Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis" eelnõu (383 OE) esimene lugemine

Kolmas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele esitada Riigikogule elektri tootmisvõimsuste ja elektrivõrkude arendamise tegevuskava energiakindluse tagamiseks Eestis" eelnõu 383 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Maastiku. Palun! Valdo Randpere, palun lasta Mart Maastik Riigikogu kõnetooli!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Mul on väga kahju, et ma pean teid kurvastama selle [eelnõu] ettelugemisega, [eriti] kui Valdo Randpere tegi mulle ettepaneku koju minna. (Juhataja helistab kella.) Isamaa Erakonna ettepanek on esitada 1. juuliks 2024. aastaks tegevuskava, [mis paneb paika,] milliste allikate põhist ning milliste tootmisvõimsuste kasutamist soovib riik edendada ja milline roll on salvestamisel, hajatootmisel ja tarbimise juhtimisel, eesmärgiga tagada Eesti energiajulgeolek, elektrivarustuskindlus ja konkurentsivõimeline hinnatase ettevõtetele ning jõukohane hind kodutarbijatele. Tagamaks Eestis energiakindlus, peab tegevuskava lähtuma järgnevatest eeldustest. Esiteks, Eesti on võimeline tootma elektrienergiat tarbimise mahus, sealjuures tagama varustuskindluse juhitava võimsusega. Teiseks, ühiskonnal, ettevõtjatel ja investoritel on selgus energiapoliitilise tuleviku osas. Kolmandaks, langetatud valikute korral on tuvastatav nende maksumus kogu elektrienergia terviktsüklis tootmisest tarbimiseni. Neljandaks, tegevused on allutatud konkurentsivõimelise elektrienergia hinna eesmärgi saavutamisele. Tegevuskavas on vajalikud [järgmised tegevused]. Esiteks, kujundada seisukoht, millist energiajulgeolekutaset soovitakse ning kuidas seda tagada. Teiseks, seada selge eesmärk Eestis toodetava elektrienergia mahu osas ning eraldi eesmärk juhitavate tootmisvõimsuste mahu osas, sealhulgas baas‑ ja tipukoormus Eestis, ning tegevused, tähtajad ja ressursid, kuidas seda tootmisvõimsust tagada. Kolmandaks, salvestusvõimekuse ning tarbimise juhtimise motivatsioonisüsteemi loomine. Neljandaks, näha ette elektrisüsteemi strateegilise reservi loomise mehhanism. Viiendaks, [otsustada,] millises suunas ja ajakavas arendatakse eelnevatest valikutest johtuvalt elektrivõrku, tagamaks piisavus ja töökindlus, ning millistest rahastusallikatest seda tehakse. Kuuendaks, määratleda, milline on riigi eesmärk ja selle saavutamise tegevused elektrienergia konkurentsivõimelise hinnataseme saavutamiseks ettevõtetele ning jõukohaseks hinnaks tarbijatele. Seitsmendaks, esitada tegevused uute piiriüleste elektriühenduste rajamise kohta. Kaheksandaks, esitada analüüs eesmärkide saavutamiseks tehtavate tegevuste maksumuse, rahastusallikate ning mõju kohta summaarsele elektri tarbijahinnale. Üheksandaks, esitada ülevaade vajalikest muudetavatest siseriiklikest õigusaktidest ning võimalikest algatustest Euroopa Liidu õigusaktides. Sellega on väga lühidalt kõik kokku võetud. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja, väga sisuka ja hea ülevaate eest! Ma vaatan, kas on küsimusi. Küsimusi, hea ettekandja, teile ei ole. Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Andres Suti. Palun! Eelnõu siis 383.

Aitäh, hea juhataja! Majanduskomisjon arutas eelnõu 383 esimese lugemise ettevalmistamist 8. aprillil ja eelnõu algatajate poolt tegi ettekande Mart Maastik, nagu täna ka siin. Kliimaministeeriumist olid kohal energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks ja energiaturgude valdkonna juht Karin Maria Lehtmets, kes vastasid põhjalikult kõigile üheksale küsimusele, mida otsuse eelnõu algataja oli ette pannud. Lisaks olid veel mõned teemad, mille üle toimus mõttevahetus. Oli küsimus sellest, milline seis on energiaostu lepingutega ehk PPA-dega. Uurisime seda, millise prognoositava elektrihinnaga on tarbimismahu kasvud tehtud. Lisaks oli juttu juhitavatest võimsustest. Rein Vaks selgitas, et kõik tegevused on plaanis nii taastuvenergia, juhitavate võimsuste kui ka võrkude vaatest. Eraldi oli küsimus sellest, millised valikukohad on juhitavate võimsuste puhul. Selle jaoks on ministeerium teinud kaks stsenaariumi: üks on gaasijaamade stsenaarium ja teine on tuumaenergia koos gaasijaamadega. Veel oli juttu biomassist ja biomassi kasutusest. Võimsusmehhanismi kohta oli ministeeriumil veel nii palju selgitust, et seaduseelnõu selle kasutuse võimaldamiseks on Riigikogule esitatud ja ajagraafikud on paigas. Samamoodi oli küsimus taristuinvesteeringu ja selle rahastuse kohta. Kliimaministeerium vastas, et taristu arendamise finantseering tuleb ülekoormustulust, mida Elering kogub riikidevaheliste hinnaerinevuste arvelt, ja loodame [raha] saada ka Euroopa Liidu fondidest. Oli juttu ka sellest, kas biomassi võiks kasutada meretuuleparkide toetamise asemel, ja ministeerium vastas, et biomassi kasutus oleks kallim. Oli ka arvamus, et puidukeemia oleks biomassile palju mõistlikum kasutusaine. Tegime komisjoni poolt ühe ettepaneku. Eelnõus oli algselt tähtajaks määratud 1. mai 2024, aga eelnõu algataja ettepanekul kinnitasime uue tähtaja: 1. juuli 2024. Ja võtsime vastu järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Teiseks, võtta eelnõu päevakorda 17. aprillil. Ja kolmandaks, viia läbi eelnõu lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Hea ettekandja, tänan ka teid suurepärase ettekande eest! Oodake üks hetk, vaatame, kas on küsimusi. Ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 383 muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üks muudatusettepanek majanduskomisjoni poolt seisukohaga arvestada täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 383. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega 5 poolt, 1 vastu ja 1 erapooletu, see eelnõu ei kogunud koosseisu häälteenamust, seega seda eelnõu vastu ei võeta ja see langeb menetlusest välja. Läheme edasi. Neljas päevakorrapunkt, minu info kohaselt eelnõu 410 esimene lugemine ja ettekande peab tegema kultuurikomisjoni liige Siim Kallas. Siin on arutelu võimatus.