Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu (351 SE) kolmas lugemine

Teine päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu 351 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Nüüd me oleme jõudnud lõpphääletuse juurde eelnõuga, mis on selline … No seal on muid punkte ka, aga üks osa sellest [meenutab] sellist tüüpilist sotside moodi riigivalitsemise eelnõu. Inimene elab kodus, aga kusagil elavad sotsid, kes mõtlevad, et peaks kuidagi seda inimest aitama. Näiteks, tal on ununenud universaalteenuse leping, mille eest ta maksab kallist universaalteenuse hinda, näiteks 7 või 17 eurot kuus, ise sellest ei hooli ja tähelepanu sellele ei pööra, aga sotsid on tuvastanud, et tegelikult ta saaks 12-ga läbi, peaks talle appi tormama. Mäletatavasti mitte väga ammu oli aeg, kui leiti, et peaks selle universaalteenuse nagu kohustuslikult peale panema. Nüüd me siis kohustuslikult võtame selle universaalteenuse ära. Mind täitsa huvitab, et kui nüüd juhtub, et börsihind jälle lakke tormab, siis kas me jõuame tagasi selle juurde, et peaks kohustuslikult ja tagasiulatuvalt selle universaalteenuse tagasi panema, ja kui börsihind uuesti alla läheb, siis kas me jälle jõuame selle juurde, et siis peaks selle inimestelt taas ära võtma, ka nendelt, kes ise sellest ei hooli. Aga ma mõtlesin, et ma loen [teile midagi] ette. Eelnõude juures on alati selline dokument nagu märkuste ja ettepanekute tabel, kus on nähtav see tagasiside, mis on seaduseelnõu kohta tulnud. Viimase aasta jooksul siin Riigikogus menetletud eelnõude puhul – suurel osal – näeb see dokument välja selline, et ühe või teise sektori esindajad on teinud sisulisi ja asjalikke ettepanekuid, ja nende taha on kirjutatud: mitte arvestatud. Antud eelnõu puhul on natuke teisiti, siia on kirjutatud paljude asjade kohta: teadmiseks võetud. Aga ikkagi ei ole nende ettepanekutega arvestatud. Näiteks … Ma palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks.

Näiteks Eesti Gaasiliit on öelnud: "Nõustuda ei saa eelnõu §-s 4 sätestatud MGS-i muudatuste jõustumise ajaga. Muudatused tuleb meie hinnangul jõustada esimesel võimalusel. Hetkel on mitmed eelnõuga korrastatavad varumaksega seotud küsimused reguleeritud kokkuleppel varu haldajaga ja on oluline, et vastavad seadusemuudatused jõustuvad viivituseta. Seletuskirjas on MGS-i muudatuste jõustumise aega (01.01.2024) põhjendatud sellega, et alates 2024. aastast peab kehtima uus varumaksemäär. Märgime, et eelnõus esitatud MGS § 268 lg 3 muudatuse järgi ei eelda seadus varumakse määra kehtestamist kalendriaastaks ning igal juhul tuleb vastav määr kehtestada vähemalt kuu aega enne selle kehtima hakkamist […]. Seetõttu on meie hinnangul põhjendatud, et MGS-i muudatused jõustuvad esimesel võimalusel pärast avaldamist. Varumakse määra kehtestamisega seotud muudatuste erineval ajal jõustumine või rakendamine tuleks vajadusel lahendada eraldi rakendus- või jõustumissätetega." Eesti Energia on öelnud niimoodi: "Eesti Energia ei nõustu ministeeriumi poolt tehtud elektrituru ümberjagamise ettepanekuga. ELTS § 765 lõike 11 lisamist seadusesse on [KM] täpsustanud eelnõu seletuskirjas, mille kohaselt lõpetab elektrimüüja universaalteenuse lepingu, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam, kui universaalteenuse tootmishind. Elektrimüüja teavitab sellest tarbijat 7 päeva ette pärast mida suunatakse tarbija edasi üldteenusele. Kuna üldteenus muudetakse ELTS § 763 lõike 11 kehtetuks tunnistamisega taas börsihinna põhiseks, siis rakendub üldteenuse tarbijale börsipõhine hind. Eesti Energia ei vastusta [KM-i] ettepanekut lõpetada tarbijaga universaalteenuse leping, kui elektrituru hind on eelmised kolm kalendrikuud olnud madalam, kui universaalteenuse tootmishind ja tarbija suunamist börsihinnaga elektrilepingule. Küll aga vastustab Eesti Energia [KM-i] ettepanekut, mille kohaselt tuleks pärast universaalteenuse lepingu lõpetamist suunata tarbija üldteenusele. Ettevõte käsitleb seda ettepanekut kui riigipoolset ebaproportsionaalset sekkumist elektriturule ja elektrituru ümberjagamise katset, mille tulemusel võetakse elektrimüüjalt kliendid kelle saamiseks on elektrimüüja tööd teinud ja enda ressursse (sh rahalisi ressursse) kulutanud. Kuna 2022. aasta oktoobris kohustati elektrimüüjaid ELTS § 765 lõikega 1 viima nende müügiportfellides olevad lepingulised kliendid üle universaalteenusele ilma tarbijapoolse taotluseta, andes tarbijatele sellest vähemalt seitse päeva enne universaalteenuse osutamise lepingu jõustumist teada, siis oleme me seisukohal, et tarbijate väljaviimine universaalteenuse alt peaks toimuma samal viisil, ilma elektrimüüja huve põhjendamatult kahjustamata. Kuna KM on seadnud eesmärgiks viia universaalteenuse tarbijad vähemalt esmalt börsihinnaga elektrilepingule, siis tuleks see nii ka eelnõus sätestada. See tähendab, et paragrahvi 765 tuleks täiendada lõikega 11 ja muuta lõiget 2 järgmises sõnastuses [---]: "Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind …"" See oli päris keeruline, ma loen selle ühe korra veel: "Kui Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrituru aritmeetiline keskmine börsihind on olnud kolmel järjestikusel kalendrikuul madalam kui käesoleva seaduse paragrahvis … [766 on siia kirjutatud, ilmselt on mõeldud 766. – R. E.] nimetatud tootmishind, lõpetab elektrimüüja universaalteenuse tarbijaga sõlmitud lepingu." Ja Eesti Energia täiendus: "Elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise lepingu lõpetamise korral kohustus sõlmida tarbijaga, kelle universaalteenuse lepingu ta lõpetab, uus börsihinnaga elektrileping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada vähemalt seitse päeva enne uue lepingu jõustumist." Siin on tegelikult ettepanekuid ja märkusi rohkem. Sageli on selle seadusloomega ju niimoodi, et loed läbi seaduse paragrahvid, aga päris täpselt ei mõista, mis muutumas on. Loed seletuskirja – teinekord läheb pilt selgemaks, teinekord jääb sama segaseks. Aga, head inimesed, kui te võtate lahti märkuste ja ettepanekute tabeli, siis seda lugedes te saate aru, mida toob kaasa uus seadus või seadusemuudatus, sest seal on need inimesed, keda asi puudutab, selle inimkeeles lahti kirjutanud. Aitäh!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra juhataja! Head kolleegid! Universaalteenus tehti teatavasti sel ajal, kui Eestil oli keeruline aeg: börsihinnad hüppasid elektriturul lakke ja oli vaja leida tarbijatele ja samas ka ettevõtjatele toetusmehhanism, et me oleksime konkurentsivõimelisemad oma ettevõtluses ja suudaksime raske aja üle elada. Täna on eelnõu jõudnud kolmandale lugemisele, kuigi me tegime Isamaa Erakonna poolt mitmeid muudatusettepanekuid, muu hulgas ettepaneku universaalteenust mitte lõpetada. Ei ole mõtet sülitada vanasse kaevu enne, kui uus on kaevatud. Ja milles on asja uba? Uba on selles, et kui järgmine kord tekib samasugune situatsioon ja me ei suuda kontrollida elektrihindasid – kui me oleme elektribörsi hindade peal, siis me ei suudagi –, kui tekib kriisihetk, siis meil oleks olemas üks variant, mis töötaks. Praegu seda uut varianti ei ole välja töötatud. Majanduskomisjonis arutati seda teemat, öeldi, et kui tuleb, küll me siis teame, me oleme neid asju arutanud ja küll me siis istume maha ja hakkame mõtlema. Tark oleks ikkagi ette mõelda. Isamaa muudatusettepaneku eesmärk oli mitte lõpetada universaalteenust, vaid muuta see tarbijasõbralikumaks. Muudatusettepanekuga soovisime teha kehtivas seaduses muudatused, mille alusel sõltub universaalteenuse hind järgmise päeva hinnast elektriturul ehk hinnast elektribörsil. Kui vastava tunni börsihind on madalam kui Narva Elektrijaamade tootmishind, siis on universaalteenuse hinna arvutamise aluseks börsi tunnihind. Vastupidisel juhul, kui vastava tunni börsihind on kõrgem kui Narva Elektrijaamade tootmishind, on hinna arvestamise aluseks Narva Elektrijaamade tootmishind. Seega hakkab tarbija ostma universaalteenust elektri tunnihinna alusel. See on täiesti mõistlik ettepanek. Ma ei saagi aru, miks majanduskomisjon selle nii kergekäeliselt tagasi lükkas. Seda enam, et Narva Elektrijaamad on meie monopoli, Eesti Energia omanduses. Me saaksime tegelikult vajadusel juhtida neid hindasid selle kaudu. Nii et kui me mõtleme targalt ja valmistume kriisideks, siis peame jätma universaalteenuse alles ja seda mugandama ehk tegema paremaks. Kahjuks Isamaa ettepanekuid ei arvestatud. Praegu tahetakse universaalteenus lõpetada, aga uut [lahendust] ei pakuta. Nii et teen ettepaneku siiski mitte toetada universaalteenuse lõpetamist. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Täna me arutame 351 SE‑d, [on selle] kolmas lugemine. Üks punkt käsitleb tõesti universaalteenuse lõpetamist ja sellest ma tahangi rääkida. Tegelikult – nii nagu ka hea kolleeg Mart märkis ära – tol ajal, kui universaalteenus rakendati, oli see vajalik instrument. See aitas inimesi kaks-kolm kuud. Peale seda aega me nägime selgelt, kuidas elektri hind langes. Kogu selle universaalteenuse mudeli juures on ju ainult üks probleem. Probleem seisneb selles, et see on paindumatu: siis, kui tegelikult oleks vaja olukorda muuta vastavalt turuolukorrale, ei ole võimalik seda teha. Sellest lähtuvalt väga paljud inimesed, lausa üle 150 000 inimese, kes siiamaani tarbivad universaalteenust, ongi lõksus ja tarbivad elektrit hinnaga 19 senti kilovatt-tunni eest. See on loomulikult suur probleem ja seda probleemi – ma ei tea, kas tahtmatult või tahtlikult – ei ole suudetud ära lahendada lausa aasta aega. Ma natuke vaatasin, guugeldasin, millal tekkisid meedias esimesed sõnavõtud [selle kohta], kuidas valitsus hakkab olukorda parandama. Kui mu mälu ei peta, siis oli see rahandusminister või majandusminister, kes ütles 2022. aasta detsembrikuus, et nüüd nad hakkavad asja muutma, või oli see 2023. aastal. Sellest on kulunud hästi palju aega. Ma lihtsalt toon välja arvud, kui palju on inimesed rohkem maksnud elektri eest kõikide nende kuude jooksul. Alustame 2023. aasta jaanuarist, kui keskmine elektri hind oli 9,92 senti kilovatt-tunni eest. Veebruaris 11 senti, märtsis 8 senti, aprillis 6 senti, mais 6 senti, juunis 9 senti, juulis 7 senti, augustis 9 senti, septembris 11 senti. Tuletan meelde: universaalteenuse hind oli samal ajal peaaegu 19 senti. [Edasi,] oktoobris 8 senti, novembris 10 senti, detsembris 9 senti. Nüüd jõuame sellesse aastasse. Jaanuaris 12 senti, veebruaris 7 senti. Märtsis, eelmisel kuul maksid inimesed börsil olles 7 senti kilovatt-tunni eest. Universaalteenuse hind on aga ikka 19 senti. Neid inimesi on tegelikult mitmekordselt petetud. Mul on kahju, et meie valitsus ja meie riik ei suutnud varem selle eelnõuga [välja tulla], varem selle teenuse hinda muuta. Selleks on läinud [palju] aega. Minu arust näitab see selgelt, kui konkurentsivõimeline Eesti riik tegelikult on. Me räägime pidevalt sellest, et me peaksime majandust turgutama, et me peaksime konkurentsivõimet turgutama, efektiivsemaks muutma. Aga kui me ei suuda isegi sellist lihtsat universaalteenust muuta, universaalteenuse hinda meie inimestele vastuvõetavaks teha? See on suur probleem. Ma arvan, et see on kogu süsteemi probleem ja seda tuleb muuta. Me peame olema efektiivsemad, me peame tegema otsuseid palju kiiremini, mitte kulutama poolteist aastat selleks, et muuta sellist asja nagu universaalteenuse hind. Meie arvame, et sellega on hiljaks jäädud, aga igal juhul me toetame selle teenuse lõpetamist. Ma nõustun ka Mardiga, hea kolleegiga, et tegelikult me võiksime olla paindlikumad. Me võiksime rakendada hoopis teist meedet. See tähendab seda, et heal ajal peaks universaalteenuse hind olema börsi omaga võrdne, ja halval ajal, kui me näeme, et elektriturul on jälle anomaaliad, me peaksime oma inimesi aitama ehk subsideerima elektri hinda. Nii et tänud, jõudu! Aga järgmine kord sooviks valitsuselt kiiremaid otsuseid. Aitäh!

Tänan teid aja efektiivse kasutamise eest! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 351 lõpphääletus. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma palun EKRE fraktsiooni nimel enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg kümme minutit. V a h e a e g

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (universaalteenuse lõpetamine ja varustuskindluse tagamine) eelnõu 351. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Eelnõu seadusena vastuvõtmise poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid 2. Eelnõu 351 on seadusena vastu võetud.