WHO pandeemialepe

Läheme edasi tänase seitsmenda küsimuse juurde. See on tervishoiuminister Riina Sikkutile, küsib Riigikogu liige Kalle Grünthal ja teemaks on WHO pandeemialepe. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! 4. märtsil 2022 langetas Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon otsuse, millega volitati Euroopa Komisjoni pidama Eesti asemel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja selle reguleerimist käsitlevate rahvusvaheliste kokkuleppete üle. Sotsiaalministeeriumi poolt oli sellel ELAK-i istungil Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna nõunik Elen Ohov, kes andis Euroopa Liidu asjade komisjonis lubaduse – see on ka protokollitud –, et kõik läbirääkimisdokumendid saavad olema avalikud ja avalikustatakse ka kõikide arutelude kokkuvõtted. Lisaks korraldatakse avalikud sessioonid, kus saavad osaleda huvitatud osapooled ja ka valitsusvälised organisatsioonid. Mis juhtus aga tegelikult? Esimesed läbirääkimised WHO ja liikmesriikide vahel toimusid 2022. aasta mais ja Eestit esindas seal Euroopa Komisjon. Mingisuguseid selgitusi ei antud. Teine kohtumine oli 2022. aasta augustis, kus arutati tööprotsessi edusamme ning võeti vastu kava, mis [pidi] esitatama 2023. aastal toimuvale Maailma Terviseassamblee 76. [istungjärgule]. Mitte mingeid selgitusi jälle ei antud. 13. septembril toimus see 76. istungjärk, ja jälle mitte mingeid selgitusi ei olnud. Minu küsimus kõlab, ainult sellisel tasandil: miks ei ole avalikkust teavitatud WHO pandeemialeppega seotud küsimustest? Miks on rikutud lubadusi ja neid dokumente pole avalikustanud?

Aitäh! Tõepoolest, see COVID-i aeg oli šokk kõigi jaoks. Me nägime neid tagajärgi [kaotatud] elude ja tervise näol, majanduses, lünkadena laste hariduses. Ja võib-olla ma nüüd veidi liialdan, aga WHO 194 liikmesriigist keegi ei soovi näha selliste kahjude kordumist. Ja seega, et järgmisteks pandeemiateks paremini valmis olla, on alustatud niinimetatud pandeemialeppe läbirääkimisi. Tõepoolest lepitakse kokku, mida me teeme, ma ei tea, seiramiseks, kiiremaks reageerimiseks, info jagamiseks, olgu vaktsiinide või ravimite kohta, nende kättesaadavaks tegemiseks. Ma arvan, et sellist kokkulepet on vaja, et me kõik, et kõik riigid oleks paremini järgmisteks pandeemiateks valmis. Tõepoolest, arvestades nii Eesti väikest pindala kui rahvaarvu, on väga vähe tõenäoline, et järgmine pandeemia saab alguse Eestist. Aga selleks, et meie jaoks oleks kahjud väiksemad, on tähtis, et teised maailma riigid valmistuksid patogeenide levikuks, [olukorda] seiraksid, jälgiksid ja infot jagaksid. Läbirääkimised 194 riigi vahel kahtlemata on keerulised ja Euroopa Liitu esindab Euroopa Komisjon. Need läbirääkimised iseenesest on avalikud, läbirääkimissessioone kantakse veebis üle, kõik läbirääkimiskogu dokumendid on veebis avaldatud WHO kodulehel. Minu meelest seal on ka erinevate osapoolte ettepanekud, ka muudatusettepanekud. Kuna see on väga rahvusvaheline ja pikk protsess, on see tehtud erakordselt läbipaistvaks, nii et kõigil huvilistel on võimalik dokumente avada, vaadata, arutelusid otseülekandes jälgida, et näha, millised riigid milliseid seisukohti esitavad. Nii et see on juba läbirääkimistesse nagu sisseehitatud avalikkus. Eesti tõepoolest ELAK-is andis mandaadi Euroopa Komisjonile läbirääkimiste pidamiseks. Ja on see nüüd hea või halb uudis, aga neid läbirääkimissessioone on olnud juba üheksa. Üheksas sessioon pidi 28. märtsil ära lõppema, aga kuna kokkuleppele ei jõutud, siis üheksandat läbirääkimissessiooni pikendati. See algab uuesti aprilli lõpus või mai alguses, et jätkata kokkuleppimist, mis on see miinimum, mida me järgmise pandeemia ärahoidmiseks teha saame. Ja ka see uus läbirääkimisvoor toimub avalikult, seda saab jälgida ja dokumendid on veebis kättesaadavad. Selles mõttes ei ole midagi muutunud. Ja kuna see on väga palju küsimusi tekitanud, siis Sotsiaalministeerium on omalt poolt nii ELAK-it kui ka peaministrit ja presidenti asjaga kursis hoidnud ja vastanud kõigile kirjalikele küsimustele nende murede kohta, mis pandeemialeppe osas on.

Suur tänu! Ja järgnevalt Kalle Grünthali täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See, mis te räägite praegu, on ausalt öelda, see on … Ma ei hakka rumalasti ütlema. Te väidate, teie arvates avalikustamine hõlmab seda, et need on WHO lehe peal üleval. Ma juhin tähelepanu kõigepealt sellele, et need dokumendid, mis seal on olemas, on ainult ingliskeelsed, mitte ühtegi eestikeelset tõlget seal ei ole olemas. Edasi: mis te arvate, kui palju inimesi käib Eestis igapäevaselt vaatamas WHO lehe peal, mis uudised seal on, ja nii edasi? Te rääkisite, et need on erakordselt läbipaistvad läbirääkimised. Kus nad siis on läbipaistvad? Lubati teie poolt, et korraldatakse avalikud sessioonid, kus osalevad kõik huvitatud osapooled ja valitsusvälised organisatsioonid. Praktiliselt mitte midagi sellist pole toimunud, mida Sotsiaalministeerium lubas. Ei ole mõtet rääkida, et kuskil WHO lehe peal on midagi üleval. Sotsiaalministeeriumi nõunik Elen Ohov tuli ja andis lubaduse, et seda kõike tehakse. Seda oleks pidanud Eestis tegema, mitte midagi ei ole tehtud. Täielik saladus, täielik vaikus! Alles siis, kui 11 parlamendisaadikut saatsid kirja WHO-le, et Eesti ei nõustu nende positsioonidega, mis on seal toodud, ja ütleb ei, alles siis tuli üks pisikene uudis selle kohta ja öeldi, et see kõik on jama, mis me siin teeme. Te rääkisite presidendist. Valitsusvälised organisatsioonid on saatnud presidendile kirja, mina ise ka kaasa arvatud, vastus oli see: las sotsiaalkomisjon tegeleb sellega Riigikogus. Küsimus: miks ikkagi ei ole avalikustatud neid dokumente eesti keeles? Meil kehtib eesti keel.

Aitäh! Tõepoolest, me oleme ELAK-it kursis hoidnud nii kirjalikult küsimustele vastates kui ELAK-is soovi korral arutelusid pidades. Ka teie olete osalenud nendel aruteludel. Ma ütlen, et see tegelikult oli üllatus, ma arvan, kõigile Sotsiaalministeeriumi ametnikele, ka valitsuse liikmetele, ka mulle, et pandeemialepet puudutavad küsimused ei ole konkreetselt ju selle teksti või pandeemialeppe raames tegelikult toimuvate arutelude kohta. Need kirjalikud küsimused, millele me oleme vastanud, puudutavad teemat, kas pandeemialepe annab võimaluse tühistada riigi suveräänsust. Ei, ei anna. WHO ei saa mingisuguseid lisaõigusi, [näiteks kehtestada] sunnimeetmeid. Iga riik selle leppega võtab kohustuse valmistuda ise pandeemiaks paremini. Jah, rahvusvahelised soovitused on olemas, aga need on soovitused ja keegi teine ei tule meie eest otsuseid tegema. See on meie enda vastutus, me peame inimeste elu ja tervist hoidma ka pandeemia tingimustes. [On veel] küsimus näiteks, kas leppest on eemaldatud inimõigused. Ei ole. Kavandatava pandeemialeppe ja rahvusvaheliste tervise-eeskirjade sisu austab inimõigusi. Küsimused ei ole olnud detailselt läbirääkimiste sisu ja leppe sisu kohta, vaid pigem sellised vandenõulised ja mitte faktidel põhinevad. Kuna see indikeerib usaldamatust, siis ma viitasin, et läbirääkimisvoorud ise on veebis jälgitavad. Kuna mulle on jäänud ka mulje, et te Sotsiaalministeeriumi vahendatavat informatsiooni ei usalda, siis oma silm on kuningas. Seda, milliseid positsioone Euroopa Komisjon esindab, milliseid teised liikmesriigid esindavad, seda saab otseülekandes jälgida. Siis ei ole vahendamist vaja. Sotsiaalministeerium hoiab ELAK-i liikmeid kursis. Me võtsime mandaadi, et Euroopa Komisjon saaks meid esindada. Kui pandeemialeppe läbirääkimistel on kokkuleppele jõutud, siis vajadusel ka eestikeelne tekst tuleb ja jõuab lõpuks ka Riigikokku ratifitseerimiseks, kinnitamiseks, vastuvõtmiseks. Need arutelud Riigikokku jõuavad, aga selle kokkulepitud dokumendi üle. Töödokumente, mis võivad kuust kuusse muutuda, me ei ole eesti keelde tõlkinud. Ma ei pea seda mõistlikuks ressursikasutuseks. Aga et Riigikogu liikmetel oleks võimalik teha informeeritud otsus ja hääletada – toetada või mitte toetada –, selleks tõepoolest on vajalikud ka eestikeelsed töödokumendid.

Suur tänu! Ja järgnevalt lisaküsimus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me kuulasime siin pikalt, kuidas te rääkisite, et WHO pandeemialepingu läbirääkimised kujutavad endast väga avalikku ja avatud protsessi. No reaalsus on ju täpselt vastupidine. Reaalselt on risti vastupidine olukord, väga suletud ja läbipaistmatu protsess. Kes iganes on sellesse protsessi natukene püüdnud süveneda, on kindlasti saanud selles ise veenduda. See on väga suletud ja avalikkuse eest varjatud protsess, muu hulgas ei jagata avalikkusega koostatava lepingu kavandeid jooksvalt. Väga suure hilinemisega mingisuguseid varem kirjutatud kavandeid on jagatud, aga jooksvat informatsiooni selle kohta, mida lepingu projekti sisse kirjutatakse, ei ole. Või ma eksin? Kas on mingisugune värske informatsioon selle kohta olemas? Võib-olla viimasel ajal on midagi muutunud, aga kui mina seda vaatasin eelmise aasta lõpus, siis oli küll igal juhul selline olukord. Minu küsimus teile on see. Miks üleüldse peaks selle lepingu üle läbirääkimisi pidama Eesti Vabariigi nimel Euroopa Liit? Miks ei oleks mõistlikum, et Eesti Vabariik ise esindab ennast sellise lepingu läbirääkimistel? Seda esiteks. Ja teiseks: miks ei ole valitsus ei Riigikogu ega avalikkust laiemalt jooksvalt läbirääkimiste käigust informeerinud ega ka lepingu kavandeid või vähemalt selle põhisisu eestikeelsena Eesti avalikkusega jaganud? Miks see nii on?

Need läbirääkimised on tõepoolest mitu aastat kestnud. Nüüd on üheksanda läbirääkimisvooru jätk. Tõepoolest, me ei ole pidanud mõistlikuks iga sammu eesti keelde tõlkida. Ma ei ole täna hommikul üle kontrollinud, aga läbirääkimiste dokumendid üldiselt WHO kodulehel on olemas ja seal peaks olema ka see ajalugu, mis on muutunud või kuidas on muutunud. Nüüd sellest, kes läbi räägib. Nii nagu tegelikult see COVID-i kogemus näitas, me oleme Euroopa Liidus kokku leppides, kuidas me pandeemia olukorras toimetame, tugevamad. On see siis piiriülene liikumine või vaktsineerimispassi kasutamine või vaktsiinide jagamine liikmesriikide vahel – need asjad peavad olema kokku lepitud. Eestil ei oleks võimalik üksi läbi rääkides vaktsiine saada sellises tempos, kui meil on Euroopa Liidu liikmesriigina. Samamoodi COVID-i ravimid. Kui vaadata tulevikupandeemiate poole, siis täpselt samamoodi on tegelikult meie huvides, et me oleme osa Euroopa Liidust. Seda piirkonda me käsitleme tervikuna. Kui me räägime näiteks vaktsiinide kättesaadavusest, siis ei ole iga riik enda eest väljas, ei räägi eraldi läbi ravimitootjatega ega tee mingisuguseid muid kokkuleppeid. Euroopa Liit on ühtne turg, meie patsiendid on võrdsed, ei ole esimese ja teise järgu patsiente. Saksa patsient saab vaktsiini ja saab ka Eesti patsient vaktsiini. Seega, kui me räägime järgmisteks pandeemiateks valmistumisest, siis me ei soovi, et iga liikmesriik on enda eest väljas. Me valmistume koos. Euroopa tasandil on loodud HERA-nimeline hädaolukordadeks valmistumise platvorm, kokkulepe, mis puudutab nii vaktsiinide kui ka teiste võimalike vahendite ja tarvikute hankimist, ühishankeid. See on Eesti jaoks osutunud mõistlikuks instrumendiks, mida me ilmselt soovime ka tulevikus kasutada. Ükski liikmesriik või üldse mingi riik ei saa üksi pandeemiaga toime tulla. Eesti üksi oleks 194 liikmesriigi seas kahtlemata nõrgem hääl, kui on Euroopa Komisjon kõiki Euroopa Liidu liikmesriike esindades. Me saame parema kokkuleppe, me oleme koos tugevamad, kui me oleme osa Euroopa Liidust.

Suur tänu, lugupeetud minister! Sellega on leidnud käsitlemist ka meie tänane seitsmes küsimus.