Riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu (380 SE) esimene lugemine

Üheksas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud riigivaraseaduse ja maakatastriseaduse muutmise seaduse eelnõu 380 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõuga olen siin puldis tegelikult teist korda. Esimene kord Riigikogu arvas, et sellega jätkamine ei ole mõistlik. Tundub, et seekord võib [minna] samamoodi. Aga lühidalt selle eelnõu mõttest ja sättest. Riigikaitse on kõrgendatud avaliku huvi objekt igas mõttes. Kui me teeme otsuseid riigikaitseliste objektide rajamiseks, siis me tegelikult oleme valmis ka sekkuma tugevama õigusega ehk ütlema, et riigil on seda rohkem vaja kui eraomanikul, ja võtma selle eraomandi käest ära. Aga võib juhtuda sedasi, et riigil ühel hetkel ei ole vaja riigikaitselist objekti, ehk tal, riigil, meil on võimalik teha otsus anda see eraomanikule tagasi. Ja need viisid, kuidas tagasi anda, on erinevad. Antud eelnõuga me puudutame konkreetselt oksjoni korras võõrandamist ehk enampakkumisel toimuvat tehingut. Ja puudutame konkreetselt nii riigikaitselise sihtotstarbega maad kui ka rajatist või hoonet sellel. [Nagu öeldud,] viisid on erinevad. Elus on näiteid, kus riik on planeerinud riigikaitselise maa, aga sinna on jõustatud ka detailplaneering, mida ei ole ellu viidud. Kui see võõrandatakse, võib juhtuda nii, et riigikaitseline sihtotstarve jääb kehtima ja eraomanik, eraõiguslik juriidiline isik hakkab justkui riigikaitselist objekti arendama. Aga paradoksaalseks muudab selle olukorra just nimelt see, et riik on jaganud riigikaitselised objektid sisuliselt kaheks. Võivad olla Päästeametiga seonduvad rajatised, aga ka kõrge saladuselooriga riigikaitselised rajatised. Selleks on lausa loodud regulatsioon, mille alusel tehnilise järelevalve amet menetleb neid objekte, ja need ei ole neile, kellel ei ole seda teadmisvajadust, isegi avalikud. Ehk tegelikult sellega ei tegele seaduse mõttes kohalik omavalitsus, vaid riik ise. On ka need riigikaitselised objektid, tõepoolest, kuhu on õigus omavalitsusel sekkuda, planeerimismenetlusega tegeleda. Aga on juhtumeid, mille puhul tõepoolest on läinud nii, et riik on Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi kaudu pannud objekti müüki, see on ostetud, sellel on kehtiv detailplaneering, ja uus omanik ütleb, et tema ehitabki selle mahu järgi, mida riik sinna kunagi riigikaitseliselt on planeerinud, ilma uut detailplaneeringut algatamata. See on väga tugeva õigusliku riivega ja minu meelest muudab kogu planeerimismenetluse suhteliselt naeruväärseks, sest avalikkusele on antud väga selgelt sõnum, mida selle kinnistuga teha saab. Sellest johtuvalt kogu see eelnõu menetlus laual ongi. Komisjonis oli pikk arutelu erinevate detailide üle. Ma loodan, et see situatsioon sai komisjoni liikmetele palju selgemaks kui eelmisel korral, ehk on tehtud väike samm edasi. Küll vist ei leidnud komisjon endas kindlat meelsust, et see on seadusemuudatuse koht, vaid [arvas,] et seda peaks kuidagi teisiti lahendama, aga eks seda kuuleme juba järgmises ettekandes. Minu selge soov Isamaa fraktsiooni nimel on selle eelnõu menetlusega jätkata ja teha seda töö käigus paremaks. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Priit Lombi! Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas antud eelnõu oma istungil 9. aprillil käesoleval aastal. Tõesti, nagu eelkõneleja juba ütles, täpselt samasisuline eelnõu oli siinsamas suures saalis hääletusel käesoleva aasta alguses, täpsemalt 9. jaanuaril, ja see eelnõu lükati Riigikogu suures saalis tagasi. Kutsusime seekord komisjoni kaasa mõtlema Riigikogu liikme ja Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja, Maa-ameti õigusosakonna juhataja Kaire Bambergi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara osakonna valdkonnajuhi Vello Kima ja ruumilise planeerimise osakonna valdkonnajuhi Külli Siimu ning Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juristi Helje Päivili. Tõesti, väga paljuski keskendus arutelu juba Andrese vihjatud või viidatud näitele, mistõttu need argumendid jäid selles mõttes sarnasteks, nagu nad olid eelmisel korral. [Arutati, et] kui riik midagi müüb ja selle müügi käigus tunnistatakse mingi tegevus automaatselt kehtetuks, siis kas see võib panna ohtu Päästeameti või vabatahtliku pääste kinnistud, ja nii edasi. Arutelu oli täpselt samasugune nagu eelmise aasta lõpus majanduskomisjoni istungil, mis valmistas ette [eelnõu] suurde saali jõudmist. Küll aga tegin kaks ettepanekut – millele Andres natuke ka viitas –, kuidas sisuliselt edasi liikuda. Kõigepealt, kolleegid Rahandusministeeriumist lubasid vaadata otsa Pärnu juhtumile. Seal oli õiguslik vaidlus selles osas, kas midagi oleks muutunud, kui üldplaneering oleks tunnistatud kehtetuks. Üldplaneering kehtis samal ajal ja oli endiselt seotud maa sihtotstarbega. Ja kaks alternatiivi siia juurde, millega me komisjonis otsustasime edasi liikuda. [Esiteks] mõelda sellele, kas alternatiivne ja mõistlik lahendus selle probleemi lahendamiseks, kus meile tegelikult ikkagi tundub, et lahendame enamasti pigem üksikjuhtumit ja sellega seoses võtame teiste juhtumitega riskid, oleks see, kui vastava haldusala minister, kes soovib võõrandada riigikaitselise sihtotstarbega maad, edastaks oma allasutustele kas või näiteks käskkirja, mille raames antaks teada, et enne selle maa võõrandamist tuleb tühistada detailplaneering, mis annab ehitusõiguse. See on üks variant. Teiseks oli kaaluda komisjoni kirjalikku pöördumist Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole, et nad saaksid [reageerida] sellele teemale mitte kohe õigusakti eelnõuga, mille puhul on riske rohkem kui potentsiaalseid lahendusi, vaid pakkuda ise need lahendused, alternatiivsed meetodid sihtotstarbe muutmiseks. Võrreldes eelmise aruteluga jõudsime selle aruteluga isegi selleni, et kolleeg Sutt uuris, et kui inimene kasutab kodukontorit, kui inimene on registreerinud oma ettevõtte oma elamumaal asuvasse majja, siis kas sel juhul on see inimene seaduskuulekas. Arutelu oli sel korral märkimisväärselt laiem. Ma tänan Andrest, kes avas seda tausta palju sisukamalt, kui mõned kuud varem [seda tehti]. Ma arvan, et me jõudsime sisuliselt paremate otsusteni kui eelmisel korral. Ja jõudsime nende kahe minu pakutud alternatiiviga selleni, et majanduskomisjon pöördub Kaitseministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poole kirjaga, milles me juhime tähelepanu sellele, et riigikaitselise sihtotstarbega kinnistute võõrandamise järel tekivad probleemid seoses sihtotstarbe muutmise vajadusega, ja palume neilt kirjalikke ettepanekuid ja selgitusi, alternatiivseid meetodeid, millega selliseid juhtumeid ennetada. Tegime ka kaks otsust. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. aprillil, see oli konsensuslik. Neli komisjoni liiget osales hääletusel. Teine ettepanek oli teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See oli samuti konsensuslik. Aitäh!

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 380 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma panen selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisele. Mati Raidma, palun, tahate …?

Kogemata.

Mida?

Tänan. Tehniline rike.

Seda juhtub meie Eesti digiriigis mõnikord, neid tehnilisi rikkeid. Aga alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Hea Aivar, ma vaatan, sa tulid viimasena. Oli seal veel palju Riigikogu liikmeid? (Hääl saalist.) Ei olnud? Selge, ma panen [eelnõu] hääletusele. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 380 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Vaadake, et te jalgu ära ei murra, nii kiiresti jooksete. Pärast hüppeliigesed katki.

Tulemusega poolt 35, vastu 2 ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. See tähendab seda, et eelnõu 380 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös! Turvalist koduteed teile!