Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (416 SE) esimene lugemine

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees eelnõuga, mis on tulumaksuseaduse muutmise seadus ja puudutab vanaduspensioniealiste tulumaksu temaatikat. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeerium ja eelnõu seletuskirja on täiendanud Sotsiaalministeeriumi hüvitiste ja pensionipoliitika osakond. Eelnõu iseenesest on lühike, selle kohaselt fikseeritakse alates 2025. aastast vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu, mis saab olema aastas eelnõu vastuvõtmise korral 9312 eurot. See omakorda tähendab, et igal kuul on tulumaksuvaba vanaduspensioniealistel 776 eurot. Kuigi vanaduspensioniikka jõudnud füüsilise isiku maksuvaba tulu ei tõuse eelnõu kohaselt enam koos keskmise vanaduspensioniga, tuleb siiski ära märkida, et vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu jääb kõrgemaks tööealiste maksuvaba tulu määrast, mis on järgmise aasta algusest fikseeritud 700 eurole kuus. Ja selline muudatus on Riigikogu poolt juba vastu võetud. Ühtlasi ma tahan veel kord üle kinnitada, et pensionide suurust ei kavandata vähendada, mis [puudutab] iga-aastast indekseerimist. Indekseerimine jääb selliseks, nagu ta on seni olnud. Lihtsalt meenutuseks, et käesoleval aastal keskmine vanaduspension tõusis 10,6%, 700 eurolt 774 eurole. Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi kasvab keskmine vanaduspension 2025. aastal 819 euroni ja [kui arvestada] tulumaksuvaba määra, peaks 2025. aastal prognoositavalt pensionilt tasuma tulumaksu 9,5 eurot kuus. Nüüd, vaadates tööealiste inimeste tulumaksu, me saame öelda, et vanaduspensioniealiste tulumaks jääb sellest madalamaks. Et aru saada, kui suurt hulka inimesi see muudatus puudutab, [tuleb märkida, et] selle mõju ulatus on kahtlemata lai, sest circa pooled, 52% vanaduspensioniealistest inimestest saavad suuremat kui keskmist pensioni. Ja vastavalt 48% ehk 149 432 inimest saab väiksemat kui keskmist pensioni. Nende puhul siis tekib ka tulumaksuvaba määra ülejääk. Ja juhul, kui nad täiendavalt töötavad, siis saavad nad kasutada seda oma töise tulu maksuvabastusena. Võib-olla on oluline veel ära markeerida, et Eesti pensionärid on väga töökad. 2023. aasta andmete kohaselt töötab meie pensionäridest vanuses 65–74 aastat 28%, mis tähendab seda, et potentsiaalselt saavad nemad ka kasutada tulumaksuvabastust täiendavalt oma töise sissetuleku pealt. Oluline on ära markeerida ka selle eelnõu loogiline põhjendus, sest kui 2018 tehti tulumaksumuudatusi, siis tekitas see olukorra, kus tööl käivad pensionärid pidid maksma rohkem tulumaksu. Ja tööl käimine, mida tehakse sagedasti vanaduspensionieas osalise tööajaga, ei olnud enam inimestele nii kasulik. Siis, kui 2021. aastal võeti vastu seadus, millega keskmine vanaduspension vabastati tulumaksust, aitas see eeskätt just seda sihtgruppi. Eelmise aasta kevadel või suve hakul vastu võetud niinimetatud maksuküüru eelnõu ühtlustab taas tulumaksumäärad ja seetõttu ei ole enam põhjendatud nende vanaduspensioniealiste inimeste täiendav kaitse, kes tööl käisid ja seetõttu ka rohkem maksu pidid riigile maksma. Nii et rõhutan üle: 2025. aasta algusest ja sealt edasi järgnevatel aastatel on tulumaksuvaba määr vanaduspensioniealistele 776 eurot kuus ning ülejäänud elanikkonnale, tööealistele 700 eurot kuus. Olen valmis vastama küsimustele.

Aitäh, austatud minister! Teile on tõesti küsimusi. Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te keeldute pankade kasumi erimaksu kehtestamisest, kuid samal ajal soovite maksustada pensioni. Kas teil häbi ei ole?

Aitäh! Ei, mul ei ole piinlik.

Martin Helme, palun!

Tegelikult muidugi ei ole, sest millal liberaal või sotsialist üldse on häbi tundnud? Ma lihtsalt lasen ühe väikese klipi teile ja siis küsin sellele kommentaari. (Lõik Reformierakonna valimisreklaamist: "Aga mida see meile, pensionäridele, tähendab? Teie, pensionäride jaoks tähendab see … Oot, ma tulen selgitan ise. Nelja aastaga 400 eurot pensionitõusu ...")

Hea Riigikogu liige Martin Helme! Niisugused helitehnilised lahendused ei ole meie Riigikogu töö juures kombeks. Aga palun, teil on aega küsimus esitada järgmise 27 sekundi jooksul. Palun!

Meil on siin kombeid nii palju muudetud viimase aasta jooksul, uusi kombeid tehtud nii palju, et laske mul ka mõni teha. Nüüd, te valetasite valimiste eel, et keskmine pension on tulumaksuvaba, kirjutasite selle rõõmsalt sisse ka koalitsioonilepingusse, nüüd tulete meie ette siin ja ütlete, et teil ei ole häbi. Aga ma küsin, et mis see teie järgmine lubadus on, mida te murda kavatsete.

Viimase nelja aastaga on keskmine vanaduspension tõusnud 552 eurolt 774 eurole. Nagu öeldud, üle 10%, [täpsemalt] 10,6% oli pensionitõus käesoleval aastal, koos erakorralise pensionitõusuga eelmisel aastal enam kui 17%. Järgmisel aastal on keskmine vanaduspension prognoositud Rahandusministeeriumi kevadprognoosi kohaselt 819 eurole ja 2028. aastaks 933 eurole. Ehk pensionid tõusevad, ja tõusevad kiiremini, kui on inflatsioon. Nii et vanaduspensioniealiste suhteline vaesus näitab meil statistiliselt [vähenemise] märke. See ei tähenda absoluutselt seda, et meil ei oleks probleeme pensionide suurustega, aga eeskätt on meil murekohaks rahvapensioni saajad, sest rahvapension tõepoolest on liiga madal. Ülejäänud pensionäride kohta rõhutan ma, et kõikidel tööealistel inimestel ja noortel alates oma tööelu esimestest sammudest on tark ja mõistlik tegeleda pensioni kogumisega lisaks esimesele sambale kas teises või kolmandas sambas, ja sellega, et inimesed oleksid teadlikud juba tööelu alguses, tegeleme me koos Rahandusministeeriumiga aktiivselt.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Proua minister! Tegemist on jälle eelnõuga – nagu siin ka eelnev küsija viitas –, kus väga selgelt murtakse lubadusi, mis anti valimiste eel, ja veel enam, ka seda lubadust, mis koalitsioonilepingusse kirja sai. Mul on kolm last, kolm poega. Ma nendele kogu aeg räägin, et mõtle, mida sa lubad, aga kui lubad, siis täida seda lubadust. Ja nad isegi panevad tähele, mis toimub siin praeguse valitsusega. Kui see õpetajate streik oli, siis vanem poeg küsiski, et koolis õpetajad arutasid, et enne valimisi lubati ühte ja nüüd seda lubadust on murtud, ja see oli põhiline vastumeelsuse põhjus. Aga mu küsimus on nüüd – ja palun ärge rääkige sellest pensionitõusust, seda te olete mitu korda rääkinud, proovige küsimusele vastata –, et mis ma lastele ütlema peaks. Kuidas siis elus õige on, kas peaks lubadusi pidama või need ongi rohkem selleks, et inimesi eksitada?

Suur aitäh! See on selline laste kasvatamise küsimus, aga seda võib vaadata ka filosoofilise küsimusena. Minu seisukoht on, et lubadusi tuleb pidada, aga tuleb ka silmas pidada keskkonna muutust meie ümber, olla paindlik, säilenõtke, selleks et vajalikke muudatusi õigel ajal teha. Vastasel juhul võib tulevik veel tumedam olla.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Noh, eelmisel kevadel käima tõmmatud teerull [liigub] samamoodi edasi. Järjekordselt ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust, ehkki siin on öeldud, et [muudatus] tuleneb riigi eelarvestrateegiast, mis tähendab, et oleks olnud võimalik aasta jooksul teha väljatöötamiskavatsus ja teha ka mõjuanalüüs. Ja nüüd siis tullakse meie juurde [ja öeldakse], et see on kiireloomuline ja sellest lähtuvalt me ei saagi seda teha. Aga ma küsin selliselt, et pensionäridel on [maksuvaba tulu] 776 eurot ja töötaval inimesel on 700. Kui pensionär töötab, siis millise maksuvaba summaga ta peab arvestama? Kas nagu töötajal, kellel on 700 eurot, või temale hakkab kehtima see 776 eurot?

Suur aitäh! Vanaduspensioniikka jõudnud inimeste puhul on maksuvaba tulu 776 eurot, sõltumata sellest, kas ta töötab või mitte.

Martin Helme, teie küsimus mikrofoni, palun!

Aitäh! Tegelikult võiks proovida veel siin mõnda heli lasta, sest see ei ole kuidagi keelatud, aga ma tahaks ikka … Ma saan aru, proua minister, et te vastate meile siin napisõnaliselt, sest no kellele siis ikka meeldib olla see tankist, kes peab tulema, vaatama silma valijatele ja Riigikogu saadikutele ja ütlema, et jälle oleme teid petnud, jälle oleme valetanud, jälle rikume lubadusi, ja seda kõike ärge pange tähele, sest nüüd ma loen ette teile statistikat, mis on kõik manipulatsioon. Ei ole pensionid tõusnud kiiremini kui inflatsioon – see on vale, see on meile näkku valetamine! Seda on võimalik väita ainult juhul, kui te valite väga spetsiifilise ajaperioodi, kus nii-öelda eelnev inflatsioon on ilusti välja faasitud ja praegune inflatsioon on pandud eelneva inflatsiooni tõttu [toimunud] pensionitõusuga kõrvuti. Aga ma ikkagi ei saanud vastust küsimusele, mille kohta antud lubadusi te järgmisena hakkate murdma.

Aitäh küsimuse eest! 30 iseseisvusaastaga on pension kasvanud umbes 26 korda: 30 eurolt 10 sendilt 1994. aastal 776 eurole tänavu. Samal ajal on tarbijahinnaindeks kasvanud 5,42 korda. Seega keskmise pensioni ostujõudu on kasvatanud see aeg 4,73 korda. Keskmine pension tõuseb sellel aastal või tõusis sel aastal 10,6%, hinnatase 2024. aastal on prognoositud tõusma 4%. Nii et ka siin on vahe. Teie teisele küsimusele mul vastus puudub hetkel.

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu selle võimaluse eest! Üks probleem on jah see, et lubadusi on murtud, aga teine küsimus on ju selles, kuhu see raha läheb täpsemalt. Põhimõtteliselt 1. jaanuarist on plaanis tekitada maksusoodustus rikkamatele inimestele. Ja lühidalt öeldes kolme pensionäri tulumaks läheb ühe Riigikogu liikme palga tõusuks. Kas peate sellist lähenemist kriisi ajal õigeks, et kolm pensionäri kusagilt Eestimaa avarustest maksavad ka teie kui ministri palga tõusu kinni? Me räägime summadest umbes 400 eurot aastas ja umbes 150 eurot aastas, mida need kolm pensionäri panustavad teie palga tõusuks.

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, pensionid makstakse välja sotsiaalmaksust laekunud rahaga ja seda ressurssi ei ole võimalik kasutada mujal kui ikkagi pensionide väljamaksmisel. Me teame, et meie ühiskond vananeb ja et meil on tegelikult mure, kuidas tulla toime järjest kasvava vanaduspensioniealiste inimeste [arvuga]. Sotsiaalkindlustusameti prognooside kohaselt kasvab vanaduspensioniikka jõudnud inimeste arv 2026. aastal 317 326 inimeseni ja 2027. aastal juba ligi 323 000 inimeseni, mis tähendab seda, et tegelikult paari aastaga 20 000 inimese võrra. Ja see kõik nõuab ressurssi ehk pensionifondi raha, mida siis ka välja maksta.

Andrei Korobeinik, teil on istungi läbiviimise kohta protseduuriline küsimus. Palun!

Just! Hea istungi juhataja, teil on hästi palju kogemusi. Kas te võite mulle nõu anda, et kui minister ei vasta minu küsimusele, siis mis minu kui Riigikogu liikme võimalused on see vastus ikkagi kätte saada? Ma küsisin ühte, aga vastus tuli hoopis mingisuguse teise asja kohta.

Aitäh! Loomulikult teie kogemustega ma ennast ei võrdle. Aga tagasihoidlikult siis, teie võimalused on järgnevad: küsida seda ministrilt väljaspool Riigikogu saali, küsida uuesti – kuna tegemist on esimese lugemisega, saab teise küsimuse küsida –, te võite teha kirjaliku küsimuse, arupärimise. Need on need tööriistad, mis on meile kodu‑ ja töökorra seadusega antud. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuskil aasta tagasi moodustati uus valitsus – Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraatlik Erakond –, mis alustas põhimõtteliselt sellest, et läks paljulapseliste perede toetuse kallale. Paljulapselised pered kaotasid selle tõttu 200 eurot kuus ja kahjuks paljuski kaotasid ka usalduse Eesti riigi vastu, nad on sellest päris palju rääkinud. Enne valimisi loomulikult ei [räägitud] sellest sõnagi, et niimoodi läheb. Enne valimisi ja ka pärast valimisi oli juttu sellest, et keskmine pension jääb tulumaksuvabaks. Nüüd lähete ka selle kallale. Kuidas teie arvates peavad pensionärid sellesse suhtuma, kui te lubasite, et seda ei tule, aga nüüd teete seda?

Aitäh küsimuse eest! Ma olen päris palju kohtunud erinevate pensionäride ühenduste ja klubidega Eesti eri piirkondades ja olen kirjeldanud neile neid väljakutseid, mis on meie riigi ees. Ma ei hakka neid siin kordama, sest seda te kuulete tõenäoliselt iga eelnõu ja ka infotunni küsimuste juures. Nad on olnud väga mõistvad ja arusaavad, kuni sinnamaani välja, et on tehtud ka ettepanek ajutiselt indekseerimine peatada. Seda ma tõepoolest mõistlikuks ei pea. Aga loomulikult, laiemalt vaadates ei ole see mugav positsioon siin teie ja [teiste] Eesti inimeste, [sealhulgas] pensionäride ees olla. Küll aga on mul hea meel selle üle, et me suudame säilitada, vaatamata keerulisele olukorrale, vanaduspensioniealistele kõrgema maksuvaba tulu määra, kui see on tööealistel.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Vaadake, selle riigi rikkuse – niivõrd, kuivõrd seda rikkust meil siin on – on loonud minuealiste põlvkond. Mina alustasin töömeheteed juba 14‑aastaselt ja võin öelda, et olen üles kasvatanud kuus last ja olen loonud selle riigi rikkust ja välja teeninud endale ka vanaduspensioni. Ja see on kogu minuealiste põlvkonna privileeg. Aga teie võtate praegu ilma igasuguse moraalse õigustuseta meilt selle privileegi ära. Te sisuliselt nullite ära selle, et te elate selle põlvkonna loodud rikkuse peal. Kas te ei arva, et see on absoluutselt moraalitu ja ealiselt diskrimineeriv ja lihtsalt julm ning kohatu?

Ma tänan küsimuse eest, aga see väide ju ei pea paika, sest pensioni ega ka pensionide indekseerimist keegi ära ei võta. Õigustatud ootus on seeläbi täidetud. Ainukene muudatus, mis tehakse, on tõepoolest see, et senisest kõrgem, mis enne 2021. aasta seadusemuudatust oli, senisest kõrgem tulumaksuvabastuse määr vanaduspensioniealistele jääb ja ta jääb ka kõrgemaks kui tööealistel.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mind ajendas küsima üks osa teie vastusest. Te vastasite, et lubadusi tuleb täita, aga kui tingimused muutuvad … Ma ei ole sellega nõus, sest lubadus tuleb täita alati, on ainult kaks teed: kas sa saad vabaks sellest lubadusest või nutad ja täidad. Sest vaadake, lubaduse tähtsus on kaheplaaniline: esiteks sisuline, mis on alus mingiteks otsusteks, ja teiseks, lubadus kui instrument, mis liidab inimesi ja ühiskonda – abielu, kõik muu, äritehingud. Kas teile ei tundu, et see on suur risk, kui me hakkame kultiveerima sellist suhtumist ja lõpuks elame ühiskonnas, kus lubadus ei kehti, lubadust ei olegi olemas?

Nii nagu ma ütlesin, ma päris siiralt arvan, et lubadustest kinnipidamine on oluline. Enda lastele olen ma seda täpselt samamoodi õpetanud. Aga selle medali teine külg on see, et elu meie ümber muutub ja muutub sagedasti viisil, mida me ei oska prognoosida. Ja tõepoolest, viimaste aastate sündmustel, mis algasid COVID‑iga ja lõppesid – kahjuks ei ole veel lõppenud – Ukraina sõjaga, on oma mõjud. Need mõjud on olnud nii energiahindadele kui ka majandusele tervikuna, ja mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja ka laiemalt. Mistõttu ma arvan, et on teistpidi vastutustundetu ... Kaalul on kaks asja: kas pidada oma sõna või tegelikult – see jutt, mida teile ei meeldi kuulda – jätta võlad laste kanda. Ja siin ma arvan, et ma pigem tahaksin käituda viisil, mis säästab tulevasi põlvesid, ja olla kokkuhoidlikum täna, selleks et meie lastel oleks homme parem.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete mitmel korral rääkinud sellest, kuidas see pension ikka tõusnud on. Selle vastu ongi raske vaielda. Märkisite ka seda, kui palju on keskmine pension tõusnud viimase viie aasta jooksul. Kahjuks mulle need arvud päris täpselt meelde ei jäänud ja praegu stenogramm veel valmis pole. Aga igatahes vaatasin tarbijahinnaindeksi kalkulaatorist järgi. Selgub, et viie aasta jooksul on tarbijahinnaindeks tõusnud 44%, seega nendes absoluutarvudes võib see tõus näida kõrge, aga inflatsiooni arvestades pole see kaugeltki niimoodi, võib-olla on isegi miinusega. Nii et mul on teile ettepanek, et kui te sellest pensionitõusust räägite, siis arvestage ikka reaalhindades, võtke see tarbijahinnaindeksi kalkulaator juurde.

Jaak Valge, palun!

Aitäh! Ma kordan üle, kuna stenogramm pole veel valmis, et viimase nelja aastaga on keskmine vanaduspension tõusnud 552 eurolt 774 eurole. Ehk [tõus] on olnud märkimisväärne. Ja käesoleval aastal, kui pension tõusis 10,6%, on hinnatase prognoositud tõusma 4%.

Andrei Korobeinik, palun!

Hea istungi juhataja! Ma kasutan teie soovitust. Ma lugesin eile Andrus Ansipi intervjuud. Hästi huvitav lugemine oli. Ta ütles, et praegune valitsus võiks vastutuse võtta ja tagasi astuda. Kuna teie olete siin, hea minister, siis ilmselt teie olete teisel arvamusel. Aga ma tsiteerin teist reformierakondlast, Maris Laurit nimelt, kes kirjutab, et praeguste pensionäride riiklike pensionide maksmiseks ei piisa praegugi kogutavast sotsiaalmaksust ja seetõttu kaasatakse teisi maksutuluallikaid. Teie väitsite, et pensione saab maksta ainult sotsiaalmaksust. See väide on vale. Tegelikult see on päris ammu juba teistmoodi, raha võetakse mujalt. Ma küsin uuesti. Kas te peate õigeks, et kriisi ajal võetakse raha pensionäridelt ja jagatakse ministritele ja Riigikogu liikmetele? Kolm pensionäri, üks Riigikogu liige. Mis on teie isiklik arvamus?

Aitäh küsimuse eest! Ma vastasin küll vastupidi, et sotsiaalmaksuga kogutud raha on võimalik maksta välja vaid pensionideks ehk pensionifondis oleva raha kallale ei minda, et teha muid kulutusi. Sotsiaalmaksuga kogutud raha saab lisaks tervisele ka 13% ulatuses maksta välja ainult pensionideks. Nüüd, lisaraha kohta, mida sinna pannakse ja on pikka aega pandud, saan ma vastata järgmiselt. Valitsus tegi selle aasta eelarvet koostades muudatuse ja valitsuse liikmete palgad ei tõuse sellises tempos nagu Riigikogu liikmete palgad. Riigikogu liikmetel oleks olnud võimalus ka see muudatus teha, aga seda muudatust ei tehtud. Kutsun üles seda tegema.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Täna … (Hääled saalis.) Vabandust! (Juhataja helistab kella.)

Mul on palve, et me austame küsijat, austame [vastajat] ja neid, kes soovivad kuulata. Saalis käib diskussioon, mis hetkel siia ei sobi kuidagi. Küsimuse esitamise õigus, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Proua minister! Täna jälle, nii nagu viimase aasta jooksul sageli on peaminister teinud ja teised ministrid, te kasutate täiesti suvalisi võrdlusbaase oma seisukohtade põhjendamiseks, räägite siin näiteks 30 aasta arengutest. Räägitakse Riigikogu liikmete palkadest, räägitakse, et lastetoetused tegelikult tõusevad, sest on valitud sobiv võrdlusaasta. Vaadakem veel fakte ajaloost. Näiteks suurema osa ajast inimkonna ajaloos surid pooled vastsündinud enne 15‑aastaseks saamist. 1950. aastaks oli see langenud veerandile ja 2020. aastaks 4%‑le. Või näiteks, et 1900. aastal sündinud inimese oodatav keskmine eluiga oli 32 aastat. 2021. aastaks oli see jõudnud 71‑le. Kui me vaatame ajajoont 1820 kuni 2017, siis teisendatuna 2011. aasta dollaritesse pidi 92,6% inimestest 1820. aastal saama hakkama alla viie dollariga päevas, aga 2017. aastal kõigest 2%. Mu küsimus on, et kuidas selline info asjasse puutub.

Teie esitatud info minu meelest ka pensionide süsteemi praegu siin Eestis väga ei puutu.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Ausalt öeldes on hea kuulata, et indekseerimine jääb alles, vähemalt nii palju, kui te seda lubasite. Aga minu küsimus on selline. Vaatamata sellele, et lubati, et keskmine pension jääbki tulumaksuvabaks, seda ikka tahetakse maksustada. Aga ma tuletan meelde, et enne valimisi oli Reformierakonna lubadus, et keskmine pension [tõuseb] nelja aastaga vähemalt 1000 euroni. Sotside lubadus oli vähemalt 1200 eurot. Minu küsimus on see, et kas te jätkuvalt lubate Reformierakonna ministrina, et aastaks 2027 on keskmine pension vähemalt 1000 eurot. Sotside eest ma ei palu teil vastutada.

Suur aitäh küsimuse eest! Praeguste kevadprognooside kohaselt tõuseb 2027. aastaks keskmine vanaduspension 896 eurole. Teadupärast kõige rohkem sõltub pensioni indekseerimine ehk seeläbi ka pensionitõus makstud sotsiaalmaksust. See omakorda sõltub sellest, kas inimestel on töökohti ja millised on inimeste sissetulekud. Ma ei ole majandusekspert ja ma ei saa praegu anda lubadusi, kas indekseerimisega majandusprognoosi paranemise ja töökohtade loomise korral – kusjuures töökohti on juurde tulnud oluliselt – see võimalikuks osutub. Küll aga on alati võimalik täiendavate muudatustega, mida varasemalt on tehtud ja mida tehti ka eelmise aasta alguses 20 euro võrra, teha täiendavaid muudatusi. Kas selliste otsuste juurde on võimalik tulla, on mul praegu raske öelda, teadmata tulevast majandusprognoosi.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te kahjuks, jah, tegutsete erakordselt jõhkralt. Teie eestvedamisel võeti suurperedelt ära toetusraha, nüüd lähete pensionäride kallale. Mida te nendele pensionäridele ütleksite? Ma tean, ajalehtedest on käinud läbi neid lugusid, kus inimesed ei tule enam oma kommunaalkuludega, elektriarvetega toime, möödunud talvel oli nii, pensionärid müüvad oma kortereid, maamaju. Mida te ütleksite neile? Kuidas te neile otsa vaatate? Mida te soovitate sellistele inimestele, kes juba praegu ei tule ots otsaga kokku? Mida te soovitate neile ministrina?

Suur aitäh! Sotsiaalkaitseministrina, kelle portfellis on peaasjalikult ka vaesusega seotud teemad, [ütlen, et] neil inimestel, kes ei tule oma pere eelarvega ots otsaga välja, soovitan ma taotleda toimetulekutoetust. See annab esimesele pereliikmele 200 eurot, igale lapsele – igale lapsele! – 240, teisele täiskasvanule ja igale järgmisele 160 eurot raha peale seda, kui eluasemega seotud kulud on makstud. On päris palju ka neid perekondi, kellel puuduvad oskused pere eelarvega toime tulla. Nende inimeste jaoks on igas omavalitsuses kättesaadav ka võlanõustamisteenus, et aidata neil suhelda muu hulgas võlanõudjate ja pankadega.

Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma tahan lihtsalt täpsustada, ma päriselt ühte asja ei kuulnud, kui te mainisite, et sellesse eelnõusse suhtuti mõistvalt ja isegi oldi valmis arutama indekseerimise peatamise üle. Kas te rääkisite pensionäride organisatsioonidest? Või kes siis olid sellise mõttega nõus ja toetust avaldasid?

Aitäh küsimuse eest! Tegemist oli grupi pensionäridega, kellega ma sellel teemal vestlesin, aga see ei olnud ainuke grupp. Selline ettepanek tekkis ühes grupis. Võib-olla ma ütlen üle ka selle, et kõnealuse eelnõu puhul on tõepoolest läbi käidud ka ettenähtud kooskõlastamise etapp ja selles kooskõlastamises on osalenud meil täna olemasolevad vanaduspensioniealiste ühendused.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tänan vastuse eest minu eelmisele küsimusele, aga ma ei ole päriselt nõus selle hoiakuga, see tundus natuke liiga muretu. See on õige, et me ei pea oma probleeme, mis meil hetkel siin majanduses ja üldiselt on, oma järeltulevatele põlvkondadele pärandama. Aga tegelikult seda me teeme, kui me pärandame neile sellise hoiaku valitsuse, riigi poolt antud lubaduste suhtes, et kui tingimused muutuvad, siis me võime neid [lubadusi] muuta. Ja me unustame ära, et esiteks see lubadus, nagu ma ütlesin, on liim, ja teiseks, neid tingimusi ju osaliselt disainite teie, näiteks majanduskeskkonna tingimusi maksude ja kõige muuga, nad ei muutu meist sõltumatult. Kas on õige see tunne, et te ei taju valitsusega nende murtud lubaduste tähtsust?

Ma tänan küsimuse eest. Ma ei ole üldse muretu, ma olen äärmiselt murelik selle olukorra pärast, mis meil tervikuna on. Ja tervikuna ma pean silmas julgeolekuolukorda, vajadust [kõigeks] valmistuda, tervikuna ma pean silmas majandusolukorda. See, mida mina saan sotsiaalkaitseministrina teha, on eeskätt püüda inimeste majanduslikku toimetulekut toetada ja ennetada vaesusesse langemist. Ja seda ma tõepoolest püüan teha nii hästi, kui ma suudan. Te võite ette heita valitsuse otsuseid, mis siin Riigikogus on juba koalitsiooni toel heaks kiidetud, puudutagu see lasterikaste perede temaatikat või ka tänast [teemat], tulumaksuvaba määra vanaduspensioniealistele. Uskuge, ühtegi sellist otsust või ettepanekut ei tooda sellesse saali kergekäeliselt ega kerge südamega. Aga need on valikud, mida meil on tulnud teha. Ja ma väga loodan, et kui mitte täna kogu Eesti elanikkond, siis tulevikus järgmised põlved saavad sellest aru.

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Te enne rääkisite siin, et on tehtud ettepanekuid ajutiselt kas või pensionide indekseerimine peatada, ja põhjendasite, miks te seda inimestele lubatud vanaduspensioni tulumaksuvabastust teha ei taha. Selles mõttes ei ole see päris adekvaatne põhjendus või seletus, et alati me leiame Eestis kindlasti ka pensionäre, kes saavad endaga väga hästi hakkama, ilmselt on miljonäre ja neid, kes üldse ei vaja pensioni. Selge on ju see, et selliste inimeste järgi meil ei ole võimalik sotsiaalpoliitikat kujundada. Küll aga ma küsin teie käest, kas te olete oma vastutusalas teinud ära auditi kõikvõimalike MTÜ‑de rahastamise kohta, mis otstarbel, kuhu, kellele ja milleks raha antakse, et vaadata üle, kas see on vajalik ja kas ei peaks äkki tõmbama kokku teatud kohtade pealt hoopis sealt.

Rene Kokk, palun!

Suur aitäh küsimuse eest! Jah, mul on tervikülevaade kõikidest minu valitsemisalas rahastatud mittetulundusühingutest ja nende tegevusest. Nende tegevuse ja raha kasutamise üle peetakse ka väga konkreetset järelevalvet. Ja ainukene viis, kuidas minu valitsemisalas on üldse võimalik mittetulundusühingutel riigieelarvelisi vahendeid saada, on endise loogikaga hasartmängumaksu nõukogu vahendid. Tänaseks on see ümber kujundatud strateegilise partnerluse raamistikuks ja selleks on ranged reeglid, kuidas neid ressursse taotleda, samamoodi ranged reeglid, kuidas anda aru ja mismoodi tehakse järelevalvet.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Eestis on üks selline riigi sihtasutus nagu ESTDEV, kes on jaotanud Eesti maksumaksja raha möödunud aastal laiali mööda maailma 101 miljonit. Sellel aastal on tegemisel ja võib-olla osa juba tehtud: Moldova hariduse digipöördeks 518 000, ajakirjandusstipendiumiks 106 403 eurot, Gruusiasse 400 000 maaelu arendamiseks, Ukrainasse Eesti perekodule 550 000, Olena Zelenska [Fondile] 376 000 perekodu ehitamiseks. Nimekiri on alles alguses. Kas teil natukene piinlik ka on, et te tulete järjekordse maksukirvega siia peale?

Aitäh küsimuse eest! See küsimus oleks rohkem välisministrile, kelle valitsemisalasse ESTDEV kuulub, aga see on ühe endast lugupidava riigi maine küsimus, kas ta aitab ja toetab neid riike, kus ollakse madalamal arengutasemel. Eesti on need valikud teinud ja Eesti on otsustanud Ukraina ülesehitamist toetada. Minu valitsemisala puudutab peremajade ehitamine, mis on alles planeerimisjärgus, ja ma usun, et need sõja tõttu Ukrainas vanemateta jäänud lapsed väärivad, et me kaks peremaja neile ehitaksime ja koos sellega annaksime teadmise, mismoodi lastesõbralikku keskkonda institutsioonis luua.

Mart Helme, palun!

Nojaa, selle vastuse peale võib muidugi öelda, et oma rahvas lõigaku nööriga leiba, peaasi et me jagame laiali ikkagi nendele, kes meie arvates on veel viletsamad. Nad ei ole viletsamad! Ja muidugi, tulles tagasi selle küsimuse juurde, mis Siim Pohlak esitas, oli teie vastuses puudu ainult üks repliik veel: ja kui üldse hakkama ei saa, mingu tänavale kerjama. Sest see on see poliitika, mida te ajate. Aga mul on teile ettepanek, selline mõttemäng. Kujutage ette, et te ei ole ühel päeval enam kõrgepalgaline, te ei ole enam privilegeeritud inimene, te olete vaene, haige, vana, teil ei ole lapsi ega lapselapsi, kes teie eest hoolt kannavad, aitavad teid, teil on raske haigus, mis nõuab väga kallite rohtude väljaostmist regulaarselt, ja siis on teil valitsus, kes viib ellu sellist poliitikat, nagu teie valitsus praegu viib. Missugune oleks teie suhtumine siis sellesse valitsusse?

Suur aitäh! Olles sotsiaaltööharidusega ja sotsiaaltööd teinud alates 1993. aastast, suudan ma olla empaatiline ja seda ette kujutada. Just sellepärast olen ma teinud jõupingutusi, et meil oleks hooldereform, et meil oleks kättesaadavad toetavad koduteenused, et inimesed saaksid vajalikku abi ja tuge. Ja just sellepärast oleme me teinud, küll eelmise valitsusega 20‑eurolise erakorralise pensionitõusu, mille tulemusena 17% juures eelmisel aastal ka pensionitõus oli.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Mul on üks selline konkreetne teema, mis tõukub siin nädala jooksul ka kohalikus meedias liikunud väikesest legendist. Tõenäoliselt vastab see tõele. Nimelt, Lõunaleht – see on Võrus ilmuv ajaleht – kirjutas, et peaminister on kinnitanud, et Võrus on kurjad inimesed. Piirkondlik ebavõrdsus ja ka selle konkreetse seaduseelnõu mõju saab olema just eriti Eesti äärealadel ja vaesemates piirkondades valusam. Minu küsimus on selline: kas hüpoteetiline olukord, kus te satute Võrru, võib päädida sellega, et te olete sunnitud tõdema, et Võrus on kurjad pensionärid?

Aitäh küsimuse eest! Võrus ma väga hiljuti ei ole käinud, Valgas käisin üsna hiljuti ja seal olid väga meeldivad inimesed. Kohtusin nii vanaduspensioniealistega kui ka kohaliku puuetega inimeste koja poolt kokku lepitud kohtumisel erivajadusega inimestega. Vestlus oli kahepoolne ja sümpaatne. Ja ma arvan, et kõik ministrid võivad julgesti ükskõik kus Eestimaal käia, inimestega suhelda, see annab kasulikku teavet selle kohta, kuidas inimesed erinevates Eestimaa piirkondades elavad. Aga rääkides Eesti erinevatest piirkondadest, siis selle ministri toolilt, kus ma täna olen, vaadatuna on täiesti selge, et meil on piirkondlikud erinevused. Need kajastuvad tööhõives, puuetega inimeste arvus, eriti vanaduspensioniealiste puuetega inimeste arvus, ja tegelikult ka vaesusnäitajates. Aga teisalt tuleb siia kõrvale tuua tõsiasi, et elu on hästi mitmetahuline ja kompleksne. Ainuüksi sotsiaaltoetuste ja teenuste abil elujärge üles viia ei ole võimalik. Teatud piirkondades, kus töötamise võimalused on vähesed ja palgad madalad, on juhtunud see, et meie toetused kogumis on nii palju heldeks muutunud, et inimesed teevad juba neid valikuid, et töötamise asemel võtta vastu erinevaid riigi ja kohaliku omavalitsuse toetusi. Ja see on muidugi hästi halb trend. Mis tahes toetusskeemid peavad olema töötamist motiveerivad.

Jaak Valge, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ärge palun mind nüüd kiuslikuks pidage. Ja suur tänu, et need numbrid üle kordasite! Neli aastat tagasi oli keskmine pension 552 ja nüüd on 774 eurot. Mina sain nüüd need arvutused ära teha ja selgub, et tarbijahinnaindeks on kasvanud nelja aasta jooksul 41%, pension minu arvutuste järgi 40%, seega, keskmine reaalpension on isegi pisut langenud. Ja seega on keskmise pensioni kasvust rääkimine ikkagi eksitav. Kordan üle oma soovituse, et kui te pensionide või ükspuha milliste toetuste ja palkade muutusest räägite ükspuha missuguses ajapiiris, siis laske ikka palun oma nõunikel inflatsioon ka arvesse võtta.

Aitäh soovituse eest!

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Meeldetuletuseks teile niipalju, et ma küsisin raha jaotamise kohta mööda maailma laiali ja siis te ütlesite, et tulebki aidata neid, kes on kehvas olukorras. Aga äkki oleks aeg ikkagi mõelda ka meie inimeste peale? Lugupeetud ettekandja! Miks on praegu oluline, et me anname pool miljonit, üle poole miljoni ära Moldova hariduse digipöördele? Kuidas see teeb meie elanike elu paremaks? Või siis, ütleme, Gruusia maaelu arenguks 400 000. Ma ei hakka seda pudi-padi siin ette lugema, sest enne läheb issanda päike looja, kui ma sellega lõpule jõuan, kuni see nimekiri läbi saab. Öelge, kas teil natukenegi on südametunnistust, et võiks midagi ka Eesti inimesele teha pärast seda, kui nad on kõiki teisi toetanud. Öelge! Olete sotsiaalinimene, vastake ausalt!

Aitäh! Võib-olla seda on raske märgata, sest negatiivset on õhus palju, aga me oleme Eesti inimeste jaoks teinud päris palju viimastel aastatel. Mina olen olnud sellel ministripositsioonil kolm aastat. Selle aja jooksul ma kõige suuremaks võiduks pean sedasama hooldereformi, mis 50%‑l hooldekodu elanikest võimaldab oma pensioni eest väärikalt vanaduspõlves teenust saada. Ülejäänud puhkudel on varasema ligi 1000-eurose arve asemel tarvis juurde maksta 20–100 eurot. Me oleme päris palju teenuseid arendanud lastega peredele. Mitte ainult toetuste numbrites ei ole vaja mõõta seda, mida me inimestele pakkuda suudame, vaid ka keskkonna kujundamises, olgu see siis perelepitus või olgu see puuetega laste teenuste ümberkorraldamine või kogunisti harvikhaigustega lastele 5 miljoni euro eraldamine, et nad saaksid ravi enne, kui puue välja kujuneb. Uskuge, neid asju on, mida on tehtud ja tehakse jätkuvalt. Aga mis puudutab ESTDEV‑i hallatavaid ressursse ja nende kasutust, siis minu soe soovitus on, et välisminister saab teile anda täpseid selgitusi.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister! Äkki räägiks nüüd ausalt ära, mis see järgmine asi on, mis te peredelt või pensionäridelt ära võtate. Minu arvates terve aasta te olete ainult sellega tegelenud. Minu arvates on teil väga raske amet, ma küll ei tahaks teie nahas olla. Kevadel alustasite sellest, et selgitasite, kui oluline on võtta suurperedelt toetus ära, nüüd te [seisate] siin ees, räägite, kui oluline on pensionäridelt järgmisel aastal 17 miljonit ära võtta ja 2028 juba üle 70 miljoni euro pensionäride taskust. Rääkimata sellest, et Statistikaameti [andmete] tulemusena te saate veel üksi elavate pensionäride hulka vähendada ja tänu sellele mõnda muud maksu teha. Kui kaugele võib see valitsus minna, et kõige nõrgemaid, peresid ja pensionäre veel lüpsta?

Suur aitäh! Sellega ma olen nõus, et vanaduspensioniealised, kellel ka tervislikel põhjustel ei ole enam võimalik töötada, on hästi nõrgas positsioonis ühiskonnas laiemalt. Samamoodi on lapsed nõrgas positsioonis. Ma küll ei tahaks uskuda ega mõelda viisil, et lastega pered on nõrgas positsioonis, sest tegemist on eeskätt noorte või keskealiste [inimestega], elujõulistega, kes kujundavad oma elu ise, otsustavad ise, kui palju lapsi nad saavad, ja püüavad neid lapsi vastavalt oma tõekspidamistele kasvatada. Ja jätkuvalt, Eestis on päris kõrged lasterikka pere toetused ja täiesti mõistlikus suuruses lastetoetused. Olen kogu aeg pidanud oluliseks seda, et meil oleks teenused ja keskkond, mis toetavad lapse kasvatamist, ja sellega me samm-sammult ka tegeleme. Nüüd, mis puudutab järgmisi samme, siis olen juba valitsuse kaudu Riigikogusse saatnud sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse, mis puudutab erihoolekandeteenuse korralduse parandamist ja teenuse kättesaadavuse suurendamist. Sellel on omakorda suur seos üldhooldusega, et võtta koormat vähemaks kohalikelt omavalitsustelt. Ja valitsuses ootab heakskiitu Riigikogu poole tulekuks veel lastekaitseseaduse [muutmise] eelnõu, millega me soovime tagada abivajava lapse parema märkamise ja asendushooldusel olevate, oma vanemate kasvatusest ilma jäänud laste peredele tugiteenuste parema pakkumise.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Aitäh vastuse eest! Aga me ikka räägime sel teemal, et miks tänane valitsus on võtnud eesmärgi kõige nõrgemalt grupilt viimast ära võtta. Teie arvasite, et lastetoetused olid suured, ja võtsite sealt 200 eurot maha. See on teie nägemus. Minu arvates kolme ja enamat last kasvatavale perele on iga euro väga oluline ja kui nendega suhelda, siis nad ütlevad, et väga raske olukord on. Me räägime pensionäridest – minna nüüd pensionäride kallale ja võtta ära see pisikene toetus, mida eelmises koosseisus kõik toetasid … Koalitsioonilepingus on kirjas väga selgelt, et keskmise pensioni tulumaksuvabastus jääb. Te tulete nüüd siia laua ette ja ütlete, et see on väga hea, ja mõne päeva pärast tuleme siin automaksu juurde, [mille puhul] me veel kord peredele ja pensionäridele tõmbame mütsi pähe. Mis te arvate, kui palju jõuab Eesti kodanik makse maksta?

Aitäh küsimuse eest! Te ei olnud varasemalt saalis, aga ma loodan, et te oma toas saite kuulata. Ma ei ole öelnud, et see on väga hea, ma ütlesin, et ma olen murelik. Ja kui siin on täna ette heidetud, et me läheme murdma koalitsioonileppes olevat lubadust, siis ma olen selgitanud seda, et sõnapidamine on hästi oluline, aga sama oluline on kiiresti muutuvas keskkonnas olla paindlik. Selleks, et me nendelsamadel lastel, kelle pärast me kõik ühiselt muretseme, tulevikku natukene lihtsamaks teeksime ega elaks täna üle jõu, et lapsed saaksid tulevastes majandusoludes paremini toime tulla, ilma meie võlgade maksmise koormata.

Austatud minister, ma tänan teid teie ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Peab ütlema, et rahanduskomisjonis ei olnud eriti teravat debatti sel teemal. Kui protokolli vaatate, siis [näete, et] oli üks väheadekvaatne küsimus ja selle peale kulus aeg ära. Aga protseduurilised otsused olid meil, ja see on oluline: esimene lugemine lõpetada, 2 häält oli vastu ja 6 poolt. Ja muu vahest korrata või nimetada ei väärigi. Aga seda enam on mul aega mainida ära siin mõningad ebatäpsused, mis on kõlanud, rahanduskomisjoni vaates. Kõigepealt ministrile: ei, Riigikogu liikme palk ei ole lihtsalt vähendatav, vaid õnneks põhiseaduses kaitstud. Õnneks sellepärast, et ta ei muutuks sellise populistliku manipuleerimise ja alapakkumise teemaks. Samas, et ministrid oma palku piiravad, on üsna korduv praktika. Ise olen teinud neli aastat järjest sellise ettepaneku, et valitsuse indekseerimisele määratud palk külmutataks. Ehk iseenda palka valitsus saab kärpida ja kasvu kärpimine on selle kõrval köki-möki, võiks öelda. Nelja aastaga jõuab inimene väga palju maksta kokkuhoiu omast taskust. Sedapidi. Nüüd, esimesed küsimused olid lubaduste katte puudumise kohta. Rahanduskomisjoni vaates on katteta lubadus selline, kus on ette nähtud kulu, aga ei öelda, kust raha tuleb. Ja siin on kindlasti suurmeister küsija ise, Martin Helme. Valimislubadusi tänapäevase mandunud poliitilise kultuuri juures tegelikult ei peaks päris katteta lubadusteks tituleerima, sest kõik teavad, et koalitsioonivalitsustes ei ole ühegi partei programm valdavas osas realiseeritav. Ja enamgi veel, enam ei kalkuleerita seda üldmaksumust korralikult. Mina olen küll seisnud selle eest, et meie erakonna oma oleks kõige madalam, kõige odavam programm, ja see on õnnestunud. Aga üldjoontes ju pakute te kõik üle. Ja pole kellelgi siin õigust teisele näpuga näidata, et lubadused on katteta. Küll aga tullakse välja eelnõude ja ettepanekutega, mida tehakse suveräänselt Riigikogu ajal. Vaat see on tõesti probleem. Ja tõesti, ma ei ole näinud lahkemat lubajat kui Martin Helme, kes pakub alati, et kaotame maksud, siis saame rikkaks. Pensionide koha pealt, ei jõudnud seda numbrit üle kalkuleerida, aga tuleb ikkagi tunnistada, et reaalpensionid on viimase poolteise aastaga kasvanud ligi viiendiku võrra, võib-olla kuuendiku. See on väga tõhus kasv. Öelda, et siin on mingisugune tohutu vaesumine toimunud, et pensionärid on hakanud oma vara müüma selleks, et ellu jääda – see on liialdus. Pensionärid ei ela hästi, aga ei ole ka viimase aja häda nende puhul nii suur. Ja kui siin öeldakse, et võetakse viimane pensionäridelt selle tõttu, et külmutatakse maksuvaba miinimum, siis see on muidugi lihtsalt pettus ja silmamoondus. Üks viimastest küsijatest seda väitis. Ajaloo huvides tuleks öelda, millal üldse pensionäride täiendav tulumaksuvabastus tekkis. See oli aastal 2002. Minu erakonna käes oli tol korral rahandusministri portfell. Ja see joon, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba, kirjutati eelarvestrateegiasse Taavi Rõivase valitsuse ajal, aga seaduse järgi tõusis siis pensionäridele kehtinud täiendav maksuvaba tulu aasta-aastalt, nii et hoiti tegelikult seda keskmist pensioni maksuvabana üsna hoolega. Näiteks 2013 oli täiendav pensionäride maksuvabastus 192 eurot, aasta hiljem 210, siis 220, siis 225 ja 236. Aga kuhu see kadus? Küsijad ise kaotasid ära. Kõik siin räägivad maksuküürust, aga maksuküüru üks hind oli see, et pensionäride – selle tegid siis Reinsalu ja Jüri Ratas, tuleb meenutada – täiendav tulumaksuvabastus kaotati ja maksuküüru kulu kõige suuremad kandjad olid pensionärid, eriti töötavad pensionärid, sest nendele ei jäänud maksuvaba miinimumi üldse või jäi väga vähe, lisaks sellele, et võeti ära täiendav maksuvaba miinimum. Ja üsna kiiresti kasvas ju keskmine pension üle selle puusliku staatuse saanud 500 euro. Nii et pange tähele, aastatel 2018 kuni 2022, kuus aastat järjest pensionäridel täiendavat tulumaksuvabastust üldse ei olnud. Ma ei taha kiita oma erakonda, aga põhimõtteliselt ma pean siiski faktid ära nimetama. 2022. aastal, kui vahetus valitsus, siis keskmise pensioni tulumaksuvabastus taastati, see kehtis aastal 2023 ja kehtib sel aastal. Ja siis ta külmutati, ei võeta uuesti ära, nagu võttis selle enne seda valitsenud koalitsioon, kes meid, tähendab seda praegust valitsuskoalitsiooni siin süüdistab. Olgem faktides ikkagi ausad. Ja mida see tähendas? Pensionärid hakkasid maksma pensioni pealt tulumaksu üsna kiiresti ja maksid seda aastatel 2020, 2021 ja 2022. Nii et ei ole midagi väga uut siin taeva all. Et ei jääks muljet, et ma siin räägin mingisugust oma juttu, kõigepealt, need olid faktid, numbrid. Mina ei ole kunagi pidanud keskmise pensioni maksuvabastust jätkusuutlikuks sammuks, aga tore, et siiski on suudetud sellest kinni hoida. Küll peame me ikkagi tunnistama, et rahanduse olukord on praeguseks jälle katastroofiline ja me kahjuks ei saa kõiki häid lubadusi enam, ammugi enam praegu, säilitada. Nii et see on üsna tagasihoidlik samm – külmutada –, kui eelmised valitsused olid ära võtnud ja hakanud pensione otseselt maksustama üsna kiiresti. Aitäh!

Hea ettekandja, üks hetk! Ma ei tea, kas teile on küsimusi või ei ole, kõigepealt on protseduuriline küsimus. Andrei Korobeinik, palun!

Jaa, suur tänu, hea istungi juhataja! No ma saan aru, et Jürgen ei ole lugenud väga head Andrus Ansipi intervjuud, kus Andrus ütles, et kui sa kolm aastat võimul oled olnud – Jüri Ratast ei tasu mainida –, siis võiks tunnistada, et ei oska tööd teha, ja minema jalutada. Aga mul on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Ma saan aru, et Jürgen esindab siin rahanduskomisjoni. Ta rääkis 8,5 minutit, iseenesest see on ka üllatav, sest minu arust kaheksa minutit on ikkagi piirang. Aga võib-olla istungi juhatajale tundus, et tegemist on väga hea ettekandega. Aga mulle tundus, et tegemist ei olnud väga hea ettekandega. Rahanduskomisjoni [istungi] sisust Jürgen midagi ei rääkinud. Ta tutvustas Reformierakonna programmi, rääkis statistikast, millest rahanduskomisjoni istungil juttu ei olnud. Ja see oli selline, ütleme, jutt, mis rahanduskomisjoni istungiga üldse seotud ei ole. Mul on küsimus istungi juhatajale. Kas me saame ikkagi ülevaate sellest, mis rahanduskomisjonis toimus? Lisaks sellele põnevale sissevaatele Jürgen Ligi mõttemaailma.

Aitäh! Tõsi on see, et komisjoni ettekandja annab ülevaate sellest, mis toimus komisjonis. Kui ta sinna juurde paneb mingit oma tunnetust natukene, siis see on iga ettekandja oma soov, kui süvitsi sellega minnakse. Kogenud – minust kogenum – Riigikogu liige Jürgen Ligi teab seda hästi, kas see piir oli ületatud praegu või mitte. Hea ettekandja, ma tänan teid!

Aitäh, härra juhataja!

Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rain Epleri. Teile ei ole küsimusi, ettekandja. Aitäh teile!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Siin veel lastakse kurjasid Võru inimesi kõnelema. Kõigepealt, ministri …

Hea ettekandja, ma pean sellesse repliiki küll sekkuma juhatajana. Võru inimesed ei ole kurjad, nad on head armsad inimesed, nagu kõigi teiste maakondade elanikud. Nii et palun, minge edasi ja ärge tundke ennast halvasti!

Jaa. Tegemist oligi minu püüdega olla irooniline. Ja ma olen teiega selles, hea juhataja, igati nõus, et Võrus on väga toredad, armsad ja head inimesed. Aga nüüd asja juurde. Ministrilt, tuleb tunnustada, ma sain ühe ausa vastuse, aga nõudis veidike pusimist, et see kätte saada. Kui ma viitasin sellele, et minister räägib asjasse mittepuutuvat juttu, ja illustreerisin seda omalt poolt asjasse mittepuutuvate faktidega, ütles minister: "Teie poolt esitatu ka ei puutu asjasse." Vaat selle ka-ga ta võttis omaks, et ka tema poolt esitatu ei puutu asjasse. See oli tore moment. Kiire vaade lähiajalukku. Ilmselt paljud mäletavad, kuidas Kaja Kallas enne valimisi rääkis, et Reformierakonnal on plaan, ja rääkis sellest, kuidas üks osa sellest plaanist on see, et keskmine pension saab olema tulumaksuvaba. Olid videod ja plakatid naeratavate vanainimestega. Peale valimisi sõlmisid Reformierakond, sotsiaaldemokraadid ja Eesti 200 koalitsioonilepingu, kuhu see asi sisse pandi. Peatükis "Sotsiaalpoliitika" ja selle alapeatükis "Sotsiaalne kaitse" öeldakse väga selge eestikeelse lihtlausega: "Hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvaba." No selle kauni võltspildi maalimisest on nüüd möödas veidi üle aasta ja järjekordne lubadus saab murtud. Valitsus on toonud siia eelnõu, millega loodetakse kokku hoida 25 miljonit eurot. Ja nagu selle valitsuse puhul tavaks on saanud, sirutatakse käsi ikka nende tasku, kelle majanduslik olukord on niigi keskmisest kesisem. Juba on kaotatud tulumaksuvabastus laste arvelt, vähendatud lastetoetusi. Lisandumas on automaks. Need otsused raskendavad enim lastega perede majanduslikku olukorda. Nüüd siis võetakse ette pensionärid. Aga tänapäeva punased ongi sellised. Loosungid räägivad vaeste ja väetite aitamisest, aga tegutsema asudes kooritakse ühiskonna vaesematelt seitse nahka ja saadud raha suunatakse omadele, olgu läbi kõrgepalgaliste töökohtade loomise avalikus sektoris, MTÜ-de rahastamise või läbi rohe‑, kliima‑ ja muude utoopiliste ideoloogiliste projektide rahastamise. Paradoksaalne on selle kõrval jutt riigi rahanduse kordategemisest, kui riigi rahaline seis on ajaloo halvim ja kõige tempokamalt on see halvenenud just Kaja Kallase juhtimisel. Hea koalitsioon! Me aitame teil vältida oma järjekordse lubaduse murdmist ja teeme EKRE fraktsiooni nimel ettepaneku antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kutsun teid üles seda ettepanekut toetama. Kui te siiski arvate, et valitsus peaks jätkama oma lubaduste murdmist, riigi pankrotti ajamist ja ühiskonna nõrgemate liikmete elu raskemaks muutmist, siis te ei sobi riiki juhtima. Saatke koalitsioonileping paberihunti ja astuge üheskoos tagasi. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aleksandr Tšaplõgini. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ei toeta valitsuse ettepanekut pensionide maksustamise kohta. Selleks on mitu põhjust. Kõige olulisem põhjus on see, et pensioni ei tohiks juba põhimõtteliselt maksustada. Pension on riigi võlg inimese ees viimase poolt oma tööelu jooksul tasutud maksude eest. Samuti kujutab pensionide maksustamise ettepanek endast valitsuse järjekordset katset võtta raha kõige vähem kaitstud elanikkonnarühmadelt. Seda on valitsus praeguseks juba teinud käibemaksu, elektrienergia, mootorikütuse ja gaasiaktsiisi määrade tõstmisega. Sama eesmärki teenib kavandatav automaks. Keskerakonna fraktsioon usub, et selline maksupoliitika ei ole õiglane ja suurendab rahva vaesumist. See on ohtlik riigile, kus veerand elanikkonnast elab juba praegu vaesuses. Alternatiivina valitsuse poliitikale oleme pakkunud välja oma maksulahendused. Ennekõike tuleb kehtestada solidaarsusmaks pankade kasumitele. Lisaks sellele tuleb võtta kasutusele astmeline tulumaks. Mõlemad lahendused on suunatud sellele, et võimaldada õiglasemalt jaotada rahvuslikku rikkust. See on väga oluline, sest Eestis on lõhe rikaste ja vaeste vahel üks Euroopa suurimaid ja samal ajal muutub rahvas üha vaesemaks. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Kolleegid! Austatud minister! Ma saan alustada tänast kõnet lihtsalt: valitsuskoalitsioon läheb pensionäridele antud lubadust murdma. Hetkel on esimesel lugemisel seaduseelnõu, millega kaotatakse ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Ainuüksi esimese aastaga võetakse selle sammuga pensionäride taskust 17 miljonit eurot. Valitsusliidu koalitsioonileppe sotsiaalpoliitika peatükist leiab aga tänaseni punkti, mis lubab hoida keskmise pensioni Eestis tulumaksuvabana. Tänane eelnõu on järjekordne näide valitsuse valelikust poliitikast. Seejuures ei piirduta eesmärgiga saada pensionäride taskust tuleval aastal 17 miljonit eurot, sest seadus[eelnõu] seletuskirja kohaselt kaotavad eakad 2028. aastal juba 76 miljonit. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit rõhutab seadusemuudatust kommenteerides, et 2022. aastal olid Eesti pensionärid Euroopa Liidu vaeseimad ja seetõttu on koalitsiooni plaan moraalitu. Kuid valitsusparteisid see sõnum ei kõiguta. Kaks kõige haavatavamat ühiskonnagruppi Eestis on pered ja pensionärid. Valitsus läks mullu oma kõige esimesel töönädalal halvendama perede kindlustunnet ja seda kiusu on läbivalt oma otsustega jätkatud. Nüüd minnakse ka pensionäride kallale. Tänane seaduseelnõu on alles üks jäämäe tippudest. Me oleme eelmisel aastal kogenud, kui palju makse Eesti kodanikele on lajatatud peale sellest aastast ja seadustatud juba maksudega, mis on järgmisel aastal. Aga meil on Riigikogu saalis juba esimese lugemise läbinud ka automaks, mis otseselt mõjutab nii pensionäre kui ka peresid. Räägime automaksust. Aasta tagasi tuli koalitsioon kokku. Me teame, et valimiskampaanias mitte ükski erakond ei rääkinud automaksust. [Veidi aja pärast] räägiti automaksust 120, 130, 140, 150 miljonit. Siis jõudis automaksu seaduse eelnõu Riigikokku ja sealt saame lugeda: 230 miljonit. Mõned päevad tagasi saime teada, et Euroopa Liit on nii halb, et Eesti peab automaksu tegema üle 300 miljoni. Ma olen hakanud mõtlema, et kuidas meil siis on. Räägitakse, kui tore on järgmisest aastast kõrgepalgaliste tulumaksu[soodustus], millega meie, Riigikogu liikmed, tõesti saame tulumaksu[soodustuse], mida me täna ei saa. Sellega kaotab riik ühelt poolt 500 miljonit eurot, teiselt poolt öeldakse, et rikkamad saavad 500 miljonit juurde vaesemate arvelt. Ja nende vaesemate arvelt, pensionäride käest võetakse siis [2028]. aastaks juba üle 70 miljoni tagataskust ära. Sihuke tunne, nagu oleks neil sukasääres meeletult raha. Ma saan aru, et neil pensionäridel, kes Riigikogus on, on natuke lihtsam, pensioni kõrvale saadakse ka Riigikogu liikme palk. Aga need inimesed, kes on ainult pensionil, neile on iga euro väga oluline. Siin saalis komisjoni ettekandja korra mainis, et mingil hetkel tehti sihuke asi, et tulumaksuvabastust pensionäridel ei olnud. Samas ta rääkis, et pensioni tulumaksuvabastus oli 235 eurot, aga Isamaa eestvedamisel selles koalitsioonis tehti 500 eurot tulumaksuvabaks kõikidele, nii töötajatele kui ka pensionäridele. See oli väga suur tõus sel hetkel. Sel ajal, kui minu selja taga olev juhataja oli peaminister, me tegime otsuse, et teeme madalapalgalistele tulumaksusoodustuse, mis tänaseni kehtib. Milleks on nüüd vaja [anda kõrgepalgalistele tulumaksusoodustus] ja selle nimel pensionäridel kaotada keskmise pensioni pealt tulumaksuvabastus? See on uskumatu, milline on tänane koalitsioon! Ma saan aru, ka minister tundis häbi seda eelnõu ette kandes. Kui on koalitsioonileping, siis tuleks lahti võtta ja kustutada see rida, kus on väga selgelt kirjutatud, ja millele te olete alla kirjutanud, et keskmine pension jääb tulumaksuvabaks. Kuidas saab see eelnõu täna siin olla? See on üks pisikene koht. Nüüd hoitakse automaksu … Kolm minutit palun.

Palun, lisaaeg kolm minutit!

Praegu hoitakse automaksu eelnõu rahanduskomisjonis, et jumala pärast siia saali mitte tulla, sest europarlamendi valimised on [tulemas]. Veel üks maks, üle 300 miljoni. Räägitakse kaitsekulude maksust. Ühel hetkel peaks nagu mõistus koju tulema. Ei ole võimalik ühtegi riiki maksude kaudu rikkaks teha. Kas me tõesti soovime seda näha, et pensionärid ei saa hakkama, suurpered ei saa hakkama, lastega pered ei saa hakkama? Mis on selle valitsuse tegelik soov? Seoses sellega, et see on niivõrd halb seaduseelnõu, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 416 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Aga meile on tulnud kolm ettepanekut: keskfraktsiooni ettepanek eelnõu 416 kohta, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanek eelnõu 416 kohta ja Isamaa ettepanek samuti eelnõu 416 kohta. Ettepanekute sisu on üks: lükata see eelnõu esimesel lugemisel tagasi. Lauri Laats, palun! Palun mikrofon Lauri Laatsile. Palun mikrofon Lauri Laatsile!

Nüüd on. Aitäh, hea istungi juhataja! Enne hääletust Eesti Keskerakonna fraktsioon sooviks vaheaega kümme minutit.

Palun mikrofon Martin Helmele.

Aitäh! Mul on sama palve. Aga mul on ikkagi seesama küsimus, mis enne oli Kalle Grünthalil. Kuna kolm fraktsiooni on teinud hääletuse ettepaneku ja kaks tükki küsivad kümneminutilist vaheaega, äkki me saame 20 minutit vaheaega?

Aitäh! Juhataja on siiski konservatiivne ja lähtub sellest praktikast, mis siin Riigikogu saalis on olnud. Kui on ühesugused ettepanekud, üks hääletus, vaheaegasid summeerida ei saa, juhataja valib selle vaheaja, mis on palutud kõige pikema vaheajana. Kuna need on võrdväärsed, kümme minutit võrdub kümne minutiga, seega on vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head ametikaaslased, vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on järgmine: eelnõu 416 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

Tulemusega poolt 20, vastu 46 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Seega on esimene lugemine lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 15. mai kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.