Eesti Vabariigi osalemine Ukraina sõjas

Tänane viies küsimus on kaitseminister Hanno Pevkurile. Küsib Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teemaks on Eesti Vabariigi osalemine Ukraina sõjas. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Olen küsinud peaminister Kaja Kallaselt siin infotunnis korduvalt, kas vastab tõele, et juba mõnda aega tagasi on saadetud Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevväelased, sealhulgas eriüksuslased, Ukrainasse täitma erinevaid sõjalise iseloomuga ülesandeid. Vastust pole ma paraku saanud, sest vastamise asemel põikleb peaminister pidevalt kõrvale. Kuna olen mitmest usaldusväärsest allikast kuulnud, et tegevväelased on reaalselt Ukrainasse saadetud – Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevväelased –, ja peaminister samas ei lükka seda väidet ümber, olgugi et olen talle selleks mitmel puhul võimalusi pakkunud, järeldan, et nii ongi. Sellega seonduvalt küsin teie kui kaitseministri käest, millisele õiguslikule alusele tuginedes on Eesti Vabariigi kaitseväelased Ukrainasse saadetud. Pean silmas ühelt poolt seda, et põhiseaduse § 128 kohaselt võib seda teha üksnes juhul, kui selleks on küsitud ja saadud Riigikogu mandaat, ja teiselt poolt seda, et reaalselt ei ole Riigikogult sellist mandaati küsitud ega ka seda saadud. Samas varem on valitsus näidanud, et isegi ühe kaitseväelasest õigusnõuniku saatmiseks väljaõppemissioonile, näiteks Mosambiiki – otsuse eelnõu 316 –, on olnud tarvis Riigikogu mandaati. Seega veel kord: kas vastab tõele, et Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevteenistujad on juba Ukrainasse saadetud, ja kui vastab, siis kuidas on see võimalik, pidades silmas, et Riigikogult ei ole selleks mandaati küsitud ega saadud?

Minul on muidugi raske kommenteerida teie järeldusi ja infot, millele te tuginete. Eesti tegevväelased on loomulikult Ukrainas käinud ja on seal ka praegu, sest kaitseatašee Kinnunen on Eesti tegevväelane. Lisaks on seal kaitseatašee abi, kes on samamoodi tegevväelane. Kas Eesti kaitseväelased on seal veel käinud? Kaitseväe juhataja on käinud, Kaitseliidu ülem on käinud. On teisi kaitseväelasi käinud, ma kutsun ka teid üles külastama Ukrainat. Kui ma järgmine kord sinna lähen, siis hea meelega ütlen, olge hea, liituge minuga. Mul ei ole midagi selle vastu, kui te liitute minu delegatsiooniga ja lähme vaatame seda olukorda seal. Aga üks, mida ma kindlasti saan teile kinnitada, on see, et Eesti Kaitsevägi ei osale sõjas Venemaa vastu. See on fakt. Nii et selles mõttes siin midagi rohkem kommenteerida pole. Ma kuulasin ka teie debatti peaministriga. Eks peaminister andis oma vastused, siin mul väga palju täiendavalt lisada ei ole. Aga ega ma väga täpselt aru ei saa, mis see teie küsimuse mõte on. Päeva lõpuks need vastused minul ja peaministril ei muutu, eks meil ikkagi on valitsuses üks seisukoht.

Suur tänu! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus, palun!

Suur tänu! Alustame lõpust. Minu küsimuse mõte seisneb selles, et saada teada, kas Vabariigi Valitsus teostab riigivõimu kooskõlas põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seadustega. Nii põhiseaduse kui ka riigikaitseseaduse kohaselt on Eesti Vabariigi Kaitseväe kasutamiseks väljaspool Eestit tarvis Riigikogu mandaati. Te olete sellega nõus? See vastab tõele. Ja nüüd ongi küsimus selles, kas te olete tegelikult tegutsenud viisil – sellest avalikkust informeerimata –, mis ei ole kooskõlas põhiseaduses ja riigikaitseseaduses sätestatuga, või ei ole. Ja ma näen ikkagi, et nii teie kui peaminister ei taha lihtsatele küsimustele anda selgeid vastuseid, millest nähtuks, et õigusvastane käitumine puudub. Teiselt poolt on see väga tõsine asi, kui on reaalselt saadetud Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevteenistusest Ukrainasse rahvusvahelise õiguse mõttes kombatandi staatuses, mitte mingisuguses diplomaadi staatuses atašeed. Siis võib ju väga selgelt öelda, et Eesti Vabariik on otsustanud astuda Venemaaga sõjategevusse, mis oleks väga kahetsusväärne. Sellest võiksid [tuleneda] väga-väga halvad lahendused Eesti Vabariigi jaoks. Venelased ütlevad ühel hetkel, et kuulge, te olete meie vastu sõtta astunud, saates oma kombatandid Ukrainasse osalema mingis aspektis sõjategevuses. Sellepärast ma neid küsimusi teie käest küsin. Ma ei küsi teie käest, kas on saadetud mingisuguseid atašeesid või kas Kaitseväe ülem on seal käinud või Kaitseliidu ülem või midagi sellist. Ma küsin, kas on saadetud kombatandi staatuses näiteks Eesti Vabariigi Kaitseväe eriüksuslasi täitma mingisuguseid sõjalisi ülesandeid Ukrainas. Oleks ju väga lihtne öelda, et ei, Eesti Vabariigi eriüksuslasi Ukrainasse saadetud ei ole. Ja kui ei ole, siis palun kinnitage seda. Aga see jutt, kui te räägite siin, et mingid atašeed on käinud ja tulge teiegi minuga teinekord kaasa, kui ma sinna lähen – see ei vasta minu küsimusele kõige vähemalgi määral. Nii et ma oleksin siiski tänulik, kui te ütleksite, kas on tegevväelasi kombatandi staatuses sinna saadetud. Ja kui on, siis kuidas see võimalik on, pidades silmas, et kehtiva õigusega on see vastuolus?

Aitäh! Eesti kaitseväelased ei ole Ukrainas rahvusvahelisel sõjalisel missioonil. Punkt.

Aitäh. Lõpetan meie … Varro Vooglaid, kahjuks ma ei saa teile kolmandat küsimust anda. Üks Riigikogu liige saab esitada ühe [põhi]küsimuse, lisaks ta saab esitada täpsustava küsimuse. Jaa, üks Riigikogu liige saab veel esitada ühe lisaküsimuse. Aga ma annan teile ühe väikese vihje: meil on täna vähem küsimusi ja teil on võimalik pärast seda, kui me oleme käsitlenud ära Kalle Grünthali [esitatava] seitsmenda küsimuse, esitada lugupeetud ministritele oma küsimused. Siis kehtib täpselt sama reegel: kaks minutit küsimiseks ja vastamiseks kolm minutit. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu! Tegelikult oli eelmisel nädalal täpselt samasugune olukord, aga teie asemel oli puldis teie kolleeg härra Kivimägi. Tema tõlgendas kodukorraseadust sellisel viisil, nagu minagi seda tõlgendasin, ja ütles, et kui ei ole keegi teine registreerunud täiendava küsimuse esitamiseks, siis mitte miski ei takista minul seda tegemast. Ja ma vaatasin ekraanile, mitte keegi sinna registreerunud ei olnud, selle tõttu vajutasin ise nuppu. Ma ju ei kuritarvita kuidagi kodukorras sätestatud reegleid. Kui oleks keegi teine Riigikogu liikmetest soovinud küsida, loomulikult temal oleks eesõigus minu ees. Aga kui seda ei ole, miks ma ei saa? Ma olen ju Riigikogu liige ja Riigikogu liige võib esitada täiendava küsimuse.

Ma olen siiski täpselt need reeglid [ette lugenud]. Riigikogu liige saab esitada ühe küsimuse. Lisaks ta saab esitada ühe täpsustava küsimuse. Ja lisaks saab üks Riigikogu liige võimaluse esitada lisaküsimus. Ja nagu ma ütlesin, hea kolleeg Varro Vooglaid, teil avaneb võimalus veel tänases infotunnis küsida, sellepärast et me oleme jõudnud poole peale ja oleme käsitlenud juba kaks kolmandikku küsimustest. Ehk siis et kohe, kui on käsitletud Kalle Grünthali küsimus WHO pandeemialeppe kohta, avaneb teile võimalus esitada oma küsimused lugupeetud ministritele. See võimalus teile täiesti avaneb. Nii, ma saan aru, et teil on veel küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Palun, Varro Vooglaid!

Jaa, suur tänu! Teie tõlgendus on risti vastupidine, ma ütlen veel kord, teie kolleegi tõlgendusega. Härra Kivimägi eelmisel nädalal ütles vastupidist: kui ei ole registreerunud täiendava küsimuse esitamiseks keegi teine, siis võib seda teha sama Riigikogu liige, kes esitas põhiküsimuse ja täpsustava küsimuse. Ja ma ei näe, et keegi teine oleks registreerunud. Kodukord ütleb, et täiendava küsimuse võib esitada Riigikogu liige. Mina olen Riigikogu liige. Kus on siis kirjas, et ma ei saa seda küsimust esitada?

Hea kolleeg Varro Vooglaid! Ma andsin teile küll vihje, kuidas te saate oma küsimused küsitud. Ma andsin väga selgelt teekaardi, kuidas me selle suunas liigume, et teil on võimalik need küsimused ära küsida. Aga hästi, ma praegu muudan oma seisukohta. Ma küll istungi alguses tutvustasin väga selgelt neid reegleid, et Riigikogu liige võib registreeruda ühe küsimuse esitamiseks, lisaks saab Riigikogu liige võimaluse täpsustava küsimuse esitamiseks ja üks Riigikogu liige saab siis võimaluse veel lisaküsimuse küsimiseks. See on see reegel, millest me oleme siin kinni pidanud ja millest lähtuvalt on infotundi siiamaani läbi viidud. Te ütlete, et eelmisel nädalal Toomas Kivimägi tegi pretsedendi ja andis teile võimaluse esitada kolmas küsimus. Kuna teil täna on niikuinii võimalus see kolmas küsimus siin Riigikogu infotunnis esitada, siis, hea kolleeg, ma annan teile kohe selle võimaluse. Te saate siis selle küsimuse raames käsitleda seda teemat põhjalikult ja saada ka vajalik vastus. Küsimise koht selle [teema] puhul on olemas. Järgnevalt siis annan Varro Vooglaiule võimaluse esitada küsimus, mida me nimetame lisaküsimuseks. Palun, Varro Vooglaid!

Jaa, suur tänu teile. Ma arvan, et see on mõistlik lahendus. Kodukord ütleb, et lisaküsimuse võib esitada üks Riigikogu liige, ja miski ei ütle, et see Riigikogu liige ei või olla seesama isik, kes juba esitas põhiküsimuse. Küsimus, härra minister, seisneb nüüd selles, et te ütlesite hästi lakooniliselt minu küsimusele vastates, et Eesti Vabariik ei ole saatnud kaitseväelasi välismissioonile Ukrainasse. Oli vist enam-vähem nii, ma peast praegu meenutan: rahvusvahelisele missioonile Ukrainasse. Ja formaalselt on see ju tõsi. Mingisugust välismissiooni Ukrainasse ei ole Vabariigi Valitsus algatanud, ei ole saadetud Eesti kaitseväelasi rahvusvahelisele missioonile Ukrainasse. Aga ma ei küsinudki seda. Ma küsisin seda, kas Kaitseväe tegevteenistujaid, teiste hulgas eriüksuslasi, on kombatandi staatuses saadetud Ukrainasse täitma mingisuguseid sõjalise iseloomuga ülesandeid. Ärme lasku, ärme takerdu mingisugustesse formaalsustesse, et kas meil on ametlik missioon või meil ei ole ametlikku missiooni. Ma küsin faktide kohta. Kas praegusel hetkel viibib Ukraina territooriumil Eesti Vabariigi Kaitseväe tegevteenistujaid, teiste hulgas eriüksuslasi, kes on rahvusvahelise õiguse mõttes kombatandi staatuses ja täidavad mingisuguseid sõjaga seonduvaid ülesandeid? Ma ei räägi rindel vahetus sõjategevuses osalemisest. Kuidas sellega on? Ja kui on nii, et nad seal viibivad, siis millisele õiguslikule alusele tuginedes saab see niimoodi olla? Mina ei tea sellist õiguslikku alust ja ma küsingi teie käest.

Aitäh! No nüüd te räägite iseendale muidugi vastu. Te ütlete, et ärme takerdu formaalsustesse, ja siis te küsite, mis on õiguslik alus. Kui Eesti kaitseväelane on Ukrainas käinud või on seal ka praegu, siis on nad seal reeglina kas siis kaitseatašeena või on seal käinud lähetuses, näiteks Kaitseväe juhataja või keegi teine. Need on need õiguslikud alused. Te küsisite väga konkreetselt enne oma küsimuses sõjalise missiooni kohta. Ma vastasin "ei". Ja te küsisite õigusliku aluse kohta ja ma vastasin teile praegu, mis on need õiguslikud alused. Vastan teile siis veel kord puust ja punaselt: Eesti kaitseväelased ei osale sõjategevuses Ukraina pinnal. Punkt! Minu arust ei ole mõtet siin seda debatti edasi-tagasi põrgatada, minu arust selged vastused on antud. Ma tõepoolest ei saa aru, mis selle asja point on, mille üle te kaebate. See, et Eesti kaitseväelased käivad Ukrainas sõja õppetundideks kogemusi kogumas, on igati loogiline. Me peamegi seda tegema. Eesti kaitseväelased on seal käinud ja käivad kindlasti ka edaspidi. Ja kui te võtate riigikaitseseaduse lahti, siis seal ei räägita mingitest kombatantidest. Need on Eesti Kaitseväe tegevväelased ja selle kohta ma vastasin teile.

Suur tänu! Ma lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.