Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) kolmas lugemine

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel palun Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle valitsuse algatatud 377 SE-ga on [tehtud] samm õiges suunas ja see kajastub ka sotsiaalkomisjoni istungite protokollides. Eesistuja rääkis enne aja säästlikust kasutusest. Ma arvan, et aeg, mida on raami piirides, etteantud piirides kasutatud, on säästlik. Kui läheb natukene üle aja, siis see on ka säästlik kasutamine. Aga nüüd eelnõu juurde. Vaatame selle eelnõu sisusse. [Kehtiva] ravikindlustuse seaduse [kohaselt] ei tohi haiguslehel olija haiguslehe töövabastuse perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Ma saan aru, et [pärast] väljatöötamiskavatsust tekkis vajadus peale esimest kooskõlastusringi laiendada seda [eelnõu], [seetõttu] lisandusid sellele veel [mõned] seadused. Täiendused ja muudatused tulid [järgmistesse seadustesse]: ravikindlustuse seadus, avaliku teenistuse seadus, Tervisekassa seadus, sotsiaalmaksuseadus, tulumaksuseadus, töölepingu seadus, töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning töövõimetoetuse seadus. Töötervishoiu ja tööohutuse seadust muudeti sellega, et võeti üle Euroopa Liidu direktiiv. Sinna ma veel jõuan. Aga ravikindlustuse seaduses muudetakse seda, et töötajal võimaldatakse pärast kahekuulist ehk 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes kas osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Siin tekkis paralleel ja erinevad arutelud ja mõtted, mis on seotud kohalike omavalitsuste volikogudega. Näiteks, volikogu liige on haiguslehel, aga ta peab osalema volikogu istungil. Volikogust [saadav] tasu on maksustatud sotsiaalmaksuga. Ja siis ongi selline sisemine dilemma, et kas osaleda volikogu istungil või mitte. Samas, tänapäevased infotehnoloogia võimalused võimaldavad pidada [istungeid] ja osaleda nii volikogu töös kui ka komisjoni töös [distantsilt]. Iseenesest peale 60 päeva osalise [tööajaga töötamine] võimaldab volikogu liikmel teha täisväärtuslikku tööd, mida valijad temalt ootavad. See osa saab seaduslikuks, et volikogu liikmed saavad peale 60-päevast haiguslehte, olles samal ajal haiguslehel, teha volikogu tööd ning olla valijatele vajalikud. Kaugistungite puhul on volikogu liikmetel võimalik ennast näidata ja teha asjalikke ettepanekuid. Nii nagu sai öeldud. See muudatus [puudutab] umbes 17 000 üle 60 päeva kestnud töövõimetusega töötajat, kellest hinnanguliselt 5000 oleksid haiguslehe ajal valmis töötama, seda võimalust kasutama. See on positiivne lähenemine: inimesed [käiksid] tööl ja teeniksid tulu nii endale kui ka täidaksid riigikassat erinevate maksude kaudu. Aga nüüd eurodirektiivi juurde. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatusega võetakse üle direktiiv 2022/431. Selle tulemusel tekib tööandjal kohustus … Võtan kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Tööandjal tekib kohustus korraldada töötajale tervisekontrolli enne reproduktiivtoksilise ainega kokkupuute algust. Lisaks peab tööandja edaspidi säilitama töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 40 aastat töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ning viis aastat töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. See on jälle uus lisandus. Selle reproduktiivtoksilise aine kohta, et mida see endast kujutab, sai ka küsitud. Tegemist on suures osas pliiga. Eestis pliiga kokku puutuvaid ettevõtteid ja töötajaid eriti palju ei ole. On akude utiliseerimise ettevõtted, kus töötajaid tuleb teavitada enne, kui nad selle reproduktiivtoksilise ainega kokku puutuvad. Reproduktiivtoksiline aine pidi olema seotud viljatusprobleemidega. Nii et on väga oluline, et see lõpuks siia sisse saab. Tööandjatel on praegu kohustus käsitleda riskianalüüsides kõikide kantserogeensete ja mutageene tekitavate ainetega kokkupuutumist. Tööinspektsiooni tuleb teavitada varasemalt, selle kohta tuleb teha eraldi riskianalüüsi osa. Ütleme, oma valdkonnast võttes, põllumajandustootjad, kui nad kasutavad taimekaitsevahendeid, mis võivad olla vähki tekitavad, siis juba nende taimekaitsevahendite kasutamise eelselt tuleb Tööinspektsiooni sellest teavitada, anda teada, kes on inimesed, kes nendega kokku puutuvad, viia läbi eelnev tervisekontroll. Ja siis juba iga kolme aasta tagant uuesti tervisekontroll, et näha [võimalikke] muutusi, mis võivad nende ainetega kokkupuutumisel tekkida. Sellest lähtuvalt on selle eelnõuga mindud täna kolmandale lugemisele. Muidugi, pankrotihaldurite koda tegi oma ettepanekud. See ei ole selle seaduse kontekstis võib-olla asjakohane, aga Justiitsministeerium ja Siseministeerium [hakkavad] omavahel konsulteerima, et viia pankrotihaldurite ja kohtutäiturite ettepanekud ja mõtted järgmistesse seadustesse, et ka nende õigustatud ootustele [vastata]. Aitäh!

Suur tänu! Pakun, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel ja volituse alusel, hea kolleeg Andre Hanimägi? On see nii?

See on nii. Head kolleegid! Kuna eelmine kõne oli väga pikk ja põhjalik, siis kindlasti ma püüan aega kokku hoida. Võib-olla natuke kontsentreeritumalt keskendun ma ainult mõnele asjale. Minu eesmärk täna selles puldis on eelkõige tunnustada: tunnustada [Sotsiaal]ministeeriumit, valitsust ja loomulikult terviseminister Riina Sikkutit. Miks ma seda teen? Sellepärast, head sõbrad, et nii tervishoius kui ka tööjõuturul on Eesti trump – ja peabki olema – paindlikkus ja iga inimese eest hoolitsemine nii palju, kui see vähegi on meie võimuses. Ma arvan, et see eelnõu, mis kindlasti läbib kolmanda lugemise, seda ka tõestab. Siin on minu jaoks kaks väga olulist punkti. Üks on see, millel natukene juba peatuti. Tõepoolest, me teame, mida võib tööjõuturult eemalolek tähendada inimesele nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt, kui ta on pikaajaliselt haiguslehel. Eelnõu näeb ette seda, et kui inimene on üle 60 päeva olnud haiguslehel, on tal võimalik teatud tingimustel oma tööandjaga kokku leppides ja ka riigi toel paindlikult töötada edasi, saada palka, olla jätkuvalt tööjõuturul. Loodetavasti, kui ühel hetkel tervis on paranenud, [saab] naasta niimoodi, et kogemused ja tugevused on jätkuvalt alles. Töötukassalt saab seejuures toetavaid tööturuteenuseid, tööalast rehabilitatsiooni, kogemusnõustamist, tugiisikut, tööks vajalikke abivahendeid. Nende inimeste arv, kes on pikaajaliselt haiguslehel, ei ole väga suur. On välja toodud, et aastas keskmiselt 17 000 inimest, kellest 5000 on andnud märku, et nemad oleksid hea meelega valmis tööle asuma, kui oleks natukene paindlikkust ja tuge. Ma arvan, et kohandatud tingimused ja riigi tugi seda kindlasti annab. Lisaks, miks tuleb taas kord tunnustada? Ette on nähtud ka palgavahe hüvitis, mis tähendab seda, et tööandja ja riik koos hoiavad seda väga väärtuslikku inimest. Teine [asi], millele ma tahaksin natukene pikemalt kuulajate-vaatajate tähelepanu [juhtida], on suunatud lapsevanematele. Nendele lapsevanematele, kellel on laps pikaajaliselt haige ja kes soovivad [saada] hooldushüvitist. Seni on kuni 60 kalendripäeva [kestev] hüvitis kehtinud eelkõige onkoloogilise [diagnoosiga] haigetele, nendele lastele, kellel on vähk. Nüüd, selle seadusemuudatusega on võimalik hooldushüvitist saada olenemata lapse diagnoosist. Ma arvan, et ka see annab kõikidele lapsevanematele Eestis kindlustunnet. Annab nendele, kellel on selline kurb kogemus, [nendele,] kes peavad oma lapse juures olema, jõudu juurde. Annab jõudu juurde lapsele ja ta perele. Igal juhul me võime kindlad olla selles, et kõige parem ravi on lähedaste olemasolu, ja selles, et keegi ei pea muretsema oma sissetuleku ja oma elukorralduse pärast, vaid saab keskenduda ja pühenduda oma lapsele. Ma arvan, et need kaks punkti selles eelnõus, kus on tegelikult väga mitmeid teisigi muudatusi, on kõige olulisemad. Veel kord: tervishoius on meil vaja paindlikkust. Mul on hea meel, et me sotsiaalkomisjonis näeme, et järjest tulevad eelnõud, mis parandavad patsientide ja perearstide [olukorda], ravimite toomist [turule] ka harvikhaiguste puhul. See kõik on väga oluline ja siinkohal veel kord tunnustus terviseministrile. Aitäh!

Suur tänu, Andre! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 377 lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma võtaks enne seda hääletust kümme minutit vaheaega. Võtan.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 69 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 377 on seadusena vastu võetud. Head kolleegid, mulle on laekunud ettepanek Eesti Reformierakonna fraktsioonilt pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Kuivõrd meil on kaks üsnagi mahukat päevakorrapunkti veel ees, siis aja planeerimise mõttes on igati paslik seda hääletada. Aga enne hääletuse juurde asumist, Helle-Moonika Helme, palun!

Nagu täna tavaks on saanud, võtan veel kord enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 47 Riigikogu liiget, vastu 22, erapooletuid 0. Napilt, aga kindlalt on istung pikendatud kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Head kolleegid, enne kui ma juhatan sisse järgmise päevakorrapunkti, veel üks informatiivne teadaanne. Nimelt, mõni minut enne kella 12 peaks meie külaliste rõdule saabuma Andorra Vürstiriigi peaminister. Nii et [neile,] kellel on soov olla sel hetkel saalis, lihtsalt teadmiseks.