Meetmed majanduse elavdamiseks

Meie tänane neljas küsimus on majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole. Küsib Riigikogu liige Aivar Kokk ja teemaks on meetmed majanduse elavdamiseks. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Loen ka ERR-i. Riigikogu liikmed Tanel Kiik Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Jürgen Ligi Reformierakonnast kritiseerivad teravalt teid, majandusminister Tiit Riisalo, et teie teadmisel tegi sõiduplatvorm Bolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi suunal lobitööd, et Eesti oleks vastu Euroopa Liidu platvormitöö direktiivile. Kiik kirjutas sotsiaalmeedias, et [talle kui] endisele töövaldkonna ministrile ja Riigikogu liikmele jättis kogu platvormitöö direktiivi puudutav segadus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis väga kummalise mulje. "Eestil puudus sisuline põhjus ja ka õiguslik alus platvormitöö direktiivi puhul saavutatud kompromisslahenduse vastuvõtmist pidurdada, aga paraku Eesti 200 poliitikute eestvedamisel seda mitu kuud tehti," lausus Kiik. Ta märkis, et väga omapärane on ka sellel [teemal] arutelu takistamine Euroopa Liidu asjade komisjonis, kus ametliku otsuseni ei jõutudki. "Rõhutasin 8. märtsil toimunud komisjoni istungil, et Eesti ei tohi lähtuda õigusloomes üksikute eraettevõtete ärihuvidest ning [et] Euroopa Liidu Nõukogu otsuse blokeerimine on juba muutunud piinlikuks." Samas ütleb Jürgen Ligi, et Riisalo ei saa probleemidest aru. "Piinlik kuulamine. Jälle," kirjutab Vikerraadiost Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Sandra Särava intervjuud kuulanud Riigikogu liige Jürgen Ligi (Reformierakond) sotsiaalmeedias. "Teist korda aasta jooksul saab kõrge riigiametnik etteheite erahuvidest ja teist korda vastab ta komnoore õpitud uhkuse ja reipusega, et tema asi ongi seista erahuvide eest. Esimesel korral võtsin tema ministril Tiit Riisalol nööbist ja soovitasin alluvale õpetada, et tolle töö mõte on siiski avalike huvide esindamine, aga ta ei paistnud mõhkugi aru saavat, ei osanud kosta midagi ega ole ilmselt ka midagi ette võtnud." Miks te toetate ühte ettevõtet? Kui tõukeratta puhul peab käibemaksu maksma, siis ühe ettevõtja puhul, kelle puhul varem Reformierakond toetas, et ta tulumaksu ei pea maksma, siis nüüd teie toetate, et ta ei pea käibemaksu maksma.

Aitäh, teie aeg! Härra minister, palun!

Ma pean tunnistama, et ega ma väga täpselt küsimusest aru ei saanud, aga üritan vastata. Äkki see lahendab selle või annab piisava selgituse. Esiteks, see ülesande püstitus või kommentaariks härra Kiige ja härra Ligi arvamusavaldustele: meil on vaba maa ja inimesed loomulikult võivad arvata, mida nad tahavad. Mina jään nendes küsimustes eriarvamusele. Aga nüüd pisut detailsemalt. Milles on asja tuum? Asja tuum ei ole selles, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Vabariigi Valitsus tervikuna oleks seisnud ühe või teise ettevõtte huvide eest. See, mida me arutasime, oli tegelikult Euroopa Liidu kontekstis platvormitöö direktiivi vastuvõtmine ehk kehtestamine. See protsess on väldanud tegelikult väga pikka aega. See direktiiv sai avalikuks 2022. aasta lõpus ja terve 2023. aasta ja 2024. aastast pool aastat seda menetleti. Põhjus, miks sellega nii kaua läks, on see, et tegemist on üsna keerulise ja areneva valdkonnaga. Platvormitöö kindlasti on laiem mõiste kui Bolt. Meil seostatakse seda ennekõike Boltiga selle tõttu, et tegemist on ühe suure rahvusvahelise edulooga, mis on pärit Eestist, ja seetõttu on meil loomulikult ka rohkem teadmisi selle kohta, kuidas platvormitöö võiks toimuda. Meil on ka teisi platvormitöö ettevõtjaid. Aga kogu selle arutelu käigus suhtlesid nii ametnikud – kelle hulka ei kuulunud Sandra Särav, sest see ei ole tema ülesanne – kui ka meie diplomaadid, samuti mina isiklikult mitte ainult ühe ettevõttega, vaid paljudega, ja nende esindusorganisatsioonidega ka. Milles on olnud selle vaidluse tuum? On olnud see, et siin tegelikult põrkuvad kaks maailmavaadet. Üks maailmavaade on pigem selline alalhoidlik ja, võib öelda, selles kontekstis konservatiivne, mida valdavalt küll on esindanud sotsiaaldemokraadid. Nemad ütlevad, et kõik need inimesed, kes on enesehõivatud, kes soovivad järjest rohkem iseendale tööd anda, võiksid tegelikult olla mitte enesehõivatud, vaid töölepingu alusel töötajad. Ja teine vaade ütleb, et tööturg on muutumas järjest paindlikumaks, on tekkimas uusi töövorme, ja selleks, et need töövormid saaksid selles muutuvas maailmas areneda, ei ole meil mõtet seda üle reguleerida. Ja selle pooleteise aasta jooksul käiski vaidlus sellel teemal, kuhu tõmmata see tasakaalupunkt. Seda teemat me arutasimegi nii Eesti sees kui ka oma kolleegidega Euroopa Liidust.

Aitäh! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Te oleks võinud ikkagi öelda, et Eesti oli ainukene, kes selle direktiivi vastu oli. Räägime natukene sellest platvormiteenusest. Ettevõtlust tuleks võrdselt kohelda, eriti kui te olete ettevõtluse minister, majandusminister. Ma mäletan väga hästi, kuidas siin saalis ja majanduskomisjonis proovisid kaks Reformierakonna liiget ja üks ministeeriumi ametnik taksonduse seaduses ehk ühistranspordiseaduses teha nii, et platvormiteenuse pakkujad ei pea ühtegi senti maksma. Viimasel sekundil tehtigi sinna üks väike parandus, mille puhul tundus, et see ei ole midagi olulist, aga sellesama paranduse järel see ametnik läks ise sinna platvormiteenuse firmasse tööle. Ja siiamaani ehk eelmise aastani ei maksnud taksonduses platvormiteenuse pakkujad mitte ühtegi senti makse, kui nad ei tahtnud maksta, sest info Maksu- ja Tolliametini ei jõudnud. Eelmisel aastal hakkas siis kehtima see, et nad peavad tulumaksu ka maksma. Aga me näeme … Me ei ole veel saanud Maksu- ja Tolliametist teada, kui palju neid firmasid siis tegelikult registreeritud on ja kui palju on nad viimase kümne aasta jooksul makse maksmata jätnud. Aga nüüd te tahate teha nii, et üks väike seltskond, kes on juba kümme aastat saanud niimoodi töötada, et nad enamuses ei ole pidanud selle teenuse pealt makse maksma, võidab käibemaksu pealt. Samas seesama firma pakub näiteks tõukerataste teenust. Kui ma selle võtan ja oma kaardiga maksan, siis selle peal on käibemaks. Miks te eelistate sama valdkonna tegevuses ühte või kahte ettevõtet? Ühed peavad käibemaksu maksma, teised ei pea. Ja te olete Euroopa Liidus praegu ainukene, kes seda blokeerib, rohkem kedagi ei ole. Kas on seal erakonna huvid või kellegi teise huvid? See lobitöö on ju nähtav. Ühelt poolt …

Teie aeg!

… võeti [see inimene firmasse] tööle ja nüüd võeti ta sealt ministeeriumisse tööle. Sama daam on kaks korda juba …

Teie aeg, Aivar Kokk! Aitäh! Härra minister, palun!

Ma nüüd täpsustaks, et minu tegutsemisvaldkondades Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis me tegelesime platvormitöö küsimustega ja tegeleme ka edaspidi, sest see on töövaldkonda puutuv küsimus. Maksustamisküsimustega tegeleb Eestis Rahandusministeerium, nii et ma soovitaks selle osa sellest küsimusest pöörata Rahandusministeeriumi poole. Mis ma ütleks veel täienduseks teie ebaõigetele väidetele – ma ei tea, kust te need võtate –, et Eesti oli ainukene riik, kes platvormitöö direktiivis oli, ütleme kokkuvõtlikult, avatuma lähenemise poolt, siis see ei vasta tõele. Algusest peale on selle [poolt] olnud nii Prantsusmaa, Saksamaa kui ka Kreeka. (Aivar Kokk ütleb saalist midagi hääletuse kohta.) Lugupeetud Aivar Kokk, kus, millisel hääletusel, mille vastu? Ma ei saa teie küsimusest aru. Millele te viitate? Eesti ei ole mitte kunagi mitte üheski hääletuses, mis puudutab platvormitööd, olnud selle vastu üksi. Ja isegi kui Eesti oleks selle vastu üksi, siis ei oleks sellel mitte mingisuguseid tagajärgi.

Aitäh! Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Saan aru, hästi emotsionaalne teema see Boldi teema. Seda enam, et omanikud on toetanud erakonda, kes praegu juhib seda ministeeriumi, ja asekantsler on seal töötanud. Nii et huvide konflikti osas tasub siin ettevaatlik olla. Asekantsler ju vahendas ka Eesti seisukohti ministeeriumi sees, nii et need võisid täiesti nii kujuneda. Praegune asekantsler on olnud ka suur eestvedaja kolmandatest riikidest lisatööjõu sissetoomisel. Samas Eestis on töötuse määr 7,8%, mille kohta küll peaminister ütles, et vaatame tahavaatepeeglisse. Ent see ettevaatamine, et laseme kolmandate riikide töölised siia juurde, ei ole eriti asjakohane. Aga ma küsiks ikkagi meetmete kohta, mis on majanduse elavdamiseks tehtud. Võib-olla siis te suudate natuke rohkem rääkida, mitte ainult seda, et ei oska vastata, ei saa küsimusest aru. Ma küsin õiglase ülemineku fondi kohta Ida-Virumaal. Millised seisud seal on ja kas on tehtud peale neid eelmise aasta muudatusi mitte küll lõdvendusi, vaid asjakohaseid lähenemisi, et taotlejate ring laieneks nii suurprojektide osas kui ka keskmiste ja väikeprojektide osas, et saaks selle raha lõpuks kasutusse võtta? Selle tähtaeg on ju 31. detsember 2026. See raha peaks saama otstarbekalt kasutatud, et sellest rahast oleks kasu nii [kogu] Eesti majandusele kui ka Ida-Virumaa majandusele.

Aitäh konkreetse ja selge küsimuse eest! Õiglase ülemineku fond on tõepoolest olnud erilise tähelepanu all just selle tõttu, võrreldes muude Euroopa Liidu vahenditega on teadupoolest selle rakendamise periood meil kõige lühem. Ja on hea meel tõdeda, et need jõupingutused, mis on tehtud selles vallas, on kandnud vilja. Me suhteliselt värskelt vaatasime selle valitsuses üle. On koostatud detailne ülevaade sellest, milline see senimaani hüpoteetiline, aga ka realistlik rakenduskava võiks olla. Ja võib öelda, et selliseks muretsemiseks, nagu oli selle aasta alguses, kindlasti põhjust ei ole. Oleme kokku leppinud, et enne suvepuhkusele minekut – mitte valitsuse puhkuse, vaid laiemalt suvepuhkuste perioodi – võtame selle pildi värskelt ette. Ja lihtsalt öeldes on ette valmistatud ka plaan B. Kui me näeme, et vahepealsel ajal need menetlused ei ole liikunud vajaliku tempoga, ennekõike suurinvesteeringute poole pealt, siis on meil välja vaadatud ja hinnatud mõistlikud projektid, mida on võimalik kiiresti realiseerida. Milles seal asja tuum on? On põhiliselt selles, et õiglase ülemineku fond on ennekõike planeeritud toetama ettevõtteid, ja just selliseid kõrget lisandväärtust [tootvaid] ettevõtteid, kes pakuksid alternatiivseid töökohti nendele inimestele, kes seal ühel või teisel [põhjusel] võivad tööst lähematel aastatel ilma jääda. Endiselt on see prioriteet. Kui selgub, et kõiki neid vahendeid ei õnnestu selleks kasutada, nii suurettevõtete kui väikeettevõtete puhul, siis on varus mõned projektid, mis võimestaksid Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda laiemalt, et tulevikus oleks sinna lihtsam investeeringuid kaasata. Näiteks vajaliku energeetikataristu ettevalmistamine kohtades, kuhu on tulevikus võimalik tööstusparke rajada, ja muud taolist. Nii et toimuvat jälgitakse pidevalt ja julgen kinnitada, et pigem on väljavaade positiivne. Kus on probleeme – see ei ole otseselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meede, aga meiegi jälgime seda, sest sellel on kindlasti mõju ka majandusele –, on korterelamute renoveerimise meede. Teiegi tõstatasite selle ja olen värskelt lugenud selleteemalisi ülevaateid. Jah, see on keeruline. Korteriühistutel puudub kogemus selle realiseerimisel ja kuna eesmärk on teha tervikrenoveerimisi, siis see on ikkagi hulk selgitustööd. Aga minu arusaamist mööda toimetab selle kallal piisav hulk inimesi EAS-i ja KredExi ühendasutuses ja seda teevad ka kohalikud inimesed, kes nõustavad ja viivad läbi infopäevi.

Aitäh, härra minister! Ma lõpetan meie tänase neljanda küsimuse käsitlemise.