Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (363 SE) kolmas lugemine

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 363 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised, need on taas fraktsioonidele. EKRE fraktsiooni nimel Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Palun kohe igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit juurde, palun!

Eelnõu ise on väga tehniline ja käsitleb väärismetalle. Mainin ära, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu. Samas on fraktsioon usaldanud mind rääkima kullast kui sellisest natuke enam – kuna kuld on peamine väärismetall – ja selle võimalikust rollist meie riigireservina. See puudutab ka dollaripõhise ja praeguse finantssüsteemi stabiilsust. Kõik need asjad on omavahel väga selgelt seotud. Täna jõudis kulla hind 2370 dollarini untsist ehk 2370 dollarini untsi kohta. Üks unts on laias laastus 31,1 grammi. Me näeme siin väga suuri numbreid, aga need numbrid ei näita midagi. Kulla väärtus on ikka sama: 1 untsi kulla eest sai 100 või 50 aastat tagasi osta enam-vähem sama palju kaupu ja teenuseid, nagu saab ka täna. See on suhteliselt stabiilne väärtus. See näitab hoopis midagi muud: meie rahal ei ole stabiilset väärtust. Inflatsiooni tõttu lisandub igal aastal liitprotsent ja need numbrid kerivad järjest suuremaks ja suuremaks. Meie palgad on järjest suuremad, aga tegelikkuses me oma raha eest palju osta ei saa. Nüüd, kas Eesti Vabariigil peaks osa reservidest olema kullas, ja kui peaks, siis miks? Ma püüan seda järgmisena [selgitada]. Vana vabariigi ajal oli meil kullavaru suurus umbes 12 tonni. Meie liitlased, kelle juures me olime seda deponeerinud, ehk Ameerika Ühendriigid, olid selle alles hoidnud ja tagastasid meile pärast seda, kui Eesti Vabariik iseseisvuse taastas. Mida me oma varuga tegime? Me müüsime selle suhteliselt ruttu maha. Praegu on Eesti kullavaru umbes 200 kilo. 200 kilo, mitte rohkem! Maailma keskmisega võrreldes, kui palju hoiavad riigid [reserve] kullas, on see varu üpris väike. Mis hinnaga me selle tollal müüsime? Loomulikult ei tea ma täpset hinda, see ei ole avalik informatsioon. Aga sellal kulla untsi hind oli mõnisada dollarit. Ehk muutus on olnud ligi kümnekordne. Me [võime] siin ju küsida, et mis oleks varu väärtus praegu, kui me oleksime oma kullavaru säilitanud ja seda hoopiski suurendanud, näiteks 20 või 30 tonnini. Siin on olnud etteheiteid, et me oleme kõik oma reservid ära kulutanud. Ma väidan, et meil tõelisi reserve pärast seda pole kunagi olnudki. Kui meil on reservid mingis valuutas või võlakirjades, siis küsimus on selles, mis on see tootlus või kui kindlad need reservid on ja milleks neid reserve üldse vaja on. Kullavaru kui sellist oleks riigil vaja juhuks, kui praegune, mitte ühelegi kindlale väärtusele tuginev rahasüsteem ühel momendil lakkab toimimast. Praegune rahandussüsteem on alguse saanud, ma ütleksin, 1971. aastal, kui Ameerika Ühendriigid loobusid dollari kullastandardist. Sel ajal 1 unts kulda võrdus 35 dollariga. Dollar oli seotud kullaga. Aga Vietnami sõja ja muude kulude tõttu otsustas Nixoni valitsus kullastandardist loobuda. See pidi olema ajutine nähtus, aga see ajutine nähtus on kestnud 50 aastat. Võib [öelda], et jah, majandussüsteem on sellisena püsinud 50 aastat, see pole kokku kukkunud. Tõesti, nii see on. Aga tegelikult keegi ei oska pädevalt ennustada, kui kaua praegune majandussüsteem võiks stabiilsena püsida. See võib kesta aastakümneid, aga kriis võib tulla ka järgmisel või ülejärgmisel aastal. [Probleem] ongi selles, et me ei tea seda. Kui me vaatame Ameerika Ühendriikide võlataset, mis on praegu umbes 26 triljonit, siis me näeme, et see väga kiiresti tõuseb. On ju selge, et sellest võib tulla dollaripõhisele maailmamajandusele, sellega ka eurole ja meile ühel hetkel tõsine probleem. Nagu ma ütlesin, mina seda ennustada ei suuda, mul ei ole selleks võimekust. Aga me ei saa eitada selle probleemi olemasolu. Nii nagu me valmistume sõjalises mõttes, julgeolekuohtude mõistes kõige halvemaks, peaks me ka siin olema valmis halvimaks. Ja see [viis], kuidas olla valmis halvimaks, ongi kullavaru hoidmine ehk teatud hulga ressursside hoidmine kullas. Me näeme, et selle monetaarne ehk rahaline väärtus tõuseb väga kiiresti. Kulla hinna tõus viimase paari kuu jooksul on olnud mitusada dollarit untsi kohta. Teisest küljest see näitabki inflatsiooni kiirust, mis nii dollaril, eurol kui ka teistel ilma kindla väärtuseta valuutadel praegu on. Mõtteainena täna – ma olen ka varem sellest rääkinud – palun tõsiselt kõigil erakondadel kaaluda, kas meil ei oleks mõistlik luua oma kullavaru, nii nagu enamikul maailma riikidel on, et olla valmis halvimaks ka võimalike finantskriiside puhul. Niiviisi oleks meil häda korral võimalik tagada oma rahaline stabiilsus. Tänan!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Selles seaduses on mõned küsitavad teemad. Kui me majanduskomisjonis seda arutasime, siis [öeldi], et see seadus kätkeb endas seda, et nüüd ei pea kulda müüma ainult kullapoodides, vaid tänu sellele saab seda müüma hakata ka tavalisel turul või tänaval. See pidi hea olema selle jaoks, et kohalikud käsitöölised saaksid oma toodangut paremini müüa, näiteks kusagil Võrumaa turul. Komisjonis ma küsisin, et kuidas me tagame [toodete autentsuse]. Kui [ostad] poest, siis on sulle garanteeritud sertifikaadid ja muu selline kindlustunnet andev dokumentatsioon. [Küsisin,] et kas me ei tee piltlikult öeldes sellist mustlastele mõeldud seadust. Sellele otseselt vastust ei saanud. Ja teine teema on veel, mis küsimärgi tekitas, minul vähemalt: nüüd ei pea kullatoodetel olema peale [märgitud] kaalu, kui palju [näiteks] sõrmus või [muu] ehe kaalub. Ma hästi ei kujuta küll ette, et lähed kuhugi turule ja ostad oma kallimale [autentse] kullast ehte või briljantsõrmuse. Tundub väheusutav. Seega, sellised küsimused jäid komisjonis vastuseta. Praegu ka küsin, et kas meil on kindlustunne, et meil ei teki hiljem sekeldusi [sellest]. Just nimelt anname tööd politseile, kui me peame neid võltsehete müüjaid turul hakkama taga ajama. Ega ma pikalt rääkida ei tahtnudki, need olid need mõtted, mida ma tahtsin lisada. Aitäh!

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Tänan teidki aja säästliku kasutamise eest! Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 363 lõpphääletus. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Nagu täna juba tavaks on saanud, ma võtan enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 363. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 61, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 363 on seadusena vastu võetud.