Rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal)

Tänane kaheksas päevakorrapunkt on rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Ettekande pikkus on kuni 20 minutit. Palun!

Aitäh! Kas saab kümme minutit lisaaega, kuna mul on kaks teemat?

Jaa! Kümme minutit lisaaega, palun! Ehk kokku 20 + 10. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile Rahandusministeeriumi valitsemisala läinud aasta panust riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisesse. Eesti eelarvepoliitika on olnud järjepidevalt suunatud jätkusuutlikkusele ja makromajanduse tasakaalustamisele, mis loob pikaajaliseks arenguks sobiva keskkonna. Kahjuks on aastakümneid kestnud jätkusuutlik eelarvepoliitika hakanud rajalt kõrvale kalduma. Headel majanduskasvu aastatel lasti eelarve defitsiiti. See oleks olnud [hea] aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks. Lisaks on keskendutud vaid uute kulutuste tegemisele. Meid on tabanud mitmed kriisid ning juba kaks aastat tõrjub Ukraina rahvas oma agressiivse naabri Venemaa rünnakuid. Kombinatsioon kõigest mainitust on viinud Eesti riigieelarve keerulisse seisu. Puudujäägi vähendamine ja fiskaalselt jätkusuutlikule rajale naasmine on riigi pikemaajaliste eesmärkide saavutamisel väga oluline. Valitsuse eelarvestiimul on aidanud majandusel langusaastaid paremini üle elada, kuid ilma eelarve puudujääki vähendavate meetmete elluviimiseta süveneb järgnevatel aastatel defitsiit veelgi ja valitsussektori võlakoormus jätkab kiiret kasvu. Selle aasta eelarve puudujääk on suurem, kui riigieelarve koostamisel ette nähti, mis on tingitud majanduse kasvule pöördumise viibimisest. "Eesti 2035" strateegias ja tegevuskavas kokku lepitud reformide ja muudatuste elluviimiseks kasutame erinevaid allikaid, nii Euroopa Liidu toetusfonde kui ka maksutulusid, püüdes leida rahastamisallikate parimat kombinatsiooni ja koosmõju, et tagada seeläbi püstitatud eesmärkide saavutamine. Ajal, mil riigieelarve on keerulises seisus ja majandus vajab hädasti turgutamist, tuleb maksimaalselt pingutada, et Euroopa Liidult meile eraldatud raha sihipäraselt ja õigeaegselt kasutatud saaks. Need vahendid võimaldavad teha riigile olulisi investeeringuid haridusse, teadus‑ ja arendustegevusse, energeetikasse, rohereformidesse, transporti, sotsiaalkaitsesse ja paljudesse muudesse valdkondadesse. Tagasivaatavalt on oluline märkida, et "Eesti 2035" strateegias kaardistatud arenguvajadusi asusime lahendama juba ühtekuuluvuspoliitika fondide eelmise seitsmeaastase rahastamisperioodi raames, mis lõppes eelmise aasta detsembris. Kogu 2014.–2020. aasta perioodi jooksul toetati üle 14 000 projekti elluviimist summaga 3,67 miljardit eurot. Olime perioodi lõpetamisel tõelised eesrindlased: kogu summa on Eestile Euroopa Komisjonilt laekunud. Paralleelselt 2014.–2020. aasta perioodi toetuste rakendamisega algas juba 2018. aastal uue perioodi 2021–2027 ettevalmistamine ja planeerimine koos pikaajalise strateegia "Eesti 2035" ettevalmistamisega. Rahastusperioodil 2021–2027 on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika toetuste maht kokku 3,369 miljardit eurot. Lisaks ühtekuuluvuspoliitikale panustavad "Eesti 2035" sihtidesse ka teised fondid, näiteks taaste- ja vastupidavusrahastu, mis moodustab osa 2020. aastal ellu kutsutud Euroopa Liidu majanduse taastepaketist. Rahastuse kogumaht Eestile on 953 miljonit eurot. Head kuulajad! Nüüd lähemalt "Eesti 2035" strateegias kokku lepitud vajalike muudatuste elluviimisest viies valdkonnas. Esmalt rahva kestlikkuse, sotsiaalkaitse ja tervisevaldkonnas tehtud tegevustest. Veel aastal 2001 oli vanusegrupis 20–64 Eestis iga 65-aastase või vanema elaniku kohta 4 [tööealist] inimest, kuid aastal 2023 oli see arv 2,9. Suurenenud on üle 65-aastaste arv ning inimeste arv on vähenenud eelkõige vanusegrupis 20–34. See seab meile suured väljakutsed pensionisüsteemi uuendamisel. Alates jaanuarist 2023 kehtib vanaduspensioniikka jõudnud inimestele eraldi maksuvaba tulu, mis sel aastal on 776 eurot. Maksukoormuse jaotuse uuringust selgus, et maksuvaba tulu suurendamise mõju vaesusele oli [kõigist] vanusegruppidest suurim pensionäridele, kelle seas vähendas muudatus vaesusriski. Lisaks lõime võimaluse suurendada teise samba makseid. Alates aasta algusest saab esitada avaldusi, et tõsta 2025. aastast brutopalgast tehtava teise pensionisamba makse määr 2%‑lt 4%‑le või 6%‑le. Maksemäära tõstmine on vabatahtlik, kuid see on hea võimalus teise pensionisambasse täiendavalt panustada. Teise samba sissemakse võetakse palgast enne tulumaksu mahaarvamist, seega on investeeringu tegemisel kohe kindel 22% suurune tootlus tagatud. Majandus- ja kliimavaldkonnas on üheks eesmärgiks võtta kasutusele uued lahendused ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni soodustamiseks. Kinnitasime riigihangete strateegilised põhimõtted, mis on edaspidi väärtuspõhiste riigihangete korraldamise aluseks. Eestis korraldab igal aastal riigihankeid umbes 700 asutust. Nii tellib avalik sektor aastas tooteid‑teenuseid ja ehitustöid 4–5 miljardi euro eest, mis moodustab Eesti SKT‑st kuni 18% ja riigieelarvest kolmandiku. Teine eesmärk on kujundada paindlik ja turvaline majanduskeskkond, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi. Selle soodustamiseks kiitsime heaks Eesti seisukohad Euroopa Liidu digiajastu käibemaksupaketi kohta. Analüüsi kohaselt on paketi mõju Eestile üldjoontes positiivne. Toetasime e-arvetel põhineva piiriüleste tehingute aruandluskohustuse [loomist], mis vähendab käibemaksupettuseid ning omakorda suurendab käibemaksu laekumist. Toetasime ettepanekut vähendada ettevõtjate registreerimiskohustust erinevates liikmesriikides, mis lihtsustab ettevõtjate piiriülest tegevust ja vähendab halduskoormust. Kaitsesime 2023. aastal intensiivselt Eesti huve Euroopa Liidu ja rahvusvahelistes maksualgatustes. Surve on jätkuvalt tugev ja meie jaoks on oluline, et maksude harmoneerimisel arvestataks väikeste riikide huvidega. Tulumaksuettepanekute puhul on peamine mure halduskoormuse suur kasv nii maksuhalduritele kui ka ‑maksjatele, millega kaasneks üksnes vähene maksutulu. Samas on efektiivset maksukogumist tagavad ettepanekud, näiteks platvormiteenuste ja makseteenuste osutajate aruandlus, leidnud meie heakskiidu ja me oleme asunud neid ka riigisiseste seadustega rakendama. Innovatiivse maksukeskkonna lahendusi pakub ka töös olev reaalajamajanduse projekt, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate aruandluskoormust riigi ees. Ausa ettevõtluskeskkonna tagamiseks jõustusid 2023. aastal ehitusettevõtjatele muudatused, mis võimaldavad nii maksu- kui ka tööõiguse tõhusamat järelevalvet. Riigikokku on jõudnud mootorsõidukimaksu eelnõu. 2025. aasta algusest jõustuma plaanitud mootorsõidukimaksu peamine eesmärk on aidata kaasa autostumise vähendamisele eeskätt linnades, suurendada säästlikku liikuvust ja nügida inimesi eelistama keskkonnasõbralikumaid sõidukeid. Mootorsõidukimaks mõjutab suurt osa ühiskonnast ja vaja oli leida lahendused, mis toetavad keskkonnaeesmärke, toovad riigieelarvesse raha juurde ning on igati jõukohased meie inimestele ja ettevõtetele. Mootorsõidukimaksu väljatöötamiseks on olnud pikk ja laiapindne arutelu ning ühiskonda on kaasatud. Me oleme teinud kõik sammud hea seadusloome teerajal ja arvestanud erinevate muudatusettepanekutega. Usun, et veel enne suve Riigikogus vastuvõetav seadus on parim kompromiss ja toimiv lahendus seatud eesmärkide täitmiseks. Põgus ülevaade Rahandusministeeriumi haldusalasse kuuluva Maksu‑ ja Tolliameti tegemistest. Maksu‑ ja Tolliamet edastas 2023. aastal prokuratuurile 109 kriminaalasja 223 kuriteoepisoodi ja 185 kahtlustatavaga. Neis tuvastati kokku üle 4 miljoni suuruse kahju tekitamine riigile, sellest 89% arestiti kohtueelse menetluse käigus kahtlustatavatelt konfiskeerimise ja avalik‑õiguslike nõuete [rahuldamiseks]. 2023. aastal jätkusid Venemaa Föderatsioonile kehtestatud sanktsioonid ja võeti vastu kolm täiendavat sanktsioonipaketti Venemaa vastu. Need kõik sisaldavad täiendavaid kaubasanktsioone. Sanktsioonikontrollid moodustavad umbes poole tollikontrolli mahust. Sanktsioonidest möödahiilimise skeemid on muutunud keerulisemaks ja kontrollid pikaajalisemaks. Uuenduskuuri läbisid kõik põhilised tolli avalikud teenused ning kasutusele võeti uued sisenemise, ekspordi- ja transiidisüsteemid. Siinkohal tunnustan tublisid ja pühendunud Maksu‑ ja Tolliameti töötajaid, kes tolli ja sanktsioonide järelevalvega ning maksusüsteemi töös hoidmisega tagavad igapäevaselt meie riigi julgeoleku ja maksude efektiivse laekumise. [Maksutuluga] peame me oma riiki üleval. Lugupeetud rahvasaadikud! Riigikokku on jõudnud krediidiinkassode ja ‑ostjate seaduse eelnõu, mille eesmärk on kaitsta nii võlgniku kui ka võlausaldaja õigusi. Tegevuse jätkamiseks tuleb saada Finantsinspektsioonilt tegevusluba hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Euroopa Liidus lepiti 2023. aasta lõpuks kokku pankade kapitalinõuete uues regulatsioonis. See on tähtis, et tagada Eestis tegutsevate pankade piisavate kapitalinõuete toel finantsstabiilsus. Uute nõuete eesmärk on tagada Euroopa Liidu pankade suurem vastupidavus võimalike tulevaste majandusšokkide suhtes. Riigikokku on jõudnud ka krüptovarade uus regulatsioon, mis on suunatud rohkem investorite kaitsele. 2023. aasta alguses avaldas Moneyval 2022. aasta kevadel toimunud hindamisvisiidi tulemusel valminud raporti. Raportis toodi positiivse punktina välja krüptoäride mahu hoogne vähenemine tänu Eesti karmimatele seadustele ja Rahapesu Andmebüroo tõhusale järelevalvetegevusele. See on jällegi oluline investorite kaitsmiseks ja rahapesuriskide maandamiseks. Finantspoliitika vallas on lähiaastatel väljakutse kapitaliturgude arendamine nii Eestis kui ka Euroopas. Raha on vaja nii rohe-eesmärkide, digitaliseerimise ja innovatsiooni kui ka kaitseinvesteeringuteks. Neid ei saa teha ainult riigieelarvest ja pangalaenude toel, saame teha ka Euroopa-ülest koostööd. Finantsvaldkonna [ülevaate] lõpetuseks on mul hea meel kinnitada, et oleme teinud mitmeid otsuseid riigiettevõtete täiendavaks börsile viimiseks ning üsna pea on Eesti inimestel võimalus investeerida riigi võlakirjadesse. Head Riigikogu liikmed! Ruumi- ja liikuvuse valdkonnas on Rahandusministeerium aastate jooksul samuti oma panuse andnud, et vähendada riigi hoonefondi ülalpidamise kulusid ja energiatarvet ning aidata kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Toetasime CO2- ja moderniseerimisfondi vahenditega, 87,6 miljoni euroga riigi ja kohalike omavalitsuste hoonete rekonstrueerimist energiatõhusamaks. Kultuuriväärtusega hoonete rekonstrueerimist toetame kolme aasta jooksul 24 miljoni euroga. Praegustes finantsoludes on eriti tähtis, et kogu toetusraha saaks õigeaegselt ja eesmärgipäraselt kasutatud. Raha suundub rekonstrueerimise ja ehitustegevuse kaudu lõpuks meie majandusse. Riigi siht on majandust igakülgselt toetada ja seejuures on oluline selliseid investeeringuid soodustada. Uuendasime omaniku ootusi Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. Suurema energiatõhususe ja kokkuhoiu saavutamiseks leppisid Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja Rahandusministeerium kokku strateegilised tõhustusmõõdikud. Üks riigivalitsemise eesmärk on parandada riigi ja kohalike omavalitsuste üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaadata üle vastutuse jaotumine. Aasta jooksul avati kaks uut riigimaja – Valgas ja Pärnus. Valga riigimaja koondab 18 ja Pärnu oma 5 asutust, mis pakuvad avalikke teenuseid. Riigimajade rajamise eesmärk on pakkuda kohalikele inimestele ja ettevõtjatele võimalikult laia ringi riigi teenuseid ühes kohas ning teha asutuste koostööd lihtsamaks, samuti saavutada erinevate asutuste tööpindade [ühendamise abil] kokkuhoid. Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse tagamine on üks valitsuse seitsmest prioriteedist. Sellest selgema [arusaama] saamiseks on loodud riigieelarve juhtimislaud ja kodanikueelarve, mis annavad eelarve sisust lihtsa ja kiire ülevaate. Uue valitsusena võtsime eesmärgiks panna pidurit aina kasvavale eelarve defitsiidile ning teha keerulised ja ebapopulaarsed, ent hädavajalikud otsused selleks, et jõuliselt võlaorjuse poole liikumise kurssi muuta. Nii astusime 2024. aasta eelarvega esimesi vastutustundlikke samme eelarve kordategemiseks. Tänu eelmisel suvel [langetatud] maksu‑ ja kokkuhoiuotsustele suutsime riigi rahakoti seisu parandada circa 500 miljoni euro võrra, mis on ühe aasta kohta märkimisväärne paranemine. Lisaks saime teha hädavajalikke täiendavaid kulutusi ehk tõsta Eesti riigikaitsekulud üle 3% SKP‑st, mis tähendab 1,3 miljardit eurot meie riigi kaitsevõimesse. Aastaga on valitsus otsustanud 840 miljonit eurot kokkuhoidu. Üks osa sellest on ministeeriumide esimesed kokkuhoiukohad – nelja aasta peale [hoitakse] kokku üle 360 miljoni. Need on kohad, mille arvelt saab kõige kiiremini kokku tõmmata. Aga kärpeid tuleb peagi veel. Kuna riigieelarve defitsiit on väga suur, siis on edasistel otsustel suurem mõju avalikele teenustele ja eri ühiskonnagruppidele. Teine osa juba tehtud kokkuhoiust, 480 miljonit on [tänu] perehüvitiste riigile jõukohasemaks tegemisele. See on samuti suur raha, mille nelja aasta jooksul kokku hoiame. Riigi eelarvestrateegia koostamisel leppisime kokku, millised on täiendavad kokkuhoiukohad ja lisarahastuse võimalused ministeeriumide haldusalas 2024.–2027. aastal. Kiitsime heaks riigieelarve revisjoni kava, mille eesmärk on koosmõjus nulleelarve projektiga kasutada eelarve raha võimalikult targalt ja säästlikult ning leida täiendavaid kokkuhoiukohti. Head kaasamõtlejad! Rahanduse valdkonna ülevaate lõpetuseks tahan öelda, et riigieelarvega jätkusuutlikumale rajale liikumine mängib riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisel väga olulist rolli. Kui me ei kasuta praegu maksumaksja raha vastutustundlikult, pärsib see ka meie pikaajalist arengut ja seatud eesmärkide elluviimist. Raha vastutustundliku kasutamisega käib kaasas riigi efektiivsemaks muutmine, mis muu hulgas vähendab bürokraatiat ning toob riiki kodanikele ja ettevõtjatele lähemale. Me oleme väike ja tõhus riik, mis annab meile võimaluse kiireks asjaajamiseks ja maksumaksja raha sihipäraseks kasutamiseks. Ärme jätame sedasama oma tugevusena kasutamata. Aitäh kuulamast! Nüüd ma liigun edasi riigi avaliku teenistuse 2023. aasta arengusuundade ülevaate juurde. Rahandusministeeriumile on seadusega antud oluline ülesanne vastutada avaliku teenistuse arendamise, riigi personalipoliitika kujundamise ja haldusorganisatsiooni arendamise eest. Teen ülevaate avaliku teenistuse ehk riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste olulisematest personalinäitajatest ja suundadest, mis personali juhtimist riigis mõjutavad. Selgituseks. Avalik teenistus on oluline avaliku sektori osa, kus täidetakse riigi tuumikfunktsioone. 2023. aastal oli avalikus teenistuses 28 301 inimest. Avalikus sektoris, kuhu kuuluvad ka haridus- ja tervishoiuasutused ning äriühingud, oli circa 137 000 inimest. Teenistujate arvust. Avalikus teenistuses ehk ministeeriumides, ametites ning linna- ja vallavalitsustes töötas eelmisel aastal 28 301 inimest, mis teeb kogu avalikust sektorist ligikaudu 20%. Teenistujatest 22 746 töötasid riigiasutustes ja 5555 omavalitsustes. Umbes üks kolmandik neist on eriteenistujad ehk politsei-, vangla-, päästeametnikud ja tegevväelased. Võrreldes 2022. aastaga on teenistujate arv kasvanud 366 võrra ehk 1,3%. Suurim kasv on olnud Sotsiaalkindlustusametis: 84 inimest [lisandus] seoses kriisijuhtimisega ning Ukraina põgenike abistamisega, milleks loodi ajutisi töökohti. Kohtusüsteemi lisandus seoses jälitustegevustega 23 teenistujat ja vanglapersonal kasvas varem täitmata kohtade arvelt 30 [inimese võrra]. Kasvanud on ka IT-teenistujate arv Riigi Infosüsteemi Ametis – 33 ametikoha võrra. Üldiselt omavalitsuste teenistujate arv kahaneb, aga Tallinnas ja selle lähivaldades kasvab. Näiteks lisandus Tallinna linna 60 teenistujat. Kokku tuli omavalitsustesse 2023. aastal teenistujaid juurde 36. Oleme võtnud suuna hoida riigipersonali mõistlikku proportsiooni tööealisest elanikkonnast. Kui lisame siia riigi- ja omavalitsusasutuste hallatavad asutused, koolid, haiglad, kultuuriasutused, riigi äriühingud ja sihtasutused ning sotsiaalkindlustusfondid, saame valitsussektori, mis moodustab laiemast avalikust sektorist 90%. Valitsussektori töötajate osakaal oli 2023. aasta andmetel 15,8%. See näitaja on püsinud viimase kümne aasta jooksul stabiilne hoolimata kriisidest, mil töökoormus kasvas. Nüüd lähemalt palgast. Avalik teenistus täidab vajalikke riigi ülesandeid, mistõttu peavad asutustes töötama pühendunud ja kompetentsed inimesed. Selleks et kvalifitseeritud spetsialiste hoida ja värvata, et meie riik oleks professionaalsetes kätes, peab palk olema konkurentsivõimeline. Eelmisel aastal oli avalikus teenistuses keskmine kogupalk 2377 eurot, sealhulgas riigiasutustes 2450 ja omavalitsustes 1966 eurot. Avalikus teenistuses on rohkem kõrgharitud töötajaid kui erasektoris. Kogu Eesti tööhõives on kõrgharituid 43%, aga meil on 64%. See seletab kohati Eesti keskmisest veidi kõrgemat palganäitu. Viimastel aastatel on teenistujate palk kasvanud Eesti keskmise [palgaga] üldiselt samas tempos. 2023. aastal oli kasv 13% ning on hea meel, et palk kasvas enim eriteenistujatel, see tähendab politseis ja päästeteenistujatel, vanglaametnikel ja tegevväelastel. Avaliku teenistuse tippjuhtide palgatase jääb erasektorile alla. Riigi rahanduse keerulist olukorda silmas pidades on arusaadavalt vajalikud igasugused sammud, mis aitavad meil kulusid vähendada. Nii nagu vähendasime ministrite ja kõrgemate riigiteenijate palga kasvu, välja arvatud põhiseaduslikes institutsioonides ja Riigikogus, on loomulik ka ülejäänute panus. Praeguses finantsolukorras otsustas valitsus avalikus sektoris palgafondi külmutada. Me näeme selle otsuse mõju 2024. aasta esimese kvartali numbritest, mille järgi palgakasvu [tempo] on aeglustunud [ja langenud] 4%‑ni. Voolavus ja värbamine. Tööjõu voolavus väljendab teenistujate rahulolu tööga ja üldist juhtimise kvaliteeti. 2022. aasta rekordilised koguvoolavuse näitajad 2023. aastal langesid, jäädes siiski kõrgemale kui 2018.–2021. aastal. Avaliku teenistuse koguvoolavus oli 2023. aastal 14,2% ja vabatahtlik [voolavus] 9,1%. Kõrgemad näitajad on omavalitsustes. Koolitus ja eetika. Avalike teenistujate arendamine on praegusel kriitilisel muutuste ajal väga oluline ega tohiks tähelepanuta jääda. Kriitiliselt olulised koolitusteemad puudutavad muudatuste juhtimist, kriisijuhtimist ja digipädevusi. 2023. aastal oli asutuste koolituskulude suhe tööjõukuludesse kerges tõusutrendis ja ulatus 1%‑ni. Rohkem panustatakse koolitusse omavalitsustes, siseturvalisuse asutustes ja Kaitseväes, veidi vähem ministeeriumides ja põhiseaduslikes institutsioonides. Kuna käesolevast aastast meil välisvahendeid keskseks koolituseks enam kasutada ei ole, tuleb leida uusi viise koolituste loomiseks ja pakkumiseks. Oleme loomas uusi koolitusi, kasutades enam ära asutuste sisekoolitajaid. Eesti avaliku teenistuse mainet ja kuvandit mõjutab ametnike usaldusväärsus, mistõttu tuleb ka edaspidi pöörata enam tähelepanu tippjuhtide eetikateadlikkusele. Tänan kuulamast!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

Aitäh! Härra rahandusminister! Pool tundi retoorikat bürokraatlikus stiilis. Riigis on rahanduskriis. Härra rahandusminister, teie vastutate riigi rahanduse eest ning olete oma koalitsiooni eesmärgid ja ka Maastrichti kriteeriumid käest lasknud. Mu küsimus on kaheosaline. Esiteks: miks hääletas koalitsioon teie nõudel maha Isamaa ettepaneku [teha] 2023. aasta negatiivne eelarve, mille tulemusena oleks Eesti jäänud 3%‑lise võlakoormuse piiridesse? Teiseks: miks hääletas koalitsioon maha nii eilse negatiivse eelarve ettepaneku kui ka sügisel 2024. aasta eelarve tegemisel [tehtud] ettepaneku vähendada valitsemiskulusid 0,5% SKP-st, mille abil me oleksime kevadprognoosi järgi praegu ka 3% piiri peal? Tegusid on vaja, härra rahandusminister! Te liigute praegu selg ees ja paraku kriitilisemasse faasi.

Aitäh! Erinevalt nendest sõnadest, mis siin kõlasid, me tegutsemegi. Ei tasu seda ette heita, kui minister peab andma ülevaate sellest, millega Rahandusministeerium ja meie asutused on aasta jooksul tegelenud – on tegelenud väga oluliste teemadega. Kui te kuulasite, [siis teate, et] ma nimetasin Maksu- ja Tolliametit, kelle tublid töötajad teevad iga päev piiril tööd, tagavad, et sanktsioonid oleksid täidetud, et kuritegevus oleks kontrolli all, et maksud päriselt laekuksid. Oma kõnes andsin ülevaate ka sellest, mida on tehtud riigi rahanduse olukorra parandamiseks lisaks sõnadele, mida teie rääkisite. Eelmisel aastal haaras valitsus kohe härjal sarvist ja me tegime esimesed maksumuudatused suve alguses. Need olid hädavajalikud selleks, et nii-öelda eelarvenina suurde sügavikku liikumisest üles keerata. Samal ajal pidime me suurendama ka kaitsekulusid, sest varasematel aastatel, kui olid veel head ajad, oli eelarve lastud kahjuks miinusesse, selle asemel et koguda reserve, puhvreid. Oli kõige keerulisem julgeolekuolukord, kus me pidime kiirelt suurendama kaitsekulutusi. Valitsus pidi tegelema kahe asjaga: parandama eelarvet ja suurendama kaitsekulutusi. Selleks tegime me esmased kiired maksumuudatused ja suvel [leidsime] kiiresti kokkuhoiukohad. 2024. aasta eelarve positsiooni parandasime me 500 miljoni võrra. See on väga suur summa. Varem oli tegeldud ainult kulutamise ja miinuse suurendamisega. Me parandasime juba siis [eelarve]positsiooni. Tõsi on ka see, et majandusolukord ei ole vahepeal nii kiiresti taastunud, kui me lootsime. Seetõttu me näeme tõesti praegustest prognoosidest, et 2024. aasta eelarve nominaalne defitsiit on suurem kui 3%. Seega olen teinud valitsusele ettepaneku koostada negatiivne lisaeelarve, seda juba konkreetsete meetmete ja tegevustega, sealhulgas personali‑ ja majandamiskulude kokkuhoiuga. Ehk valitsus tegeleb selgelt eelarve kordategemisega nii kokkuhoiu‑ kui ka tulumeetmetega, ja seda reaalsete tegevuste kaupa. Tegemist ei ole ainult tühjade sõnadega, vaid reaalsete tegudega, mida 2024. aasta eelarve selgelt näitab.

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg Urmas Reinsalu, Riigikogu liige võib selles formaadis esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ma ei saa kahjuks rohkem [küsimise võimalust] anda. Head kolleegid, rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan härra ministrit. Järgnevalt avan läbirääkimised ning palun siia Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega ja veel täpsustus: kuna [läbirääkimised] on fraktsioonide esindajatele, siis [on sõnavõtt] Isamaa fraktsiooni nimel.

Jah, miks mitte. Kui olukord ei oleks nii tõsine, siis võiks öelda, et see, mis siin toimub, on naljanumber. Rahandusminister näitas meile A4[-lehte], ta jaotas materjali välja, nagu härra Riigikogu esimees oli lubanud. Millega oleks pidanud eelmisel aastal tegelema? Riigi rahanduse olukorraga! Mida rahandusminister raporteerib? Tema ütleb: kaks uut riigimaja on ehitatud. See on tegelikult see panus. Tähendab, [probleem] on selles, et on absoluutne võimetus, esiteks, eristada olulist ebaolulisest, ja teiseks, langetada otsuseid. 2023. aastal, majanduslanguse olukorras, oli selgelt näha ja analüütikutele teada, et seda planeeritud Maastrichti defitsiidi määra 3% paraku [ületatakse]. Me tegime konkreetse ettepaneku, mille kohta härra rahandusminister ei vastanud ka praegu: 2023. aasta eelarvest tuleb teha negatiivne eelarve. 230 miljonit panime lauda. Kui te oleksite selle vastu võtnud, oleks meil jäänud eelmisel aastal eelarve defitsiit alla 3%. Ja kuidas te mulle vastasite isiklikult, härra rahandusminister? Vaatate praegu telefoni. Te vastasite, et aga need kärped tehti juba varem ära, 2023. aastal. Ma ei tea, kes neid kärpeid tegi. Ma küsisin teilt seda 2024. aasta eelarve menetlusel ja hoiatasin – mäletate, ma hoiatasin! –, et 2024. aasta eelarve laekumised ei tule täis. Te ütlesite: "Tulevad täis, selles ei ole küsimust, härra Reinsalu, ärge muretsege, ma annan teile oma sõna." Ma ei taha teile sõnu suhu panna, aga enam-vähem sellise enesekindlusega te end väljendasite. Me panime ette vähendada valitsemiskulusid 0,5% SKT-st. Hääletati maha see ettepanek. Kui see oleks toona vastu võetud, oleks meil tegelikult ka Rahandusministeeriumi avaldatud kevadise prognoosi alusel eelarve defitsiit olnud alla 3%. Te olete valitsuskoalitsioonina [andnud lubaduse], et hoiate riigi rahanduse korras. Te olete läbi kukkunud nii 2023. aasta näitaja kui ka 2024. aasta näitaja järgi ja 2025. aastal ootab ees katastroof. Ja selles riigi rahanduse kriitilises olukorras on siin A4[-leht]. See ei vasta praegu minimaalsele juhtimiskvaliteedile, kogu lugupidamise juures. Mida ma jaanuarikuus tegin? Saatsin kirja proua peaministrile. Ma andsin teile selle koopia. Selles oli väga selge ülesanne: rahandusminister peab viivitamatult vastavalt kehtivale eelarve baasseadusele kehtestama kululaed 2023. aasta tasemel, et ei kulutataks ja ministeeriumid ei võtaks uusi kohustusi peale, et oleks võimalik venitusteta teha negatiivne lisaeelarve. Te olete viis kuud aega mööda lasknud, mitte midagi pole tehtud. Järgmine küsimus on tegelikkuses selles, millest te praegu kõnelesite. Minu kõrvaltoas siin Riigikogu majas käib praegu kibe eelarve kärpimise töö. Mis tegelikult eile juhtus siin Riigikogu saalis? Isamaa tegi 2024. aasta [riigi]eelarve seaduse muutmise [seaduse eelnõu] kohta muudatusettepaneku jällegi 200 miljoni euro ulatuses valitsemiskulusid vähendada. Selle hääletas koalitsioon maha – ma tean suurepäraselt, et teie korraldusel. Teie nii-öelda võimuvertikaali järgi koalitsioon, kuigi mitmed inimesed olid valmis kaaluma [selle ettepaneku] toetamist, hääletas selle maha. Võtame selle kokku. Hulk aega on mööda lastud. See tegelikult tähendab seda, et eelarve põhiindikaatorite puhul – kui me räägime, et "Eesti 2035" eesmärgid peaksid olema jätkusuutlik ühiskond, jätkusuutlik majanduskeskkond, jätkusuutlik rahanduskeskkond – on totaalselt lati alt läbi joostud. Ja selle eest kannab loomulikult keskset juhtimisvastutust peaminister. Ma ütlen, et praeguses poliitilises ummikseisus peaks ta minu arvates – oleks mõistlik – ameti maha panema. Aga loomulikult väiksemat [vastutust], kogu lugupidamise juures teie talendi vastu, [kannate] ka teie, härra rahandusminister. Seda tuleb siiralt tunnistada. Panin ette 2023. aastal kehtestada ülempiir ületõstetavatele vahenditele eelarves. Ei, ettepanek lükati tagasi. Ma küsisin kolm tundi tagasi siinsamas puldis olnud proua peaministri käest siseriikliku teema kohta, mis peaks praegu olema üldiste julgeolekuküsimuste kõrval peaministri tähtsaim ülesanne. [Selle asemel et] tegeleda oma karjääriambitsioonidega Euroopas, [tuleks] tegeleda rahandus‑ ja majandusolukorraga. Küsisin olulist indikaatornäitajat: kui palju valitsus jättis 2023. aastal vahendeid kulutamata? Kolm korda küsisin ja ma ei saanud peaministrilt vastust. Te kirjutate praegu üles, härra rahandusminister. Ma loodan, et te tulete siia – ministeeriumide lõikes olete teie riigi rahanduse eest vastutav inimene – ja olete oma hilisemas kommentaaris suuteline andma mulle mingisugusegi vastuse. Lumi on ära sulanud Eestis. Jumal tänatud! Aga viis kuud pärast seda, kui aasta on lõppenud, ei suuda peaminister, valitsuse juht, anda mulle niisuguse elementaarse rahandusindikaatori kohta vastust. Praeguses rahandusolukorras on valitsus meil kehvakene, avameelselt öeldes, omavahel öeldes – olgu see meievaheline saladus, härra rahandusminister. Aga te võite alati arvestada Isamaa oskusteabega ja toetusega selleks, et te suudaksite ühiskonnas vähemalt minimaalselt mõistlikke otsuseid langetada ja hoiduda rumalatest otsustest. Praegu see maksutõusude kaskaad, mida te olete organiseerinud, ei vasta inimeste toimetuleku- ega Eesti majanduse ja ettevõtluse huvidele. Teate, esimene ülesanne – meil on praegu kevadistungjärk ja meil on aega loetud nädalad – on tegelikult langetada otsus Reformierakonna maksuküüru [kaotamise] kohta. Ma ei taha tungida teie koalitsiooni poliitilistesse paleustesse ja ma ei ütle, et selle peaks tühistama, aga lepime kokku, saavutame siin erakondadeülese kokkuleppe, et me lükkame selle edasi 2028. aastasse. Ootame, kuni majandus taastub, las siis 2027. aastal rahvas annab selleks mandaadi, kui see on väga vajalik, või mitte. Lahendame rahandusprobleeme selliselt, et me ei tekita hullumeelset maksutõusude kaskaadi, mis lööb eriti valusalt väiksemates sissetulekudetsiilides olevaid inimesi. Teie maksukoormuse arhitektina planeerite praegu järgmiseks aastaks Eestile üle 35%‑list maksukoormust. Lahendame selle küsimuse nõnda: kuus kuud enne 2025. aastat, kui maksuküüru [kaotamine] peaks jõustuma, on meil aega selles küsimuses ühiskonnale tunnistada, et see ei ole jõukohane ambitsioon. See oli eelmiste valimiste kalleim valimislubadus ja seetõttu ei ole võimalik lihtsalt öelda, et me destabiliseerime selle nimel kogu majanduskeskkonna ja inimeste toimetuleku. Te võtate inimestelt kaudsete maksude täiendava koormaga kogu selle raha ju tagasi, see on lihtsalt puhtakõlaline retoorika. Nii et meil on väga palju aega lastud raisku, lihtsalt raisku. Aga see ei ole vabandus. Ja see ei ole ka vabandus [minu süüdistamiseks], et ma elan minevikus. Ma ei ela minevikus. Meil on tänane päev ja tänasel päeval tuleb otsuseid langetada. Nii et, lugupeetav härra rahandusminister, tulge ja esitage sõnavõtus uuesti lühidalt ettekanne, nii nagu rahandusminister kriisi ajal peaks tegema, vastates minu etteheidete põhipostulaatidele. See oleks, ma arvan, asjakohane, me tekitaks teatud minimaalse parlamentaarse debati ruumi kriitilises olukorras. Aitäh!

Suur tänu! Enne, kui ma kutsun siia järgmise esineja, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Annely Akkermann, palun!

Aitäh, hea juhataja, Riigikogu esimees! Ma olen juba üsna kaua Riigikogus olnud, aga ma esimest korda näen, et poliitiliste küsimuste puhul ettekandjad ei räägi fraktsiooni nimel mitte oma fraktsiooni arvamusest antud teemal, vaid üksisõnu põhjavad kolleege ja ministreid. Kas see võiks olla argumentum ad hominem – kui ei ole rääkida sisust, siis süüdistatakse üksikisikuid? Kas see on kombekas kõne? On see uus tava või võiks saada meie uueks tavaks siin Riigikogu täiskogus?

Aitäh, hea kolleeg! Te kindlasti teate Riigikogu tavadest rohkem kui mina, aga nii palju, kui mina Riigikogu tavasid olen näinud, on selliseid teravaid sõnavõtte olnud ka varem. Mis puudutab konkreetset sõnavõttu, siis see püsis niivõrd-kuivõrd teemas. Riigikogu juhatajana ma ei pidanud vajalikuks sekkuda. Eks poliitiline eneseväljendus olegi mõnikord teravam, aga peab jääma lugupidava sõnakasutuse raamesse. Mina küll eeldan, et seda võiks siin saalis viljeleda. Urmas Reinsalu, ma hea meelega ei annaks teile protseduurilise küsimuse [esitamise võimalust]. Protseduur on praegu selline, et ma kutsun siia Riigikogu kõnetooli Madis Kallase, kes soovib sõna võtta Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Minu jaoks on see esmakordne, et saan siin pöörduda teie kui kolleegide poole. Varasemalt olen siin ministriametis käinud. Ma proovin püsida selle päevakorrapunkti juures, mis meil praegu arutelul on: rahandusministri 2024. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2022. ja 2023. aastal. Ma ei keskendu niivõrd Eesti majanduse ega rahanduse seisule, sest sotsiaaldemokraatide seisukoht on siin kõigile teada. On teada see, et ei ole võimalik kärpida nii palju, kui oleks vaja riigieelarve stabiilsuse saavutamiseks. Me näeme, et me peame vaatama veel kord otsa erinevatele maksudele, just nendele maksudele, mille vastuvõtmiseks on ühiskonnas valmisolek. Antud juhul on selline ainult riigikaitsemaks. Aga [lähen] tänase ettekande ja meie väikese peegelduse juurde. Kõigepealt tuleb nõustuda, et välisvahendite kasutamises on Eesti olnud tõesti nii Euroopa Liidu tervikvaates kui ka siseriiklikult protsentuaalselt väga hea, ja seda, ütleme, nii rahakasutuse hulga kui ka tagasinõuete koha pealt. Selle kohta on meil etteheiteid keeruline teha ja pigem peame olema rahul sellega, kuidas seda raha on kasutatud. Suuremad probleemid on sellega, mismoodi on Euroopa Liidu erinevad toetused regionaalselt jagunenud. Siin on murekohti küll oluliselt rohkem. Ükskõik milliseid meetmeid me analüüsime, me näeme, et tegelikult võiks oluliselt suuremal määral minna vahendeid väljapoole kasvupiirkondi, ennekõike väljapoole Harju maakonda. Võib-olla markantseim näide on just see, nagu me teame, et Harjumaa on saanud erinevatest meetmetest üle 70%, samas on see vaid üks Eesti 15 maakonnast. Kõne all oli ka Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse töö. Mismoodi need asutused saaksid täita neile pandud rolle veel paremini? Palju on kriitikat, mõneti kindlasti ebaõiglast, aga paljuski siiski õiglast kriitikat. Siinkohal peab kindlasti vaatama, kuidas need asutused saaksid pakkuda oma koostööpartneritele veel paremat tuge. Teine suur teema on seotud meie ametkonnaga, kogu selle temaatikaga. Esiteks mainin ära ametkonna palkade teema. Nagu me teame, surve tõsta palku on olnud suur, eriti viimastel aastatel ja eriti sellistes valdkondades nagu info ja side, finants‑ ja kindlustustegevus ning kutse‑, teadus‑ ja tehnikategevus. Palgasurve on kindlasti ühtepidi hea: riigisektoris [töötavad] väärikad inimesed saavad kõrgemat palka. Aga me peame ka vaatama, milline on riigi võimekus. Ja kindlasti ei tohi riigisektor olla nii-öelda vedur ja palgasurve tekitaja. Hea näide, mis sellestsamast analüüsist välja tuli, on see, et personali koguvoolavus on 16,4%. Võib-olla veel [tähtsam] number, mida tasuks tõsiselt vaadata, on vabatahtliku voolavuse [näitaja], mis on 10,8%. Me teame, et see on läinud juba üle kriitilise piiri, ja see annab selge suunise, et riigisektori töötajad vajavad veel paremaid tingimusi, vajavad kindlasti täiendavaid koolitusi. Kõike seda see analüüs meile ühel või teisel moel pakkus. Aga kuidas me saame voolavust vähendada, on meie eesmärk [välja mõelda]. Ma palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

[Järgmine] teema on seotud erinevate koostöövormidega. Mul on hea meel, et mitu suurt protsessi viidi nii Rahandusministeeriumi kui ka teiste ministeeriumidega eelmisel aastal lõpuni, näiteks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi loomine ja ülesehitamise alustamine, samamoodi Kliimaministeeriumi loomine ja ülesehitamise alustamine. Kindlasti on nii-öelda silotornide lõhkumine üks prioriteet, mis aitab Eestis asju paremini inimesteni viia. Lisaks oli juttu konsolideerimisest. Selles vaates on meie kõige suurem mure see, et üldiselt toimub optimeerimine ja konsolideerimine kaugemates piirkondades, kus suletakse töökohti, et koondada need peamiselt suurematesse linnadesse. Meie soov on eriti panna rõhku just sellele, et IT- ja kaugtööajastul me saaksime ikkagi tekitada rohkem võimalusi, et ka ministeeriumides ja riigiasutustes saaksid inimesed töötada oma elukohast või maakonna riigimajast, mis annaks selleks hea võimaluse. Juttu oligi ka riigimajade ehk ühtsete teenuskeskuste rajamisest regioonidesse. Kindlasti on tervitatav, et selle protsessiga edasi minnakse. Aga väike murekoht on meie jaoks see, et väga mitmes kohas on riigimaja muutumas pigem kontoripinnaks ja vähem nii-öelda ühe ukse kaudu riigiga suhtlemise asutuseks. Me peame kindlasti koostöös erinevate riigiasutustega omavahelist sünergiat suurendama. Siis kohalike omavalitsuste ametiasutuste ja laiemalt ametiasutuste palgaerinevused. Ka siin on murekohaks see, et kaugemate piirkondade kohalike omavalitsuste palgad on väga suures mahajäämuses [võrreldes] näiteks Tallinna ja Harjumaa piirkonna kohalike omavalitsuste töötajate palkadega. See raskendab nendesse piirkondadesse töötajate ja ametnike leidmist. Aga meie, sotsiaaldemokraatide kõige suurem ettepanek tulevikuks, kui Rahandusministeerium sarnaseid ettevalmistatud ülevaateid teeb, on analüüsida veel rohkem ja vaadata just regionaalseid suundi, seda, kuidas on meil tagatud riigi kohalolek igas Eesti maakonnas, iga Eesti maakonna igas linnas. Selles vaates on kindlasti veel arenguruumi, aga me liigume õiges suunas. Ja me oleme kindlasti valmis igatpidi toetama nendes teemades. Aitäh kuulamast!

Aitäh ettekandjale! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Maris Lauri, palun! (Maris Lauri küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Kahtlemata on oluline teha pikaajalisi plaane ja nende täitmist aeg-ajalt hinnata. Aga kui majas on tulekahju, siis tuleb tegeleda tulekahju kustutamisega, mitte päästa kardinaid või mõelda sellele, milline peaks olema uus diivan. Ja meil on praegu tulekahju – tulekahju on eelarve seis. Prognoos näitab, et see paisub järgmistel aastatel igal aastal keskmiselt 5% SKP‑st – umbes 2 miljardit on see summa. Kahtlemata ei saa 2 miljardit ühe aastaga kärpida, kahtlemata ei saa 2 miljardit ühe aastaga ka maksutõusudega [kokku korjata]. Arukas finantsist teeb mõlemat: otsib tulusid ja tõmbab ka kulusid kokku. Veel arukam inimene on see, kes teeb oma sammud võimalikult kiiresti ega lükka valesti läinud asjade likvideerimist kuskile kaugesse [tulevikku]. Meil on räägitud üldisest kärpest kõikidele võrdselt. Kindlasti on kohti, kust saab niimoodi võtta, ja see on hea surve vaadata teatud kulud üle, aga sealjuures tuleb kindlasti tähele panna, et sellise sügava kärpega ei võetaks ära sealt, kust enam midagi võtta ei ole. Tõsiasi on see, et on kohti, kust on väga raske võtta, mis tähendab seda, et seal tuleb asjad kas ümber korraldada või loobuda. Lisaks on võib-olla palju tõsisemalt vaja vaadata seda, kas erinevad kulutused ja tegevused on tegelikult vajalikud. Kas nende Euroopa Liidu vahendite eesmärk, mis me oleme kuskilt välja kaubelnud, on ka täna otstarbekohane? Tuletame meelde, et neid küsiti mitmeid aastaid tagasi, kui neid plaane tehti. Võib-olla ei ole [nende kasutamine] nüüd enam otstarbekas. Seda raha ei pea ära kasutama, selle kasutamisega kaasneb selline halb lugu, et tuleb kaasfinantseerimine – vahel erasektorist, tihtipeale riigisektorist – ehk täiendav kulu. See tähendab inimeste aja raiskamist eri viisidel, see tähendab tegelikult ka kahju keskkonnale, kui me teeme näiteks mingisuguseid [ebavajalikke] ehitusi või raiskame ressursse. Nii et vajadus tuleb kindlasti üle vaadata. Prioritiseerimine tähendab seda, et tuleb vaadata, mis asjad tuleb teha kiiresti ja kohe ning mida annab edasi lükata. Keerulisel ajal on see paratamatu. Üks suur probleem, mis on eelarve puudujäägi tekitanud, on see, et meil on terve hulk kulutusi fikseeritud, seotud mingite näitajatega ja olenevalt näitajast tuleb meil kas need seotused, indekseerimised lõpetada, muuta indekseid või seada indeksitest tulenevale kasvule piir. Mis see piir võiks olla? Näiteks nominaalse SKP kasvu number prognoosis või maksude kasvu number. Lisaks kulude kokkuhoiule tuleb kindlasti vaadata ka tulude poolt. Ma enne ütlesin, et tuleb likvideerida kunagi tehtud vead ja teha seda võimalikult kiiresti, ning sellel on oma loogika. Kunagi tehtud äärmiselt rumal otsus rajada maksuküür tuleb likvideerida võimalikult kiiresti. See on vale samm, mille likvideerimine läheb tegelikult iga aastaga kallimaks. Ma saan aru, et Isamaal on [selle vastu] suur armastus ja raske tunnistada eksimist. Aga eksimuse tunnistamine on märk tugevusest, nii et ma soovitan Isamaal tunnistada, et see kunagi tehtud valik võis tunduda hea, aga nüüd enam [ei tundu]. Maksuküüru kaotamisega on kindlasti võimalik muuta maksude struktuuri. Ma osutan siin just nimelt mootorsõidukimaksule ja mootorsõiduki kasutamise maksule, kuna selle [kehtestamisel] teeme me seda, mida meile on väga palju soovitatud. Värskelt [soovitas] ka OECD vaadata rohkem vara maksustamist. Lisaks osutan, et sellel maksuviisil on sellisel kujul, nagu ta on praegu planeeritud, ka keskkonnamõõde. Inimesed on tegelikult sellega nõus. Kui rääkida riigikaitsemaksust, siis tuleb aru saada, et me maksustame maksu kehtestamisel kas tulusid, tarbimist või vara. Mida me sellega siis soovime maksustada? Mina ei ole senini aru saanud, mida riigikaitsemaksu eest võitlejad maksustada soovivad. Palun öelge see välja, mina ei ole kuulnud. Ma ütlen siinjuures, et kahtlemata ei saa sellist maksustamist ka välistada. Seda võib teha võib-olla erinevate maksude kombineerimisega. Selleks, et tulekahju kustutada, tuleb kiiresti reageerida. Selle tõttu on meil lisaeelarvet vaja kindlasti juba sel aastal, ma pakun, et umbes 200 miljoni euro ulatuses. Siis oleks järgmisel aastal lihtsalt kergem ja saaks teha asju, mis vajavad pikemat ettevalmistamist ja tegemist. Selleks, et tulekahju kustutada, on vaja kõigilt vastutustundlikkust. Kahjuks on niimoodi, et ma kuulen sellest kauneid ja uhkeid sõnu – ka siin Riigikogus, kuid eriti meedias –, kenitlemist ja enesekiitust, aga tegusid on väga raske esile tuua. Väga halb on kuulata, kui kuluminister teatab, et ega tema asi ei ole kulude kärpimine või tulude leidmine, tema ülesanne on kulutada. Andke andeks! Iga valitsusliige on valitsuse liige ja vastutab kollektiivselt selle eest, mille eest valitsus vastutab, ja valitsus vastutab ka eelarve korrasoleku eest. Ka opositsioonil tuleks olla tähelepanelik ja siiras, mitte kenitleda ja mitte edvistada. Aitäh tähelepanu eest!

Aitäh! Lõppsõnaga palun läbirääkimistel osaleda rahandusminister Mart Võrklaeval. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed, tänan selle debati eest! Eeskätt reageerin ja vastan Isamaa [esindaja] sõnadele. Kahjuks on need vaid sõnad, tegusid nende taga väga näha ei ole. "Eesti 2035" näebki ette, et meie riik oleks jätkusuutlik ja ajas kestev. See tähendab muu hulgas seda, et headel aegadel tuleb koguda puhvreid selleks, et halbadel aegadel toime tulla. Nüüd, Isamaa oli valitsuses 2016. aastal, kui meil olid puhvrid, kui meil olid hea aeg. Kahjuks need puhvrid kulutati ära, hakati sööma tuleviku arvelt. Kui neid otsuseid ja tegusid poleks olnud, oleks meil olnud läbi aegade suurima julgeolekukriisi puhkedes piisavalt raha ja võimalus osta nii palju püssirohtu, kui kulub, et vaenlane meie poole isegi ei vaataks. Valitsus pidi aga tegelema eelarveaugu lappimisega ja kaitsekulude suurendamisega. Vaadates veel ajas tagasi, 2022. aastal hakkas majandus langema. Isamaa, kes räägib siin suurest kokkuhoiust, oli valitsuses. Sügisel pandi eelarvet kokku ja kulusid pumbati peale, nagu homset ei tuleks. Lõin siin praegu näppude peal kokku, isegi ei uskunud silmi: kuskil 600 miljonit uusi kulusid [võtsid] 2023. aastaks need, kes täna räägivad kärpest ja kokkuhoiust. Meie proovime hoida kokku ja [teeme] raskeid valikuid, et riigieelarve korda teha. 600 miljonit uusi kulusid [võeti] ühel aastal juurde ja praegu kuulutatakse uhkelt siit puldist, et 2023. aasta sügisel hakati rääkima, et võiks midagi kärpida. Ehk ei oleks pidanud 600 miljonit uusi kulusid peale pumpama, kui oli näha, et majandus hakkab langema, majandusel ei lähe enam hästi, riigieelarve defitsiit läheb üle 3%. Majandus langes, aga millega tegeles Isamaa minister? Pakkus ettevõtjatele infoekraane, et sellega majandust käima tõmmata. No ei tõmba infoekraanidega majandust käima. Lugupeetud [Isamaa] eestkõneleja oli välisminister. Välisministeeriumi ametnike arv kasvas nendel aastatel nagu pärmi peal – kaugel kokkuhoiust ja bürokraatia vähendamisest. Ametnike arv kasvas. Nüüd räägime negatiivsest lisaeelarvest. Ei ole mina näinud konkreetseid ettepanekuid ja tegusid, mida on võimalik ära teha, peale jutu, et tuleks teha. Varasemad teod näitavad vastupidist: osatakse kulutada, mitte kokku tõmmata. Ja nüüd maksuküürust. Maris juba puudutas seda. Seda on öelnud ka Eesti Pank, et maksuküüru kaotamine aitab meie majandusel taastuda. Maksuküüru kaotamine on ajaloo suurim maksulangetus. Järgmisel aastal tööjõumaksud langevad, inimesed saavad rohkem raha kätte, ettevõtjatelt langeb [surve] palku tõsta. See raha tuleb majandusse. See raha, mida inimesed saavad rohkem kätte, aitab meie majandust taastada. Seda on öelnud Eesti Pank. Lihtne näide: keskmist palka teeniv õpetaja saab järgmisel aastal kuus netotulu 113 eurot rohkem. Netotulu on see, mis tuleb pangaarvele. See on see, mida ta saab kasutada arvete maksmiseks. See on see raha, mis tuleb lõpuks Eesti majandusse. Seega, head kolleegid Isamaast, rohkem tegusid, rohkem tegusid selles suunas, millest te räägite. See on see, et riigieelarve korda teha, headel aegadel säästa ja mitte võlgu elada. Aitäh!

Aitäh! Head kolleegid, ma üldjuhul pean heaks tooniks seda, et läbirääkimised lõpevad ministri sõnavõtuga. Aga vastusõnavõtt on siiski see, mida vast ei ole kohane eitada. Nii et Urmas Reinsalu, vastusõnavõtt, palun!

Aitäh, lugupeetav istungi juhataja! Siin oli nüüd niisugune pundar väiteid. Kõigepealt see, mis puudutab etteheiteid rahanduse korrashoiu kohta varasemates valitsustes. Ma võin öelda seda, et mul on meeles, lugupeetav rahandusminister, et enne koroonakriisi oli riigi rahanduslik olukord selline – te meenutasite varasemaid valitsusi –, et sisuliselt riigi kõik konsolideeritud reservid võrdusid kogu laenuga. Põhimõtteliselt oleks riik olnud võimeline – selline hästi akadeemiline harjutus – oma laenu tagasi maksma, kui oleks kõik reservid kasutusele võetud. Selline oli olukord. Ja vaatame praegu seda, kui palju teie jooksvaks aastaks laenu võtate miljardiprojektidega. Tegelikkuses see on riigi rahanduse olukord. Nüüd teine väide. Te heitsite ette, et 2023. aasta eelarves suurendati riigikaitsekulusid üle miljardi euro. Tegelikult tõepoolest, eelmises valitsuses langetati otsus [lisada] üle miljardi euro riigikaitsekuludele ja kriisiolukorras suunati raha sinna. Selle otsuse eest ma seisan küll ja ma arvan, et tegelikult ka teie teeksite praegu õigesti ja ma ei heidaks seda teile ette, kui te [järgiksite] neid Kaitseväe juhataja nõuandeid, mille te olete jätnud praegu arvestamata, kui te võtaksite ja teeksite moona soetamiseks riigikaitse võlakirja. Ma eksistentsiaalsete ohtude mõttes ei näe seda eraldivõetuna kindlasti mingisuguse probleemina. Nüüd see, mida te ette heitsite, et Välisministeeriumi eelarve kasvas – ka proua peaminister siin osundas sellele – 2020. aasta eelarves. Ma tuletan meelde, millega see ametnike töölevõtmine ennekõike seotud oli: ÜRO Julgeolekunõukogu liikmelisusega ja Eesti eesistumisega selles. Diplomaatilisi suhteid kahtluse alla seada, eriti rahvusvahelises olukorras, on täiesti lühinägelik ja pime. Mul on kahju, et te ei andnud vastuseid minu küsimustele, ma lootsin debatti. Kui palju on siis kasutamata raha? Mis on tegelikult teie perspektiiv rahandusküsimustes …

Aitäh!

… mida ma kritiseerisin? Paraku vastust ei tulnud. Aitäh!

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.