Политическое заявление премьер-министра Кристена Михала в связи с передачей проекта закона о государственном бюджете на 2026 год.

Tänasesse [päevakorda] lisandunud esimene punkt on peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Ettekandja on peaminister Kristen Michal. Natuke menetluse käigust. Kõigepealt on poliitiline avaldus kuni 20 minutit, vastavalt juhatuse ja peaministri kokkuleppele küsimusi ei esitata. Peale seda on läbirääkimised fraktsioonidele. Palun, peaminister!

Täna on esimese punktina meil lisandunud peaminister Kristen Michali poliitiline avaldus seoses 2026. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Ettekandja on peaminister Kristen Michal. Natuke menetluse käigust. Kõigepealt on poliitiline avaldus kuni 20 minutit. Vastavalt juhatuse ja peaministri kokkuleppele küsimusi ei esitata ja peale seda on läbirääkimised fraktsioonidele. Palun, peaminister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti on alati olnud edukas, kui ta on vaba. Ühiskonna ja riigina on vabadus meile jõukuse toonud. Ettevõtjate ja inimestena vabalt toimetades, ise sihte seades tunneme, kuidas sellest kõige enam kasu saame. Teame omast käest, mida tähendab, kui vabadus ära võetakse. Oleme alati valmis kaitsma oma vabadust iga hinnaga. Vabaduse soov on meie loomuses igal tasandil. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja sellega seotud kriisid on meie vabadusi survestanud. On tulnud kohaneda tõsiasjaga, et vajame kiiresti ja rohkem kaitset. On olnud vaja üle saada segipaisatud tarneahelatest ja järjekordsetest muudatustest turgudel. Inimesed ja ettevõtted on rinda pistnud hinnatõusuga, mis on vähendanud valikuvabadust oma sihtide vabalt seadmisel. Täna andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve eelnõu. Eelarve on parlamentaarses riigis üks olulisimaid seaduseelnõusid, millega edendame riigi, majanduse ja inimeste käekäiku. Riigieelarve on kahtlemata peegelpilt valitsuskoalitsiooni maailmavaatest ja eesmärkidest. Julgeoleku ja jõukuse eelarve on koostanud parempoolne-liberaalne valitsus ja nendest väärtustest lähtuvad valikud eesmärkide saavutamiseks. Esiteks, me kindlustame ning tugevdame riigikaitset ja julgeolekut. Agressioon Eesti vastu peab olema teostamatu ja meie Kaitsevägi võiduks valmis. Eelarvega astume samme, et tagada Eesti vabadus ja iseseisvuse kestmine. Teiseks, lähtume põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik. Vabam majandus ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond loovad kiiremini ja rohkem jõukust. Kolmandaks parandab inimeste elujärge ja toimetulekut sissetulekute madalam maksustamine. Kõige paremini korraldab oma elu ikka igaüks ise. Riik saab inimeste otsustusvabadust kasutada sissetulekuid suurendades. Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud, samal ajal oleme langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid. Või teise näitena, tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid. Hea kuulaja! 2026. aasta eelarves on valitsuse kõige olulisem otsus suunatud meie iseseisvuse ja julgeoleku tagamisele praegu ja tulevastele põlvedele. Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle 5% SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. 2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aasta [kaitsekuludega] 844,5 miljonit eurot. Julgeolekule rajame oma vabaduse, igapäevase turvatunde, aga ka majandusliku heaolu. Kui riigil on tugev kaitsevõime, saab inimene elada oma elu – käia tööl, kasvatada lapsi, teha tulevikuplaane – ilma hirmuta, et keegi võiks meie vabaduse ära võtta või elukorraldust muuta. See on nähtamatu kaitsekiht, mis lubab rahulikult elada ja annab julguse vaadata kindlamalt tulevikku. Eesti kaitsevõime arendamisel lähtub valitsus Kaitseministeeriumi ettepanekutest, mis hõlmavad NATO seotud väevõime-eesmärke ja Ukraina sõjakogemust. Nii tagame, et agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. Hüppeliselt kasvavate kaitsekulude toel saab kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahinguvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele ning küberkaitsele. Lisaks puudutab see laiaulatuslikke taristutöid. Me investeerime kaitsesse, et meil oleks oma riik. Järgmisel neljal aastal eraldatakse kaitsekuludeks kokku üle 10 miljardi euro selleks, et meil oleks õigus ja võimalus ise otsustada, kuidas oma elu ja ühiskonda korraldada. Lugupeetud Riigikogu! Teine 2026. aasta riigieelarve oluline prioriteet on jõukuse kasvatamine. Eesti majanduses on näha ilmselgeid kasvumärke. Fakt on, et 2025. aastal Eesti majandus kasvab. Meie ettevõtted on suutnud kriisidega kohaneda, kuid nüüd on vaja kasvuidud muuta laiapõhjaliseks, kõigile tuntavaks majanduskasvuks. Tuleva aasta riigieelarvega viime ellu teadaolevalt suurimad ühe korraga rakendatavad tulumaksumuudatused. Need annavad jõukusele, kasvule kindla pinna ja viivad meid lähiaastatel regiooni kiirema kasvuga riikide sekka. Teises kvartalis kasvas Eesti SKP 0,6% ehk kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Ka tööhõive suurenes meil kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus. Nende näitajate poolest oleme kogu Euroopa Liidus kaheksandal kohal ja esimesed oma naabruskonnas – nii Soome, Rootsi, Läti kui ka Leedu jäid meist maha. Eurostati kohaselt kasvas juunis teenustetoodangu maht Eestis lausa 9,9% võrreldes aastatagusega ja kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. See näitaja oli Euroopa Liidu kolmas kõige kiirem peale Taani ja Kreeka. Ettevõtjad vaatavad juba enesekindlamalt tulevikku ja on aeg otsustavate sammudega neil purjed täismasti tõmmata lasta. Taastame üldise tulumaksuvaba miinimumi ja tõstame selle 700 euroni kuus. Lisaks sellele jätame ära plaanitud tulumaksu tõusu, mis tähendab, et maksumäär jääb 22% peale. Ühtekokku jätavad need maksumuudatused tuleval aastal majandusse circa 780 miljonit eurot. Eesti maksukoormus väheneb 1,4 protsendipunkti: langeb 36,6%-lt 35,2%-le. See tähendab, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime selgelt paraneb. Julgemalt saab mõelda uute investeeringute tegemisele ja töökohtade loomisele. Üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamine leevendab ettevõtete palgasurvet, sest jätab inimestele rohkem raha kätte. Keskmise palgaga töötaja kontole laekub aastas üle 1800 euro rohkem, ilma et tööandja palgakulud suureneks. Palgasurvel on olnud suur roll hinnatõusu nõiaringi käimas hoidmisel: hindade kasvu tõttu suurenesid palgaootused, ettevõtjad pidid neile vastama, mistõttu tuli omakorda tõsta toodete hindu ja nii muud kui edasi. Prognoosid, mis juba arvestavad ka üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamisega, ennustavad tulevaks aastaks hinnatõusu tuntavat taltumist. Head kuulajad! 2026. aastal taastub lihtne ja ühetaoline maksusüsteem. Ajaloo prügikasti visatakse süsteem, mis karistas edasipüüdlikkust ja maksustas kõige kõrgemalt palgavahemikku 1200–2100 eurot. Selle muudatuse tulemusena jääb keskmist palka teenivatele inimestele kätte peaaegu 13. palk ehk rohkem kui 1800 eurot aastas. Maksukoormuse alandamine annab igale inimesele selgema signaali: pingutus tasub ära. Kui sa saad palgatõusu või võtad riski ja alustad ettevõtlusega, jääb veelgi suurem osa tulust sinu kätte. See kasvatab motivatsiooni ja julgust proovida uusi asju, olgu see siis karjääris samm edasi või väikese pereettevõtte loomine. Inimene tunneb, et tema töö ja vaev toovad päriselt kasu. Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuskoalitsioon on parempoolne-liberaalne valitsuskoalitsioon. Lähtume põhimõttest, et heaolu sünnib vaid edasipüüdlikkust soodustades. Eelistame, et inimesed saavad ise otse suuremad võimalused kasvanud sissetulekute ja jõukuse näol, mis lubab teha enda jaoks kõige paremaid valikuid. Kes soovib, see tarbib rohkem, kes tahab, see investeerib või säästab tuleviku tarbeks. Head Riigikogu liikmed! Eelarvearuteludes oli meie eesmärk tagada, et maksumaksja raha kasutatakse targalt. Me jätkame riigis kokkuhoidlikku majandamist ja koos ettevõtjatega bürokraatia vähendamist, et luua kindlat pinnast majanduse kosumiseks. Samas aga tõusevad oluliste valdkondade eesliinil töötajate ehk päästjate, politseinike, õpetajate ja kultuuritöötajate palgad, ka erihoolduses. Lähtusime eelarvet koostades sellest, et riik saab toetada jõukuse kasvu, kui muutub ise efektiivsemaks ja tõhusamaks ehk hoiab kokku kulusid. Kaitsekulude märgatav tõstmine oleks ilma igasuguse laenutoeta eelarvele, majandusele ja ka ühiskonnale liiga stressirohke. 2026. aasta eelarve puudujääk moodustab 4,5% SKP-st ja jääb Euroopa Liidu lubatud piiridesse. Kinnitan, et oleme pööranud kuludele erilist tähelepanu ja eesmärk on eelarvedefitsiit taas raami tagasi lükata. Juba eelmisel aastal leppisime riigi eelarvestrateegia menetluses kokku riigiülese 1,4 miljardi euro suuruse tööjõu- ja majandamiskulude kokkuhoiu, mille elluviimine jätkub nii 2026. kui ka 2027. aastal. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks täiendavalt vähendatud circa 225 miljoni euro võrra. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima 20 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringutest sai vähendatud ja lükatud edasi töid, mis oleksid olnud toredad, aga polnud hädavajalikud. 2026. aastal vähendatakse ja lükatakse edasi kinnisvarainvesteeringuid ja suurendatakse müügitulu 38 miljoni euro ulatuses. Toon ka konkreetse näite, kuidas tagasime politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10%-liseks suurenemiseks vajalikud 117 miljonit eurot. Samal ajal teevad Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Kultuuriministeerium kärpeid oma tegevuskuludes umbes 94 miljoni euro eest, millele Haridus- ja Teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Ehk kokku kärbitakse kuludest pea sama palju, kui läheb eesliinitöötajate palgatõusuks. Head kaasamõtlejad! Eestlased on tark rahvas ja meie ettevõtted on innovaatilised. 2026. aastal hoiame samuti teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 1%-l SKP-st. Meil on edukaid näiteid, kus teadus- ja arendustegevuse rahastus on loonud majandusele jõudu juurde, olgu selleks biotehnoloogiaettevõte, kes investeerib uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamisse, või iduettevõte, kes arendab süsteemi, mis kogub reaalajas mullaandmeid ja annab põllumeestele täpsemaid väetamissoovitusi. 2026. aastal on ette nähtud suuremad investeeringud kõrgharidusse ning teadus- ja arendustegevusse. Need võimaldavad ülikoolidel koolitada rohkem kõrgelt haritud spetsialiste, eriti insenere, õpetajaid ja tervishoiuspetsialiste, aga ka rohkem doktoreid, ja suurendada teadustulemuste jõudmist majandusse. Näiteks kasvab rakendusuuringute programmi maht ja ülikoolid said täiendavalt vahendeid teadmussiirde edendamiseks. Tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks parandatakse ettevõtete raha kaasamise võimalusi ning edendatakse teadus- ja arendustegevuse raha kasutamist. Suurte investeeringute meelitamiseks jätkatakse projektide rahalist toetamist ning energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab nende kulusid. Strateegilistele investeeringutele loome ekspressraja, et kiirendada nende elluviimist. Me jätkame tarka liini. Nüüd avaliku sektori investeeringutest. Oleme teinud kokkuhoiuotsuseid ka investeeringutelt, aga need püsivad kriitilise piiri sees. Endiselt investeerib Eesti väga kõrgel tasemel. Osakaaluna SKP-st ületavad Eesti investeeringud pea kaks korda Euroopa Liidu keskmist. Käivitame tuleval aastal Eesti ajaloo kiireima neljarealiste maanteede ehitamise programmi. Maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks suunatakse sellesse muu hulgas mootorsõidukimaksust laekuvad tulud. Taristuinvesteeringutest kõige suuremahulisemana jätkub Rail Balticu ehitus. 2026. aastal suunab valitsus raudteetranspordi arendamisse ja raudteetaristu korrashoidu koos investeeringutega 684 miljonit eurot. Rail Balticu ehitustegevus jätkub 2030. aastat lõpptähtajana silmas pidades. See samm toetab Eesti majandust ja kasvuvõimet. Austatud Riigikogu liikmed! Ma tänan eelarve koostamises osalenud ametnikke ja ministreid! Kahtlemata on eelarve koostamine valitsuse tööaasta kõige pingelisem protsess, aga me saime sellega koos hakkama. 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve eelnõu annab kindluse, et Eesti tulevik on kaitstud ja majanduse sissetulekute kasvuks on loodud seda tugevalt toetav pinnas. Valitsus annab oma töö üle Riigikogule. Palun teile esitatud 2026. aasta riigieelarve eelnõu toetada. Aitäh! Ja soovin teile jõudu tööle!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eesti on alati olnud edukas, kui ta on vaba. Ühiskonna ja riigina on vabadus meile jõukuse toonud. Ettevõtjate ja inimestena vabalt toimetades, ise sihte seades tunneme, kuidas sellest kõige enam kasu saame. Teame omast käest, mida tähendab, kui vabadus ära võetakse. Oleme alati valmis kaitsma oma vabadust iga hinnaga. Vabaduse soov on meie loomuses igal tasandil. Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu ja sellega seotud kriisid on meie vabadusi survestanud. On tulnud kohaneda tõsiasjaga, et vajame kiiresti ja rohkem kaitset. On olnud vaja üle saada segipaisatud tarneahelatest ja järjekutsetest muudatustest turgudel. Inimesed ja ettevõtted on rinda pistnud hinnatõusuga, mis on vähendanud valikuvabadust oma sihtide vabalt seadmisel. Täna andis Vabariigi Valitsus Riigikogule üle 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve eelnõu. Eelarve on parlamentaarses riigis üks olulisimaid seaduseelnõusid, millega edendame riigi, majanduse ja inimeste käekäiku. Riigieelarve on kahtlemata peegelpilt valitsuskoalitsiooni maailmavaatest ja eesmärkidest. Julgeoleku ja jõukuse eelarve on koostanud parempoolne liberaalne valitsus ja nendest väärtustest lähtuvad valikud eesmärkide saavutamiseks. Esiteks, me kindlustame ning tugevdame riigikaitset ja julgeolekut. Agressioon Eesti vastu peab olema teostamatu ja meie Kaitsevägi võiduks valmis. Eelarvega astume samme, et tagada Eesti vabadus ja iseseisvuse kestmine. Teiseks lähtume põhimõttest, et majanduskasvu ja jõukuse suurenemist toetab väiksem maksukoorem ning efektiivsem ja paindlikum riik. Vabam majandus ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond loovad kiiremini ja rohkem jõukust. Kolmandaks parandab inimeste elujärge ja toimetulekut sissetulekute madalam maksustamine. Kõige paremini korraldab oma elu ikka igaüks ise. Riik saab inimeste otsustusvabadust kasutada sissetulekuid suurendades. Julgeoleku ja jõukuse eelarve koostamisel oleme teinud põhimõttelisi, suure kaaluga ning tulevikku vaatavaid samme, mis esmapilgul tunduvad justkui võimatud, samal ajal langetanud makse ja tõstnud kaitsekulusid või teise näitena tõstnud palkasid ja kärpinud eelarvekulusid. Hea kuulaja! 2026. aasta eelarves on valitsuse kõige olulisem otsus suunatud meie iseseisvuse ja julgeoleku tagamisele praegu ja tulevastele põlvedele. Eesti kaitsekulude tõstmine nelja aasta keskmisena üle 5% SKP-st tähendab, et järgmise nelja aasta jooksul lisandub kaitsekuludesse 2,8 miljardit eurot. 2026. aastal kasvavad kaitsekulud võrreldes 2025. aastaga 844,5 miljonit eurot. Julgeolekule rajame oma vabaduse, igapäevase turvatunde, aga ka majandusliku heaolu. Kui riigil on tugev kaitsevõime, saab inimene elada oma elu, käia tööl, kasvatada lapsi, teha tulevikuplaane ilma hirmuta, et keegi võiks meie vabaduse ära võtta või elukorraldust muuta. See on nähtamatu kaitsekiht, mis lubab rahulikult elada ja annab julguse vaadata kindlamalt tulevikku. Eesti kaitsevõime arendamisel lähtub valitsus Kaitseministeeriumi ettepanekutest, mis hõlmavad NATO seotud väevõime eesmärke ja Ukraina sõjakogemust. Nii tagame, et agressioon Eesti vastu oleks teostamatu. Hüppeliselt kasvavate kaitsekulude toel saab kiiremini arendada Eesti õhukaitset, suurendada maaväe tulejõudu, luua süvalahinguvõime, panna olulist rõhku droonivõitluse ja elektroonilise sõjapidamise arendamisele ning küberkaitsele. Lisaks puudutab see laiaulatuslikke taristutöid. Me investeerime kaitsesse, et meil oleks oma riik. Järgmisel neljal aastal eraldatakse kaitsekuludeks kokku üle 10 miljardi euro selleks, et meil oleks õigus ja võimalus ise otsustada, kuidas oma elu ja ühiskonda korraldada. Lugupeetud Riigikogu! Teine 2026. aasta riigieelarve oluline prioriteet on jõukuse kasvatamine. Eesti majanduses on näha ilmselgeid kasvumärke. Fakt on, et 2025. aastal Eesti majandus kasvab. Meie ettevõtted on suutnud kriisidega kohaneda, kuid nüüd on vaja kasvuidud muuta laiapõhjaliseks, kõigile tuntavaks majanduskasvuks. Tuleva aasta riigieelarvega viime ellu teadaolevalt suurimad ühe korraga rakendatavad tulumaksumuudatused. Need annavad jõukusele, kasvule kindla pinna ja viivad meid lähiaastatel regiooni kiirema kasvuga riikide sekka. Teises kvartalis kasvas Eesti SKP 0,6% ehk kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. Tööhõive suurenes meil kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus. Nende näitajate poolest oleme kogu Euroopa Liidus kaheksandal kohal ja esimesed oma naabruskonnas – nii Soome, Rootsi, Läti kui ka Leedu jäid meist maha. Eurostati kohaselt kasvas juunis teenuste toodangu maht Eestis lausa 9,9% võrreldes aastatagusega ja kolm korda kiiremini kui Euroopa Liidus keskmiselt. See näitaja oli Euroopa Liidu kolmas, kõige kiirem peale Taani ja Kreeka. Ettevõtjad vaatavad juba enesekindlamat tulevikku ja aeg otsustavate sammudega neil purjed täismasti tõmmata lasta. Taastame üldise tulumaksuvaba miinimumi ja tõstame selle 700 euroni kuus. Lisaks sellele jätame ära plaanitud tulumaksu tõusu, mis tähendab, et maksumäär jääb 22% peale. Ühtekokku jätavad need maksumuudatused tuleval aastal majandusse circa 780 miljonit eurot. Eesti maksukoormus väheneb 1,4% võrra, see langeb 36,6%-lt 35,2%-ni. See tähendab, et Eesti majanduse ja ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime selgelt paraneb. Julgemalt saab mõelda uute investeeringute tegemisele ja töökohtade loomisele. Üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamine leevendab ettevõtete palgasurvet, sest jätab inimestele rohkem raha kätte. Keskmise palgaga töötaja kontole laekub aastas üle 1800 euro rohkem, ilma et tööandja palgakulud suureneks. Palgasurvel on olnud suur roll hinnatõusu nõiaringi käimas hoidmisel. Hindade kasvu tõttu suurenesid palgaootused, ettevõtjad pidid neile vastama, mistõttu tuli omakorda tõsta toodete hindu ja nii muud kui edasi. Prognoosid, mis juba arvestavad ka üldise tulumaksuvaba miinimumi taastamisega, ennustavad tulevaks aastaks hinnatõusu tuntavat taltumist. Head kuulajad! 2026. aastal taastub lihtne ja ühetaoline maksusüsteem. Ajaloo prügikasti visatakse süsteem, mis karistas edasipüüdlikkust ja maksustas kõige kõrgemalt palgavahemikku 1200–2100 eurot. Selle muudatuse tulemusena jääb keskmist palka teenivatele inimestele kätte peaaegu 13. palk ehk rohkem kui 1800 eurot aastas. Maksukoormuse alandamine annab igale inimesele selgema signaali: pingutus tasub ära. Kui sa saad palgatõusu või võtad riski ja alustad ettevõtlusega, jääb veelgi suurem osa tulust sinu kätte. See kasvatab motivatsiooni ja julgust proovida uusi asju, olgu see siis karjääris samm edasi või väikese pereettevõte loomine. Inimene tunneb, et tema töö ja vaev toovad päriselt kasu. Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuskoalitsioon on parempoolne liberaalne valitsuskoalitsioon. Lähtume põhimõttest, et heaolu sünnib vaid edasipüüdlikkust soodustades. Me eelistame, et inimesed saavad ise otse suuremad võimalused kasvanud sissetulekute ja jõukuse näol, mis lubab teha enda jaoks kõige paremaid valikuid. Kes soovib, see tarbib rohkem, kes tahab, see investeerib või säästab tuleviku tarbeks. Head Riigikogu liikmed! Eelarvearuteludes oli meie eesmärk tagada, et maksumaksja raha kasutatakse targalt. Me jätkame riigis kokkuhoidlikku majandamist ja koos ettevõtjatega bürokraatia vähendamist, et luua kindlat pinnast majanduse kosumiseks. Samas aga tõusevad oluliste valdkondade, eesliinil töötajate ehk päästjate, politseinike, õpetajate ja kultuuritöötajate palgad, ka erihoolduses. Lähtusime eelarvet koostades sellest, et riik saab toetada jõukuse kasvu, kui muutub ise efektiivsemaks ja tõhusamaks ehk hoiab kokku kulusid. Kaitsekulude märgatav tõstmine oleks ilma igasuguse laenutoeta eelarvele, majandusele ja ka ühiskonnale liiga stressirohke. 2026. aasta eelarve puudujääk moodustab 4,5% SKP-st ja jääb Euroopa Liidu lubatud piiridesse. Kinnitan, et oleme pööranud kuludele erilist tähelepanu ja eesmärk on eelarvedefitsiit taas raami tagasi lükata. Juba eelmisel aastal leppisime riigi eelarvestrateegia menetluses kokku riigiülese 1,4 miljardi euro suuruse tööjõu- ja majanduskulude kokkuhoiu, mille elluviimine jätkub nii 2026. kui ka 2027. aastal. Asutuste kulusid on eelarverevisjoni ja protsendikärpe meetmetega 2026. aastaks täiendavalt vähendatud circa 225 miljoni euro võrra. Ministeeriumid peavad 2026. aastal tööjõu- ja majandamiskulusid täiendavalt kärpima 20 miljonit eurot. Kinnisvarainvesteeringutest sai vähendatud ja lükatud edasi töid, mis oleksid olnud toredad, aga polnud hädavajalikud. 2026. aastal vähendatakse ja lükatakse edasi kinnisvarainvesteeringuid ja suurendatakse müügitulu 38 miljoni euro ulatuses. Toon ka konkreetse näite, kuidas tagasime politseinike, päästjate, kultuuritöötajate ja õpetajate palgafondi kuni 10%-liseks suurenemiseks vajalikud 117 miljonit eurot. Samal ajal teevad Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium ja Kultuuriministeerium kärpeid oma tegevuskuludes umbes 94 miljoni euro eest, millele Haridus- ja Teadusministeerium lisab eelarverevisjoni kaudu veel 18 miljonit eurot. Ehk kokku kärbitakse kuludest pea sama palju, kui läheb eesliinitöötajate palgatõusuks. Head kaasamõtlejad! Eestlased on tark rahvas ja meie ettevõtted on innovaatilised. 2026. aastal hoiame samuti teadus- ja arendustegevuse investeeringuid 1%-l SKP-st. Meil on edukaid näiteid, kus teadus- ja arendustegevuse rahastus on loonud majandusele jõudu juurde, olgu selleks biotehnoloogiaettevõte, kes investeerib uute ravimite ja vaktsiinide väljatöötamisse, või iduettevõte, kes arendab süsteemi, mis kogub reaalajas mulla andmeid ja annab põllumeestele täpsemaid väetamissoovitusi. 2026. aastal on ette nähtud suuremad investeeringud kõrgharidusse ning teadus- ja arendustegevusse. Need võimaldavad ülikoolidel koolitada rohkem kõrgelt haritud spetsialiste, eriti insenere, õpetajaid ja tervishoiuspetsialiste, aga ka rohkem doktoreid, ja suurendada teadustulemuste jõudmist majandusse. Näiteks kasvab rakendusuuringute programmi maht ja ülikoolid said täiendavalt vahendeid teadmussiirde edendamiseks. Tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamiseks parandatakse ettevõtete raha kaasamise võimalusi ning edendatakse teadus- ja arendustegevuse raha kasutamist. Suurte investeeringute meelitamiseks jätkatakse projektide rahalist toetamist ning energiamahukatele ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu ülempiir, mis vähendab nende kulusid. Strateegilistele investeeringutele loome ekspressraja, et kiirendada nende elluviimist. Me jätkame tarka liini. Nüüd avaliku sektori investeeringutest. Oleme teinud kokkuhoiuotsuseid ka investeeringutelt, aga need püsivad kriitilise piiri sees. Endiselt investeerib Eesti väga kõrgel tasemel. Osakaaluna SKP-st ületavad Eesti investeeringud pea kaks korda Euroopa Liidu keskmist. Käivitame tuleval aastal Eesti ajaloo kiireima neljarajaliste maanteede ehitamise programmi. Maanteetaristu arendamiseks, hooldamiseks ja kaitsevõimekuse parandamiseks suunatakse sellesse muu hulgas mootorsõidukimaksust laekuvad tulud. Taristuinvesteeringutest kõige suuremahulisemana jätkub Rail Balticu ehitus. 2026. aastal suunab valitsus raudteetranspordi arendamisse ja raudteetaristu korrashoidu koos investeeringutega 684 miljonit eurot. Rail Balticu ehitustegevus jätkub 2030. aastat lõpptähtajana silmas pidades. See samm toetab Eesti majanduse ja kasvu võimet. Austatud Riigikogu liikmed! Ma tänan eelarve koostamises osalenud ametnikke ja ministreid. Kahtlemata on eelarve koostamine valitsuse tööaasta kõige pingelisem protsess, aga me saime sellega koos hakkama. 2026. aasta julgeoleku ja jõukuse eelarve eelnõu annab kindluse, et Eesti tulevik on kaitstud ja majanduse sissetulekute kasvuks on loodud seda tugevalt toetav pinnas. Valitsus annab oma töö üle Riigikogule. Palun teile esitatud 2026. aasta riigieelarve eelnõu toetada. Aitäh! Ja soovin teile jõudu tööle.

Aitäh! Järgmisena avan läbirääkimised. Kõigepealt Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, palun! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Härra peaminister! "Reinsalule ei jäta ma midagi," sõnastasite hiljuti oma rahanduspoliitilise maksiimi. Parafraseerin seda. Pärast mind tulgu või veeuputus! See on teie eelarve põhisõnum, tsiteerides Louis XV. Eelarve põhiprobleemid. Esiteks, igasuguse poliitilise käsitluse puudumine inflatsiooni pidurdamisest. Vastupidi, te suurendate inflatsioonilist survet. Eesti on teie valitsuse maksupoliitiliste otsuste tõttu Euroopa Liidu inflatsioonivedur ja seetõttu korraldame ka täna riiklikult tähtsa küsimusena inflatsiooniprobleemi arutelu. Inflatsiooni saab kiire mõjuga vähendada ennekõike kaudsete maksude koormuse pidurdamise ning valitsemiskulude vähendamisega. Eilsel valitsuse pressikonverentsil ja täna uhkeldasite te valitsemiskulude vähendamisega. Lõpetame ükskord selle inimestele näkku valetamise ja vaatame numbreid! Võrdlusalus on 2024. aasta – kuna lubasite valitsemiskulude vähendamist juba selle aasta eelarves – baas. Valitsemiskulude definitsioon on teie enda valitsuse antud ehk palgakulud, majandamiskulud ja niinimetatud muud toetused. 2024. aastal oli palga- ja majanduskulude maht eelarves 2,6 miljardit eurot. 2026. aasta eelarves planeerite te 3,095 miljardit eurot ehk kasv on 480 miljonit eurot. Kuidas on lugu muude toetustega? 2024. aastal eelarve täitmine 4,3 miljardit, 2026. aasta eelarves ette nähtud 5,7 miljardit eurot, kasv 1,4 miljardit eurot. Kui jätkame teie moel kärpimisega, muutub riik tulevikus maksejõuetuks. Lisaks, sellesse aastasse tõstsite vaikselt valitsemiskulusid eelmisest aastast üle 418 miljoni. Teine vale on eelarvestrateegias sisustamata raha kuhjamine just 2027. aasta valimiste järgsesse aega. Küsisin teilt selle kohta eile, kuid mingit arukat vastust ei saanud. Mõned näited. 2028. aastal kavatsetakse mingit sisustamata vajaduspõhist toetussüsteemi, mis annab riigile väidetavalt RES-i vaates 200 miljonit tulu pärast valimisi. Teine asi on investeeringu revisjon, mis annaks tulu 100 miljonit eurot. Mis loomad need on? Vaikselt olete riigieelarvesse planeerinud ETS2 süsteemi jõustamise ehk sisuliselt uue mootorikütusemaksu eelarvestrateegias lausa 330 miljoni euro ulatuses. Jällegi – panete tähele! – pärast valimisi. Haigekassa miinust näeb eelarvestrateegia ette 300 miljonit eurot. Pärast mind tulgu või veeuputus! Põhimõtteline probleem on võlakoormuse kasv. 2023. aasta alla 8 miljardi euro ligi 18 miljardi euroni 2029. aasta lõpuks. Tegelikkuses on võlakoormuse kasv veelgi kiirem, kui vaadata õhku täis eelarvestrateegiat. Reformierakonna jutt korras riigirahandusest on muutunud mõttetuseks. Eelarvenõukogu arvamusest, eilsest ei jää eelarvest kivi kivi peale. Ja eelarvenõukogu nendibki kiretult, et kavatsete kõik siseriiklikud eelarvereeglid tühistada ning sellega kaotab ka eelarvenõukogu mõtte, kuna ta peaks hindama eelarvereeglite täitmist. Pärast mind tulgu või veeuputus! Strateegiline probleem on see, et kõik jäetakse ootele. Seda olukorras, kus ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on saanud süstemaatiliselt kahjustada. Ja selles olukorras jätkate lõputut raha kühveldamist rohepöördeprojektidesse, mis ei ole ratsionaalne, arvestades valitsuse tekitatud segadust nii energeetikas kui rohepöörde ümber. Vajame pikemat rahanduspoliitilist vaadet kui neli aastat, arvestades objektiivset kaitsekulude püsiva finantseerimise vajadust. Kaitsekulude kasv on tarvilik ja siin me oleme ühel pool rindejoont. Oluline on taastada usaldus raha kasutamise korraldamises. Omaette asi on hookuspookus numbrite ajatamisega. Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel tehtud Kaitseministeeriumi suvine arengukava nägi ette teistsugused rahastamisnumbrid, mis valitsuses transformeerusid 2026. ja 2027. aastaks kokku veerand miljardi euro ulatuses kaitsekulude edasilükkamiseks – jällegi valimistejärgsesse aega. Eelarves on sees põhimõtteline rahanduspoliitiline pretsedent, mida pole varem teinud ükski Eesti valitsus. Valimislubadust täidetakse laenurahaga. Teete reklaame, palju inimestele jääb raha kätte. Tegelikkuses olete selle raha varem Eesti inimestelt ära võtnud käibemaksu ja tulumaksu tõusu, hinnatõusu spiraali esilekutsumisega. Ainuüksi sel aastal kaotab keskmist palka teeniv inimene ühe kuu palga. Koomiline on reklaamida enda maksutõusu ärajätmist kui inimeste rahalist võitu. Sellise loogikaga saaks iga valitsus teha inimestest üleöö miljonärid: tõsta homseks makse ja ülehomme öelda, et maksutõusud jäävad ära. Maksupoliitiline tõmblemine jätkub. Tõstsite juulis käibemaksu ja ajasite uuesti hinnad üles ega võtnud kahjuks kuulda Isamaa sisulist hoiatust. Automaksu kohta lubasite veel kuu aega tagasi selle ärajätmist, kuid inimesed said taas petta. Rahvastikukriisis on teil ainus vastus tuhandete odavtöötajate sissetoomises viimaste aastate sündimise kukkumisega samas mahus. Pärast mind tulgu või veeuputus! Valitsuse eelarvet raamistab segadus riigieelarve enda ümber. See pole õigustehniline probleem. Tegemist on õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangul põhiseadusevastase olukorraga ning te kavatsete veelgi vähendada parlamendi kontrolli eelarvevahendite üle. See soodustab segadust eelarve juhtimises. Tuletan meelde, et läinud aastal jäi kasutamata 2,15 miljardit eurot. Eesti majandus seisab paigal. Teie prognoosi järgi pidi majandus sellel aastal kasvama 3,3%. Reaalne teise kvartali majanduskasv on 0,9% ning sellest kaks kolmandikku sisalduvad – mis? – tootjahindade maksud ehk majanduse reaalkasvu number sisuliselt rajaneb formaalsel maksutõusude loogikal. Miks see nii on, härra peaminister? Miks te põhiindikaatoris ei ole olnud võimelised enda poliitilist eeldust realiseerima? Majandususaldus on madal nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks. SEB suvise uuringu järgi kasutab üle poole inimestest äraelamiseks sääste. Teie tekitatud maksukaoses eelmisel aastal nägime, et Maailmapanga andmeil on Eesti Euroopa Liidu ja Läänemere riikidest ainuke, kus välisinvesteeringute netosissevool oli 3,5 miljardi euroga miinuses. Sel ajal näiteks Leedus, sama regiooni riigis, samas suuruses plussis. Miks see nii on? Juulis eelmisel aastal teatasite, et teete ettevõtte tulumaksu ajutiselt ja lisaks veel 2% tulumaksu ajutiselt ja käibemaksu 2% ajutiselt. Paar kuud hiljem teatasite, et muudate need maksud püsivaks. Aga nüüd jätate tulumaksu tõusu ära ja sellises segaduses, vaadates kogu seda pooleteiseaastast keerlemist, vaatavad investorid, et te ei usalda õigustatult seda ärikeskkonda. Uued maksutõusud seisavad ees. Oktoobris tuleb tasuda maamaksu tõus, teine osa automaksust. Hea peaminister! Riigile püsiva võlaspiraali tekitamine ei loo jõukust, see on petlik rahulolutunne. Sisuliste otsuste edasilükkamine muudab lahenduste leidmise lihtsalt ühiskonna jaoks raskemaks. Teie poliitikale on alternatiiv ja Isamaa esitab oma alternatiivse eelarve sellele riigieelarvele. Aitäh!

Härra peaminister! "Reinsalule ei jäta ma midagi," sõnastasite hiljuti oma rahanduspoliitilise maksiimi. Parafraseerin seda. "Pärast mind tulgu või veeuputus!" See on teie eelarve põhisõnum, tsiteerides Louis XV. Eelarve põhiprobleemid. Esiteks, igasuguse poliitilise käsitluse puudumine inflatsiooni pidurdamise kohta. Vastupidi, te suurendate inflatsioonilist survet. Eesti on teie valitsuse maksupoliitiliste otsuste tõttu Euroopa Liidu inflatsioonivedur ja seetõttu korraldame ka täna riiklikult tähtsa küsimusena inflatsiooniprobleemi arutelu. Inflatsiooni saab kiire mõjuga vähendada ennekõike kaudsete maksude koormuse pidurdamise ning valitsemiskulude vähendamisega. Eilsel valitsuse pressikonverentsil ja täna uhkeldasite te valitsemiskulude vähendamisega. Lõpetame ükskord selle inimestele näkku valetamise ja vaatame numbreid! Võrdlusalus on 2024. aasta, kuna lubasite valitsemiskulude vähendamist juba selle aasta eelarves. Valitsemiskulude definitsioon on teie enda valitsuse antud: palgakulud, majandamiskulud ja niinimetatud muud toetused. 2024. aastal oli palga- ja majandamiskulude maht eelarves 2,6 miljardit eurot. 2026. aasta eelarves planeerite 3,095 miljardit eurot ehk kasv on 480 miljonit eurot. Kuidas on lugu muude toetustega? 2024. aastal oli eelarve täitmine 4,3 miljardit, 2026. aasta eelarves on ette nähtud 5,7 miljardit eurot, kasv 1,4 miljardit eurot. Kui jätkame teie moel kärpimisega, muutub riik tulevikus maksejõuetuks. Lisaks, sellesse aastasse tõstsite vaikselt valitsemiskulusid eelmisest aastast üle 418 miljonit. Teine vale on eelarvestrateegias sisustamata raha kuhjamine just 2027. aasta valimiste järgsesse aega. Küsisin teilt selle kohta eile, kuid mingit arukat vastust ei saanud. Mõned näited. 2028. aastal kavatsetakse mingit sisustamata vajaduspõhist toetussüsteemi, mis annab riigile väidetavalt RES-i vaates 200 miljonit tulu pärast valimisi. Teine asi on investeeringurevisjon, mis annaks tulu 100 miljonit eurot. Mis loomad need on? Vaikselt olete riigieelarvesse planeerinud ETS2 süsteemi jõustamise ehk sisuliselt uue mootorikütusemaksu, eelarvestrateegias lausa 330 miljoni euro ulatuses. Jällegi – panete tähele! – pärast valimisi. Haigekassa miinust näeb eelarvestrateegia ette 300 miljonit eurot. Pärast mind tulgu või veeuputus! Põhimõtteline probleem on võlakoormuse kasv: 2023. aastal alla 8 miljardi euro, 2029. aasta lõpuks ligi 18 miljardit eurot. Tegelikkuses on võlakoormuse kasv veelgi kiirem, kui vaadata õhku täis eelarvestrateegiat. Reformierakonna jutt korras riigirahandusest on muutunud mõttetuseks. Eelarvenõukogu eilses arvamuses ei jää eelarvest kivi kivi peale. Ja eelarvenõukogu nendibki kiretult, et kavatsete kõik siseriiklikud eelarvereeglid tühistada ning sellega kaotab ka eelarvenõukogu mõtte, kuna ta peaks hindama eelarvereeglite täitmist. Pärast mind tulgu või veeuputus! Strateegiline probleem on see, et kõik jäetakse ootele. Seda olukorras, kus ettevõtluskeskkonna atraktiivsus on saanud süstemaatiliselt kahjustada. Ja selles olukorras jätkate lõputut raha kühveldamist rohepöördeprojektidesse. See ei ole ratsionaalne, arvestades valitsuse tekitatud segadust energeetikas ja rohepöörde ümber. Vajame pikemat rahanduspoliitilist vaadet kui neli aastat, arvestades objektiivset kaitsekulude püsiva finantseerimise vajadust. Kaitsekulude kasv on tarvilik ja siin me oleme ühel pool rindejoont. Oluline on taastada usaldus raha kasutamise korraldamise vastu. Omaette asi on hookuspookus numbrite ajatamisega. Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande alusel tehtud Kaitseministeeriumi suvises arengukavas ettenähtud rahastamisnumbrid transformeerusid valitsuses 2026. ja 2027. aastaks kokku veerand miljardi euro ulatuses kaitsekulude edasilükkamiseks – jällegi valimistejärgsesse aega. Eelarves on sees põhimõtteline rahanduspoliitiline pretsedent, mida pole varem teinud ükski Eesti valitsus: valimislubadust täidetakse laenurahaga. Teete reklaame, palju inimestele jääb raha kätte, aga tegelikkuses olete selle raha varem Eesti inimestelt ära võtnud käibemaksu ja tulumaksu tõusu, hinnatõusu spiraali esilekutsumisega. Ainuüksi sel aastal kaotab keskmist palka teeniv inimene ühe kuupalga. Koomiline on reklaamida enda maksutõusu ärajätmist kui inimeste rahalist võitu. Sellise loogikaga saaks iga valitsus teha inimestest üleöö miljonärid: tõsta homseks makse ja ülehomme öelda, et maksutõusud jäävad ära. Maksupoliitiline tõmblemine jätkub. Tõstsite juulis käibemaksu ja ajasite uuesti hinnad üles ega võtnud kahjuks kuulda Isamaa sisulist hoiatust. Automaksu puhul lubasite veel kuu aega tagasi selle ärajätmist, kuid inimesed said taas petta. Rahvastikukriisi puhul on teil ainus vastus tuhandete odavtöötajate sissetoomine viimaste aastate sündimise kukkumisega samas mahus. Pärast mind tulgu või veeuputus! Valitsuse eelarvet raamistab segadus riigieelarve enda ümber. See pole õigustehniline probleem. Tegemist on õiguskantsleri ja riigikontrolöri hinnangul põhiseadusevastase olukorraga ning te kavatsete veelgi vähendada parlamendi kontrolli eelarvevahendite üle. See soodustab segadust eelarve juhtimises. Tuletan meelde, et läinud aastal jäi kasutamata 2,15 miljardit eurot. Eesti majandus seisab paigal. Teie prognoosi järgi pidi majandus sellel aastal kasvama 3,3%. Reaalsus on, et teise kvartali majanduskasv on 0,9% ning sellest kaks kolmandikku on tootjahindade maksud. Ehk majanduse reaalkasvu number sisuliselt rajaneb formaalsel maksutõusude loogikal. Miks see nii on, härra peaminister? Miks te põhiindikaatoris ei ole olnud võimelised enda poliitilist eeldust realiseerima? Majandususaldus on madal nii ettevõtjate kui ka tarbijate jaoks. SEB suvise uuringu järgi kasutab üle poole inimestest äraelamiseks sääste. Teie tekitatud maksukaoses eelmisel aastal nägime, et Maailmapanga andmeil on Eesti Euroopa Liidu Läänemere riikidest ainuke, kus välisinvesteeringute netosissevool oli 3,5 miljardi euroga miinuses. Sel ajal näiteks Leedus, sama regiooni riigis, samas suuruses plussis. Miks see nii on? Juulis eelmisel aastal teatasite, et teete ettevõtte tulumaksu ajutiselt ja lisaks veel 2% tulumaksu ajutiselt ja käibemaksu 2% ajutiselt. Paar kuud hiljem teatasite, et muudate need maksud püsivaks. Aga nüüd jätate tulumaksu tõusu ära. Sellises segaduses, vaadates kogu seda pooleteiseaastast keerlemist, vaatavad investorid, et te ei usalda seda ärikeskkonda, ja õigustatult. Uued maksutõusud seisavad ees. Oktoobris tuleb tasuda maamaks, teine osa automaksust. Hea peaminister! Riigile püsiva võlaspiraali tekitamine ei loo jõukust, see on petlik rahulolutunne. Sisuliste otsuste edasilükkamine muudab lahenduste leidmise ühiskonna jaoks lihtsalt raskemaks. Teie poliitikale on alternatiiv ja Isamaa esitab alternatiivse eelarve selle riigieelarve asemel. Aitäh!

Nüüd on tekkinud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits!

Hea juhataja! Ma vaatan, et koalitsioonisaadikuid praktiliselt siin ei ole, ainult kaks inimest on: Jüri Jaanson, tubli, ja Õnne Pillak. Eesti 200-t ei ole üldse. Kas see tähendab, et enamik koalitsioonist ei toeta seda pärast-mind-tulgu-või-veeuputus, et ainult paar ohvitseri on siin peaministri taga? Või on see midagi muud?

Hea juhataja! Ma vaatan, et koalitsioonisaadikuid praktiliselt peale kahe inimesi ei ole siin, Eesti 200-t ei ole üldse, Jüri Jaanson, tubli, ja Õnne Pillak on siin olemas. Kas see tähendab, et enamik koalitsioonist ei toeta seda pärast-mind-tulgu-või-veeuputus, et ainult paar ohvitseri on siin tema taga, peaministri taga? Või on see midagi muud?

Ma väga vabandan, aga praegu on läbirääkimiste voor ja teie küsimus ei ole protseduurikaga mitte kuidagi seotud. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Martin Helme, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Kui kuulata valitsuse sõnumeid selle kohta, mida nemad teevad ja mida see eelarve endast kujutab, siis tekib tõsine küsimus meid valitseva seltskonna terves mõistuses. Nii reaalsusest irdunud ei ole minu meelest valitsuse sõnumid enne olnud. Täielik lahutatus sellest, mis toimub päriselt, võrreldes sellega, mismoodi nemad näevad enda tegemisi ja riigieelarvet. Kui see nii kangesti nutma ei ajaks, siis saaks öelda, et meid valitsevad klounid, sest vaadake, kloune ka ei pea tõsiselt võtma. Nüüd, neli aastat – tegelikult saab varsti viis aastat täis – on Reformierakond uuesti võimul olnud ja see, kus on Eesti majandus ja kus on Eesti rahandus, on nende vastutusel. On fakt, et selle nelja aasta jooksul on Eesti inimeste ostujõud langenud. See ei ole taastunud, ei [jõua] ka järgmisel aastal sellele tasemele, kus see oli siis, kui Reformierakond võimule tuli 2021. aastal. On fakt, et nii kiiret riigivõla kasvu, kui nende viimase nelja aasta jooksul, ei ole Eestis kunagi varem olnud. On fakt, et nende nelja aasta jooksul on Eesti majanduslangus olnud pikim ja sügavaim kogu Euroopas. Tegelikult, kui me jätame kõrvale mõned kodusõjas või sõjas olevad riigid, siis kogu maailmas. See auk, kuhu meid on kaevatud, on pöörane, ja selle augu kaevamine jätkub. Aga tulles jälle tagasi selle enesemüüdi või kuvandi juurde. Neli aastat on asja aetud hullemaks jutuga, et me teeme rahandust korda, me teeme eelarvet korda. Ja sellele eelnenud neljal aastal, kui Reformierakond ei olnud võimul, süüdistati ju kogu aeg võimul olnud valitsusi selles, et Eestit tüüritakse pankroti suunas. Kallid sõbrad, see, mida siin ka Reinsalu ütles, et me liigume veeuputuse mentaliteediga riikliku pankroti suunas, on tõsi. Ma lihtsalt tahaksin teile tuua [võrdluse]: 2022. aastal kasvas riigivõlg 1,5 miljardit, 2023. aastal 1,6 miljardit, 2024. aastal peaaegu 2 miljardit. Meile toodi järgmise aasta riigieelarve, kus võla kasv on jälle 2 miljardit, sealt edasi jälle igal aastal 2 miljardit. Riigi võlakoormus on mõne aastaga kahekordistunud. See ei ole Jüri Ratase või Martin Helme tehtud, see on Kaja Kallase ja Kristen Michali tehtud, ja see jätkub. Ja selles olukorras, kus igal aastal võlg suureneb ja miinus süveneb, räägivad meile Reformierakond ja tema suuvoodrid, kuidas me liigume tasakaalus eelarve poole. See on ju reaalsusest irdunud iba. Ega seda enesemüüti me kuidagi ei kõiguta. Nad räägivad ikka vastutustundlikust eelarvest, mida nad lubasid meile valimistel, tasakaalus eelarvest, mida nad lubasid meile valimistel ja mille nad kirjutasid isegi koalitsioonileppesse. Lihtsalt reaalsus liigub täpselt vastupidises suunas. Kogu see hüsteeriline kriiskamine, kui võimul olid eelmised valitsused, kuidas ei tohi jätta lastele neid võlgasid. No nüüd nad on selle probleemi lahendanud: Eestis lapsi ei sünni, võlad jäävad kellelegi teisele, aga mitte meie lastele. Kõik see, mida nad räägivad, on vale! Tõsteti kõiki makse: aktsiise, käibemaksu, tulumaksu. Tehti automaks. Ja üks väike maksutõus, mis ka plaanis oli, jäetakse ära ja tullakse meile rääkima, kuidas nüüd on valitsus, mis tegeleb maksulangetustega, ja raha jääb rohkem kätte. Ei jää raha rohkem kätte, võetakse vähem ära, kui enne plaanis oli. Räägitakse, kuidas, oo, keskmine inimene pärast neid maksumuudatusi, mida nad nüüd plaanivad teha, saab rohkem raha. Ei vasta tõele! Lihtsalt mitmel viisil ei vasta tõele! Esiteks, keskmisel inimesel ei muutu peaaegu üldse midagi. Kui me vaatame tuludetsiile ühest kümneni – neljas, viies, kuues tuludetsiil –, siis peaaegu midagi ei muutu. Kui me arvestame kokku käibemaksu tõusu, aktsiisid, automaksu, tulumaksu muudatused, siis keskmisel tuludetsiilil midagi ei muutu. Kellel muutub, on esimesed kolm tuludetsiili, nendel läheb raskemaks. Kumulatiivselt, seoses aktsiisi, käibemaksu tõusude ja automaksuga, nendel jääb vähem raha kätte, nendelt võetakse rohkem ära. Kes võidavad, kellel tõepoolest jääb rohkem raha kätte, on kolm ülemist maksudetsiili. Meie, Riigikogu liikmed, saame kolmekordset riigi keskmist palka, oleme, nagu vanasti öeldi, 1% sees. Meie saame rohkem raha kätte. Ei saa õpetajad, ei saa politseinikud, sest nemad jäävad just täpselt sinna keskele. Muidugi, kui me statistiliselt võtame kõik palgasaajad kokku, siis kuna ülemine ots on suuremate absoluutsummadega, saab öelda, et keskmiselt saab raha rohkem kätte. Vale! Keskmisel [inimesel] ei muutu midagi, vaesematelt võetakse rohkem ära ja antakse rikkamatele. Selle asja nimi on regressiivne maksusüsteem. Nüüd, midagi räägitakse meile kärpimisest: me täidame kärpeülesandeid. Kärpeülesande kirjeldamiseks on ERR-is suurepärane uudis, kuidas Välisministeeriumi eelarve suureneb, aga kärpeülesannet täidetakse. No see on peaaegu orwellism – eelarve suureneb, ühesõnaga, raha kulub jah rohkem, aga me täidame kärpeülesande. Kuskilt mingitelt ridadelt me kulutame vähem, aga üldiselt me kulutame rohkem. See käib kogu meie riigieelarve, kogu meie avaliku sektori kohta. Kogu see kärpejutt, andke andeks, on klounide jutt, klounaad. See on tsirkus! Mina ei tea, mismoodi on mõelnud välja Reformierakonna PR-inimesed, kuidas nad seda asja müüvad. Eks nad üritavad rääkida meile kaitstud riigist. No kaitstud riigiga on meil lood väga halvasti, sest et see skandaal, mis meil toimuma peaks seoses riigikaitserahade väärkasutamisega, oleks igas normaalses demokraatlikus riigis viinud minema meilt vähemalt kaitseministri, aga tõenäoliselt ka peaministri. Meil lihtsalt voolab see raha sõna otseses mõttes vasakule. Rohepööre, Rail Baltic, millega meil siin kiideldakse – noh, teivasjaam enne Läti piiri läheb meile maksma lõppkokkuvõttes 5 miljardit –, sinna [raha] jätkuvalt [voolab]. Tuulikuärimeestele subsiidiumide maksmine jätkub, kaitsetööstusesse raha kantimine jätkub. Need on ilmselt need ärimehed, kellest peaminister räägib [kui ärimeestest, kes] vaatavad lootusrikkalt tulevikku. Kõik teised ärimehed panevad uksi kinni Eestis. Ega siin midagi. Klounid võivad ju ise neid pallikesi loopida ja arvata, et maru lõbus on kõigil, aga avalik arvamus on andnud hävitava hinnangu. Nii madalat toetusprotsenti kogu valitsuskoalitsioonile – peaministriparteile, peaministrile isiklikult, koalitsioonikaaslasele – pole Eestis mitte kunagi olnud. See on demokraatia ja legitiimsuse kriis. Ja nüüd tullakse eelarvega, millega süvendatakse ka majanduskriisi ja eelarvekriisi. See on täiesti kõlbmatu! Kõik on kõlbmatu, mis te teete!

Aitäh! Kui kuulata valitsuse sõnumeid selle kohta, mida nemad teevad ja mida see eelarve endast kujutab, siis tekib tõsine küsimus meid valitseva seltskonna terves mõistuses. Nii irdunud reaalsusest ei ole olnud minu meelest valitsuse sõnumid veel enne. Täielik lahutatus sellest, mis toimub päriselt, võrreldes sellega, mismoodi nemad näevad enda tegemisi ja riigieelarvet. Kui see nii kangesti nutma ei ajaks, siis saaks öelda, et meid valitsevad klounid, sest vaadake, kloune ka ei pea tõsiselt võtma. Nüüd, neli aastat, mis on olnud, tegelikult saab varsti viis aastat täis, kui Reformierakond on uuesti võimul olnud – see on nende vastutusel, kus on Eesti majandus ja kus on Eesti rahandus. Selle nelja aasta jooksul on fakt, et Eesti inimeste ostujõud on langenud, ei ole taastunud, ei taastu ka järgmisel aastal veel sellele tasemele, kus ta oli siis, kui Reformierakond võimule tuli 2021. aastal. On fakt, et nii kiiret riigivõla kasvu ei ole Eestis kunagi olnud kui nende viimase nelja aasta jooksul. On fakt, et nende nelja aasta jooksul on Eesti majanduslangus olnud pikim ja sügavaim kogu Euroopas. Tegelikult, kui me jätame kõrvale mõned kodusõjas või sõjas olevad riigid, siis kogu maailmas. See auk, kuhu meid on kaevatud, on pöörane, ja selle augu kaevamine jätkub. Aga jälle tulles tagasi selle enesemüüdi või kuvandi juurde, neli aastat on asja aetud hullemaks jutuga, et me teeme rahandust korda, me teeme eelarvet korda. Ja sellele eelnenud neljal aastal, kui Reformierakond ei olnud võimul, süüdistati ju kogu aeg siis võimul olnud valitsusi selles, et Eestit tüüritakse pankroti suunas. Kallid sõbrad, see, mida siin ka Reinsalu ütles, et me liigume veeuputuse mentaliteediga riikliku pankroti suunas, on tõsi. Ma lihtsalt tahaksin teile tuua ette, et 2022. aastal kasvas riigivõlg 1,5 miljardit, 2023. aastal 1,6 miljardit, 2024. aastal peaaegu 2 miljardit. Meile toodi riigieelarve, mille võla kasv on järgmisel aastal jälle 2 miljardit, sealt edasi jälle igal aastal 2 miljardit. Riigi võlakoormus on mõne aastaga kahekordistunud. See ei ole Jüri Ratase või Martin Helme tehtud, see on Kaja Kallase ja Kristen Michali tehtud, ja jätkub. Ja selles olukorras, kus igal aastal võlg suureneb ja miinus süveneb, räägivad meile Reformierakond ja tema suuvoodrid, kuidas me liigume tasakaalus eelarve poole. See on ju reaalsusest irdunud iba. Ega seda enesemüüti me kuidagi ei kõiguta. Nad räägivad ikka vastutustundlikust eelarvest, mida nad lubasid meile valimistel, tasakaalus eelarvest, mida nad lubasid meile valimistel ja mille nad kirjutasid isegi koalitsioonileppesse. Lihtsalt reaalsus liigub täpselt vastupidises suunas. Kogu see hüsteeriline kriiskamine, kui võimul olid eelmised valitsused, kuidas ei tohi jätta lastele neid võlgasid – no nüüd nad on selle probleemi lahendanud, Eestis lapsi ei sünni, võlad jäävad kellelegi teisele, aga mitte meie lastele. Kõik see, mida nad räägivad, on vale! Tõsteti kõiki makse: aktsiise, käibemaksu, tulumaksu. Tehti automaks. Ja nüüd üks väike maksutõus, mis ka plaanis oli, jäetakse ära ja tullakse meile rääkima, kuidas nüüd on valitsus, mis tegeleb maksulangetustega. Jääb rohkem raha kätte! Ei jää rohkem raha kätte, võetakse vähem ära, kui enne plaanis oli. Räägitakse, kuidas, oo, keskmine inimene nende maksumuudatuste tõttu, mida nad nüüd plaanivad teha, saab rohkem raha. Ei vasta tõele! Lihtsalt mitmel viisil ei vasta tõele! Esiteks, keskmisel inimesel ei muutu peaaegu üldse midagi. Kui me vaatame tuludetsiilidega, esimesest kümnenda tuludetsiilini, neljas, viies, kuues tuludetsiil – peaaegu midagi ei muutu. Kui me arvestame kokku käibemaksu tõusu, aktsiisid, automaksud, tulumaksu muudatused, siis keskmisel tuludetsiilil midagi ei muutu. Kellel muutub, on esimesed kolm tuludetsiili, nendel läheb raskemaks. Kumulatiivselt, seoses aktsiisi, käibemaksu tõusude ja automaksudega, nendel jääb vähem raha kätte, nendelt võetakse rohkem ära. Kes võidavad, kellel tõepoolest jääb rohkem raha kätte, on kolm ülemist maksudetsiili. Meie siin, Riigikogu liikmed, saame kolmekordset riigi keskmist palka, oleme, nagu vanasti öeldi, 1% sees. Meie saame rohkem raha kätte. Ei saa õpetajad, ei saa politseinikud, sest nemad jäävad just täpselt sinna keskele. Muidugi, kui me statistiliselt võtame kõik palgasaajad kokku, siis kuna ülemine ots on suuremate absoluutsummadega, saab öelda, et keskmiselt saab rohkem raha kätte. Vale! Keskmisel ei muutu midagi, vaesematelt võetakse rohkem ära ja antakse rikkamatele. Selle asja nimi on regressiivne maksusüsteem. Nüüd, midagi räägitakse meile kärpimisest. Me täidame kärpeülesandeid. Kärpeülesande kirjeldamiseks on ERR-is suurepärane uudis, kuidas Välisministeeriumi eelarve suureneb, aga kärpeülesannet täidetakse. No see on peaaegu orwellism – eelarve suureneb, ühesõnaga, raha kulub rohkem, jah, aga me täidame kärpeülesande. Kuskilt mingitelt ridadelt me kulutame vähem, aga üldiselt me kulutame rohkem. See käib kogu meie riigieelarve, kogu meie avaliku sektori kohta. Kogu see kärpejutt – andke andeks, tulen tagasi – on klounide jutt, klounaad. See on tsirkus! Mina ei tea, mismoodi on mõelnud välja Reformierakonna PR-inimesed, kuidas nad seda asja müüvad. Eks nad üritavad rääkida meile kaitstud riigist. No kaitstud riigiga on meil lood väga halvasti, sest et see skandaal, mis meil toimuma peaks seoses riigikaitserahade väärkasutamisega, oleks igas normaalses demokraatlikus riigis viinud minema meilt vähemalt kaitseministri, aga tõenäoliselt ka peaministri. Meil lihtsalt voolab see raha sõna otseses mõttes vasakule. Rohepöörde raha, Rail Baltic, millega meil siin kiideldakse – noh, teivasjaam enne Läti piiri läheb meile maksma lõppkokkuvõttes viis miljardit, see jätkub. Tuulikuärimeestele subsiidiumide maksmine jätkub, kaitsetööstusesse raha kantimine jätkub. Need on ilmselt need ärimehed, kellest peaminister räägib, et nemad vaatavad lootusrikkalt tulevikku. Kõik teised ärimehed panevad uksi kinni meil Eestis. Ega siin midagi! Klounid võivad ju ise neid pallikesi loopida ja arvata, et maru lõbus on kõigil, aga avalik arvamus on ju andnud hävitava hinnangu. Nii madalat toetusprotsenti kogu valitsuskoalitsioonile, peaministriparteile, peaministrile isiklikult, koalitsioonikaaslasele pole Eestis mitte kunagi olnud. See on demokraatia ja legitiimsuse kriis. Ja nüüd tullakse meile eelarvega, millega süvendatakse ka majanduskriisi ja eelarvekriisi. See on täiesti kõlbmatu! Kõik on kõlbmatu, mis te teete!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Seisame täna silmitsi mitte ainult arvude, vaid väärtusvalikutega. See riigieelarve, mille valitsus meile esitas, ei ole lihtsalt tulude ja kulude tabel. See on peegel – peegel, mis näitab, kellele Eesti riik annab lootust ja kellelt ta selle võtab. Kui ma kuulen peaministri suust, et kõige suuremat raskust kannatavad inimesed leevendust ei saa, kui Rahandusministeerium ütleb, et eelarve puudujääk ulatub järgmistel aastatel ligi 2 miljardi euroni ning laenukoorem kasvab nelja aasta jooksul rohkem kui veerandi võrra, siis saan vaid öelda, et see on pettuse ja peataoleku eelarve. Selle eelarve tegemisel on lähtutud Reformierakonna reitingu numbritest, mitte ühiskonna tegelikest vajadustest. Vaeste arvelt majanduse upitamine on vaid silmamoondus valimisperioodiks, mis Eesti Panga hinnangul paari aasta pärast majandust kägistama hakkab. Head kolleegid! Valitsuse maksumuudatused on ebaõiglased – 114 miljonit eurot suunatakse 10%-le kõige rikkamatest Eesti inimestest. Aga poemüüja, ehitaja, hooldaja – inimene, kes elab palgast palgani ja kellele iga sent loeb, saab sellest eelarvest juurde ainult muret. Selline poliitika suurendab Eesti-siseseid lõhesid ning võõrandab rahvast riigist. See petab inimeste ootusi toimetuleku paranemiseks. Vaenlane ei suudaks kunagi murda Eesti kaitsetahet, kuid seda võib teha ebaõigluse tunne ja pettumus. Esimest korda on valitsusel uuringumaterjalid, mis nimetavad ühe olulise laste vähese sünni põhjusena perede toimetulekumuresid. Ometi ei paku see eelarve peredele turvatunnet ja kindlust, vaid ebastabiilset tulevikku. Küsimus ei ole ainult ebaõigluses, vaid ka vastutuses. Kui me suurendame eelarve puudujääki, võttes laenu, et kõige rikkamatele raha jagada, ning tasume püsikulusid aegade suurima laenuga, siis me ei investeeri tulevikku, me põletame tulevikku. Iga intressimakse, mis läheb välismaistele laenuandjatele, on raha, mis ei jõua kunagi Eesti lasteni, õpetajateni, päästjateni või hooldekodudesse. Vastupidi, 400 miljonit eurot intressideks, mis Eesti majandusest välja viiakse, on 3,2% tulumaksu, mis võetakse nendesamade õpetajate, pensionäride või politseinike taskust. Me maksame juba lähitulevikus kallilt valikute eest, mida tahame või tahate kerglaselt teha. Mitte selleks, et Eestil läheks hästi, vaid selleks, et enne valimisi rahaga osta Reformierakonnale kõrgemat reitingut. Selle kõige kõrval jääb kuulmata just nende hääl, kes on kõige haavatavamad. Täna hommikul rääkisin naisega, kes on oma sügava puudega lapse hooldaja. See on täiskohaga ööpäevaringne töö. Ta saab hooldamise eest 150 eurot kuus, juurde tohib teenida vaid 329 eurot. Sellised naised on kangelased, kes murravad kõige kiuste elust läbi. Tegelikult aga ei tohiks nii olla, et elatakse sellises raskuses. Erihoolekandeteenuse osutajad on praegu Toompea lossi ees. Nad seisavad ühiskonna kõige nõrgemate eest, sest toetused ei kata juba ammu tegelikke vajadusi. Äsja kuulsid nad Reformierakonna esimehe suust, et nende olukord ei parane, aga külluses elav 10% kõige suurema sissetulekuga eestlastest kullatakse üle 114 miljoni euroga. See eelarve ei märka kõige nõrgemaid. Kas see ongi Eesti, mida me tahame? Kas me tõesti peame leppima sellega, et kogu riigikaitse ja jõukate rahapidu jäetakse nende kanda, kelle koorem on juba praegu kõige raskem? Sotsiaaldemokraadid sellist eelarvet heaks ei kiida. Me ei saa lubada, et maksuraha kasutatakse rikaste sissetulekute suurendamiseks samal ajal, kui inimesed, kes elavad 1400 euroga kuus, peavad valima, kas maksta elektriarve või osta lastele süüa. Suhtlesin eile naisega, kes töötab poes ja kelle sissetulek on 900 eurot. Ta ütles, et kui ta oma muret Reformierakonna saadikule kurtis, sai ta vastuseks, et vaheta töökohta. Aga ma tahan teile, kolleegid Reformierakonnast, öelda, et see ei ole lahendus Eesti majandusele. Lõpuks peab keegi olema müüja, noorsootöötaja, hooldaja, koristaja. Ilma nende töökohtadeta riiki pidada ei saa. Tugevat majandust pole võimalik ehitada odavale tööjõule. Mis on Reformierakonna esimehe Kristen Michali lahendus neile inimestele, kes teenivad alla 1200 euro? Te vaikite. Vaikite selle pärast, et neile antavast rahast ei saa isegi Tallinnast Tartusse bussipiletit osta. Samal ajal pakute kõige jõukamatele lisapuhkust Egiptuses. Head sõbrad! Nii halb lahendus Eestile vajab kindlasti alternatiivi. Sotsiaaldemokraadid ei ole ainult kriitikud, meil on lahendused ning need me eelarvemenetluses kindlasti esitame. Meie ettepanek on suunata kõige jõukamate toetused neile, kes tuge kõige rohkem vajavad, [sealhulgas] erihoolekandesse, samuti langetada toiduainete käibemaksu ja suurendada madalapalgaliste sissetulekuid. Need ei ole kulud, need on investeeringud Eesti sidususse ja tugevusse. Meie ettepanek on maksustada rohkem neid, kelle kätte suurem osa Eesti rikkusest on kogunenud, mitte karistusena, vaid solidaarsuse märgina. Sest me teame, et maksustades 50% eestlastest, kellele kuulub vaid 5,4% varadest, saame riigieelarvesse vaid sotsiaalprobleemid. Lõpetuseks, tugevat majandust ei saa ehitada Euroopa suurimale ebavõrdsusele, niisamuti nagu ei saa kaitsetahet ehitada järjest suurenevale ebaõiglusele. Eesti on tugev, kui kindlustame iga Eesti inimese toimetuleku – igas peres, igas linnas ja maapiirkonnas –, sest igaüks loeb. Aitäh!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head Eesti inimesed! Seisame täna silmitsi mitte ainult arvude, vaid väärtusvalikutega. See riigieelarve, mille valitsus meile esitas, ei ole lihtsalt tulude ja kulude tabel. See on peegel – peegel, mis näitab, kellele Eesti riik annab lootust ja kellelt ta selle võtab. Kui ma kuulen peaministri suust, et kõige suuremat raskust kannatavad inimesed leevendust ei saa, kui Rahandusministeerium ise ütleb, et eelarve puudujääk ulatub järgmistel aastatel ligi 2 miljardi euroni ning laenukoorem kasvab nelja aasta jooksul rohkem kui veerandi võrra, siis saan vaid öelda, et see on pettuse ja peataoleku eelarve. Selle eelarve tegemisel on lähtutud Reformierakonna reitingu numbritest, mitte ühiskonna tegelikest vajadustest. Vaeste arvelt majanduse upitamine on vaid silmamoondus valimisperioodiks, mis Eesti Panga hinnangul paari aasta pärast majandust kägistama hakkab. Head kolleegid! Valitsuse maksumuudatused on ebaõiglased. 114 miljonit eurot suunatakse 10%-le kõige rikkamatest Eesti inimestest. Aga poemüüja, ehitaja, hooldaja, inimene, kes elab palgast palgani ja kellele iga sent loeb, saab sellest eelarvest juurde ainult muret. Selline poliitika suurendab Eesti-siseseid lõhesid ning võõrandab rahvast riigist. See petab inimeste ootusi toimetuleku paranemiseks. Vaenlane ei suudaks kunagi murda Eesti kaitsetahet, kuid seda võib teha ebaõigluse tunne ja pettumus. Esimest korda on valitsusel uuringumaterjalid, mis nimetavad ühe olulise laste vähese sünni põhjustena perede toimetulekumuresid. Ometi ei paku see eelarve peredele turvatunnet ja kindlust, vaid ebastabiilset tulevikku. Küsimus ei ole ainult ebaõigluses, küsimus on vastutuses. Kui me suurendame eelarve puudujääki, võttes laenu, et kõige rikkamatele raha jagada, ning tasume püsikulusid aegade suurima laenuga, siis me ei investeeri tulevikku, me põletame tulevikku. Iga intressimakse, mis läheb välismaistele laenuandjatele, on raha, mis ei jõua kunagi Eesti lasteni, õpetajateni, päästjateni või hooldekodudesse. Vastupidi, 400 miljonit eurot intressideks, mis Eesti majandusest välja viiakse, on 3,2% tulumaksu, mis võetakse nendesamade õpetajate, pensionäride või politseinike taskust. Me maksame juba lähitulevikus kallilt valikute eest, mida tahame või tahate teha täna kerglaselt. Mitte selleks, et Eestil läheks hästi, vaid selleks, et enne valimisi rahaga osta Reformierakonnale kõrgemat reitingut. Selle kõige kõrvale jääb kuulmata just nende hääl, kes on kõige haavatavamad. Täna hommikul rääkisin naisega, kes on oma sügava puudega lapse hooldaja. See on täiskohaga töö ööpäevas. Ta saab hoolduse eest 150 eurot kuus, juurde tohib teenida vaid 329 eurot. Sellised naised on kangelased, kes murravad kõige kiuste elust läbi. Tegelikult aga ei tohiks nii olla, et elatakse sellises raskuses. Erihoolekande teenuse osutajad on praegu Toompea lossi ees. Nad seisavad ühiskonna kõige nõrgemate eest, sest toetused ei kata juba ammu tegelikke vajadusi. Äsja kuulsid nad Reformierakonna esimehe suust, et nende olukord ei parane, aga külluses elav 10% kõige suurema sissetulekuga eestlastest kullatakse üle 114 miljoni euroga. See eelarve ei märka kõige nõrgemaid. Kas see ongi Eesti, mida me tahame? Kas me tõesti peame leppima sellega, et kogu riigikaitse ja jõukate rahapidu jäetakse nende kanda, kelle koorem on juba täna kõige raskem? Sotsiaaldemokraadid sellist eelarvet heaks ei kiida. Me ei saa lubada, et maksuraha kasutatakse rikkamate sissetulekute suurendamiseks samal ajal, kui inimesed, kes elavad 1400 euroga kuus, peavad valima, kas maksta elektriarve või osta lastele süüa. Suhtlesin eile naisega, kes töötab poes ja kelle sissetulek on 900 eurot. Ta ütles, et on oma muret Reformierakonna saadikule kurtnud, ja sai vastuseks, et vaheta töökohta. Aga ma tahan teile öelda, kolleegid Reformierakonnast, et see ei ole lahendus Eesti majandusele. Lõpuks peab keegi olema müüja, noorsootöötaja, hooldaja, koristaja. Ilma nende töökohtadeta riiki pidada ei saa, tugevat majandust aga pole võimalik ehitada odavale tööjõule. Mis on Reformierakonna esimehe Kristen Michali lahendus neile inimestele, kes teenivad alla 1200 euro? Te vaikite. Vaikite selle pärast, et neile antavast rahast ei saa isegi Tallinnast Tartusse bussipiletit osta. Samal ajal pakute kõige jõukamatele lisapuhkust Egiptuses. Head sõbrad! Nii halb lahendus Eestile vajab kindlasti alternatiivi. Sotsiaaldemokraadid ei ole ainult kriitikud, meil on lahendused ning need me eelarvemenetluses kindlasti esitame. Meie ettepanek on suunata kõige jõukamate toetused neile, kes tuge kõige rohkem vajavad, erihoolekandesse, toiduainete käibemaksu langetamisse, madalapalgaliste sissetulekute suurendamiseks. Need ei ole kulud, need on investeeringud Eesti sidususesse ja tugevusse. Meie ettepanek on maksustada rohkem neid, kelle kätte suurem osa Eesti rikkusest on kogunenud, mitte karistusena, vaid solidaarsuse märgina. Sest me teame, et maksustades 50% eestlastest, kellele kuulub vaid 5,4% varadest, saame riigieelarvesse vaid sotsiaalprobleemid. Ja lõpetuseks, tugevat majandust ei saa ehitada Euroopa suurimale ebavõrdsusele, niisamuti nagu ei saa kaitsetahet ehitada järjest suurenevale ebaõiglusele. Eesti on tugev, kui kindlustame igaühe toimetuleku, igal perel, igal linnal ja maapiirkonnal, igal Eesti inimesel, sest igaüks loeb. Aitäh!

Aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Head Riigikogu liikmed! Ma kuulasin siin kolleegide sõnavõttu. Kahjuks Lauri otsustas, et ta räägib peale mind. Oleks hea meelega Lauri sõnavõttu ka kuulanud, aga ma juba aiman, mis seal on. Teate, mis mulle meenus? Mulle meenus üleeilne Eesti Panga majandusprognoosi tutvustus või täpsemalt see, kuidas seda pärast erinevad väljaanded kajastasid. Nagu te kindlasti kõik teate, hoogustub selle värske prognoosi järgi järgmisel aastal majanduskasv hüppeliselt. Hinnatõus aeglustub aasta teises pooles, [jõudes] 2% lähedale. Keskmine brutopalk tõuseb järgmise kahe aasta jooksul umbes 5% ja töötus hakkab tänu majanduse elavnemisele vähenema. Minu meelest on need positiivsed trendid, mis seda tulukest seal tunneli lõpus mitte ei kustuta, vaid hoopis hoiavad ja kasvatavad. Kui nüüd mõni majandushuviline läks lugema neid uudiseid, mis selle prognoosi kohta tehti, siis [olgu öeldud, et] eri väljaannete interpreteering samast prognoosist oli väga erinev. Mitte küll kõik, aga mitmed maalisid päris musta pildi. [Sama tehti] ka eelmistes kõnedes. Head saadikud! Me võime ju siin võistelda selle üle, kes suudab emotsionaalsem vaidleja olla, aga vaatame äkki hoopis korra faktidele silma. Esiteks, fakt on see, et järgmisel aastal me teeme rekordilised investeeringud Eesti riigi ja rahva kaitsesse. Riigikaitsekulud tõusevad vähemalt 5%-le SKP-st, see teeb 844,5 miljonit eurot rohkem kui sel aastal. Järgmisel neljal aastal on Eesti riigikaitsekulud kokku üle 10 miljardi euro. Teiseks, fakt on ka see, et järgmisel aastal maksukoormus väheneb 1,4 protsendipunkti ning maksumuudatused jätavad majandusse ligi 780 miljonit eurot. Kolmandaks, fakt on see, et tulumaksu tõus jääb ära. Ja koos maksuküüru kaotamisega võidab keskmise palga saaja ühe kuupalga järgmisel aastal lisaks. Kuus teeb see 154 eurot, aastas 1848 eurot. Kolmandaks, fakt on see, et pensionid tõusevad. Keskmine pension suureneb prognoosi järgi 5,4%. Ja fakt on ka see, et õpetajate, päästjate, politseinike, kultuuritöötajate, treenerite, aga ka erihoolekande töötajate palgad tõusevad, samamoodi vanglaametnike palgad. Täpselt samamoodi on fakt ka see, et toimetulekutoetusele lisame järgmisel aastal 4 miljonit juurde, ikka selleks, et need, kellel on raskem, saaksid suuremat tuge. Kuid jah, fakt on tõesti ka see, et järgmisel aastal suureneb riigieelarve defitsiit. Riigi kulud tõesti kasvavad, sest see on meie vabaduse hind. Ma usun, et meie lapsed ja lapselapsed mõistavad seda, kui nad kunagi ajaloole tagasi vaatavad, ja nad on meile tänulikud, et meil oli julgust kaitsekulusid hüppeliselt [tõsta]. Aga fakt on ka see, et plaanitult jätkub riigisektori tööjõu- ja majandamiskulude kärpimine. Tänavu jõustunud 5%-lisele kärpele lisandub järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 3%-line ja 2%-line kärbe. Ministeeriumid peavad järgmisel aastal kulusid kärpima 20 miljonit eurot lisaks juba planeeritud kärbetele. Head saadikud! Oma riik on jõukus ja selle kaitsmine nõuabki julgust. Ma palun kolm minutit juurde.

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Head Riigikogu liikmed! Ma kuulasin siin kolleegide sõnavõttu. Kahjuks Lauri otsustas, et ta räägib peale mind. Oleks hea meelega Lauri sõnavõttu ka kuulanud, aga ma juba aiman, mis seal on. Teate, mis mulle meenus? Mulle meenus üleeilne Eesti Panga majandusprognoosi tutvustamine või täpsemalt see, kuidas seda pärast erinevad väljaanded kajastasid. Nagu te kindlasti kõik teate, see värske prognoos ütles, et järgmisel aastal majanduskasv hoogustub hüppeliselt. Hinnatõus aeglustub seal aasta teises pooles 2% lähedale. Keskmine brutopalk järgmise kahe aasta jooksul tõuseb umbes 5% ja töötus hakkab majanduse elavnemise tõttu vähenema. Minu meelest on need positiivsed trendid, mis seda tulukest seal tunneli lõpus mitte ei kustuta, vaid hoopis hoiab ja kasvatab. Aga kui nüüd mõni majandushuviline läks lugema neid uudiseid, mis selles prognoosis tehti, siis see interpreteering samast prognoosist oli erinevatel väljaannetel väga erinev. Mitte küll kõik, aga mitmed maalisid päris musta pildi. Nii ka siin eelnevad kõned. Head saadikud! Me võime ju siin küll võistelda selle üle, kes suudab emotsionaalsem vaidleja olla, aga vaatame äkki hoopis korra faktidele silma. Esiteks, fakt on see, et järgmisel aastal me teeme rekordilised investeeringud Eesti riigi ja rahva kaitsesse. Riigikaitsekulud tõusevad vähemalt 50%-le SKP-st, see teeb 844,5 miljonit rohkem kui sel aastal. Järgmisel neljal aastal on Eesti riigikaitsekulud kokku üle 10 miljardi euro. Teiseks, fakt on ka see, et järgmisel aastal maksukoormus väheneb 1,4% võrra ning maksumuudatused jätavad majandusse ligi 780 miljonit. Kolmandaks, fakt on see, et tulumaksu tõus jääb ära. Ja koos maksuküüru kaotamisega võidab keskmine palgasaaja ühe kuupalga järgmisel aastal lisaks. Kuus teeb see 154 eurot, aastas 1848 eurot. Kolmandaks, fakt on see, et pensionid tõusevad. Keskmine pension suureneb prognoosi järgi 5,4%. Ja fakt on ka see, et õpetajate, päästjate ja politseinike, kultuuritöötajate, treenerite, aga ka erihoolduse töötajate palgad tõusevad, samamoodi vanglaametnike palgad. Täpselt samamoodi on fakt see, et toimetulekutoetusele lisame me järgmisel aastal 4 miljonit juurde, ikka selleks, et need, kellel on raskem, saaksid suuremat tuge. Kuid jah, fakt on tõesti ka see, et järgmisel aastal suureneb riigieelarve defitsiit. Riigi kulud tõesti kasvavad, sest see on meie vabaduse hind. Ma usun, et meie lapsed ja lapselapsed mõistavad seda, kui nad kunagi ajaloos tagasi vaatavad. Ja nad on meile tänulikud, et meil oli julgus teha kaitsekulude hüppeline kasv. Aga fakt on selle juures ka see, et plaanitult jätkub riigisektori tööjõu- ja majanduskulude kärbe. Tänavu jõustunud 5%-lisele kärpele lisandub järgmise kahe aasta jooksul vastavalt 3% ja 2% kärbet. Ministeeriumid peavad järgmisel aastal kulusid täiendavalt kärpima 20 miljonit eurot lisaks juba planeeritud kärbetele. Head saadikud! Oma riik on jõukus ja selle kaitsmine nõuabki julgust. Ma palun kolm minutit juurde.

Kolm minutit lisaks.

Mitte niisama ei nimeta me järgmise aasta eelarvet julgeoleku ja jõukuse eelarveks. See on mitmetähenduslik. See on julgeoleku eelarve, sest me teeme ajalooliselt suurimad investeeringud riigikaitsesse, ja see on julge oleku eelarve, sest me julgeme teha vajalikke otsuseid, me julgeme teha muutusi. See on jõukuse eelarve, sest riik loob järgmise aasta eelarvega võimaluse majanduse ja inimeste sissetulekute kasvuks, jõukuse kasvuks. Ja see on jõukuse eelarve, sest me investeerime rohkem kui kunagi varem oma suurimasse varasse – oma kodusse, Eestisse –, et see püsiks vaba ja iseseisva riigina. Me oleme julged ja kaitseme seda jõukust, mis meil on oma riigi ja rahvana. Ma soovin meile sisukaid – just sisukaid, mitte niivõrd emotsioonidel mängivaid – eelarvearutelusid. Aitäh!

Me ei nimeta niisama järgmise aasta eelarvet julgeoleku ja jõukuse eelarveks. See on mitmetähenduslik. See on julgeoleku eelarve, sest me teeme ajalooliselt suurimad investeeringud riigikaitsesse, ja see on julge oleku eelarve, sest me julgeme teha vajalikke otsuseid, me julgeme teha muudatusi. See on jõukuse eelarve, sest riik loob järgmise aasta eelarvega võimaluse majanduse ja inimeste sissetulekute kasvuks – jõukuse kasvuks. Ja see on jõukuse eelarve, sest me investeerime rohkem kui kunagi varem oma suurimasse varasse – oma kodusse, Eestisse –, et see püsiks vaba ja iseseisva riigina. Me oleme julged ja kaitseme seda jõukust, mis meil on oma riigi ja rahvana. Ma soovin meile sisukaid, just sisukaid, mitte niivõrd emotsioonidel mängivaid eelarvearutelusid. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun! (Kõneleja küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised ja inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Eks siin eelkõnelejad olid värvikad ja sisukad. Loomulikult on igal erakonnal ja poliitikul oma arusaam, kuhu peaks Eesti liikuma, millisel viisil, milliste sammudega ja mis peaks tegelikult olema prioriteet. See eelarve, mille esitas meile praegune koalitsioon, on tegelikult eelarve, mis teenib jõukamaid inimesi. Ja see on fakt. Oleme faktipõhised, nii nagu ka lugupeetud hea kolleeg Õnne Pillak ütles. Fakt on ju see, et nendest maksumuudatustest, mis jätavad väidetavalt majandusse 780 miljonit, võidavad eelkõige rikkad, mitte vaesed. See on fakt. Fakt on ka see, et te tulite meie juurde jutuga: "Me ei tõsta järgmisel aastal 2% tulumaksu, olge õnnelikud, see on ju võidetud raha." No kuulge, aga kuidas sellest aru saada, [kui ütlete:] "2% tulumaksu kingime teile." Nüüd, mis puudutab maksuküüru ja selle kaotamist. Andke andeks, aga minu arust valitsus ei ole mitte tsirkus, nii nagu Martin ütles – mina tean, et Tallinnas on tsirkus, Ossinovski tsirkus –, vaid lihtsalt pime ja kurt, klapid peas ja silmade ees. Mispärast ma nii ütlen? Sellepärast et see eelarve, mis meile on esitatud, ei ole ühiskonna ootus, see ei ole ühiskonna tellimus. Ühiskonna ootus ja tellimus oli, et langetataks tarbimismakse, eelkõige toiduainetel. Selle kohta on olemas lausa petitsioon, kuhu on alla kirjutanud peaaegu 100 000 inimest. Sellele petitsioonile oleks alla kirjutanud veelgi rohkem inimesi, kui nad oleksid teadnud, et see petitsioon olemas on. Ma olen inimestega hästi palju suhelnud ja kõik on tagantjärele küsinud, et huvitav, kus see petitsioon on, ma oleks hea meelega sellele alla kirjutanud. Ma saan aru, miks nad seda tahavad teha. See on ju toimetuleku küsimus, need on baasvajadused. Inimene läheb poodi ja tal ei ole [raha] endale toitu osta. See on fakt. Ja millel see põhineb? See fakt põhineb statistikal – kaubanduskeskuste statistikal, toidupoodide statistikal –, kus on selgelt välja toodud, et toidu[ostude] maht on vähenenud. See tähendab seda, et süüakse vähem, tarbitakse vähem. Loomulikult see väljendub ka toidulaua kvaliteedis, toiteväärtuses ja loomulikult [mõjutavad] inimeste tervist need kallid toiduhinnad. Sellest ei ole siin juttugi. See on see ühiskonna ootus, lootus, mille oleks pidanud realiseerima, aga seda selles eelarves ei ole. Meile räägitakse muinasjuttu, kuidas jääb tarbimisse rohkem raha seoses sellega, et ei tõstetud 2% tulumaksu, mis oli planeeritud järgmiseks aastaks, ja kaotati maksuküür. See oli ju hirmsasti vajalik, mis siis, et see oli ainult Reformierakonna lubadus. See on vist ainuke lubadus, mis ka täide viiakse. Aga see ei tule kasuks inimestele – selle maksumus on pool miljardit. See ei ole ühiskonna tellimus. Kui me räägime usaldusest, siis usaldust ju ühiskonnas teie vastu ei ole. Suur hulk ühiskonnast ütleb selgelt, et meie eesmärk ja vajadused on hoopis kuskil mujal. Toidu peab tegema odavamaks, aga sellega te tegeleda ei taha. Te olete kahe aasta jooksul tõstnud erinevaid makse, te olete tõstnud erinevaid aktsiise, te olete tõstnud erinevate teenuste [hinda], ka meditsiiniteenuste [hinda]. Te olete tegelikult väga suure [hulga] raha inimestelt ära võtnud ja selle valguses te ütlete: "Aga me anname teile natukene tagasi ka. Seda planeeritud tulumaksutõusu järgmisel aastal me ei tee, olge õnnelikud!" See natukene meenutab aastat 2022, kui pandi kokku 2023. aasta eelarvet, kus lubati ka natukene vasakule, natukene paremale, tõsteti isegi lastetoetusi. Ka seda eelarvet võib natukene nimetada valimiste-eelseks eelarveks. Aga me nägime, mis tegelikult juhtus 2023. aastal: kõik need lubadused, mida 2022. aastal planeeriti, [ei] maksnud [midagi]. Makse jälle tõsteti, lastetoetusi üldse langetati – inimesed said jälle petta. Selle eelarve puhul räägitakse sellest suurest puudujäägist, defitsiidist, mille kohta Jürgen Ligi ütles: "Jah, me võtame selle suure defitsiidi sisse ja väljatulek sellest olukorrast on kindlasti keeruline." Need on tema sõnad. Mida see tuleviku vaates tähendab? Need sõnad tuleb meelde jätta. Ma arvan, et kahe-kolme aasta pärast, kui mitte varem, tulevad need Jürgen Ligi sõnad meelde, kui me näeme selgelt, et nende sõnade taga olid tegelikult uued maksutõusud. Need on juba planeeritud. Seda ei ole praegu veel välja öeldud, aga nähakse, et mõne aja pärast on need jälle laual. Ärge laske ennast petta sellest, et valitsus on tulnud välja loosungiga "Me teeme teil elu paremaks ja me ei tõsta järgmisel aastal tulumaksu". Kindlasti te saate omal rahakotil tunda, et maksuküüru kaotamine teenib rikkaid, mitte vaeseid. Minu arust Martin tõi siin enne näite, et nende jaoks, kes saavad praegu 1200 eurot kuus, ei muutu tegelikult midagi, rääkimata nendest inimestest, kellel on [veel] väiksem tulu. Loomulikult võidavad rikkad, kaasa arvatud ministrid, Riigikogu liikmed. Aga meil sellist ootust ei ole, sellepärast et me peame eelkõige hoolitsema selle eest, et kogu ühiskond saaks eelarvest kasu, et kogu ühiskond saaks majandusse panustada. Loomulikult me räägime inimeste üleüldisest toimetulekust, selle parandamisest. Ja mis üldse on jäänud käsitlemata kogu selles eelarves, ka RES-is ja eelarvestrateegias, on üleüldiselt väga suure probleemi lahendamine, demograafilise probleemi lahendamine. Me oleme demograafilises kriisis ja sellest, kuidas edasi, ei ole mitte sõnagi.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised ja inimesed, kes meid jälgivad interneti vahendusel! Eks siin eelkõnelejad olid värvikad ja sisukad. Ja loomulikult igal erakonnal ja poliitikul on ka oma arusaam, kuhu peaks Eesti liikuma, millisel viisil, milliste sammudega ja mis peaksid olema tegelikult prioriteediks. Ja see eelarve, mille esitas meile praegune koalitsioon, on tegelikult eelarve, mis teenib jõukamaid inimesi. Ja see on fakt. Oleme faktipõhised, nii nagu ka lugupeetud hea kolleeg Õnne Pillak praegu ütles. Fakt on ju see, et nendest maksumuudatustest, mis jätavad väidetavalt majandusse 780 miljonit, võidavad eelkõige rikkamad, mitte vaesemad. Ja see on fakt. Fakt on ju ka see, et te tulite meie juurde sellise jutuga, et me ei tõsta teil järgmisel aastal 2% tulumaksu, olge õnnelikud, see on ju võidetud raha. No kuulge, aga kuidas sellest aru saada? 2% tulumaksu kingime teile! Nüüd, mis puudutab maksuküüru ja selle kaotamist. Andke andeks, aga minu arust valitsus on, mitte nii nagu Martin ütles, et tegemist on tsirkusega, mina tean, et Tallinnas on tsirkus, Ossinovski tsirkus, aga see valitsus on lihtsalt pime ja kurt, klapid peas ja silmade ees. Mispärast ma nii ütlen? Sellepärast et see eelarve, mis meile on esitatud, ei ole ühiskonna ootus, see ei ole ühiskonna tellimus. Ühiskonna ootus ja tellimus oli tegelikult langetada tarbimismaksud, eelkõige toiduainetel. Selle kohta on olemas lausa petitsioon, kuhu on alla kirjutanud peaaegu 100 000 inimest. Sinna petitsioonile oleks kirjutanud veelgi rohkem inimesi, kui nad oleksid teadnud, et see petitsioon on kuskil üleval. Sellepärast et ma olen inimestega suhelnud hästi palju ja kõik on tagantjärele küsinud, et huvitav, aga kus see petitsioon on, ma oleks hea meelega sinna alla kirjutanud. Ja ma saan aru, miks nad seda tahavad teha. See on ju toimetuleku küsimus, need on baasvajadused. Inimene rohkem läheb poodi ja ta ei jõua endale toitu osta. See on fakt. Ja millel see põhineb? Fakt põhineb ju sellel, mis on meil statistika välja toonud, mis on kaubanduskeskuste statistika, toidupoodide statistika, kus on selgelt välja toodud, et tarbimise mahud toidul on vähenenud. See tähendab seda, et inimene vähem sööb, inimene vähem tarbib. Loomulikult see väljendub ka toidulaua kvaliteedis, toiteväärtuses. Ja lõpuks on see loomulikult inimeste tervis kogu selle kalli toidu hinna taga. Sellest ei ole siin juttugi. See on tõesti see ühiskonna ootus, lootus, mille oleks pidanud realiseerima, aga seda siinsamas eelarves ei ole. Ja siis räägitakse meil muinasjuttu, kuidas jääb tarbimisse rohkem raha seoses sellega, et me ju ei tõstnud teil 2% tulumaksu, mis oli planeeritud järgmiseks aastaks, maksuküüru kaotasime ära, see oli ju hirmsasti vajalik, mis siis, et see oli ainult Reformierakonna lubadus. See oli vist ainuke lubadus, mida ka praegu täidetakse ära, aga see ei tule kasuks inimestele. Ja selle maksumus on pool miljardit. See ei ole ühiskonna tellimus. Ja kui me vaatame teie usaldust, siis usaldust ju ühiskonnas teie vastu ei ole. Aga suurem hulk ühiskonnast ütleb selgelt, et meie eesmärk ja vajadused on hoopis kuskil mujal. Toidu peab tegema odavamaks, aga sellega te tegeleda ei taha. Ja siis selles valguses, kus te olete aastaid, kahe aasta jooksul tõstnud väga palju erinevaid makse, kus te olete tõstnud väga erinevaid aktsiise, kus te olete tõstnud väga erinevaid teenuseid, ka meditsiiniteenuseid, kus te olete väga suures summas tegelikult inimestelt raha ära võtnud, ja siis ütlete, et aga me anname teile natukene tagasi ka. Seda tulumaksu, mis oli planeeritud, planeeritud tulumaksu tõstmine järgmiseks aastaks, me seda ka ei tee, olge õnnelikud. See natukene meenutab aastat 2022, kui pandi kokku 2023. aasta eelarvet, kus lubati ka natukene vasakule, natukene paremale, tõsteti isegi lastetoetusi. Eks võib ka natukene seda eelarvet nimetada valimiste eelseks eelarveks. Aga mis tegelikult juhtus 2023. aastal, me ju nägime. Kõik need lubadused, mis planeeriti 2022. aastal, läksid maksma ja tõsteti jälle makse. Lastetoetust üldse langetati. Inimesed said jälle petta. Ja ka selle eelarvega, kui räägitakse sellest suurest puudujäägist, defitsiidist, siis ka Jürgen Ligi ütles, et jah, me võtame selle suure defitsiidi sisse ja väljatulek sellest olukorrast on kindlasti keeruline. Need on tema sõnad. Ja mida see tähendab tulevikuks? Need sõnad tuleb meelde jätta ja tuletada meelde, ma arvan, kahe-kolme aasta pärast, kui mitte varem, kuidas me näeme selgelt veel, et nende Jürgen Ligi sõnade taga olid tegelikult uued maksutõusud, mis on juba praegu planeeritud, mida ei ole praegu välja öeldud, aga nähakse, et mõne aja pärast on see jälle laual. Ärge laske petta sellega, et nüüd valitsus on tulnud välja loosungiga, et me teeme teile elu paremaks ja me ei tõsta teil tulumaksu järgmisel aastal, mis oli planeeritud. Kindlasti te saate ju ka oma rahakotil tunda, et selle maksuküüru kaotamine teenindab rikkamaid inimesi kui vaesemaid. Ja nii nagu siin ka näited toodi minu arust Martini poolt, nende jaoks, kes saavad praegu 1200 eurot kuus, tegelikult ei muutu miski, rääkimata nendest inimestest, kellel on väiksem tulu. Loomulikult võidavad rikkamad, kaasa arvatud ministrid, Riigikogu liikmed. Aga meil sellist ootust ei ole, sellepärast et eelkõige me peame hoolitsema selle eest, et kogu ühiskond saaks eelarvest kasu, et kogu ühiskond saaks majandusse panustada. Ja loomulikult me räägime inimeste üleüldisest toimetulekust, selle parandamisest. Ja mis üldse on jäänud käsitlemata kogu selles eelarves, ka RES-is ja eelarvestrateegias, on üleüldine väga suure probleemi lahendamine, demograafilise probleemi lahendamine. Me oleme demograafilises kriisis ja sellest ei ole mitte sõnagi, kuidas ...

Teie aeg! Aitäh! Nii, aga läbirääkimiste käigus on tekkinud protseduuriline küsimus Jüri Jaansonil. Palun!

Teie aeg! Aitäh! Nii, aga läbirääkimiste käigus on tekkinud protseduuriline küsimus Jüri Jaansonil.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mu küsimus ei ole tehniliselt protseduuriline, mu küsimus on sisuliselt protseduuriline. Ma väljendan oma seisukohta selle suhtes, mida Lauri Laats just praegu ütles. [Ta ütles,] et valitsus on pime ja kurt, ja see oli mõeldud halvustusena.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Mu küsimus ei ole tehniliselt protseduuriline, mu küsimus on sisuliselt protseduuriline. Ma väljendan oma seisukohta selle kohta, mida Lauri Laats just praegu ütles, et valitsus on pime ja kurt, ja see oli mõeldud halvustusena.

Kuidas ma saan istungi protseduuridega aidata?

Istungi protseduuridega kuidas ma saan aidata?

Pimedus ja kurtus ei ole tegelikult elus mingi takistav väärtus. Pimedad ja kurdid saavad maailma asjadest omavahel väga-väga hästi aru. Ma tahan siin juhtida tähelepanu sellele, et Keskerakond tegelikult räägib tihtipeale asjadest, millest te ise sisuliselt aru ei saa.

Pimedus ja kurtus ei ole tegelikult elus mingi takistav väärtus. Pimedad ja kurdid saavad maailma asjadest omal moel väga-väga hästi aru. Ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et Keskerakond räägib tihtipeale asjadest, millest ta ise sisuliselt aru ei saa.

Aga kuidas see on istungi läbiviimise protseduuridega [seotud]? Tegelikult on võimalus pärast teha vastusõnavõtt kahe minuti jooksul. Praegu ei ole mõtet diskuteerima hakata. Lauri Laats, protseduuriline [küsimus]. Seejärel saab Eesti 200 [esitada] lõppsõna. Läbirääkimiste käigus on võimalik teha fraktsiooni nimel vastusõnavõtt, kaks minutit. Lauri Laats, protseduuriline, palun!

Aga kuidas see on istungi läbiviimise protseduuridega [seotud]? Tegelikult on võimalus pärast võtta vastusõnavõtt kahe minuti jooksul. Nüüd diskuteerima ei ole mõtet hakata. Lauri Laats, ma annan sulle protseduurilise, aga siis Eesti 200 saab teha lõppsõna. Läbirääkimiste käigus on võimalik vastusõnavõtt võtta kaks minutit, fraktsiooni nimel saate teha pärast. Nii, Lauri Laats, palun, protseduuriline.

Aitäh! Ma arvan, et see on kindlasti protseduurilist küsimust väärt tähelepanek. Ma kindlasti ei tahtnud solvata kedagi, kes on pime või kurt, ja kui see niimoodi tundus, siis ma vabandan selle pärast. Aga see oli piltlikult öeldes, arvestades kogu olukorda. Aitäh!

Aitäh! Ma arvan, et see on kindlasti protseduurilist küsimust väärt tähelepanek. Ma kindlasti ei tahtnud solvata kedagi, kes on pime või kurt, ja kui see niimoodi tundus, siis ma vabandan selle pärast. Aga see oli piltlikult öeldud, arvestades kogu olukorda.

Aitäh! Peeter Ernits, ma ei anna teile praegu protseduurilist. Kuulame Peeter Tali sõnavõtu ära ja siis ... Peeter Tali, palun, Eesti 200 fraktsiooni nimel! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Aitäh! Peeter Ernits, ma ei anna teile praegu protseduurilist. Kuulame Peeter Tali sõnavõtu ära ja siis. Peeter Tali, palun, Eesti 200 fraktsiooni nimel! (Kõneleja palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Austatav juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuulasin siin saalis tähelepanelikult, mida kõik rääkisid, ja ma isegi ei tea, kas kurvastada või rõõmustada. Muidugi võib siit puldist ju kõike rääkida, aga meie eesmärk peaks ikkagi olema võimaliku koosmeele leidmine, mitte – ma võin seda isegi välja öelda – klassiviha õhutamine ja ühiskonna vastandamine. Täna on Eesti kõige suurem probleem ja väljakutse see, et meie idanaaber on, kes ta on. Ja see on põhjus, miks inimesed tunnevad ennast ebakindlalt nii pere juurdekasvu, tarbimise kui ka investeerimise suhtes. Seepärast ongi valitsus targalt ette valmistanud eelarve, mis peab andma Eesti inimestele tagasi kindlustunde. See eelarve muidugi ei ole sündinud lihtsalt. Kui Eesti 200 oleks teinud eelarve, siis see oleks olnud hoopis teistsugune, kui ta praegu on. Aga hea asi on olla valitsusliidus Reformierakonnaga, kellega me jagame liberaalset-parempoolset maailmavaadet. Meie siht on ikkagi see, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks üle aegade. Toon esile neli olulist asja. Kõigepealt, riigikaitse tugevdamine, julgeoleku tagamine, majanduskasvu ja jõukuse suurendamine, taristu ja strateegiliste investeeringute arendamine ning eesliinitöötajate palga tõus. See loomulikult ei tulnud lihtsalt. Eesti on väga palju ära kasutanud krediiti, mida Euroopa Maastrichti kriteeriumide leevendamine lubab. Me oleme töötanud Euroopa Liidu sees ja NATO sees sellel eesmärgil, et Eesti oleks Euroopa Liidu ja NATO piiririigina võimalikult tugev. Nii me anname ka tugevuse Euroopa Liidule ja NATO-le. Räägin kaitsekulutustest. Need tõusevad järgmisel aastal tõesti üle 5% või 5% ligidale SKP-st. Kui me paneme juurde laia riigikaitse, on need [kulud] veel suuremad. Aga see ongi sellepärast, et venelased ja nende autoritaarsed sõbrad idas saavad aru ainult toorest sõjalisest jõust. Diplomaatia on nõrkuse märk ja seepärast me peamegi ehitama usutava riigikaitse või õigupoolest jätkama selle ehitamist. Peame looma mitmekihilise õhutõrjekupli, mida me oleme siin nimetanud ka Kalevipoja kupliks, mis tagab kaitse nii droonide kui ka ballistiliste rakettide vastu, arendama droonisõja võimekust – just sel eesmärgil on Kaitsevägi loonud innovatsiooni ja tulevikuvõime väejuhatuse – ja arendama Eesti lahinguvõimet kõikides lahinguruumides: maal, merel, õhus, küberruumis, tunnetuslikus lahinguruumis ja samamoodi kosmoses, sest me näeme, et neid operatsioone viiakse läbi korraga kõigis lahinguruumides. Ja loomulikult paneb see ka tohutu vastutuse Kaitseministeeriumi valitsemisalale. Nüüd, maksumuudatused jätavad majandusse hinnanguliselt 780 miljonit eurot. Jällegi, maksumuudatustest võidavad kõige enam väiksema sissetulekuga inimesed. See on fakt. Keskmise palgaga töötaja, keda võib-olla mõned erakonnad peavad rikkaks, saab aastas üle 1800 euro rohkem kätte – ma rõhutan: kätte! Eesliinitöötajatele – politseinikud, kaitseväelased, päästjad – tuleb märgatav palgafondi tõus. Aga ka õpetajatele ja kultuuritöötajatele, sest kultuur on tegelikult ju Eesti kaitse viimane kaitseliin – kui me kaotame keele ja kultuuri, siis me oleme kaotanud kõik. Jätkuvalt, me elame jõhkratel kärbete ajastul selles mõttes, et ministeeriumide tegevuskulusid kärbitakse 112 miljonit eurot. Jah, me oleme kohati elanud rahuaja mõtlemises ja me oleme halvas mõttes Eesti avalikku sektorit üledimensioneerinud. Vastates opositsioonierakondadele, ütlen, et poliitilise vastasrinna eesmärk ongi kritiseerida. Ma loodan, et sisulistes vaidlustes me jõuame parema tulemuseni. Aga ma põhimõtteliselt ei lepi sellega, kui öeldakse, et makse ei tohi muuta, tõsta ja kulusid tuleb suurendada. Kuidas me seda teeme? Ikkagi, isegi Riigikogus sellest puldist rääkides võiks osata kümne piires arvutada ja protsente võiks ka ikkagi tunda. Selles mõttes, jah, me võtame laenukoormuse, aga ega meil ei ole ka väga suurt valikut. Mis me siis teeme? Me peame seda tegema. Selge sõnum ka inimestele, kes saavad pensioni: pensionide indekseerimine jätkub ja pensionid tõusevad. Kokku võttes, Eesti inimesed ei ole mitte kunagi nii hästi elanud, kui nad praegu elavad. Meie rahvuslik sport on rääkida, kui halvasti [kõik] on, aga tegelikult me elame väga hästi tänu sellele, et me oleme NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Mina arvan, et taristuobjektid tuleb valmis ehitada, Rail Baltic täpselt samamoodi, mis siis, et üks erakond seda lõhub ja tahab ka Euroopa Liidust välja astuda. See on äärmiselt ebamõistlik ega teeni Eesti rahva huve. Ja lõpuks, on suur lootus, et majandus ikkagi järgmisel aastal tõuseb 3%. Sellepärast Eesti 200 toetab vankumatult, kindlameelselt seda eelarvet, milles me oleme kokku leppinud Reformierakonnaga, et Eesti oleks kaitstud …

Jaa. Austatav juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuulasin siin saalis tähelepanelikult, mida kõik rääkisid, ja ma isegi ei tea, kas kurvastada või rõõmustada. Muidugi võib siit puldist ju kõike rääkida, aga meie eesmärk peaks olema leida ikka võimalikult koosmeel ja mitte õhutada – ma võin seda isegi välja öelda – klassiviha ja proovida ühiskonda vastandada. Täna on Eesti kõige suurem probleem ja väljakutse see, et meie idanaaber on, kes ta on. Ja see on põhjus, miks inimesed tunnevad ennast ebakindlalt nii pere juurdekasvu, tarbimise kui ka investeerimise suhtes. Seepärast ongi valitsus targalt ette valmistanud eelarve, mis peab andma Eesti inimestele tagasi kindlustunde. See eelarve muidugi ei ole sündinud lihtsalt. Kui Eesti 200 oleks teinud eelarve, siis see oleks olnud hoopis teistsugune, kui ta praegu on. Aga hea asi on olla valitsusliidus Reformierakonnaga, et me jagame liberaalset parempoolset maailmavaadet. Meie siht on ikkagi see, et Eesti riik, rahvas ja kultuur kestaks üle aegade. Toon esile neli olulist asja. Kõigepealt, riigikaitse tugevdamine, julgeoleku tagamine, majanduskasvu ja jõukuse suurendamine, taristu ja strateegiliste investeeringute arendamine ning eesliini töötajate palga tõus. Ja see loomulikult ei tulnud lihtsalt. Eesti on väga palju ära kasutanud seda krediiti, mida Euroopa Maastrichti kriteeriumide leevendamine lubab. Me oleme töötanud Euroopa Liidu sees ja NATO sees sellel eesmärgil, et Eesti Euroopa Liidu ja NATO piiririigina oleks võimalikult tugev. Siis me anname ka tugevuse Euroopa Liidule ja NATO-le. Kui nüüd rääkida kaitsekulutustest, mis tõusevad tõesti üle 5% või 5% ligidale SKP-st järgmisel aastal, ja kui me paneme laia riigikaitse juurde, siis on need veel suuremad. Aga see ongi seesama asi, et venelased ja nende autoritaarsed sõbrad idas saavad aru ainult toorest sõjalisest jõust. Diplomaatia on nõrkuse märk ja seepärast me peamegi ehitama usutava riigikaitse või õigupoolest jätkama selle ehitamist, looma mitmekihilise õhutõrjekupli, mida me oleme siin nimetanud ka Kalevipoja kupliks, mis tagab kaitse nii droonide kui ka ballistiliste rakettide vastu, arendama droonisõja võimekust. Just sel eesmärgil on Kaitsevägi loonud innovatsiooni ja tulevikuvõime väejuhatuse. Me peame m Eesti lahinguvõimet kõikides lahinguruumides – maal, merel, õhus, küberruumis, tunnetuslikus lahinguruumis ja samamoodi kosmoses. Sest me näeme, et neid operatsioone viiakse läbi korraga kõigis lahinguruumides. Ja loomulikult paneb see ka tohutu vastutuse Kaitseministeeriumi valitsemisalale. Nüüd, maksumuudatused jätavad majandusse hinnanguliselt 780 miljonit eurot. Jällegi, maksumuudatustest võidavad kõige enam väiksema sissetulekuga inimesed. See on päris fakt. Keskmise palgaga töötaja, keda võib-olla mõned erakonnad peavad rikkaks, aga ikkagi, keskmise palgaga töötaja saab aastas üle 1800 euro rohkem kätte – ma rõhutan: kätte. Eesliinitöötajad, politseinikud, kaitseväelased, päästjad, aga ka õpetajad ja kultuuritöötajad, sest kultuur on tegelikult ju Eesti kaitse viimane kaitseliin, kui me kaotame keele ja kultuuri, siis me oleme kaotanud kõik – ka neile tuleb märgatav palgafondi tõus. Jätkuvalt, me elame jõhkratel kärbete ajastul, selles mõttes, et ministeeriumide tegevuskulusid kärbitakse 112 miljonit. Jah, me oleme kohati elanud rahuaja mõtlemises ja me oleme halvas mõttes Eesti avalikku sektorit üledimensioneerinud. Ja nüüd jällegi vastates opositsioonierakondadele, ütlen, et poliitilise vastasrinna eesmärk ongi kritiseerida. Ma loodan, et siin sisulistes vaidlustes me jõuame parema tulemuseni. Aga ma põhimõtteliselt ei lepi sellega, kui öeldakse, et makse ei tohi muuta, tõsta, ja kulusid tuleb suurendada. Kuidas me seda teeme? Ikkagi, isegi Riigikogus ja sellest puldist rääkides võiks osata kümneviires arvutada ja protsente võiks ka ikkagi tunda. Selles mõttes, jah, me võtame laenukoormuse, aga ega meil ei ole ka väga suurt valikut,. Mis me siis teeme? Me peame seda tegema. Selge sõnum ka inimestele, kes saavad pensioni: pensionide indekseerimine jätkub ja pensionid tõusevad. Kokku võttes, Eesti inimesed ei ole mitte kunagi nii hästi elanud, kui nad praegu elavad. See rahvuslik sport on kuidagi, et öelda, et küll on halvasti ja nii, aga tegelikult me elame väga hästi, tänu sellele, et me oleme NATO ja Euroopa Liidu liikmed. Mina arvan, et taristuobjektid tuleb valmis ehitada, Rail Baltic täpselt samamoodi – mis siis, et üks erakond seda lõhub ja tahab ka juba Euroopa Liidust välja astuda, mis on äärmiselt ebamõistlik ega teeni Eesti rahva huve. Ja lõpuks on suur lootus, et majandus ikkagi järgmisel aastal tõuseb 3% ja sellepärast Eesti 200 toetab vankumatult, kindlameelselt seda eelarvet, milles me oleme kokku leppinud Reformierakonnaga, et Eesti oleks kaitstud (Juhataja annab märku, et kõneaeg on täis.) ja Eesti inimesed elaksid veel paremini. Tänan!

Teie aeg!

… ja Eesti inimesed elaksid veel paremini. Tänan!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuid siin on tekkinud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuid on tekkinud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Ma tahaks toetada kolleeg Jaansoni terava või õige mõtteavalduse eest, et pimedad ja kurdid on tublid inimesed. Aga sellega, nagu ma aru saan, kolleeg Jaanson rõhutas, et Kristen Michali valitsus on nagu pimedate ja kurtide valitsus.

Hea juhataja! Ma tahaks toetada kolleeg Jaansoni terava ja õige mõtteavalduse eest, et pimedad ja kurdid on tublid inimesed. Aga sellega, nagu ma aru saan, kolleeg Jaanson rõhutas, et Kristen Michali valitsus on nagu pimedate ja kurtide valitsus.

Kus ma näen siin protseduurilist asja istungi juhatajale?

Kuidas see on protseduuriline [küsimus] istungi juhatajale?

Otseselt ma toetan Jüri Jaansoni.

Ma toetan otseselt Jüri Jaansoni.

Te võite toetust [väljendada] koridoris rääkides, aga [praegu on] protseduuriline [küsimus] istungi juhatajale. Palun! Peeter Ernits, protseduuriline küsimus istungi juhatajale.

Te võite toetada koridoris rääkides, aga protseduuriliselt istungi juhatajale. Palun! Peeter Ernits, protseduuriline küsimus, mis oli istungi juhatajale.

See tulenes kolleeg Jaansoni protseduurilisest küsimusest.

Nii, kuidas ma saan aidata?

Ma toetasin teda.

Ei, ma toetasin teda, et …

Aitäh! Siis on sellega ühel pool. Me oleme läbinud tänase esimese päevakorrapunkti ja läheme [järgmise] päevakorrapunkti juurde.

Aitäh! Siis on sellega ühel pool. Me oleme läbinud tänase esimese päevakorrapunkti ja läheme tänase põhipäevakorrapunkti juurde.