Olukord riigis

Tänane kolmas küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Helle-Moonika Helme ja teemaks on olukord riigis. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma küsin peaminister Kaja Kallase käest. On tehtud uus rahvastikuprognoos, mis eile avaldati ja mis ütleb, et praeguse trendi jätkumisel on sajandi lõpus eestlasi alla poole riigi elanikkonnast. Tuletame siinkohal meelde põhiseadust, mis räägib väga selgelt, milleks on loodud Eesti riik: see on eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks üle aegade. Aga vaatame statistikat. Eestis on Euroopa Liidu riikide kodakondsete sisse- ja väljaränne enam-vähem tasakaalus: sisse tuli 8700, lahkus umbes 8600, aga niinimetatud kolmandate riikide kodakondsusega isikutest sai Eesti püsielanikeks umbes 18 000 ja neist Ukraina kodanikke 13 000, lahkus Eestist 4000, Ukraina kodakondseid 1600, millest selgub, et immigratsioon on jätkuvalt meie rahvusriigile kõige suurem oht. Ja sellega ei tegele mitte keegi, vähemalt mitte keegi neist, kellele pärast ebausaldusväärseid e-valimisi on antud võimalus kujundada riigi poliitikaid. Rahvastikuteadlased on juba väga mures, sest nemad näevad arve, analüüsivad neid ja teevad ainuvõimaliku järelduse, et eesti keelt emakeelena rääkijate arv langeb peagi alla 50% rahvastikust. Eesti keele õpetamine ei tee immigrantidest eestlasi, ei tee isegi lojaalseid kodanikke. Kui vaatame muu maailma näiteid, siis rootsikeelsed immigrandid tapavad ja põletavad ja märatsevad Rootsis, ingliskeelsed immigrandid mässavad Inglismaal, prantsuskeelsed Prantsusmaal ja saksa keele ära õppinud immigrandid loovad Saksamaal vaikselt oma moslemiriiki. Meie kaitsepolitsei sõnul saab see kohe probleemiks ka Eestile. Fakt on, et eelmisel aastal sündis 10 949 inimest, suri 16 000 ja riigi rahvaarv kasvab jõudsalt sisserände teel, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega, mis ütleb, et Eesti on ja peab jääma rahvusriigiks. Kui vaatame selle valguses teie kolme valitsuse tegevusi, mis on sisserände soodustamisel ja negatiivsete rahvastikutrendide jõustamisel olnud vägagi järjekindel, siis tuleb ikkagi küsida, kas Kaja Kallas ja kõik tema valitsuse liikmed on oma tegevuses ikka järginud põhiseaduses sätestatut või on täiesti ilmselgelt tegemist põhiseadusliku korra vastase tegevusega ehk põhiseadusliku korra jämeda rikkumisega.

Aitäh! Kõigepealt, viimastel aastatel on hea uudis see, et tagasi tulnud sisserändajad on peamiselt olnud eestlased, kes tulevad tagasi. Jah, viimasel paaril aastal on siia tulnud Ukraina sõjapõgenikud, aga üldiselt see on ikkagi hea näide, et eestlased tulevad mujalt maailmast tagasi. Ma ütlen ka alati noortele, et kui võimalik, käige ära, nähke muud maailma ja tulge tagasi Eestisse, siis näete, mis siin on paremini. Nüüd, kui me räägime sündimusest üldse, siis on üks väga hea artikkel Ene-Margit Tiidult, kus ta kirjutab, et sündimuse kasvu parim eeldus on rahulik lapsesõbralik keskkond ja positiivne, heatujuline õhustik. Kindlasti ei aita sündimuse tõusule kaasa [rahva] hääbumise ähvardus, perepoliitika sage muutmine, hüvede andmine-võtmine. Rohkem kui rahalist toetust on peredele enamasti tarvis riigipoolseid teenuseid, head kodulähedast kooli ja lasteaeda, huvikoole, ringe, abi erivajaduste puhul. Seda kõike praegune valitsus teeb. Me oleme muutnud koolide rahastamise mudelit selliselt, et kohalikud omavalitsused hoiaksid lahti just kuni 6‑klassilisi koole ehk et väikesed lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. Me oleme teinud erinevaid teenuseid peredele, et lapsi oleks parem kasvatada. Hea uudis on ka see, et jätkuvalt sünnib Eestis kõige enam just Eesti kodanike lapsi ehk 86%, Ukraina kodakondsusega on olnud 5% ja Venemaa kodakondsusega 3%. Nüüd, mis puudutab eesti keelt, siis esiteks, minu valitsus on teinud väga olulise otsuse ehk siis eestikeelsele haridusele ülemineku otsuse, et kõik Eesti lapsed õpiksid Eestis eesti keeles. Jah, see otsus on olnud väga pikalt tegemata, aga nüüd on see tehtud. On tehtud ka tegevuskavad. Me oleme eraldanud sinna täiendavalt raha, et see kõik saaks toimima. Ja veel kord, mida ütleb Ene-Margit Tiit veel oma arvamusloos: ta ütleb seda, et rahvus, mida kaitseb iseseisev riiklik korraldus ja mis kasutab oma kõrgel tasemel arenenud keelt, ei sure välja demograafilistel põhjustel. Seda pole maailmas viimaste sajandite jooksul mitte kunagi juhtunud. Rahvus võib hääbuda identiteedikaotuse tagajärjel, kui selle rahvuse esindajad soovivad pigem kuuluda mõnda teise rahvusesse ja ei väärtusta oma rahvust, aga Eestis on see vastupidi: eestlane olla on uhke ja hää. Ja eesti keele kohta on ka oluline teada, et eesti keelt Eestis mitteoskavate inimeste osakaal on kukkunud 20%-lt 4%-le.

Aitäh! Helle-Moonika Helme, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! No teatavasti eestlasi ikka on tulnud tagasi vähem, me räägime ikkagi massiimmigratsioonist selles kontekstis, mille kohta ma just küsisin. Ja mis puudutab rahulikku keskkonda, mida pered ootavad, siis te ei tee ju piisavalt, hoolimata sellest, mida siin just ette lugesite. Näiteks lasteaia kohatasu on kõige kõrgem just igal pool, kus Reformierakond omavalitsusi juhib. Aga läheme majanduse juurde. Viimastel päevadel on meedia ummistunud pealkirjadest, mis räägivad majanduse kokkutõmbumisest, ettevõtete pankrotistumisest, eriti väikeettevõtete. Aga ka suured teatavad järjest enam koondamisest või sulgemisest. Töötuse protsent tüürib iga päev ülespoole, inimesed saadavad juba ka rahvasaadikutele ahastavaid kirju tulevaste maksude ja maksutõusude kohta. Aga teie räägite rõõmsalt, et elu on kuidagi parem kui kunagi varem, vähemalt selles maailmas, kus teie elate, ja rahval on raha küll, lennujaama statistika näitab, et inimesed reisivad massiliselt välismaa vahet. Muidugi ma saan aru, et ka lihtinimene säästab, et korrakski sellest masendusest pääseda, mille teie valitsus on riigis korraldanud. Aga teie ju seda ei mõista. Teie pere on saanud Venemaaga äri tegemisest korraliku kapitaliakumulatsiooni ja teie pere pensionärid abi ei vaja. Aga riigieelarve [miinus on] miljard ja rohkem. Sellest on siin palju räägitud, on räägitud [üldse] keerulisest riigieelarve seisust. See muuseas ei ole tekkinud sellest, et eestlased elavad kuidagi üle jõu ja nüüd tuleb see trall kõrgete maksudega ära lõpetada. Tegelikult on see puudujääk enam-vähem samas suurusjärgus kui summa, mis on meie riigieelarvelistest vahenditest ühel või teisel viisil ära antud Ukraina ja teiste riikide abistamiseks. Ja nüüd ei ole vaja hakata kriiskama: "Aga teie! Aga teie!", vaid oleks aus siinsamas kogu rahvale öelda, et ei, Eesti rahvas ei ole süüdi selles, et riigieelarve on halvas seisus, et majandus kukub kivina, et maksud tõusevad raketina, vaid raha on läinud riigist välja, läheb edaspidigi ja Eesti hakkabki Ukraina [riigieelarvet] täitma, kuigi Ukraina majanduskasv on siiani täiesti korralik sõjast hoolimata. Ja ainukesena Euroopa riikidest miinusmärgiga majanduskasvuga Eesti aitab jätkuvalt meist suurema majanduskasvuga riike. Ja jälle, kuna te just ütlesite, et igasugune …

Teie aeg!

… valitsuse raha tuleb maksumaksja taskust, siis oleks aus maksumaksjale öelda, kuhu valitsus tema raha laiali jagab.

Jaa, no kriiskamises teiega küll keegi ei suuda võistelda. Aga kõik need teemad … Kõigepealt, kas te olete kuulnud midagi sellisest asjast nagu võrdlusbaas? Te ütlete, et Ukraina majandus on kasvanud. Võrdlusbaas on see, kui me ütleme, et näiteks paar aastat tagasi Eesti majanduskasv oli teine Euroopas. Iirimaa oli ainult meist suurem, meie majanduskasv oli siis 8,9%, Iirimaal minu mälu järgi 9%. Meie naabritel Lätil, Leedul, Soomel ja Rootsil kõikus see 2% ja 4% vahel. See tähendab seda, et meie majanduskasv oli suur ja kõik numbrid ju selle kasvuga võrreldes. Ja Ukraina on täpselt samasugune näide: nende majandus kukkus ikkagi kolossaalselt ja kui see sealt pealt tõuseb, siis on just see võrdlusbaas. Nüüd, meil on töötuse info, töötuse numbrid langevad. Meil olid eelmisel aastal kõigi aegade rekordid hõivatuses: 700 000 hõivatu juures on tulnud juurde 13 000 töökohta ja nendest 12 000 töökohta on loodud erasektori poolt. Ja selle kõige kõrgema hõivatuse taseme juurest on ka töötuse näitajad viimastel kuudel hakanud alanema ja see on hea. Näiteks 6. aprillist 6. maini vähenes töötus – see on siis registreeritud tööpuudus – 53 768 inimeselt 51 526-ni. Ehk siis töötus vähenes 2242 inimese võrra. 2242 inimest, kes enne olid töötud, leidis endale uue töö. Nüüd, tõsi on see, et kui toimub koondamine, siis on meedias suured pealkirjad, et näed, inimesi koondatakse. Jah, see on alati traagiline nendele inimestele, kes kaotavad töö. Ent kui samal ajal luuakse juurde, ma ei tea, sadu uusi töökohti, siis sellest pealkirju ei ole. Õnneks meil on registrid, meil on andmebaasid, kus see kõik on näha. Ja positiivseid näitajaid, et meil hakkab minema paremini, on tegelikult veel. Näiteks kuue kuu euribor ehk siis laenuintressid on langenud. Turud ootavad ka täiendavat langust. Aprilli inflatsioon oli viimase 35 kuu madalaim ja tarbijahinnaindeksi kasv on viimased üheksa kuud olnud stabiilselt alla 5%.

Aitäh! Proua peaminister, palun!

Aitäh! Läheme tempokalt edasi! Lisaküsimus, Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Ma ei tea, mis päeva memo te loete seal, aga ma võtsin lahti tänahommikuse ERR-i, kuhu on kell 8.13 tulnud uudis, et töötuse määr kasvas 7,8%-le. Teie rääkisite mingist numbrist 53 000, nimetatud artikkel aga ütleb, et esimeses kvartalis oli töötuse määr 58 900 inimest ehk 19 800 inimest rohkem kui 2023. aasta esimeses kvartalis ja 4100 inimest rohkem kui 2023. aasta kõige kõrgema töötusega kvartalis ehk kolmandas kvartalis. Mis numbreid te võtate, kas kahe- või kolmepäevase [viiteajaga], seda ma ei oska öelda, aga vaadake see uudis igaks juhuks üle. Suurim töötuse määr on tööstuses ja ehituses. Te ütlesite, et te teete kõik selleks, et kohalikud omavalitsused saaksid väikseid koole ülal pidada. Samas rahandusminister ütles, et ta läheb kohalike omavalitsuste eelarvete kallale ja hakkab sealt kärpima. Samamoodi on ERR-i artiklis kirjas, et 27 miljonit suurusjärgus võetakse linnadelt-valdadelt ära, aga teie ütlete, et me andsime raha juurde, et koole lahti hoida. Ma küsiksin selliselt: milline on praeguses olukorras teie sõnum kohalikele omavalitsustele? Kuidas [nad peaksid] hakkama saama, kui töötuse osakaal suureneb pidevalt ja kohalikelt omavalitsustelt võetakse lisaks veel suurusjärgus 27 miljonit ära?

Kõigepealt sellest uudisest, et jällegi kõik saaks aru. Töötust, hõivet ja muud mõõdetakse mitmel erineval moel. Eestis on kõige tuntumad töötukassa ja Statistikaameti näitajad. Esimesed on registripõhised, seega täpsed ja avaldatud sisuliselt reaalajas ehk siis ühepäevase viiteajaga. Teised ehk siis Statistikaameti näitajad on küsitlusepõhised ja ilmuvad paarikuise hilinemisega. Mõlemal on omad plussid ja miinused, aga seda ma praegu ei hakka rääkima. Kõik andmed näitavad mõõdukat hõive langust viimase aasta jooksul lihtsalt põhjusel, et oleme jõudnud nii kõrgele tasemele, kus me mitte kunagi pole varem olnud. Me oleme hõivemääralt Euroopa Liidu kolmas riik Hollandi ja Rootsi järel. Sealt veel kasvada on väga ebatõenäoline, sest meil inimesed käivad tööl. Kõik [andmed] näitavad tõepoolest tööpuuduse kasvu võrreldes mulluse esimese ja neljanda kvartaliga, samal ajal on ikkagi selle uudise näol tegemist vana uudisega ehk tahavaatepeeglisse vaatamisega, kuna esimene kvartal sisuliselt näitab veebruari keskpaiga ehk kolme kuu tagust seisu. Sellest ajast on asjad liikunud hoopis paremuse suunas. Registreeritud tööpuudus on kolme kuuga langenud 8%-lt 7,3%-ni, mis on väga kiire vähenemise tempo. Veel kord: registripõhised andmed on päevase [viiteajaga], mis on adekvaatne, mitte tahavaatepeeglist [nähtav pilt], mida saab ka kasutada. Aga ma teadsin, et te kavatsete seda uudist jällegi hästi negatiivses valguses näidata. Asjad ei ole absoluutselt nii hullud. See on kooskõlas mitmete arengutega, mis viitavad sellele, et majanduslangus on lõppenud ja pöördepunkt on saabunud, [areng on] paremuse suunas. Mis puudutab kohalikke omavalitsusi, siis kõigepealt koolide rahastuse mudelist. Me muutsime koolide rahastuse mudelit selleks, et see soosiks väikeste kodulähedaste koolide lahti hoidmist. Ja teiseks, kohalike omavalitsuste rahastamine. Vaadake, valitsussektori võlakoormus [hõlmab] ka kohalike omavalitsuste võlakoormust, see on nagu tervikpilt. Riigil on väga raske ja ma saan aru, et kohalikel omavalitsustel on ka raske. Aga kohalikud omavalitsused on viimastel aastatel saanud igal aastal üle 100 miljoni euro pidevalt juurde. Riigil ei ole seda raha võtta mitte kuskilt mujalt, kui maksumaksja käest küsida, ent maksumaksja, kes ka teie olete, eks ole, on igasuguste maksude suurendamise vastu. Meil ei ole mingit välismaa onu, kes meile raha annab. Meil ei tule raha seina seest. Valitsusel on ainult see raha, mida maksumaksjad talle annavad.

Aitäh! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.