Riigikogu otsuse "Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (424 OE) esimene lugemine

Esimene päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 424 esimene lugemine. Kuna see ei ole päris igapäevane toiming, siis ma tutvustan selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esmalt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on Riigikohtu liikme kandidaadi ettekanne kuni viis minutit. Kummalegi ettekandjale saab esitada ühe küsimuse. Seejärel avame läbirääkimised ja läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Head kolleegid, palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon menetles käesolevat eelnõu esmaspäeval, 6. mail. Meil olid komisjoni kutsutud … (Hääl saalist.) Ei kuule? Vabandust! (Sätib mikrofoni.) Loodan, et nüüd kuulete. (Saalist vastatakse.) Aitäh! Meil olid kutsutud komisjoni istungile Riigikohtu esimees Villu Kõve, kes osales internetikanali kaudu, ja Riigikohtu liikme kandidaat Oliver Kask. Komisjonis oli esmalt Oliver Kasel võimalus ennast lühidalt tutvustada. Ta viitas sellele, et on mõne nädala eest Riigikogu liikmetega erinevatest fraktsioonidest kohtunud ja küsimustele vastanud. Loomulikult on ta valmis ka täna Riigikogu istungil küsimustele vastama. Ta andis lühida ülevaate enda varasemast taustast ning selgitas oma kogemusi ja pädevusi. Kindlasti oli huvitav teada saada, et tema kõige põhjalikum ja spetsiifilisem valdkond on valimisõigus. Ta on olnud Vabariigi Valimiskomisjonis pea neli aastat ja pikka aega Eestit esindanud Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjonis. Villu Kõve sõnas, et riigikohtunik halduskolleegiumist läheb pensionile ja sellega, kui meie praegu toetame Oliver Kase [ametisse nimetamist], saaks läbi nii-öelda põlvkonnavahetus. Riigikohtu liikme leidmiseks korraldati avalik konkurss, oli neli väga tugevat kandidaati ja domineeriv enamus on toetanud Oliver Kaske. Villu Kõve palus Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetada. Küsimusi komisjoni liikmed Oliver Kasele väga palju ei esitanud. Jaak Valge küsimused tõukusid just nimelt Oliver Kase kogemustest Veneetsia komisjonis ja puudutasid Veneetsia komisjoni tööd. Ja komisjoni liikmetel rohkem küsimusi polnud. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus täna, see otsus oli konsensuslik, nagu oli ka esindaja määramine siia ettekandjaks, ning tehti ettepanek võimaldada vastavalt kodu‑ ja töökorrale Oliver Kasel esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Aitäh!

Aitäh! Näib, et küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Ja nüüd palun Riigikogu kõnetooli Riigikohtu liikme kandidaadi Oliver Kase. Palun!

Aitäh, austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan väga selle võimaluse eest siin teie ees seista ja teile lühikese ettekandega esineda, teie küsimustele vastata. Mul oli meeldiv võimalus, nii nagu põhiseaduskomisjoni esindaja juba märkis, kohtuda paljudega teist lisaks põhiseaduskomisjonile ka fraktsioonides ja seeläbi avanes mul võimalus päris mitmetel teemadel teiega arutleda. Halduskohtu ülesannetest ja rollist kõigepealt. Viimasel ajal on halduskohtusse pöördumiste arv päris märgatavalt kasvanud. Ilmselt on selle taga inimeste suurem teadlikkus oma õigustest ja sellest, millised on nende suhted riigiga, kohalike omavalitsustega. Halduskohtu roll õigusriigis on väga oluline. See aitab ühtaegu kontrollida täidesaatva riigivõimu otsuseid ja tegevust igal üksikul juhtumil, nende täidesaatva riigivõimu organite vigu kõrvaldada, nõudes, et üksikisikud oleksid juba haldusorganite ees hoolikalt ära kuulatud. Tõhusa kohtumenetluse olemasolu aga aitab juba iseenesest tagada seda, et täidesaatev võim jälgib tähelepanelikult üksikisikute õigusi. Alati ei ole sellepärast halduskohtusse pöördumine vajalik, kui on teada, et halduskohtud efektiivselt toimivad. Oluline on tagada haldusasjade kiire menetlus kohtutes. Pikaleveniva kohtumenetlusega kaasneb oht, et suured investeeringud, riigi jaoks olulised projektid võivad jääda kas venima või üldse liikuda üle piiri kuhugi mujale, kus selline õigusriigi toimimine paremini välja kukub. Mõistan, et riigi võimalused kohtumenetlust rahastada on väga piiratud. Ja ka kohtunike ees on juba mõnda aega see valik, kui pikalt ja põhjalikult, kui üksikasjadesse ühe või teise kaebuse lahendamisel minna, kui samal ajal on eesmärk tagada kõikide kohtuasjade kiire lahendamine. Neil inimestel, kelle õigusi riik või kohalikud omavalitsused oma otsustega puudutavad, peab olema võimalik saada kiire ja tõhus kaitse kõigis asjades. Halb valik on seetõttu oht, et investeeringud jäävad Eestisse tulemata, kohtumenetlus venib, inimeste õiguste kaitse muutub näiliseks, või teine valik, et kohtud lahendavad kaebusi ülejala, inimeste tegelikesse probleemidesse süvenemata. Seepärast tuleb otsida pidevalt võimalusi, kuidas kohtusse pöördumisi juba eos ära hoida. Eelkõige saab siin aidata kaasa meie kõigi kolme riigivõimu haru hea koostöö selle nimel, et menetlus täidesaatvas riigivõimus oleks juba piisavalt põhjalik, inimesed tunneksid ennast ära kuulatuna ja kohtusse pöördumise vajadus piirduks eelkõige selliste mahukamate, keerulisemate asjadega, kus tõde võib olla mitmepalgelisem. Praegu on mõnda liiki kohtuasjades ette nähtud tavapärasest kiirem menetlus. See puudutab eelkõige hankevaidlusi ja varjupaigaasju juba tulenevalt Euroopa Liidu õigusest. Tasub kaaluda, kuidas ära hoida seda, et ülejäänud asjad jääksid selle pärast pikalt venima. Varjupaigavaidluste arv on aasta-aastalt järjest kasvanud ja see kindlasti haarab endale suure tüki kohtute töökoormusest ja ülesannetest, eelkõige ressursside mõttes. Vähem kohtuastmeid või vähem õigusemõistmise astmeid näiteks hankeasjades või ka vangide kaebuste lahendamisel, kus meil on kohustuslik kohtueelne menetlus olemas, võiks olla mõeldavad lahenduskohad. Aitäh!

Aitäh! Jah, millegipärast ahistatakse Riigikohtu liikme kandidaati, et ainult viis minutit on [aega]. Minu hinnangul võiks see aeg olla oluliselt pikem, aga õnneks küsimustele vastamise voorus ei ole ajapiirangut, nii et seal te saate kogu ülejäänud jutu kenasti ära rääkida, mis teil plaanis oli. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikohtu [liikme] kandidaat! Te ütlesite, et te käisite mitmel pool rääkimas. Minule see õnn igatahes ei naeratanud ja ma pean küsimuse küsima siin. Ilmselt kohtunikuna te teate, kui oluline on kohtuistungi protokoll, kus kajastub tegelikult kogu selle menetluse käik, poolte ütlused ja nii edasi ja nii edasi, ja selle protokolli taustal tehakse otsus. Kuna te olete olnud põhimõtteliselt ka valimiskomisjoni juht, siis valimiskomisjoni otsuse puhul, mille kohta ma esitasin kaebuse Riigikohtusse, oli protokoll väga lühikene. Seal oli niimoodi: Kalle Grünthal andis oma ütlused, valimisteenistus andis oma ütlused – ja oligi kõik. Mida nad rääkisid, seda ei ole. Tahaksin küsida, et miks oli selline erisus selles osas, kuigi haldusmenetluse seadustiku järgi võiks seda ikkagi teha. Ja kas te kavatsete sellist valimiskomisjoni praktikat rakendada ka Riigikohtus?

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti [tuleb] protokollida kõik olulised väited, kui need ei ole üheski muus dokumendis juba enne kajastatud või hiljem kajastatud. Mis puudutab valimiskaebuste lahendamist, siis valimiskaebuse esitamise lühike tähtaeg [eeldab seda], et kõik need väited peaksid olema juba selles kaebuses endas kirjas. Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul saavad pooled eelkõige sõna selle jaoks, et üle rõhutada seda, mis kirjas on, mitte tuua välja uusi asjaolusid. Ja sellepärast olen ma, nii nagu kohtumenetluse seadused näevad ette kohtutes, Vabariigi Valimiskomisjonis proovinud rakendada seda praktikat, et protokoll kajastaks neid väiteid, mis on esitatud kuidagi teistmoodi või kus kaebaja mõnest oma väitest on loobunud. Loomulikult, kui on rohkem ressursse, rohkem võimalusi protokollimise jaoks, siis saaks neid protokolle ka pikemalt kirjutada. Kohtumenetluses on meil ette nähtud võimalus kohtuistungeid helisalvestada. Need salvestised on protokolli osad. Ehk tasub kaaluda sellist lahendust tulevikus ka valimisseaduse võimaliku muutmise puhul.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Nagu te teate, hääletati mullu juunis siinsamas saalis selle poolt, et muuta ära Eesti Vabariigi seadustes sisalduv abielu määratlus. Kui tulevikus peaksid poliitilised jõuvahekorrad põhimõtteliselt muutuma ja võetakse vastu seadus, millega taastatakse abielu tähendus mehe ja naise vahelise liiduna, aga sellega seonduvalt algatatakse põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus ja teie põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses kohtukolleegiumi liikmena peaksite võtma seisukoha, siis kas teie hinnangul on parlamendil õigus selliseks seadusemuudatuseks või te ütleksite, et see on põhiseadusega vastuolus, kuna juba antud õigusi ei saa kelleltki ära võtta, või midagi muud sellist?

Aitäh selle väga huvitava olulise küsimuse eest! Ma arvan, et demokraatlikus riigis on seadusandjal suur otsustusruum ja kohtu võimalus sellesse sekkuda saab piirduda tõesti ainult põhiseadusvastaste juhtumitega. Öelda seda, et kui kellelegi on mingisugune õigus antud, siis ei tohi seda enam kunagi piirata, ei lähe kokku elu tegelikkusega ja ma kardan, et see ei tõlgenda päris täpselt neid riigiõiguse põhimõtteid, mis kehtivad üsna samasuguse sõnastusega õigusriigi põhimõttest välja loetuna paljudes erinevates riikides. Julgeolekuohu muutudes näeme me suuremat vajadust piirata üksikisikute õigusi. Ka koroonakriisi ajal piirati üksikisikute õigusi rohkem kui enne seda või täna. Selles mõttes üksikisikute õiguste piiramise vahekord ühiskonna muutumise taustal, avalike huvide muutumise taustal kindlasti ei tähenda seda, et juba antud õigusi mitte kunagi rohkem piirata ei tohi. Seadusandjal on ka abielu määratlemisel lai otsustus‑ ja kaalutlusruum. Nii nagu Euroopa Inimõiguste Kohus on öelnud, on konventsiooniosalistel võimalik abielu määratleda ka teisiti. Samal ajal tuleb siiski tagada ja kaitsta ka nende perekondade või kooselupartnerite õigusi, kus on valitud samast soost elukaaslane.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikohtu [liikme] kandidaat! Te olete olnud aastaid Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Valimiste järel on komisjoni saadetud palju kaebusi, aga senini on jäänud see komisjon, valimiskomisjon silma eelkõige sellega, et kaebuse sisusse ei süveneta, vaid hakatakse ettekäändeid otsima, et kaebusi mitte rahuldada. Näiteks, kas sellel inimesel oli õigus allkirjastada ja kas erakonnal on õigus kedagi esindada. Mul on olnud võimalus seda arutelu näha, kuidas ei tahetudki sisusse minna. Ja sellega seoses ma soovikski teada, kas teie mäletate kas või ühte juhtumit, et valimisteenistus on valimisjärgselt mõne kaebuse rahuldanud. See on väga oluline sellest vaatevinklist, et kui te lähete kohtunikuks, annab see natuke teie kohta informatsiooni. Kas te oskate öelda, kas on vähemalt üks või mitu valimisjärgset kaebust, mille valimiskomisjon üldse on rahuldanud?

Aitäh! Nii hoobilt ühtegi konkreetset kaasust meelde ei tule, aga Riigikogu valimiste järel, kui ma õigesti mäletan, me rahuldasime kaks kaebust umbes 25-st või vähemalt rahuldasime osaliselt. Nii et neid asju on. See kontroll on tõhus. Vabariigi Valimiskomisjoni ülesanne ei ole ju mitte ainult tagantjärgi valimiskaebusi lahendada, vaid juba eos neid probleeme ära hoida. Kindlasti me oleme püüdnud Vabariigi Valimiskomisjonis ära hoida seda olukorda, kus pärast tuleks neid kaebusi rahuldama hakata. Kui ma õigesti mäletan, siis see rahuldatud kaebus puudutas valimiste vaatlemise õigust jaoskonnakomisjonides. Selles mõttes ei saa öelda, et me ainult oleksime otsinud võimalusi, kuidas kaebusi rahuldamata jätta. Formaalsed nõuded on seadusandja ette näinud. Austatud Riigikogu liikmed, on teie valik, kas lubada kaebuste esitamist laiemalt, pikema tähtaja jooksul, tähtaja ennistamise võimalust või midagi muud sellist.

Aitäh! Austatud tulevane riigikohtunik – ma loodan! Te mainisite, et halduskohtutes on koormus oluliselt [suurenenud]. Meil on Riigikogus praegu menetluses mitmed eelnõud, mis annavad halduskohtutele uued ülesanded. Näiteks homme on meil kolmandal lugemisel eelnõu, millega Venemaa külmutatud varasid hakatakse kasutama Ukraina ülesehituseks, sellega antakse halduskohtule uued ülesanded. Samuti on haldustrahvide eelnõu, kus Konkurentsiamet saaks halduskohtu kaudu hakata määrama hiiglaslikke trahve. Kas te näete, et sellega võib halduskohtute koormus veelgi oluliselt kasvada? Ja kas halduskohtunikud peavad hakkama ka ümber õppima, sest mõned ülesanded on sellised, millega nad pole varem tegelenud? Või näete te veel mingisuguseid probleeme nende eelnõudega?

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Tagantpoolt pihta hakates, halduskohtunikud peavad õppima kogu aeg ümber. Selles mõttes, et õiguskord kogu aeg muutub, peab hoidma ennast kursis muutuva praktikaga ning Euroopa Liidu õiguse arenguga lisaks sellele, mis siit saalist seaduste ja seadusemuudatustena välja tuleb. Õppimisruum ja õppimisvajadus kindlasti on kogu aeg olemas. Mis puudutab neid eelnevaid loataotlusi või järelkontrolli, siis esimese sellise loamenetluse kohta, mis eelneb haldusorgani otsustele, saab laias laastus öelda, et igatahes võiks täidesaatev riigivõim vastutada oma otsuste eest ise. Kui on võimalik inimeste õigusi tõhusalt kaitsta hilisema kohtusse pöördumisega, siis võiks see võimalus olla esimene valik, sest sellisel juhul on ka paindlikumalt aega inimesel enda seisukohti välja tuua ja neid esitada võrreldes selle loamenetlusega, kus kohtumenetluse algatajaks on täidesaatva riigivõimu organ. Mis puudutab konkreetset konkurentsiõiguse valdkonda või ka nende varade kasutamist sellises konfiskeerimise sarnases menetluses, siis loomulikult saan sellest aru, et nendel puhkudel isikute õiguste riive on väga intensiivne ja vajadus olulisi põhiõigusi kaitsta juba eos, enne kui nende piiramine aset leiab, on oluline. Aga kindlasti tuleb sel juhul leida tasakaalustatud lahendus ressursside jaotamisel. Need mõlemad teemad, mõlemad valdkonnad, mille te, hea küsija, välja tõite, võivad päris oluliselt kohtute töökoormust mõjutada.

Suur tänu, auväärt Riigikohtu liikme kandidaat! Rohkem teile küsimusi ei ole.

Aitäh!

Head kolleegid, avan läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Kuna seda soovi ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 lõikest 2 ei saanud eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada ja seetõttu saame asuda lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid, tuletan teile meelde, et hääletus on salajane, mis tähendab, et teie monitoril ei ole kuvatud teie valik. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Oliver Kase Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 424. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt oli 61 Riigikogu liiget, vastu 7, erapooletuid 1. Eelnõu 424 on otsusena vastu võetud. Head kolleegid, üks teade ka, mida istungi alguses ei olnud, aga kuna see on nii oluline, siis ma arvan, et te ei pahanda, kui ma [ütlen] vahepeal selle ära. Nimelt, täna pärast täiskogu istungi lõppu toimub siin istungisaalis Hiiumaa toetusrühma moodustamise koosolek. Kokkukutsuja on Reili Rand. Nii et palun siis, kellel on soovi, sellega arvestada.