Liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (400 SE) esimene lugemine

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on nr 9: Vabariigi Valitsuse algatatud liikluskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 400 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud liikluskindlustuse seaduse muudatused. Liikluskindlustuse seadust pole ammu olnud vaja muuta. Pärast kehtiva seaduse jõustumist aastal 2015 on see alles esimene kord sellises ulatuses muudatusi teha. Põhjus on lihtne: liikluskindlustuse süsteem on üldiselt toiminud hästi, ja seda nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt. Euroopa Komisjon võttis ette liikluskindlustuse regulatsiooni, praktika ja kohtuotsused ning hindas süsteemi toimimist. Selle pinnalt pakuti välja muudatused ja need kajastuvad ka teie ees olevas eelnõus. Need muudatused on üsna eripalgelised ja väga head ühisnimetajat neile on raske [leida]. Suures pildis on kandev mõte õnnetustes kannatanute parem kaitse. Nüüd mõnest muudatusest lähemalt. Esiteks pakub eelnõu lahendust juhuks, kui inimene on saanud õnnetuses kannatada, aga kindlustusselts, kes peab hüvitist maksma, on maksejõuetu. Lahendus on see, et igas liikmesriigis luuakse fond, kes kannatanule sellisel juhul kahju hüvitab. Fond kogub oma riigis asutatud kindlustusseltsidelt raha ning kui peaks [aset leidma] pankrotijuhtum ja fondist tuleb teha väljamakseid, siis pärast hüvitamisjuhtu esitab ta pankrotipesa suhtes või teise riigi fondile tagasinõude. Riigieelarve vahendeid selles skeemis ei kasutata. Eestis saab selleks fondiks Eesti Liikluskindlustuse Fond. Teiseks laieneb eelnõuga liikluskindlustus ka mõnele sellisele sõidukile, mida praegu kindlustama ei pea. Direktiivi ja seega ka eelnõu kohaselt peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis, ja kõik sellised sõidukid, mille kiirus ulatub üle 14 kilomeetri tunnis, kui see sõiduk kaalub üle 25 kilogrammi. Nende kriteeriumide alusel on edaspidi liikluskindlustuse all ka näiteks võimsamad elektritõukerattad. Eestis teadupärast tõukerattaid liiklusregistrisse ei kanta ning selle eelnõuga pole plaanis seda ka nõudma hakata. Eesti Liikluskindlustuse Fond töötab praegu välja mugavat elektroonilist tööriista abiks sõidukiomanikele, et nad saaksid veenduda, kas sõiduk kuulub kindlustamisele või ei. Kolmandaks tõstetakse eelnõuga kindlustushüvitise maksimaalseid piirmäärasid ehk neid piirmäärasid, mis on kindlustusseltsile hüvitise maksmisel laeks. Asjakahju, näiteks autod, aiad ja majaseinad, tõuseb tänaselt 1,2 miljonilt 1,3 miljonile eurole. Isikukahju, näiteks ravikulu, matusekulu, ülalpidamine ja nii edasi, tõuseb 5,6 miljonilt 6,45 miljonile eurole. Need piirmäärad on üle Euroopa ühesugused. Eestis liiklusõnnetuste kahjud tavaliselt nii suureks ei kujune ja seega ka nende lagedeni reeglina ei jõuta. Eestis on keskmine asjakahju circa 2100 eurot ja isikukahju 4200 eurot. Olgu aga märgitud, et ka Eestis võivad liiklusõnnetused olla rahas mõõdetuna siiski väga tõsiste tagajärgedega. Eesti läbi aegade suurim liikluskindlustuse kogukahju on aastast 2018 ja summa ulatus siis 5,6 miljoni euroni. Neljandaks lahendatakse eelnõuga olukord, kus inimene vahetab kindlustusseltsi või lausa elukohariiki ja tahab tõendada oma senist kindlustuse ja ‑kahjude ajalugu. Inimene saab endale küsida tõendi, mis näitab tema kindlustusajalugu. Selliseid tõendeid antakse ka täna, aga uudne on see, et Euroopa Liidus lepiti selleks kokku ühtne vorm. Eestis väljastab neid tõendeid nii praegu kui ka tulevikus liikluskindlustuse fond. Eelnõuga ei muudeta seda, kuidas liikluskindlustuse lepingu sõlmimine üldiselt käib. See jääb kõik tavapäraseks. Küll aga lisatakse eelnõuga kindlustusseltsidele, kindlustuse vahendajatele, aga ka liikluskindlustuse fondile kohustus tuletada sõidukiomanikule aegsasti enne olemasoleva lepingu lõppu meelde, et sõlmida tuleb uus leping, samuti selgitada selle tagajärgi, kui leping sõlmimata jääb. Jõustumisest. Eelnõu on praegu plaanitud jõustuma 1. juulil 2024. aastal ehk käesoleval aastal. Eelnõu menetlemise käigus siin Riigikogus on aga ilmselt vaja veel korra kaaluda, kas mõne muudatuse puhul oleks vaja anda pikem jõustumistähtaeg. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Kõigepealt on mul küsimus, eriti automaksu valguses, kui palju teie hinnangul – teil selles valdkonnas tegutseva ministrina on kindlasti see informatsioon olemas – liikluskindlustuse maksed keskmiselt kasvasid eelmisel aastal, kui palju nad kasvavad sellel aastal ja kui palju see mõjutab, ka see seadus, liikluskindlustuse maksete kasvu kokku. Kuna see on seotud auto ülalpidamise kuluga, on see üldiselt oluline inimeste kulude koormust hinnates. Ja teine küsimus. Ma siiski palun teil, härra rahandusminister, vastata sellele küsimusele, millele peaminister ei olnud võimeline vastama: kui palju jättis 2023. aastal riik, valitsus, kulutusi tegemata võrreldes planeeritud eelarvega? Seda on oluline teada, see on indikaatornäitaja.

Aitäh! Austades seda Riigikogu debatti, siinset korda ja kodukorda, ütlen, et korraga saab küsida ikkagi ühe küsimuse. See teine küsimus ei ole kuidagi ka antud eelnõuga seotud. Me võime rääkida sellest väljaspool saali. Mina austan siinset kodukorda. Tulles teie esimese küsimuse juurde: keskmine liikluskindlustuse aastamakse on praegu 146 eurot. Kui palju on see täpselt tõusnud, võrreldes eelmise aastaga, sellele saan teile soovi korral kirjalikult vastata, aga praegune määr või keskmine on selline.

Teen sellise väikese täpsustuse, auväärt rahandusminister, et tõepoolest, kui [küsimus] ei ole seotud [eelnõuga], siis ei ole tõesti kohustust vastata. Küll aga möönan, et me oleme tolereerinud seda, kui ühes küsimuses on tegelikult mitu küsimust. Seda me oleme tolereerinud. Nii et selles mõttes, kui mitu küsimust on ühes küsimuses või ühe minuti sees, siis me oleme seda aktsepteerinud. Nii tehakse väga tihti. Aga veel kord: kui ei ole [seost] eelnõuga, siis sellisel juhul otse loomulikult ei ole ministril kohustust vastata. Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Antud seaduseelnõusse oli esialgu planeeritud ka tõukerataste kindlustus. Miskipärast on see välja jäetud. See on küsimuse esimene pool. Teine pool. Meil jääb ikkagi [kehtima] olukord, kus sõiduk võib olla 12 kuud kindlustamata, vaatamata sellele, et sõidukil on olemas omanik, ja nii edasi. Kas see juhtub seoses sellega, et inimene lihtsalt unustab oma sõiduki kindlustamata, on see pahatahtlik või heatahtlik – suurt vahet ei ole. Igal juhul ma arvan, et kui vara on olemas, peab see olema kindlustatud. See seaduseelnõu seda küsimust ära ei lahenda, aga minu andmete kohaselt oli esialgsesse seaduseelnõusse see ettepanek sisse kirjutatud.

Aitäh! Mis puudutab tõukerattaid, siis nende kindlustus on siin eelnõus sees. Seda ma ka oma ettekandes mainisin. Need parameetrid on niimoodi, et direktiivi ja seega ka eelnõu kohaselt peab kindlustama kõik maismaa mootorsõidukid, mille kiirus ulatub üle 25 kilomeetri tunnis, ja kõik sellised sõidukid, mille kiirus ulatub üle 14 kilomeetri tunnis, kui nad kaaluvad üle 25 kilogrammi. Nüüd küsimuse teine pool. Tõsi, algses eelnõus oli sees, et sõiduk peab olema igal ajahetkel kindlustatud, mis erineb praegusest praktikast Eestis. See sai väga palju negatiivset tagasisidet, sest kui kindlustus oleks lõppenud, oleks tulnud automaatne kindlustus ja inimene poleks saanud sellisel juhul kindlustusseltsi valida, vaid [kindlustus] oleks automaatselt rakendunud. Eestis on praegu praktika – seda ka direktiiv võimaldab –, et 12 kuud võib sõiduk olla ilma kindlustuseta. Seda loomulikult eeldusel, et sõidukit ei kasutata. Me otsustasime, et me jääme Eesti praktika ja seaduses oleva regulatsiooni juurde. Seda seetõttu, et tihti just hooajaliselt sõidukeid kasutavad isikud teevadki teatud perioodiks, näiteks suveks, sõidukile kindlustuse ja sõidavad selle sõidukiga, ühel hetkel lõpeb kindlustus ära, nad teavad, et nad selle [sõidukiga niipea] liiklusesse ei lähe, ja 12 kuu piires saavad nad uuesti kindlustuse teha. See annab inimestele juurde paindlikkust, see annab juurde võimalusi oma kulusid kontrolli all hoida. Oluline on, et loomulikult kaasneb inimestele sellega suurem vastutus. Kui inimesel liikluskindlustust ei ole, see on lõppenud, siis seaduse järgi on kohustus, et eelmine kindlustusselts kataks kahjud. Aga kuna kindlustusleping on tegemata, siis on õigus inimeselt need kulud sisse nõuda. Seega tekib inimesele suurem koormus. Igal juhul kaasneb paindlikkusega ka vastutus. See paindlikkus jääb, et sa ei pea igal ajahetkel kindlustust omama, aga on ka vastutus, sest kui sa lähed liiklusesse, sul kindlustust pole ja sa põhjustad õnnetuse, siis võib kindlustusselts need kulud sinult sisse nõuda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Üks oluline teema, mis Eestis vajab paremat reguleerimist – ka selle seaduse raames –, on just mittevaralise kahju hüvitamine. Meil jäävad liiklusõnnetuse tõttu vigaseks jäänud inimesed tihti reaalselt kaitseta. Näiteks oli [juhtum], kui 30‑aastane kahe väikese lapsega naine jäi halvatuks ega saanudki mingit hüvitist. Sellele on viidanud ka Riigikohus. Muu hulgas tuli kaks nädalat tagasi kohtulahend, kus anti hävitav hinnang liikluskindlustuse seadusele, sest mittevaralise kahju hüvitamise summad on püsinud muutumatuna ligikaudu kümme aastat. Kohtupraktika on selle aja jooksul arenenud, aga seadus mitte. Neid auke antud seaduseelnõu praeguse seisuga kahjuks ei [kaota]. Kas te olete kaalunud seda teemat ja arutanud, kuidas võiks eelnõu selles osas täiendada? On teil mingisuguseid mõtteid ja siseinfot?

Aitäh! Raskete tagajärgedega õnnetuse korral, näiteks inimvigastustega õnnetuse korral, on kannatanul õigus nõuda ka mittevaralise kahju hüvitamist, ja see läheb isikukahjude määra alla. Edaspidi hinnatakse mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt tegelikult tekkinud kahjudele ning tuginedes võlaõigusseaduses sätestatud üldistele kahju hüvitamise reeglitele. Selle seaduse alusel on jätkuvalt see õigus, mittevaraline kahju tuleb hüvitada. Selleks on kõik võimalused seaduse järgi olemas.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, teine küsimus, palun!

Aitäh! Kui ma loen seda seaduseelnõu, siis [ma saan aru, et] see paragrahv tühistatakse ja ma ei näe nagu, mis need hüvitise summad selle asemel võiksid olla. Seda ei ole täpsemalt reguleeritud. Aga mul on ka ees need erinevad kirjad, mis on Riigikogule eelnõu kohta juba saadetud. Näiteks on tulnud selline ettepanek, et Eesti Liikluskindlustuse Fond võiks avaldada oma kodulehel 20 suurimat mittevaralise kahju hüvitist. Mida see annaks? Ühelt poolt annaks see läbipaistvuse, mis on võimalikud mittevaralise kahju hüvitised, ja tänu sellele võiks kaduda ära ka advokaadi kasutamise vajadus. Ma saan aru, et oli selline arutelu ja vist oli ka eelnõus varem sees see, kuidas mittevaralise kahju hüvitamise nõuet esitada. Aga see läks kuidagi eelnõust välja. Mis te arvate sellest ettepanekust, mida ma just mainisin?

Jaa, mittevaralise kahju hüvitamine on väga oluline. Kui seaduses kirjutada see täpselt ette, siis kuna tegelikult ei ole iga juhtumi puhul võimalik seda niimoodi must valgel planeerida, seaks see võib-olla liigselt piire. Nagu ma ütlesin, võlaõigusseaduse sätete alusel saab seda [kahju] välja nõuda. Aga minagi olen kursis, et on erinevaid ettepanekuid tulnud ka advokatuurilt. Kui teie neid teete, siis ma arvan, et Riigikogu menetluses kindlasti tasub kaaluda neid erinevaid võimalusi, kas seda saab kuidagi selgemini ja paremini siin seaduses kirjutada, aga mitte kirjutades ette liigseid piire. Kui see kahju on ja see võib olla märkimisväärne ja vajadagi kompenseerimist, siis seadus [ei tohiks] seda [võimalust] teistpidi hoopis kitsendada, mis on kehtiva seaduse probleem. Ma arvan, et seda debatti tasub siin Riigikogus kindlasti edasi pidada ja teha täiendusi, kui need seadust ja lõpuks inimeste õiguste [tagamist] paremaks ja hüvitisi [õiglasemaks] muudavad.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen korraks tõukerataste juurde tagasi. Hea kolleeg suunas ka [küsimuse nendele ja vastusest] ma sain aru, et tõukeratastel on tõesti see kindlustus peal, aga seal on kiiruse küsimus, et kui on kiirem kui 25 kilomeetrit [tunnis], siis on kindlustuskohustuslik, ja on ka see kaalu küsimus. Rääkides kaalust, siis nii palju kui seletuskirjast sai välja lugeda, kõik need tõukerattad, mis kuuluvad rendifirmale Bolt, jääksid kindlustuskohustusest välja. Samas, tõukeratas on tõukeratas, kaalub ta kilo vähem või rohkem, igal juhul on ta liikluses ja ta on ohtlik. Kas me selle küsimuse ikkagi saame ära reguleerida, et kõikide tõukerataste kohta kehtiks see kindlustuskohustus? Ma arvan, et see oleks mõistlik.

Aitäh!

Mul läks minut üle, jah.

Aitäh! Eks neid arutelusid on peetud nii ministeeriumis kui ka Riigikogu komisjonides, kas kõik tõukerattad peaksid olema kindlustatud. Selge on see, et kindlustusega kaasneb täiendav kohustus teha kindlustusleping ja selle ees tuleb tasuda, see on ka inimeste jaoks kulu. Teisalt on loomulikult seal ka teine vaade, et kui juhtub õnnetus, siis oleks ka kindlustus, kes need kulud katab. Need numbrid, mis on eelnõus, tulenevad otse direktiivist. Nende numbrite väljapakkumisel või direktiivi kirjutamisel on tehtud teatud analüüsid, et mis kiirusest [alates] on tagajärjed rängemad ja millisest sõiduki kaalust [alates] on tagajärjed rängemad. Sealt ongi tulnud sellised parameetrid. Meie otsus oli mitte seada Eestis liigselt piiravaid tingimusi ja panna Eesti seadusesse täpselt samad parameetrid, mis tulenevad Euroopa direktiivist. Milliseid tõukerattaid, kas erarattaid või firma omasid, see puudutab, ma seal mingit seost ei näe. Need on otse direktiivist tulenevad numbrid ja me oleme lähtunud sellest, et mitte liigselt seda valdkonda piirata. Aga loomulikult on see kaalumise koht. Riigikogu arutab seda edasi ja saab neid argumente ühelt või teiselt poolt kaaluda.

Priit Lomp, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina küll ei andnud kolleeg Laatsile mingisugust infot. Täpsustavad küsimused tulid teiselt poolt. Aga ma natuke avan siiski veel. Ma arvan, et kolleeg Laats oma sõnakasutuses natukene eksis. Meil oli ka majanduskomisjonis arutelu selle üle, et mitte kõik tõukerattad ei peaks olema kindlustatud, aga renditõukerattad küll. Kui vaadata õnnetusjuhtumeid, siis tõesti selgub see – kuigi me selle üle eraldi arvestust ei pea –, et suure tõenäosusega inimene kahjuks võõrast vara hoiab kehvemini, kui ta oma isiklikku vara hoiab. Me teame, missugustes olukordades renditõukerattaid kasutatakse. Kas sulle, Mart, ei tundu, et kuigi me tihtipeale ütleme, et me ei peaks direktiivile vinti peale keerama, siis siin võiks olla see koht – sa just kolleeg Anastassiale andsid nõu, et seda võiks saalis paremaks teha …

Aitäh!

… et natuke direktiivile vinti peale keerata ja öelda, et renditõukerattad läheksid kõik kindlustuse alla?

Aitäh! Kolleegidele siin üle pingi võib ikka head nõu anda, eks me nii siin töötamegi ja saame parimaid tulemusi. Aga valitsusest on tulnud see eelnõu praegu selliste parameetritega, mis on direktiivikohased. Selle üle on arutatud. See ongi kokkuvõttes meie valiku koht. Meie ei pidanud vajalikuks seda kitsendada, aga loomulikult, Riigikogu on see koht, kus saab selle üle debateerida ja lõplikud otsused teha. Ma arvan, et edasise menetluse käigus me nendeni jõuame.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni arutelu ja otsuseid tutvustab majanduskomisjoni liige, hea kolleeg Mario Kadastik. Palun!

Aitäh, härra juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu oma 9. aprilli istungil, kus ministeeriumi poolt [eelnõu] tutvustati, samamoodi nagu minister täna tutvustas selle eelnõu peamisi mõjukohti. Olid mõned punktid, mille üle toimus arutelu. Üks nendest oli seesama, mis ka siin tõstatati, see 12 kuu ja kohustusliku või vabatahtliku kindlustuse küsimus. Arutelu all oli, et pigem pannakse rõhku teavitustööle, jättes inimestele valikuvabaduse, et neil oleks selge, mida tähendab, kui autol või mis iganes sõidukil ei ole seda kindlustust ja siis midagi juhtub. Samuti oli aktiivse arutelu all seesama elektritõukerataste küsimus. Kas neid peaks kindlustama, mil moel neid peaks kindlustama, mis formaadis peaks saama tuvastada seda kindlustuspoliisi, kuidas tuvastada, millised tõukerattad vajavad kindlustust – need olid põhilised arutelukohad, just selles võtmes, kas need piirmäärad ja juriidilised kehad ja kasutusotstarbed on vaja otse direktiivist üle võtta või peaks seal olema ikkagi kaalutluskoht. Nagu ka siin viimases arutelus oli just [küsimus], kas renditõukerattad peaksid olema [kindlustatud]. Võib tekkida olukord, kus erinevate tootjate [tõukerattad] satuvad täpselt selle piirmäära alla. Praegu on valitsus tulnud [eelnõuga, kus on] direktiiv täpselt üle võetud, aga arutelud selle üle kindlasti jätkuvad. Poliisivajaduse kohta oli selgitus, et kõik mootorsõidukid, mitte ainult tõukerattad, mis normi ületavad, tuleb kindlustada, aga neid registrisse ei kanta. Selleks teevad liikluskindlustusseltsid eraldi vormi, kus küsitakse lihtsalt rohkem detaile. See puudutab ka kõikvõimalikke muid seadmeid, mitte ainult tõukse. Kohustuslikkuse tuvastamise üle oli natukene debatti. Jäi veidi ebaselgeks, mil moel see täpselt hakkab olema, kuidas politsei või kes iganes saab kontrollida, kas antud tõukeratas vajab või ei vaja poliisi. Selline arutelu toimus. Lisaks oli arutelu just nende teiste seadmete üle ehk murutraktorite ja muude seadmete üle, et kas nende suhtes see rakendub. Väide oli, et üldjuhul need tõenäoliselt ei ületa kiiruse piirnorme, mistõttu nad [kindlustust] ei pruugi vajada. Samamoodi, kui nad opereerivad ainult kinnisel krundil, ei ole neil kindlustust vaja, küll aga, kui nad osalevad liikluses ja nad ületavad neid norme, on neil samamoodi kindlustust vaja. Kiire arutelu toimus ka selle fondi üle. Otsus oli, et kuna Eestis on olemas liikluskindlustuse fond, kes seda rolli juba efektiivselt täidab, siis tuleb fondile lihtsalt kohustusi juurde. On tulemas ka laiemalt arutelusid selle üle, kas LKF‑i ehk liikluskindlustuse fondi auditeerimist ja üldisemaid küsimusi on vaja kuidagi täpsustada. Siin tulevad arutelud hiljem. Võeti vastu menetluslikud otsused. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati Mario Kadastik, konsensuslikult, tehti ettepanek võtta see [eelnõu] täiskogu päevakorda 30. aprillil, ka konsensuslikult, ja konsensuslikult tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kui ma lugesin õigesti, siis on selle seaduseelnõu järgi võimalik hoida auto või sõiduk, ütleme niimoodi, aasta kindlustamata. Räägitakse sellest, et kui auto näiteks seisab ja ei liikle, siis ei pea see kindlustatud olema, kuna sellega ei peaks midagi juhtuma, sest see ei liigu. Aga on olnud juhtumeid, kui ka seisva autoga on juhtunud õnnetusi. Näiteks räägime autodest, mis on elektrimootoriga. Need on läinud põlema ja põhimõtteliselt nad ikkagi sellist ohtu endast kujutavad. Kas komisjonis oli juttu, et võiks loobuda sellest, et aasta ilma kindlustuseta on vastuvõetav, ja et kindlustus peaks ikkagi peal olema?

Aitäh! Ma igaks juhuks täpsustan, et mitte ainult elektrimootoriga autod ei või põlema süttida, ka teised süttivad. (Hääl saalist.) Jaa, näiteks. Aga otseselt komisjonis seda ei arutatud. Seda 12 kuu küsimust puudutati kergelt ja peamine arutelu läks tõukerataste peale. Seda ei arutatud detailsemalt. Aga see mure on jah välja toodud, et isegi liikluses mitte osaledes on oht tekitada muule varale kahju. Samamoodi toimus üldine arutelu selle üle, et inimesed ei ole väga tihti teadlikud sellest või unustavad ära selle, mis on see kaasnev kahju, mida nad peavad hakkama tagasinõude korral potentsiaalselt hüvitama. See debatt, ma usun, kindlasti jätkub. Meil on saadetud välja kaasamiskirjad, et saada rohkelt arvamusi sellel teemal. Nagu kolleeg juba viitas, on osa arvamusi koos ettepanekutega juba laekunud. Neid tuleb kindlasti veel. Selle menetluse käigus me kindlasti arutame seda temaatikat.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 400 lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 22. mai kell 17.15. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.