Välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (385 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise [päevakorrapunkti] juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt välisministri Margus Tsahkna.

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen teie ees välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 385. Valitsus on selle eelnõu algatanud. Taustaks niipalju, et välissuhtlemisseaduse muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on esiteks välislepingute ettevalmistamise ja sõlmimise menetluse lihtsustamine ning teiseks andmekogude asutamise normide ja muude volitusnormide korrastamine. Ma alustan välislepingutega seoses tehtavatest muudatustest. Pärast seda, kui kehtiv välissuhtlemisseadus 1. jaanuaril 2007 jõustus, on välislepingute sõlmimise rahvusvaheline praktika muutunud, mistõttu kehtiv välislepingute sõlmimise kord on vaja kriitiliselt üle vaadata. Praktika näitab, et kohati on kehtiv regulatsioon liiga detailne, aga kohati ebaselge. Suurim kavandatav muudatus puudutab välislepingu materjalide ettevalmistamist enne Vabariigi Valitsusele esitamist ning välislepingu muudatuste menetlemist. Seni on kõik välislepingute eelnõudega seonduvad õigusaktid jõudnud Vabariigi Valitsuse istungile Välisministeeriumi kaudu ning Välisministeerium on olnud ministeeriumi ja valitsuse vahel vahendaja. Eelnõuga muudetakse menetlust nii, et ministeerium, kelle valitsemisalasse välisleping sisu poolest kuulub ja kes on eelnõu materjalid ette valmistanud, esitab selle ise ka valitsuse istungile. Samamoodi kaitseb valdkonna eest vastutav minister eelnõu ka Riigikogus, nagu seni. Eeltingimusena tuleb lepingu eelnõu Välisministeeriumiga kooskõlastada ja lepingu eelnõu valitsusele esitamiseks tuleb saada Välisministeeriumilt nõusolek. Välisministeerium jääb jätkuvalt välislepingute sõlmimise keskseks koordinaatoriks. Teine suurem muudatus on välislepingu muudatuste menetluse lihtsustamine, et see oleks paindlikum ja kiirem ning väheneks nii otsustajate kui ka ametnike töökoormus. Samuti võimaldavad uuendused kiiremat ja õigeaegset avalikkuse teavitamist välislepingute muudatustest. Eesmärk on saavutada lepingu muudatuste õigeaegne menetlemine, et rahvusvaheliste kohustuste Eesti suhtes kehtima hakkamine ja riigisisene menetlus oleksid korrektses ajalises järjekorras. Lahendusena nähakse eelnõus ette mitmetasandiline lähenemine muudatuste menetlemise korral: menetlejaks võib-olla nii Riigikogu, valitsus kui ka ministeerium olenevalt muudatuste sisust ja volitusnormidest. Teine grupp muudatusi on seotud seaduses nimetatud andmekogude asutamise normide ja muude volitusnormide korrastamisega. Kehtivas seaduses on mitme Välisministeeriumi andmekogu asutamise normiks üldvolitus, mis ei sisalda põhiõiguste riive eesmärki ega ulatust. Kehtiv isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette, et kui isikuandmete töötlemine andmekogus toob kaasa täiendava riive, peab põhiõiguse riive eesmärk ja ulatus olema sätestatud seaduses. Seega viiakse eelnõuga lõpule vajalik andmekaitsereform Välisministeeriumi andmekogudes. Eelnõuga korrastatakse Välisministeeriumi kõigi üheksa andmekogu asutamise normi, ei looda ühtegi uut andmekogu ega kaotata ühtegi ära. Välissuhtlemisseaduses korrastatakse ka muid volitusnorme, eesmärgiga vähendada bürokraatiat ja töökoormust. Näiteks arengukoostöö tegemise ja humanitaarabi andmise tingimuste ja korra kehtestamine tuuakse valitsuse tasandilt välisministri pädevusse, kuna välissuhtlemisseaduse alusel on välisministri pädevuses arengukoostöö ja humanitaarabi poliitika kujundamine. Teise näitena tunnistatakse välisministrile antud volitus kehtestada arengukoostööprojekti ja arengukoostööprojekti aruande vormid kehtetuks, kuna vormide kehtestamine ei ole enam vajalik. Olen valmis vastama teie küsimustele ja loodan, et Riigikogu selle seaduseelnõu heaks kiidab.

Suur tänu, auväärt minister! Eelnõu on nii hästi ette valmistatud, et Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Aitäh! Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni esimehe, auväärt hea kolleegi Marko Mihkelsoni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väliskomisjon arutas seda seaduseelnõu 8. aprillil 2024 toimunud koosolekul. Seal tutvustas välissuhtlemisseaduses tehtavaid muudatusi komisjoni liikmetele välisminister Margus Tsahkna. Samuti olid koosolekule osalema ja informatsiooni jagama kutsutud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 1. büroo direktor Kristi Land ja 3. büroo jurist Perit Soininen. Sellel esimesel kuulamisel tundsid väliskomisjoni liikmed huvi selle vastu, kuidas peaasjalikult välislepingutega ja nende menetlusega seonduvad muudatused kajastuvad eelnõus ja eeldatavalt eelnõu seaduseks muutumise järel ka praktikas. Meile andis informatsiooni näiteks Kristi Land, kes selgitas, et igapäevaselt tegeleb Välisministeerium mitmete välislepingutega. Valitsuse tasandil menetlusse ja Riigikokku jõuavad vähesed [lepingud], sest läbirääkimised ei ole lõppenud. Statistika järgi ratifitseeriti näiteks eelmisel aastal kokku kaheksa välislepingut, samas kiitis valitsus heaks 23 lepingut, kokkulepe läbiräägitud teksti lõplikkuses saavutati üheksa lepingu puhul, millele järgnes riigisisene menetlus, ning algasid või jätkusid läbirääkimised 60 lepingu üle. See näitab, et välislepingute ja töös olevate välislepingute [hulk] on päris suur. Komisjon, kuulanud ära informatsiooni eelnõus ettenähtud muudatuste kohta, tegi oma menetluslikud otsused. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil 2024. Tõsi, 15. aprilli koosolekul seda muudeti, sest komisjoni ettekandja, kelleks komisjon otsustas nimetada siinkõneleja, oli minemas välislähetusse. See muudatus tehti 15. aprilli komisjoni istungil ja arutamise kuupäevaks määrati 8. mai käesoleval aastal. Komisjon tegi ka ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 385 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Oleme ka selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.