Politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu (370 SE) esimene lugemine

Olemegi jõudnud tänase päeva viimase päevakorrapunktini: Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu 370 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Kalle Grünthali.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Olen ette valmistanud politsei ja piirivalve seaduse muutmise [seaduse] eelnõu, mis käsitleb politseiametniku vannet. Võib-olla definitsiooni kohta niipalju, et vanne on kindlaksmääratud sõnastusega tõotus, mis on esitatud tunnistajate juuresolekul. Kui natuke ajalukku minna, siis [tuletan meelde, et] kui teistkordselt Eesti Vabariik sündis, siis võttis Ülemnõukogu Presiidium, teades, kui oluline on politseinike ustavus, see, et nad jääks truuks rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, 1991. aastal vastu seadluse, kus ta sisustas selle vande järgmiselt: "Mina, …, astudes politseiteenistusse, annan vande jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigile." Need olid põhipunktid, ma ei hakka seda kõike ette lugema. See oli märgilise tähendusega, sest ükskõik mis oleks juhtunud siin Eesti Vabariigis, politseinikud olid tõotanud rahvale, astudes teenistusse, et nad täidavad ausalt ja kohusetruult ametikohustusi õiguskorra kaitsel, olles ustavad Eesti rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. Aga aeg läks ja mingisugusel ajahetkel toimus selline nihe, et see politseinike tõotus olla ustav rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale asendus hoopis teistsuguse vandetõotusega. Selles öeldi niimoodi, et astudes politsei teenistusse, tõotatakse olla ustav Eesti põhiseaduslikule korrale. Jäeti välja "Vabariik" ja kadunud oli sellest vandest ka "rahvas", kellele eelnevalt oli tõotatud ustav olla. Võib-olla tekib küsimus, et äkki on siin tegemist ainult semiootilise mänguga. Aga tegelikult on see palju tõsisem ja sisulisem asjaolu. Seetõttu olen ma töötanud välja politseiametniku uue vande, see on teil eelnõus olemas, aga ma peatun neljal printsiibil, mida oleks väga oluline tähele panna ja mis tegelikult kinnitavad seda, et see eelnõu peaks jõudma ka seaduse muutmise tasandile. Kõigepealt olen täiendanud seda ametivande teksti sõnaga "rahvas". Politseiametnik tõotab jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. Tekib kindlasti küsimus, kas põhiseaduslik kord ja rahvas ei ole sünonüümid. Aga ma siiski viitan sellele, et Eestis on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas, Eesti riigi suveräänsus on sellega seega lõppastmes. Põhimõtteliselt on ka rahva kuulutamine kõrgeima riigivõimu kandjaks kooskõlas põhiseaduse preambulis väljenduva ideega Eesti rahva enesemääramisõigusest kui Eesti riigivõimu algallikast. Seega, minu hinnangul teostab rahvas kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu Riigikogu valimisel või ka rahvahääletusega. Seesama rahvas sisustab ka põhiseadusliku korra olemust. Me ju teame, et Riigikogus on võimalik muuta ka põhiseadust. Seega jäetakse rahvas sellest otsustusprotsessist tegelikult välja. Teine küsimus tekib siis, kui näiteks mingisugusel ajahetkel toimub siinsamas saalis kiireloomuline põhiseaduse muutmine, aga see ei ole kooskõlas sellega, mida rahvas tegelikult oleks tahtnud, vaatamata sellele, et kõigil nendel saadikutel, meil kõigil on olemas oma mandaat. Seda probleemi nägi hästi ette 1991. aastal Ülemnõukogu Presiidiumi vastuvõetud seadlus Eesti Vabariigi politsei ametivande kohta, kus sõna "rahvas" oli ametivande tekstis kirjas. See on oluline märkus selle asja juures. Teiseks olen ma täiendanud, õigemini muutnud seda ametivannet selliselt, et täiendasin [väljendit] "põhiseaduslikule korrale" sõnadega "Eesti Vabariigi". See on väga oluline muudatus, mis tuleneb põhiseaduse §‑st 1, mille kohaselt on Eesti iseseisev ja sõltumatu vabariik. Võtame näiteks kas või meie endi ametivande. Kui me siia tööle tuleme, siis me anname järgmise vande: "Riigikogu liige annab enne oma kohustuste täitmisele astumist järgmise ametivande. Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena [---] annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale." Siin on oluline nüansivahe. Meie anname vande [jääda ustavaks] Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ja Eesti Vabariigile, aga politseinikud annavad vande [jääda ustavaks] ainult Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale. Aga mis siis saab, kui näiteks toimub kuskil föderaliseerumine – need protsessid Euroopa Liidu raames ju tegelikult käivad – ja Eesti põhiseaduslikku korda muudetakse selliselt, et Eesti on föderaalne? Võib-olla on see halb näide, aga ma [esitan selle], paremat pole hetkel võtta. Muudetakse ainult põhiseaduslikku korda, aga politseinik ei pea selle vabariigi ja rahva eest võitlema ega seisma nende kaitsel, kuna tema on vandunud truudust ainult Eesti põhiseaduslikule korrale. Kolmas muudatus, mida ma pean oluliseks, on see, et asendada selles ametivandes sõna "olla" sõnaga "jääda". Nende sõnade tähendus ja mõte on erinev. Võrdluseks võib jällegi tuua Riigikogu liikme ametivande, mille me sisustame järgmiselt: annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Võib-olla mõni ütleb, et see on sihuke semiootiline mäng, aga tegelikult on sellel kõigel sügav sisu. Viimane, neljas muudatus on see, et lisada sinna "teenides jõudu säästmata oma rahvast ja riiki". Saate aru? Oma rahvast ja riiki! See on väga oluline, see peab kindlasti seal sees olema. Me nägime ka COVID‑i ajal, kui politsei, kes oli seotud ainult põhiseadusliku korra kaitsmisega ega olnud vandunud truudust Eesti rahvale, läks meeleavalduste ajal rahvale kallale, tassides [inimesi] politseimasinatesse ning teostades ebaseaduslikke ja inimväärikust alandavaid läbiotsimisi. Ma ei hakka seda kõike kirjeldama. Aga oluline on see, et politseinikud kaitseksid Eesti rahvast ning oleksid truud temale ja ka Eesti Vabariigile. See vande tekst oleks siis – loen selle ka lõpuks ette – järgmine: "Astudes politseiteenistusse, annan mina, [ees- ja perekonnanimi] vande jääda ustavaks rahvale ja Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale, juhinduda kõrvalekaldumatult seadustest ning rakendada minule antud võimu õiglaselt ja erapooletult ning täita ausalt ja kohusetundlikult teenistuskohustusi, teenides jõudu säästmata oma rahvast ja riiki." Ma arvan, et see on väga oluline eelnõu. Sel ei ole ainult semiootiline [sisu], sellel on väga suur tähendus võimalike edasiste ajalooliste protsesside raames. Nii et ma palun kõigil Riigikogu liikmetel seda eelnõu toetada. Tegemist ei ole mingi obstruktsioonilise eelnõuga, see eelnõu on sisuline. Ma palun teie abi. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid väga põhjaliku ja sisulise ettekande eest. Küsimusi teile ei ole. Suur tänu teile! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Anti Haugase. Palun!

Aitäh! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu 19. märtsil 2024. Valitsuse arvamust tutvustama oli kutsutud Siseministeeriumi personalipoliitika osakonna õigusnõunik Ingrid Puurvee. Kalle Grünthal tegi ülevaate eelnõust. Põgusalt tutvustan komisjonis toimunut. Toimus arutelu, avaldati arvamusi, oli nii pooldavaid kui ka kõhklevaid seisukohti. Aga peamiselt jäi siiski kõlama seisukoht, mida jagas ka Vabariigi Valitsus, et me peaksime lähtuma eesmärgist õigusloome mahtu vähendada ja seadusi tuleks muuta ainult siis, kui on olemas konkreetne probleem, mis vajab kiiremas korras lahendamist. Ka tänane ametivanne ei ole põhiseadusega vastuolus, kuna põhiseaduslikule korrale ustavaks jäämine tähendab ka seda, et jäädakse ustavaks Eesti rahvale, kuna Eestis on ka kõrgeima võimu kandja rahvas. Komisjonis tehti ka menetluslikud otsused. Esimene otsus oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda 3. aprillil, see oli konsensuslik. Ühtlasi tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt hääletas 5 komisjoni liiget ja vastu oli 3. Konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni esindajaks Anti Haugas. Ettepanek oli eelnõu tagasi lükata: 5 poolt, 3 vastu. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid teie ettekande eest. Küsimusi teile samuti ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole, ma neid ei ava ka. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 370 esimesel lugemisel tagasi lükata. Me peame seda ettepanekut hääletama. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 370 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 40, vastu 3 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 370 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös! Aitäh! Turvalist koduteed!