda me oleme teinud –, et väikesed koolid, 6‑klassilised kodulähedased koolid, saaksid püsida. Hea meel on tõdeda, et see rahastusmudel on tõepoolest tööle läinud. On kohalikke omavalitsusi, kus neid väikeseid koole tuleb juurde, selle jaoks, et lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. See on küll kohaliku omavalitsuse ülesanne, aga meie oleme tõesti teinud sellise rahastussüsteemi. Teiseks, me oleme valitsuse tasandil kokku leppinud kohaliku omavalitsuse tulubaasi muutmise selliselt, et regionaalseid ebavõrdsusi tasandada. Meil peab olema võimalik kohalikke teenuseid osutada igal pool, nii et inimestel oleks võimalik elada kõikjal üle Eesti. Ja tõesti, mina sõidan iga nädal mööda Eestimaad ringi ja käin erinevates Eestimaa paikades. Just alles jälle tõdesin, kui korras on Eesti külad, kui korras on Eesti linnad, kui kena Eestimaa on, kui kenasti inimesed tegelikult oma toimetustega toime tulevad. Valitsuse tasandil me tegeleme eelkõige sellega, et siia ei tuleks sõda. Kui te vaatate kaadreid, mis toimub Ukrainas, siis ausalt öeldes, kui niimoodi pommitatakse, siis kõik muud teemad selle kõrval justkui ei ole olulised. Me töötame selle nimel ja selle nimel me aitame Ukrainat, et nad saaksid kaitsta oma riiki, selleks et Venemaa ei läheks selle sõjaga kuskile kaugemale, et see sõda ei jõuaks siia. Me tegeleme sellega, et Venemaa võetaks vastutusele nende kuritegude eest, mis nad on toime pannud – selliseid asju ei tohi enam kunagi juhtuda. Uskuge mind, kui meil on praegu rahuaeg, päike paistab väljas, siis tõesti võib tunduda, et selliseid investeeringuid riigikaitsesse ei pea tegema, me saame seda raha kulutada millekski muuks. Aga kui see sõda siia jõuab, siis see, et me ei ole teinud neid kulutusi, maksab väga rängasti kätte. Sellel hetkel loomulikult ei pruugi olla enam see valitsus, aga vähemalt me oleme teinud kõik, et olla valmis oma riigi kaitsmiseks.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Vaadake, hea peaminister, te ütlete siin meile vastates iga kord, kui me juhime mingile probleemile tähelepanu, et meil on vanad andmed. Aga ise tsiteerite rahvastikuprobleemidest ja demograafiast rääkides kogu aeg ainult mingit vana Ene-Margit Tiidu artiklit. Üks inimene võib ju evida arvamust, et eesti keelt ja kultuuri ei ohusta mitte miski kuni viimase elus oleva eestlaseni, aga peaministril on ikka kohustus süveneda. Ja Eesti põhiseaduses sätestatu peaks olema teile igapäevaseks majakaks, tegevuse eesmärgiks ja kohustuseks. Ma ikkagi juhin teie tähelepanu sellele, et uus rahvastikuprognoos räägib väga selgelt, et me oleme massiimmigratsiooni tõttu jäämas vähemuseks oma kodumaal. Teistel kõigil on kusagil olemas oma riik, oma maalapike, aga meil, eestlastel, seda kusagil mujal ei ole. See on siin ja selle säilimise eest peavad hea seisma kõik institutsioonid, kaasa arvatud teie. Teil ei ole väidetavalt vedanud, et peate just praegu võimul olema. Aga kus on kirjas, et just teie peate seda riiki juhtima? Astuge kõrvale! Mida te virisete kogu aeg ja süüdistate kõiges kõiki ja kõike, et asjad on halvasti ja teie ei saa hakkama?! Ja mis puutub sellesse, et Eesti hädades on süüdi Putin, siis kas meie oleme siin Venemaa kõrval ainukesed või? Kõigil teistel läheb kordades paremini hoolimata kõikidest kriisidest, ka hoolimata sõjast, mis on tabanud meid ju täiesti ühtemoodi. Äkki ikka vaataks peeglisse või siis lihtsalt vabastaks oma peaministritooli kellelegi teisele, kes saab paremini hakkama?

Aitäh! Kõigepealt, Eesti põhiseadus on Eesti valitsuse põhiline dokument, mille alusel me tegutseme. Selle alusel oleme me andnud vande siin Riigikogu ees. Ka Riigikogu liikmed peaksid põhiseadust teadma. Mina tsiteeriksin vastu teid ennast: mida te virisete, tehke umbusaldus[avaldus]! Kui teile ei meeldi peaminister, siis teil on võimalik peaministrist lahti saada vastavalt põhiseaduses sätestatud korrale. See tähendab seda, et te veenate ära oma kolleegid, et nad annaksid allkirja umbusaldusavaldusele, seejärel veenate ära kolleegid, et nad hääletaksid umbusaldusavalduse poolt, ja saategi minust lahti. See on põhiseaduspärane. Lähtuge Riigikogu töös põhiseadusest, proua Helme! See massiimmigratsioon, millest te räägite – sellega te hirmutasite juba enne eelmisi valimisi. Minu meelest isegi enne 2019. aasta valimisi te hirmutasite sellega, et kohe tuleb massiimmigratsioon, kõik eestlased kaovad ära, sest massiimmigratsioon tuleb. Seda ei ole juhtunud ja ei juhtu ka praegu. Kui me vaatame rahvastikuandmeid, siis esiteks, meil on eestlasi ja eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi rohkem kui kedagi teist. (Saalist kommenteeritakse.) Meil on tegelikult … Ma ei saa …

Jaa, katsume kuidagi selle küsimuse ära menetleda. Palun, proua peaminister!

Jah, prouad tahavad ise rohkem rääkida.

Jaa, aga palun, teil on aega veel poolteist minutit.

Ühesõnaga, Eesti inimesed, Eesti rahvastik on elujõuline. Loomulikult, meil on kriisid, ja ka mujal Euroopas on igal pool sündimus langenud. Seda kriiside toimel alati juhtub. Aga Eesti on teinud selle jaoks, me teeme ka valitsuses väga palju selle jaoks, et pered tunneksid ennast siin hästi, et meil oleks teenuseid pakkuda, et nad saaksid oma lapsi üles kasvatada ja neid ümbritseks sõbralik keskkond. Ja tõesti, Eesti on ilus paik. Kui ma teid kahte kuulan, siis alati mul tekib tunne, et te elate mingis teises riigis. Minu Eesti, mida ma näen, kui ma käin mööda Eestit ringi – see Eesti on ilus. Inimesed on sõbralikud, inimesed on toredad, inimesed on ettevõtlikud, ettevõtted on üliinnovaatilised. Aga kui teid kuulata, siis Eesti on üks õudne mudaauk.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kuuenda küsimuse käsitlemise.