Riik ja kirik

Nagu ma ütlesin, tänast kuuendat küsimust me ei ava. Liigume kohe edasi küsimuse nr 7 juurde, mis on peaminister Kaja Kallasele. Küsib Riigikogu liige Aleksandr Tšaplõgin ning teema on riik ja kirik. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Loen uudist: Siseministeeriumi ametnikud peavad vestlusi õigeusu kogudustega, et nad lahkuksid Moskva patriarhaadi alluvusest. Teadaolevalt ei ole Eesti õigeusu kirik juriidiliselt Moskva patriarhaadi tütarettevõte. Jutt käib kanoonilistest suhetest ehk puhtalt kiriku asjadest. Aga meil on kirik ju riigist eraldatud. Mis siis Siseministeeriumil sellega pistmist on?

Aitäh! Kõigepealt, eks eelistus on loomulikult see, et organisatsioonid leiaksid endale ise sobiva lahenduse. Mis on riigi ootus? Riigi ootus on see, et lõpetataks seotus Moskvaga, vajadusel ollakse valmis ka konkreetseid ettepanekuid tegema. Riigikogu tunnistas Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks organisatsiooniks. See puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte kuidagi aga õigeusu traditsioone järgivaid inimesi. Seda Riigikogu avaldust, mis oli erakondadeülene, mitte ainult koalitsiooni või opositsiooni avaldus, tuleb võtta kui ühiskondlikku hinnangut. Hinnangut, [mille alusel] anda suund just nendele, keda see otsus puudutab. Inimestel ja usulistel ühendustel on võimalik ise otsustada, kas nad soovivad ennast sõjalist agressiooni toetava organisatsiooniga jätkuvalt siduda või valivad osaduseks jumalaga õigeusu kaudu teise viisi. Eestis on need võimalused olemas. Tähtis on see, et usuvabadus on tagatud, kirikuhooneid ei suleta, jumalateenistusi ei keelata ära. Kutsume üles kõiki riike ja ka rahvusvahelist kogukonda tõkestama Moskva patriarhaadi mõjutustegevust. Miks see on ohtlik? Me oleme näinud ajaloos erinevate uskude puhul, et poliitilised ühendused kasutavad usku ära oma eesmärkide saavutamiseks. Ma toon just selle näite, et tegelikult kõik usud lähtuvad minu teada üldiselt headuse, armastuse ja andestamise põhimõttest. Ja see ei ole kuidagi [kooskõlas sellega], mida patriarh Kirill ütles, et Venemaa sõda Ukraina vastu, kus reaalselt tapetakse inimesi – süütuid tsiviilelanikke, lapsi, naisi – ja rünnatakse tsiviiltaristut, et inimesed ei saaks seal elada, on püha sõda. See ei tundu mulle mitte kuidagi ristiusu või mistahes teise usu põhimõtetega kooskõlas olevat. Ja seetõttu tuleb minu meelest kindlasti see vahe tõmmata, et inimesed, kelle jaoks patriarh Kirill on ikkagi arvamusliider, saaksid aru, et sellised asjad ei ole Eestis kuidagi lubatud. Agressiooni õigustamine ja kõik see, mis sellega kaasa tuleb, on lihtsalt ohtlik.

Suur tänu! Järgnevalt Aleksandr Tšaplõgin, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Olen teiega nõus, et kirik ei pea sekkuma poliitikasse, nii nagu riik ei pea sekkuma kiriku asjadesse. Aga mul on teine küsimus. Tekkis selline kummaline olukord, et teie abiga sai Tallinna linnapeaks inimene, kelle perekond ajab äri Venemaal, maksab seal makse ja toetab sellega Putinit. Kui te ei saa aru, siis ma seletan. Tal on Venemaal rahakott ja see tähendab, et ta sõltub Putinist. See on ilmselgelt julgeolekurisk. Aga teie välisminister räägib siin, et kõik on okei. Samas pressib teie siseminister meie kirikuid ja kaaskodanikke, et nemad laseksid lahti kanoonilistest suhetest Vene kirikuga. Seletage mulle selle loogikat palun.

Meil on demokraatia ka Tallinna linnas. Riigi või valitsuse tasandil me ei tegele sellega, kes Tallinna linnas linnapea ametikohta täidab. Hinnanguid poliitikutele saavad anda erinevad inimesed. Mis puudutab seda organisatsiooni, Moskva patriarhaadi õigeusu kirikut, siis see on otseselt õigustanud agressiooni, kutsunud kõiki õigeusu kogudusi üles palvetama Venemaa võidu eest ning nimetanud sõda Ukrainas pühaks sõjaks, kus vaenlaseks on satanismist läbi imbunud kollektiivne lääs. Ja seda toetada olevat kõigi õigeusklike kohustus. See ei ole kuidagi usuga seotud, usule poogitakse juurde poliitilist varjundit, mida seal tegelikult ei ole. See on ohtlik, sellepärast et inimesed, kes kuulavad seda patriarhi, arvavad tõepoolest, et see on püha sõda. Ja meile on see ohtlik just sellel põhjusel, saate aru, et meie oleme selle [väite] järgi ka justkui satanismist läbi imbunud kollektiivne lääs. Nüüd, kui kõik need õigeusklikud, kes Eestis on Moskva patriarhaadi all, justkui järgivad tema õpetust, siis see peaks tähendama seda, et meil võivad tekkida siin Eestis täiesti reaalsed konfliktid, kui inimesed lähevad vaenlaseks nimetatud satanismist läbi imbunud kollektiivse lääne esindajate ehk meie kõigi vastu. See on ohtlik sisejulgeolekule – minu meelest see on väga selge. Võtame näiteks islamiusu pööramise 1979. aastal, kui seda kasutati ka ära poliitilise tööriistana. Seal on ju paralleelid: see on püha sõda, ja sinna juurde poogiti asju, mida tegelikult nende pühakirjades ei ole. Ometi me teame, et väga paljud terrorismiaktid üle maailma on pandud toime, viidates nendelesamadele asjadele, justkui see oleks usuga kuidagi põhjendatud. Ei ole. Nüüd Venemaa õigeusu kirik, Moskva patriarhaat tahab minna täpselt sama teed ja see on ohtlik just terrorismi vaates.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te oleks nagu juba aimanud mu mõtteid, seda, mis suunas ma küsimusega liigun – te hakkasite islamist rääkima. Kuna me usuteemadest räägime, siis küsin natukene ka [islami kohta]. Te kirjeldasite islamiga seotud probleeme. Kas te olete seisukohal ja teete ka oma Euroopa kolleegide seas tugevat selgitustööd, et islamiterrorismi ning sellega seonduvate probleemide ja ohtudega tuleks Euroopas jõulisemalt tegeleda, [näiteks] saata rohkem välja inimesi, kellel on kahtlane taust? Kas te tegelete selle lobitööga Euroopas sama jõuliselt? Milliseid samme peaks Eesti islamiterroriohu kontekstis ette võtma? Kas te plaanite ka sellega seoses mingeid avaldusi, mingeid seisukoha[võtte], mingeid järgmisi samme? Äkki kirjeldate sedasama probleemi natukene ka islamiusu kontekstis.

Aitäh! Kui vaadata seda musta lainet, mis 1979. aastal Iraanist alguse sai, [siis on näha, et] islamiusule poogiti juurde elemente, mida seal usus tegelikult ei ole. Need näiteks ütlevad, et uskmatuid peaks justkui tapma, ja kõike seda, mida me teame, et on terrorismi õigustuseks toodud. See on just see, mida peaks vältima. See ei tähenda seda, et islamiusus on kõik sellised asjad olemas, vaid on teatud usujuhid, kes on need sinna juurde pookinud. Nendel usujuhtidel on olnud islami kogukondades väga suur kandepind [ja see on põhjus], miks see asi on niimoodi levinud. Nüüd, mis puudutab terrorismiohtu Euroopas, siis meil ei ole Eestis nii suurt islami kogukonda, kui on teistes Euroopa riikides. Teised Euroopa riigid tegelevad sellega väga-väga tõsiselt ja palju rohkem, kui meie oleme nende asjadega kokku puutunud, seoses kogu selle kultuuriruumiga, ka inimeste hõlmamisega oma kogukondadesse ja kõige [muuga]. Ma arvan, et erinevad Euroopa riigid, kes selle murega rohkem rinda pistavad, tegelevad sellega igapäevaselt. Väga paljudel on see ka Euroopa Parlamendi valimistel suur teema – migratsioon üldiselt. Neid teemasid arutatakse Euroopa tasandil täpselt samamoodi: kuidas me ikkagi kaitseme Euroopat täiendava migratsiooni eest, mis toob kaasa uusi riske? Sellega tegeletakse. Loomulikult meie osaleme nendes aruteludes samuti, aga meie kindlasti ei ole nendes aruteludes kuidagi [eest]vedajad just selle tõttu, et meil pole sellist kogukonda ja meil ei ole nii põhjalikke kogemusi. Ja meil on ka väga palju muid muresid, millega me hetkel tegeleme.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse [käsitlemise]. Enne, kui me läheme kaheksanda küsimuse juurde, ma saan aru, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mulle lihtsalt tundus, et peaminister soovis avalikkust mingil määral eksitada. Eestis asuv õigeusu kirik ei toeta Venemaa agressiooni ja on lahti öelnud patriarh Kirilli sõnadest. Peaminister rääkis kristlusest. Meil siin palvetatakse õigeusu kirikus just Ukraina eest, kõigi kannatanute eest, kes on langenud Venemaa agressiooni tagajärjel, ja palvetatakse eraldi selle eest, et sõda lõppeks nii kiiresti kui võimalik.

Aitäh, Anastassia Kovalenko-Kõlvart! Ma ei saa seda mitte kuidagi lugeda protseduuriliseks küsimuseks, sellepärast et see ei kvalifitseeru mitte ühelgi moel protseduuriliseks küsimuseks. Palun edaspidi sellest rohkem kinni pidada, et protseduuriline küsimus on istungi läbiviimise protseduuri kohta. Vastulause võimalust see formaat ette ei näe.