Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (391 SE) teine lugemine

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt, milleks on rahanduskomisjoni algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 teine lugemine. Palun ettekandeks siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 391 ehk nõndanimetatud baasseaduse muutmise [eelnõu] puudutab seda, kus Riigikogu põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuseid teeb. See on meenutuseks, millest on jutt. Muudatusettepanekute tähtajaks, 26. märtsiks Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon koostas ühe muudatusettepaneku tulenevalt Vabariigi Valitsuse arvamusest eelnõu kohta. Selle ettepanekuga täiendatakse eelnõu punkte 1 ja 2, sätestades tingimuse, et rahanduskomisjon arvestab põhiseaduslike institutsioonide eelarve mahu heakskiitmisel makromajandusprognoosiga. Kokku arutas komisjon seda eelnõu kolmel istungil. 4. aprillil selgus, et valitsuse arvamust ei olnud tulnud, ja seetõttu ei saanud edasi minna. 18. ja 30. aprillil oli arutelu valitsuse seisukoha üle ja 30‑ndal langetati otsused. Valitsuse arvamus tuli 11. aprillil ja sisaldas põhimõttelist toetust tingimusel, et edasise menetluse käigus [tehakse] eelnõusse muudatused, mille järgi tuleb põhiseaduslike institutsioonide eelarve mahu heakskiitmisel arvestada riigieelarve teiste kulude ja tulude tasakaalu ning majandusprognoosi, eelarve mahu suurendamisel näidata katteallikat ning lisada reegel, mis võimaldab enne põhiseaduslike institutsioonide eelarve mahu heakskiitmist Riigikogu rahanduskomisjonis valitsuse ärakuulamist. Lühidalt ka sellest, mida komisjon selle asja juures arutas. Rahanduskomisjon kinnitab põhiseaduslike institutsioonide eelarve mahu peale suvise majandusprognoosiga tutvumist. Me panime ka ettepanekusse [kirja] – et see oleks seadustatud, selgelt välja toodud –, et komisjon viib end kurssi majanduse ja riigi rahanduse olukorraga, sealhulgas tulude ja kulude prognoosi ning riigieelarve tasakaalu näitajatega. Põhiseaduse § 100 sätestab Vabariigi Valitsuse liikmele õiguse osaleda sõnaõigusega Riigikogu komisjonide istungitel, mistõttu ei ole vaja seadusesse lisada nõuet, et valitsus peaks ilmtingimata kohal olema. See õigus on tal alati olemas, kui tal on soov arutelus osaleda, ja loogiline on eeldada, et eelarve arutelul võiks osaleda valitsuse esindaja, tõenäoliselt rahandusminister. Samuti, sellel hetkel, kui eelarve veel valmis ei ole ja kui põhiseaduslike institutsioonide soove rahanduskomisjonis arutatakse, ei saa veel ju riigieelarve seaduses muudatusi teha. Tavapärane kord, mis kehtib riigieelarve eelnõu menetlusel, [on see], et kui kulusid suurendatakse, siis tuleb näidata katteallikaid. Kindlasti kehtib see ka põhiseaduslike institutsioonide puhul edasi ja see on seadustatud ka praegu. Otsused, mis tehti 30. aprillil, on järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu päevakorda 8. mail; teine lugemine lõpetada; kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. mail. Kõik otsused langetati konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi. Palun!

Tänan, austatud esimees! Hea Riigikogu! Antud eelnõu on kindlasti kaua oodatud, märgiline ja väga hea eelnõu. Kindlasti kiidan rahanduskomisjoni ja rahanduskomisjoni esimeest, kes sellise algatusega esinesid ja riigieelarve seaduse muutmise ette võtsid. Selle sisu puudutab põhiseaduslike institutsioonide eelarvete menetlemist just riigieelarve koostamise protsessis. Tahan rõhutada, et eelnõu algatamise peamine põhjus on põhiseaduslike institutsioonide sõltumatuse tagamine täitevvõimust, vähemalt suurema sõltumatuse tagamine. Põhiseaduse järgi on Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus kui põhiseaduslikud institutsioonid oma tegevuses sõltumatud. See tähendab muu hulgas, et õiguslikult tuleb viia miinimumini valitsuse võimalus survestada põhiseaduslikke institutsioone näiteks nende eelarvete kaudu. Kui riigieelarvest ei eraldata põhiseaduslikele institutsioonidele piisavalt raha, võib see viia nende ülesannete osalise täitmiseni. Eriti pikantne on olukord sellepärast, et põhiseaduslikud institutsioonid teostavad teatud osas järelevalvet täitevvõimu, Vabariigi Valitsuse üle. Aastaid on sellest probleemist räägitud, aga seni pole lahendust leitud. Mäletame veel hästi eelmisel suvel puhkenud sõnasõda ja kommentaare: ühel pool olid rahandusminister ja peaminister ning teisel pool presidendi kantselei. Tegu oli jälle rahaküsimusega. Kahju! Selle käigus kellegi maine ju [paremaks] ei saanud. Kannatada sai ka presidendi maine, kuigi temast täiesti sõltumatult. Algatatud eelnõu eesmärk on leida riigieelarve koostamisel tasakaal põhiseaduslike institutsioonide eelarve lõppotsustusse kaasatuse ja nende eelarve suurema sõltumatuse ning Vabariigi Valitsuse rolli ja riigieelarve võimaluste vahel. Eelnõu loob aluse, et põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused kiidab heaks Riigikogu rahanduskomisjon enne riigieelarve eelnõu algatamist Riigikogus. Vabariigi Valitsusel on ka edaspidi õigus ja kohustus hinnata põhiseadusliku institutsiooni eelarvetaotlust. Põhiseaduslikud institutsioonid esitavad eelarvetaotlused täies ulatuses Riigikogu rahanduskomisjonile ja Rahandusministeeriumile ning erimeelsuste korral esitab Vabariigi Valitsus eriarvamuse koos põhjendustega otsustamiseks Riigikogu rahanduskomisjonile. Riigikogu rahanduskomisjoni otsus ja põhiseaduslike institutsioonide eelarvetaotlused lisatakse riigieelarve eelnõu seletuskirja juurde lisadena. Selline protseduur ja regulatsioon tagab kindlasti põhiseaduslike institutsioonide suurema sõltumatuse. Eks põhiline teema oli selle eelnõu juures tasakaalu otsimine ja ka muudatus sai sisse viidud. Ma ei tea, kas seda muudatust oleks vaja olnud. Selge on see, et rahanduskomisjon on alati vastutustundlik ja vaatab riigieelarve võimalusi, prognoose ja nii edasi, aga seekord on seda siis kahe lugemise vahel seaduses täpsustatud. Igal juhul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon toetab eelnõu menetlemist ja vastuvõtmist siin Riigikogu saalis. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Stenogrammi huvides olgu öeldud, et Jaak Aab tõi istungi juhatajale volituse võtta sõna Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Tõsi, eelnõu teisel lugemisel on läbirääkimised avatud kõigile, aga oluline on rõhutada, et koos selle volitusega läheb see kirja kui sõnavõtt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Asume muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Käesoleva eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek, selle on teinud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 391 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.