Arupärimine perevägivalla ohvrite ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumise kohta Lääne-Virumaal (nr 489)

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Evelin Poolametsa 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine perevägivalla ohvrite ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumise kohta Lääne-Virumaal. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, juhataja! Arupärimine on meil 13. maist aastast 2023. Muidugi ma loodan, et selle aastaga on asjad paremaks läinud, mitte halvemaks. Aga mis protseduure puudutab, siis ma kahjuks ei näe mingeid koalitsiooni pingutusi, et täita kodu‑ ja töökorra seadust. Kus on need lisaistungid? Ööistungitest ma ei räägigi. Meil on olnud reedeseid päevi, meil on olnud neljapäevaseid päevi, mida pikendada. Mitte midagi! See on info meile ka edaspidiseks praktikaks, et tegelikult isegi ei pingutata. Kodu‑ ja töökorra seadus on lihtsalt üks tore paber, mida võib väänata, nagu tuju tuleb. Nii nagu põhiseaduski on üks üsnagi tühjaks kaevatud paber Eestis, mida siis, kui kellelegi tuleb uus marksistlik idee, turgatus pähe, võib väänata, murda ja kokku kägardada. Selline olukord on Eesti põhiseadusega täna. Aga räägime mitte ainult põhiseadusest, vaid ka perevägivalla ohvritest. Ja seetõttu me tegimegi arupärimise, mis on eelmise arupärimise jätk. See on osalt suunatud meie kodumaakonnale, meie valimisringkonnale. Me tahame teada, kuidas läheb naistele abi osutamine Lääne-Virumaal. See küsimus tulebki möödunud aasta [kevadest], kui te allkirjastasite määruse nr 20, millega sätestatakse ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. Oluliselt kitsamate haridusnõuete tõttu jäävad nüüd psühholoogilise abi osutamisest kõrvale paljud psühholoogid ja psühhoterapeudid, kes seni Sotsiaalkindlustusameti tellimusel maakondades on abi osutanud. Nendega enam lepinguid ei sõlmita. Seetõttu me küsimegi viis küsimust. Kas uute haridusnõuete kehtestamise käigus viidi läbi mõjuanalüüs ja kas arvestati ohtu, et uued nõuded võivad muuta väljaspool Harju‑ ja Tartumaad vaimse tervise abi perevägivalla ohvritele ja nende lastele senisest veelgi halvemini kättesaadavaks? Kui paljude psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse osutajatega on Sotsiaalkindlustusametil sõlmitud lepingud Võrumaal? Kui palju on nendest teenuse osutajatest pädevad ja valmis nõustama vägivalla ohvrite lapsi? Kui suur on Sotsiaalkindlustusameti selleks aastaks planeeritud psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse eelarve kokku? See küsimus järelikult on suunatud nüüd juba aastasse 2024. Ja viimane küsimus on Lääne-Virumaa kohta täpsustustega. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Austatud Riigikohtu … Riigikogu esimees! Issand, mul on homme Riigikohtusse vaja minna ja praegu tuli üle huulte. (Naerab.) Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma võtan selle vabaduse, et kommenteerin härra Poolametsa küsimuse või arupärimise esitlemise algust, mis puudutab võimalikke täiendavaid istungeid ja muud säärast. Riigikogu korraldab oma tööd ise. Ma olen olnud alati valmis Riigikogu ette tulema, kui selleks on võimalus avanenud. Nii et ma personaalset süüd siin väga enda kanda võtta ei tahaks. Aga selge on ka see, et arupärimiste hulk oli üsna suur, ja on kahetsusväärne tõesti, et me täna, märtsikuu … Issand, ma olen, jah, märts, aprill, jaa, ma olen täiesti segamini. … aprillikuus arutame sisuliselt 11 kuud vanu arupärimisi. Selles mõttes ma olen teiega täiesti päri. Esimene küsimus puudutab haridust. Me rääkisime sellest pikalt esimese arupärimise juures. Aga tõepoolest, oluline on siin see, et nõutud baasharidus on kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoog, mis on kõrgharidus, ja sellele lisandub Sotsiaalkindlustusameti täiendkoolitus, milleks anti üks aasta üleminekuaega, et teenuse osutajad ka selle hariduse omandaksid. Nii et ma ei saa öelda, et tegemist oleks ilma erialase hariduseta inimestega, kes teenuseid pakuvad. Haridusnõuete määruse väljatöötamise käigus analüüsiti põhjalikult psühholoogilise nõustamise eesmärgipärasust ja traumast taastumise konteksti. Nii nagu ma siin ka ütlesin, tõesti 2022/2023 aastavahetuse paiku koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ja 20 Eestis registreeritud ja tegutseva psühholoogide ja psühhoterapeutide erialaliiduga need otsused ja valikud tehti, eeskätt loomulikult ohvri abistamise parendamiseks. Kui paljude psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuste osutajatega on Sotsiaalkindlustusametil sõlmitud lepingud teenuse osutamiseks Võrumaal? 7. märtsi seisuga pakub traumast taastumist toetava vaimse tervise teenust kokku Eestis 88 ettevõtet, kus on 134 spetsialisti. Võrumaal pakub psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenust viis ettevõtet kuue spetsialistiga. Kõik teenuseosutajad kõikides maakondades pakuvad teenust nii kohapeal kontaktnõustamisena kui ka veebi teel kaugnõustamisena, kui inimesele selline lähenemine on sobilikum või tal ei ole võimalik kohale tulla. Kui paljud neist teenuse osutajatest on pädevad ja valmis nõustama vägivalla ohvrite lapsi? Teenuslepingu sõlmimisel on teenuse osutajal õigus nimetada sihtrühmad, kellega töötamiseks on neil sobiv väljaõpe ja kogemus. Kuuest Võrumaal traumast taastumist toetava vaimse tervise teenust pakkuvast spetsialistist on viis need, kes on kinnitanud, et neil on pädevus ja kogemus, see tähendab ka vastav ettevalmistus töötamiseks laste ja noortega. Kui suur on Sotsiaalkindlustusameti selleks aastaks planeeritud psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuste eelarve kokku ja kui suur osa sellest on planeeritud laste nõustamiseks? 2023. aastal oli riigieelarves ohvriabiteenusele planeeritud 1 388 000 eurot. Teenuse eelarve on riigieelarves arvestusliku kuluna. See tähendab seda, et kui peaks juhtuma, et teenuse vajajaid on rohkem, siis teenus pakkumata ei jää ja see ressurss riigieelarvest on õigustatud [kasutada]. Eraldi sihtgruppide lõikes teenust me ei eelarvesta ja riigil on kohustus teenuse eest tasuda kõigi teenusele suunatud õigustatud isikute eest vastavalt ka seaduses toodud piirangutele. Aga ma saan öelda, et 2023. aastal tasuti alaealistele osutatud teenuste eest 397 253 eurot. Kokku oli teenuse kulu, nagu siin varem juba öeldud, 858 458 eurot. Nii et ka selle arvestusliku eelarve järgi me oleksime suutnud inimesi rohkem abistada. Järgmise aasta, vabandust, käesoleva aasta eelarves on teenusele planeeritud natukene üle 1,4 miljoni euro. Kui suur osa sellest eelarvest on planeeritud kasutamiseks Lääne-Virumaal? Jällegi, me ei jaota eelarveid piirkonniti, sest riigil tervikuna on kohustus igale seaduses õigustatud isikule teenust pakkuda ja selle teenuse eest tasuda. Ja kuivõrd tegemist on arvestusliku eelarvereaga, mille puhul me küll suurusjärku prognoosime, siis õigustatud isikud saavad kõik teenust ja ei ole ka seda murekohta, et me peame ütlema, et raha on otsas. Seda olukorda ei saa tekkida tulenevalt nii ohvriabi seadusest kui ka riigieelarve loogikast. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tuleksin selle rahastuse poole juurde. Te rääkisite siin küll ilusatest uhketest numbritest, üks koma millegagi miljonit, aga jätsite mainimata selle, et suurem osa sellest rahast läheb kas IT‑lahenduste jaoks või ministeeriumi ametnike tarbeks. Tegelikult naiste varjupaikadele ehk ohvriabile läks seal minu arust mingi 20 000 ainult, väga olematu summa. Mu küsimus ongi, et kas sellest rahastusest on planeeritud varjupaikadele suurem ja mõistlikum summa, et nad saaksid vajalikke teenuseid vägivalla ohvritele ilusti pakkuda nii psühholoogi, nii juristi kui ka kõigi teiste asjapulkade tarbeks.

Aitäh küsimuse eest! Varjupaigateenuse puhul on alati võimalik ohvril saada juurde kõiki neid ülejäänud teenuseid, see on psühholoogiline nõustamine või midagi muud, mis ei pea tulema ilmtingimata varjupaiga eelarvest. Ja tõepoolest, seaduse Riigikogus vastuvõtmise järel – see jõustus eelmise aasta 1. aprillil – said naiste varjupaigad raha juurde. Aga ma tulen oma eelmise arupärimise juures antud vastuse juurde tagasi. Meil on riigis terve hulk teenuseid, mille puhul me sooviksime, väga sooviksime, et teenuse hinnad oleksid kõrgemad. See on lihtsalt see olukord, milles me täna oleme. Usutavasti on inimesi olnud võimalik aidata ja on võimalik ka tulevikus aidata. Rääkides veel ohvriabist, tuleb siia kõrvale panna, et kõikide nende inimeste puhul on tegemist mõne kohaliku omavalitsuse elanikuga ja lisaks sellele abile, mida see kohalik omavalitsus oma elanikule pakub, on tal veel õigus loota täiendavat abi.

Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Lõpetame meie teise päevakorrapunkti käsitlemise. Meie kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 17. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti elamufondi renoveerimise kohta. Selle puhul pidi ettekandja olema Riigikogu liige Lauri Laats, aga istungi ajal jõudis mulle teave, et arupärijad istungi ajal saalis viibida kahjuks ei saa. Seega on meil tekkinud selles küsimuses arutelu võimatus, mistõttu seda päevakorrapunkti me ei ava.