Valimislubadused ja kokkulepete täitmine

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsib Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder ning teema on valimislubadused ja kokkulepete täitmine. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Kahetsusväärselt pean ma mitmendat korda sellel teemal teie poole pöörduma, ka siin infotunnis. Te olete lubanud inimestele enne valimisi ja loomulikult ka pärast valimisi kindlustunnet. Ma ei küsi majandusliku kindlustundetuse ja maksusõja kohta, mille te olete Eesti rahva vastu kuulutanud, ma küsin siiski sisejulgeoleku kohta, millega te ka väga tegeleda ei taha. Nimelt, te olete koalitsioonileppes kokku leppinud, et töötate välja õigusliku raamistiku Vene ja Valgevene kodanike hääleõiguse peatamiseks kohalikel valimistel põhiseadust muutmata. Tänaseks on valmis ekspertiis, mis ütleb, et see ei ole võimalik, ja ma ei tea ühtegi eksperti, kes oleks öelnud, et seda oleks mõistlik või isegi võimalik teostada ilma põhiseadust muutmata. Nüüd, lahendused on ometigi olemas, kui on poliitilist tahet: kas teha seda kõikide kolmandate riikide puhul ja mitte peatada, vaid lõpetada [hääleõigus], või ainult Vene ja Valgevene kodanikele või jätta sinna ka NATO liikmed ja laiem [ring] või teha kahepoolsed lepingud. Erinevad võimalused on tegelikult olemas, kui on poliitiline tahe. Aga kahetsusväärselt peab tõdema, et rohkem kui aasta jooksul ei ole mitte midagi juhtunud, mitte mingisugust algatust ei ole valitsuselt tulnud. Ma olen võtnud kokku kõikide erakondade esindajate nõupidamised Riigikogu tasemel, ja koalitsioonierakonnad vaikivad saladuslikult. Mu küsimus on – te olete siin tagasi lükanud ka Isamaa erinevad algatused, need ei ole leidnud toetust –, miks ei ole valitsus rohkem kui aasta jooksul midagi ette võtnud. Milline võiks siis olla teie lahendus ja millal võiks oodata valitsuselt mingisugust algatust? Või on see koalitsiooni kokkulepitu lihtsalt paljasõnaline, tühi kokkulepe, mis ei kuulugi täitmisele?

Aitäh! Nii nagu te väga õigesti osundasite, koalitsioonilepingus on meil kokku lepitud, et me läheme agressorriikide kodanike valimisõigust peatama ilma põhiseadust muutmata, [täpsemalt,] et me teeme analüüsid ja juhul, kui see on ilma põhiseadust muutmata võimalik, siis me seda teeme. Need analüüsid said Justiitsministeeriumis ka tehtud, aga on tõsi, et kui on kaks juristi, siis on kolm arvamust. On erinevaid arvamusi. Õiguskantsler ja vabariigi president ütlevad, et sellisel kujul seda teha ei saa. Seega, koalitsioonilepingus on kokkulepe just sellisel kujul, et kui see on võimalik põhiseadust muutmata, siis me seda teeme, ja koalitsioonilepingut me ei riku. See on see kokkulepe, mis oli selles koalitsioonis võimalik. Nüüd, loomulikult, kui Riigikogu enamuse tahe on muuta Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõigust, siis saab seda teha, muutes põhiseadust vastavalt põhiseadusele Riigikogu poolt kiireloomulisena. Kas selline üldine tahe Riigikogus on, seda teavad Riigikogu liikmed – ehk teie – kõige paremini, aga nii palju kui ma saan aru nende kohtumiste refereeringutest, mis teil on olnud, on kõigil tegelikult väga erinevad vaated. Vaatame seda, mida Isamaa pakub: hääleõigus on ainult Eesti Vabariigi kodanikel või nendel, kelle riikidega on Eestil sõlmitud selleks hetkeks kahepoolne leping, mille Riigikogu on ratifitseerinud. See on hoopis teistsugune kokkulepe kui ainult Vene ja Valgevene kodanike valimisõiguse kallale minek. See tegelikult tähendab hääleõiguse äravõtmist ka meie liitlaste esindajatelt, Euroopa Liidu kodanikelt, kes siin on ja kes kohalikel valimistel hääletada saavad. See on kindlasti jällegi küsitav põhiseaduse vaates. Aga loomulikult te saate seda siin arutada ja konsensusele jõuda. Tõesti on nii, et põhiseaduse kiireloomuliseks muutmiseks on [vajalik] kõrgendatud häälteenamus ehk põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitlemiseks kiireloomulisena peab selle poolt hääletama neli korda enam Riigikogu liikmeid kui selle vastu. Tegelikult – see on [põhiseaduse] kommentaarides esile toodud – oleks selle jaoks vaja neljaviiendikulist häälteenamust. Nüüd teine … Vabandust, aeg.

Teie aeg!

Jah, just, ma vastan kohe edasi.

Me saamegi kohe jätkata, sellepärast et Helir-Valdor Seederil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Auväärt peaminister! Seda ma kartsingi, et te püüate vastutust abstraktselt kuhugi mujale veeretada. Kõigepealt täpsustused. Ei ole nii, et on kaks juristi ja kolm arvamust. Seni on jõudnud olukord nii kaugele, et kõik juristid on seda meelt, et teie koalitsioonileppes kokkulepitu ei ole võimalik lahendus. Mina ei ole kuulnud ekspertidest, kes arvavad, et see on mõistlik lahendus, seda ei arva ei president, õiguskantsler ega keegi kolmas-neljas. Siin ei ole mingeid eriarvamusi. Nüüd, te olete täiesti valesti aru saanud. Euroopa Liidu kodanikelt ei kavatse kohalikel valimistel keegi hääleõigust ära võtta. Seda ei ole ka Isamaa eelnõus. See tuleneb meil Euroopa õigusest, see on meie algatuses ja eelnõu seletuskirjas ilusti kirjas – kui te oleksite vähegi süvenenud, [siis teaksite seda]. Ja kolmandaks ütlen kohe, et Isamaa – ja ma olen siin aru saanud, et ka teised erakonnad – on valmis kompromissideks. Ei ole nii, et kõik on ennast erinevate seisukohtadega oma nurka kinni kirjutanud. Aga vaikib eelkõige Reformierakond. Vaikib saladuslikult. Ja täna on olukord selline, et põhiseaduse muutmist saab alustada Riigikogus, kui selleks on vähemalt 21 Riigikogu liikme allkiri. Riigikogus on ainult üks fraktsioon – see on Reformierakonna fraktsioon –, kellel on rohkem kui 21 liiget. Nii et teie olete see kandev jõud, aga teil puudub tegelikult tahe. Ma veel kord küsin üle – ise te ei tee, ära te ei lähe, teistel ka ei lase teha –, milline on lahendus. Ma võin öelda: Isamaa on valmis kompromissideks. Me ei pea tingimata saavutama seda, et meie ettepanek leiab heakskiidu, me oleme valmis kompromissideks. Aga kusagilt peab alustama ja vaat seda algatust koalitsiooni poolelt ei tule, eelkõige vaikib Reformierakond. Te olete Reformierakonna esimees, palun vastake.

Aitäh! Ei, Reformierakond absoluutselt ei vaiki. Meil on kõikide asjade kohta arvamus. Ma ei ole teiega nõus. Te ütlesite, et ei olnud eriarvamusi selles, kas seda peatamist saab või ei saa teha [põhiseadust muutmata]. Juristid on siiski selle arvamuse kirjutanud, ka Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste on seda lahendust toetanud ja öelnud, et seda saab teha. Nii et see ei vasta tõele, et eriarvamusi ei ole. Aga muidugi on selge see, et ei ole mõtet minna presidendi või õiguskantsleri arvamuse vastu, kui on teada, et seda [seadust] välja ei kuulutataks ja seetõttu jääks see asi niikuinii seisma. Nüüd, te teate väga hästi, et koalitsioonil on kokkulepped ja üldiselt koalitsioonist väljapoole asju ikkagi tegema ei minda, vaid kõigepealt püütakse leida kokkulepped koalitsiooni sees. See puudutab siis valimisõigust. Fakt on see, et kui meil olid koalitsioonikõnelused, siis meil oli väga tuline debatt selle üle, ja kokkulepe on see, et kui on võimalik põhiseadust muutmata seda teha, siis on meie koalitsioonipartnerid sellega nõus. Kui president ja õiguskantsler on öelnud, et selliselt seda teha ei saa, siis peaks olema uus kokkulepe, et hakata põhiseadust muutma. Ma ei jõudnud eelmisele küsimusele vastates seda [öelda], sest aeg sai otsa, aga ka Veneetsia Komisjoni soovitus, mis puudutab valimisi, on see, et selline otsus peaks olema vastu võetud vähemalt aasta aega enne valimiste toimumist. Kui vaadata Riigikogu poolt põhiseaduse muutmist ja need tähtajad kokku lüüa, siis on väga kaheldav, et seda saab tegelikult järgmisteks kohalikeks valimisteks teha. Nüüd teine asi. Te ütlesite, et te olete väga valmis erinevateks kompromissideks, aga siiski, ma loen teie eelnõust, et kõikide kolmandate riikide kodanike, ka kodakondsust mitteomavate isikute hääleõigus tuleks ära võtta. Kodakondsust mitteomavad [isikud] on siis halli passiga inimesed. See läheb palju kaugemale kui ainult Venemaa ja Valgevene kodanike hääleõiguse [äravõtmine]. Ja minu teada ei ole siin saalis üksmeelt ka selle suhtes, kuidas seda teha. Nii et meie soov on teha asju kindlasti põhiseaduspäraselt, teha asju neid tähtaegu järgides, mis on põhiseaduses ja ka teistes regulatsioonides ette nähtud.

Aitäh! Järgnevalt lisaküsimus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes, kuulates seda juttu, lihtsalt vangutan pead. No millal on siin saalis olnud asjades üksmeel? Ei pea üksmeel olema. Piisab sellest, kui enamuse kokku saab. Kogu see jutuvadin ju varjab lihtsalt või püütakse sellega varjata asjaolu, et te olete venestajast peaminister. Te ei taha peamiselt slaavlastelt Eestis valimistel hääletusõigust ära võtta. Te ei taha piirata mitte mingil moel Eestisse sisserännet slaavi riikidest. SITKE – teie enda Riigikantselei [keskus] – saatis meile aruande, mis ütleb, et 90 000 inimest on viimase paari aastaga sisse tulnud pagulase staatuse all, lisaks sellele kümned tuhanded töörändega. Ja te ei taha mitte midagi teha, et nad siin kuidagi ka eesti keelt õpiksid. See kõik on ju venestamine, mis te teete. Aga kui rääkida valimislubadustest ja valimislubaduste täitmisest, siis üks kindel lubadus oli, et maksud ei tõuse ja te teete riigi rahanduse korda. Nüüd te olete neli aastat olnud peaminister ja iga aasta on nii majandus kui ka riigi rahandus hullemaks läinud. Mina ei tea, statistikaga võib ju hämada, aga ma soovitan teil siis küsida oma Nõukogude nomenklatuuri kuulunud isalt, kuidas protsentidega propagandat teha, sest saab veel paremini: saab ka võrrelda aastaga 1913 ehk tsaariajaga, siis on kasv olnud veel kõvem. Kuulates teie juttu IMF‑i hinnangust majanduskasvu kohta, jääb selline mulje, et teised riigid on meie majandusele nagu ankrud, mis meid põhja veavad, aga kaardile vaadates [näeb, et] tegelikult on vastupidi: nad on poid. Need "ankrud" on meist palju suurema kasvuga või majanduseduga ega vea meid põhja. Meie oleme need, kes on allpool. Te rääkisite, et riik ei tegele majandusega, vaid ettevõtted tegelevad majandusega. Aga vaatad Lätti, vaatad Soome, vaatad Rootsi, vaatad Saksamaale – seal on teie jutu järgi ikka palju edukamad ettevõtted, meie omad ei saa kuidagi hakkama. Või on probleem ikkagi selles, et mitte ettevõtted ei ole need, kes on käpardid ja asja tuksi keeranud, vaid valitsus on see, kes on asja tuksi keeranud? Kui te ei saa sellest aru, siis te ei saa oma rollist aru. Ma lihtsalt küsin: millal te ära lähete sellest ametist, et tuleks keegi, kes saab aru?

Oh jeerum! Teie jutuvada on küll nii sorav, et seal ei ole vahepeal ühtegi [kirjavahe]märki. No nii palju putru oli ühte lausesse kokku pandud. Kindlasti, kui oleksid mingid kiirlugemise võistlused, ma kujutan ette, et te oleksite päris-päris edukas seal. Võib-olla ainult Moonika Helmega oleks võistlus. Nüüd, te ründasite minu isa, aga ausalt öeldes teie isa on olnud "Kommunistliku partei manifesti" toimetaja, [nii et] ma oleksin [teie asemel] selle koha pealt muidugi hästi kuss. Aga nüüd … (Saalis räägitakse.) Proua Helme ka võib-olla rahuneb.

Räägime nüüd asjast. Palun!

Jaa, kui lastakse.

Jaa, palun!

Aga no lihtsalt, kui minu isa võib rünnata, siis ma võin ka teise isa kohta midagi vastu öelda.

Just, aga räägime nüüd asjast.

Kõigepealt, palju valeväiteid oli teie [küsimuses]. Esiteks, Eestisse ei ole tulnud 90 000 sõjapõgenikku. Te ajate [sõjapõgenike arvu] väga ilusti sassi nende Politsei- ja Piirivalveameti andmetega, mis puudutavad piiriületusi. Need on piiriületused, mitte siia jäänud sõjapõgenikud. See arv sisaldab isikute korduvaid piiriületusi, edasi-tagasi liikumist, bussijuhtide [liikumist] – tegu ei ole sõjapõgenike arvuga. Lisaks, ka piiriületuste arv on ajas vähenenud. Suurem osa nendest piiriületustest ehk 64 400 registreeriti täiemahulise sõja esimesel aastal. Nüüd vaatame, kes on nendest siia jäänud. Ajutise kaitse taotlusi on Eestis alates täiemahulise sõja algusest 5. mai seisuga kokku registreeritud 52 547. Neist kõigist omakorda 30 868 isikut omab praegu kehtivat tähtajalist elamisluba ajutise kaitse alusel. 5. mai seisuga tulevad siia lisaks 6911 Ukraina kodanikku, kes on taotlenud rahvusvahelist kaitset. Need on need inimesed, kes on Eestisse jäänud. Muideks, eesti keele kohta veel, kuna olid väited [sel teemal]. Eesti keelt mitteoskavate inimeste arv Eestis on langenud 20%‑lt 4%‑le. See oli tunduvalt kõrgem. Me oleme suurendanud eesti keele kursuste arvu. Ka eestikeelsele haridusele üleminek, mille kohta me oleme otsuse vastu võtnud, on toonud kaasa selle, et eesti keelt õpitakse rohkem, on rohkem soovi seda kasutada ja järjest rohkem inimesi Eestis tegelikult mõistab, et ilma eesti keeleta Eestis hakkama ei saa. Mis puudutab majandust, siis midagi ei ole teha. Tähendab, loomulikult ma võiksin enda arvele kirjutada selle suure majanduskasvu, mis oli siis …

Teie aeg!

… kui minu valitsus [tööd] alustas, aga ma saan aru, et see ei ole ainult valitsuse teha, vaid see on ettevõtjate … Aa, see oli teie, oi, see oli teie tehtud? Te olete selline kuningas – selge!

Lugupeetud peaminister, teie aeg on läbi. Ma lõpetan meie tänase teise küsimuse käsitlemise.