Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks" eelnõu (371 OE) esimene lugemine

Liigume edasi. Tänane 15. päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks" eelnõu 371. See on selle eelnõu esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Mart Maastik! Palun!

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud saadikud! Minul on täna au esitleda teile [otsuse] "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine Ukraina sõja ajal Eestist lähtuva Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks" [eelnõu]. (Juhataja helistab kella.)

Head kolleegid! Me ei kuule ettekandjat. Palun, Mart Maastik!

Aitäh! Ajakirjanduse andmetel on Eesti ettevõtted sõja ajal müünud Venemaale kümnete miljonite eurode eest veefiltreid, metallpakendeid, toiduaineid ja ehitusmaterjale. Ajakirjanduse andmetel on Venemaale müüdud ka kuullaagreid, konvertereid, erinevaid mooduleid ja metalltooteid, mida on võimalik kasutada sõja- ja tuumatööstuses, samuti metallurgias, lennunduses ja naftatööstuses. Ilmselgelt on selliste kaupade tarnimine toetanud Venemaa majandust ja ka sõjapidamist Ukraina vastu. Eesti ettevõtted on vahendanud sõja ajal ka enam kui miljardi euro eest Venemaa kaupade müüki teistesse riikidesse. Näiteks on varem Oleg Ossinovskile kuulunud Vero Logistics OÜ aidanud ajakirjanduse andmetel Venemaal maha müüa 777 miljoni euro eest rauda ja rauamaaki. EuroChem Terminal on vahendanud sõja ajal Eestisse ligi 410 miljoni euro eest Venemaal toodetud väetiste müüki. Eesti ettevõtted on aidanud Venemaal maha müüa ka sadade miljonite eest kivisütt Hiinasse, Türki, Jaapanisse, Indiasse ja Lõuna‑Koreasse. Lisaks on suures mahus vahendatud Venemaa bituumeni ja [muude] naftatoodete müüki välisriikidesse. Ajakirjanduse andmetel on Euroopa Liidu toetusi eraldatud isegi sellistele ettevõtjatele, kes ajavad suuremahulist äri Venemaaga. Näiteks NPM Silmeti tehas on ajakirjanduse andmetel ostnud Venemaalt 41,6 miljoni euro eest haruldaste metallide maake. Samas on Silmeti omanik saanud ülemöödunud aastal riigilt toetust 18,7 miljonit eurot Ida‑Virumaale uue magnetitehase ehitamiseks ja rohepöörde edendamiseks. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Silmet ostab tooret Solikamski magneesiumitehasest, mis oli enne eraomandis, aga mis sisuliselt riigistati 2023. aasta alguses. Euroopa Liidu vahenditest on saanud 3,3 miljonit eurot toetust ka Narvas asuv ettevõte Aquaphor, mis müüb suures mahus veefiltreid Venemaale. Ajakirjanduse andmetel on Aquaphor Ukraina sõja ajal rahalises mahus enim Venemaale kaupu müünud Eesti ettevõte. Eesti ettevõtted on jätkuvalt ajanud Venemaaga ka ravimiäri. Ajakirjanduse andmetel on Ukraina sõja ajal selle maht kasvanud ligi 600 korda. Venemaale on müüdud ja müüakse hulgaliselt ka Eestis toodetud ravimeid. Muu hulgas on Eesti ettevõtted Venemaale vahendanud hulgaliselt välismaiseid verevahetuse seadmeid. Eesti ettevõtted on ravimite ja meditsiini[seadmete] äri Venemaaga põhjendanud humaansete argumentidega, et haigeid ei tohi hätta jätta. Tegelikult ostab Venemaa verekomponentide [valmistamise] seadmeid ka haavata saanud sõdurite ravimiseks, mis toetab sõjapidamise jätkumist. Eeltoodu alusel ja lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑st 20, teeme ettepaneku moodustada Riigikogu uurimiskomisjon Ukraina sõja ajal Eesti äriühingute Venemaaga seotud äritegevuse asjaolude uurimiseks. Uurimiskomisjoni enda usaldusväärsuse ja laiapõhjalisuse tagamiseks peaks sinna kuuluma igast Riigikogu fraktsioonist üks esindaja. Komisjoni ülesanded võiksid olla sellised. Esiteks, välja selgitada, millist Eestist lähtuvat äritegevust Venemaaga on Ukraina sõja ajal aetud; teiseks, välja selgitada, kas [eelnõu] punktis 2.1 märgitud äritegevus, mis toetab Venemaa sõda Ukraina vastu, on toimunud seaduslikult; kolmandaks, juhul kui punktis 2.1 märgitud äritegevus toetab Venemaa sõda Ukraina vastu ja on toimunud ebaseaduslikult, esitada ettepanekud õigusaktide ja vajadusel ka halduspraktika muutmiseks, et tulevikus sellist ebaseaduslikku ja Venemaa Ukraina‑vastast sõda toetavat äritegevust vältida; neljandaks, teha valitsusele ettepanekud nimetatud küsimuses poliitika kujundamiseks, sealhulgas Euroopa Liidu ja piiririikide koostöö tasemel. Komisjon esitab oma uurimistöö lõpparuande Riigikogule ja avalikkusele hiljemalt 2024. aasta 10. juuniks, mille järel tema volitused lõppevad. Alla on kirjutanud Isamaa fraktsiooni esimees Helir‑Valdor Seeder. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi? Küsimusi, tundub, ei ole. Tundub, et saalile on kõik selge. Põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu palun ma nüüd siia Riigikogu kõnetooli tutvustama põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas käesolevat eelnõu 2. aprillil. Komisjon arutas selle üle, kas 10. juuni tähtaeg on komisjonile piisav, et soovitud tulemust saavutada. Algatajad väljendasid paindlikkust selle tähtaja muutmiseks. Arutleti selle üle, et Eestis on täitevvõimu uurimisasutused, mis illegaalse kaubandusega tegelevad, ning tõstatati kahtlus, kas uurimiskomisjon täidaks seatud eesmärki ning annaks sisulise tulemuse. Algataja tõi välja, et komisjoni moodustamise puhul on tähtis, et parlamendifraktsioonid saaksid ülevaate, mis seis on Eestil Venemaaga äri ajamises. See informatsioon on otsuse langetamisel oluline. Mõned komisjoni liikmed olid seisukohal, et uurimiskomisjoni puhul oleks tegu lahtisest uksest sissemurdmisega, kui meil on olemas julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon, majanduskomisjon ja riigikaitsekomisjon, kus julgeolekuasutused käivad konkreetsetest ohtudest ülevaateid andmas. Leiti, et oleks mõistlikum anda nendele komisjonide selgem ülesanne ja sihitus, mida nad peaksid küsima, et seadusandjal oleks parem ülevaade. Komisjon arutas ka selle üle, et täiendav informatsioon aitaks kaasa seaduseaukude lappimisele, sest ettevõtjad on leidlikud Venemaaga äri edasi ajama. Samas leiti, et komisjoni [võimalikke] ülesandeid vaadates tundub, et [eelnõu] punktidele 2.1 kuni 2.3 vastuseid tegelikult vist teatakse. Vähemalt seletuskirjas välja toodud juhtumid on saanud kajastuse ja need on kahjuks [aset leidnud] seaduslikult. Mittesanktsioneeritud kaupade müük ja vahendamine Euroopa Liidus läbi Eesti on seaduslik. Leiti, et punkt 2.4 ehk soov teha Vabariigi Valitsusele ettepanekud poliitika kujundamiseks on mõistlik. [On ka] võimalik [kehtestada Eesti riigina] sanktsioone, aga küsimus on, kas see oleks konkurentsi ja ettevõtluse seisukohalt mõistlik. Selle küsimusega peaks tegelema majanduskomisjon ja tegema Euroopa-üleselt ettepanekuid majanduspoliitika muutmiseks, kuna neid kaupu, mida praegu ilmtingimata peaks Venemaale müüma, tarnima ja vahendama, ei ole. Algatajate [esindaja] leidis, et kas üldse on tegevusi, mida praegu oleks mõistlik Venemaa suunal teha, võiks olla üks küsimus uurimiskomisjonile. Ta sõnas, et kontaktid ja sidemed jätkuvad, ka Eesti kodanikke on Venemaal, seega päris Venemaast isoleerituna elada ei saa. Otsesed ja kaudsed mõjud on olemas ja seetõttu on parlamendi tasemel uurimiskomisjoni moodustamine igati põhjendatud. Komisjoni liikmed tõid välja, et teema on oluline, aga küsimus on selles, milliste meetoditega eesmärk saavutatakse. Parlamendil on kindlasti võimalik muuta õigusruumi selliselt, et riik oleks võimekam. Kolm ministeeriumi on jõudnud seisukohale, kuidas muuta sanktsioonikuritegude puhul [kehtivat] uurimisalluvust. Kuna sanktsioonikuriteod on uurimisalluvuse kohaselt põhimõtteliselt kaitsepolitsei rida, siis võimekus uurida kõiki neid kuritegusid on nõrk. Justiitsministeerium tegi analüüsi, kas karistusseadustiku teatud paragrahve on võimalik viia väärtegude alla, jättes osa tegusid jätkuvalt kuritegude alla. [Kalle Laaneti] teada peaks see eelnõu üsna kohe Riigikokku jõudma. Riigikogul on võimalus seda eelnõu kiirelt menetleda. [Esitati küsimus], kas praegu liiga madalalt ei lennata, kui tegelikult teatakse, milles on [probleem]. [Probleem] on selles, et Vene-suunaline äri peaks kogu Euroopa ulatuses olema viidud miinimumi. Sellega peab tegelema. Tahetakse, et Euroopa Liidu piiridelt ei väljuks Venemaale mitte mingit kaupa ega siia ei siseneks Venemaalt mitte mingit kaupa. On otsustamise koht, mida ostetakse, mida sealt hädapärast vajatakse, mida mujalt kuskilt ei saa. See oleks vaja Euroopa Liidu tasandil ära otsustada. On selge, et osa kaubast tuleks siia [mõnest teisest] maailmajaost. Sellega seoses toodi võrdlus relvaabiga, mida Eesti on Ukrainale andnud. Eesti relvaabi on piisk meres, võrreldes sellega, mida Ukraina vajab, ja sellega, mida on Ukrainale andnud kõik liitlased. Aga Eesti initsiatiiv oli oluline, see oli suuresti liikuma panev surve. Nii on ka selle äriga: midagi küll pööritatakse üle maailma tuhandetes kordades rohkem, kui seda tehakse läbi Eesti, aga kuskilt peab tulema initsiatiiv. Eesti piiririigina tajub seda ohtu ja Eesti peaks kandma seda lippu. Minnes edasi sanktsioonide ja Venemaaga jätkuva äri küsimuses, tuleks see teema laiendada üleeuroopaliseks. See väljundettepanek võib edasi liikuda ka nii, et see viiakse Euroopa [Parlamendi] saadikuteni, Euroopa Parlamenti. Arutati, et võib-olla peaks ka väliskomisjonis või majanduskomisjonis tegema ettepaneku, et Eesti näitaks oma majandusruumis eeskuju ja sulgeks täielikult piirid mõlemasuunalisele kaubaveole ja muule tegevusele. Kui Eesti tahab eeskuju näidata, siis tuleks midagi muuta. Riskikoht on see, kas teised riigid tulevad kaasa või ei tule. Leiti, et Euroopa Liidus saaks midagi toimuda ilma poliitilise surveta Eesti parlamendi poolt ainult siis, kui Vabariigi Valitsus võtab selle asjaajamise prioriteediks. Komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te lugesite siin hästi ette, et tuleks teha, peaks muutma, olema eeskujuks. Aga kas komisjon tegi ka mingi ettepaneku, kuidas meie siis saaksime midagi teha ja millist eeskuju me näidata saame, et Euroopa Liidus ka mõistetaks seda, et äri ajamine Venemaaga on kuritegelik?

Aitäh selle küsimuse eest! Siin oli ettepanek, et väliskomisjon ja majanduskomisjon selle teema ette võtaksid. Ma saan aru, et hulk materjali on juba kogutud. Seesama komisjoni istungi materjal on ka neile edasi antud, et selle põhjalt otsustada. See teema on tegelikult palju laiem, [ei piisa,] kui me Eestis üksinda sellega tegeleme ja lõpetame kategooriliselt enda ettevõtete äri või vahenduse Venemaale. See tekitaks meie ettevõtetele väga suure konkurentsi[takistuse] võrreldes teiste riikidega ja laias laastus probleemi ei lahendaks. Nii et ettepanek on selle teemaga edasi tegeleda vastavates komisjonides.

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Aga kas te komisjonis arutasite, kas keegi hakkab sellega tegelema? Või te lihtsalt ütlete, et teie komisjonis arutati, et see viis pole mõistlik, mida Isamaa pakub, aga keegi kusagil kunagi võiks? Vaat, keegi kunagi kusagil võttis ära, eks ju, [teatud] õigused oligarhidelt Fridmanilt ja Avenilt ja seadis nad sanktsioonide nimekirja. Täna Euroopa Liidu Kohus otsustas nad vabastada sanktsioonide alt. See on see, et äkki keegi kunagi kusagil teeb midagi. Aga kui ei tee?

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Isamaa on sellel teemal poliitilist initsiatiivi näidanud, see teema on üles tõstetud. Komisjon tõesti ei saa määrata kedagi sellega tegelema, küll aga me saame need materjalid koondada, kuna see teema on õhus, ja need edasi anda.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt, head kolleegid, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 371 esimesel lugemisel tagasi lükata ja me asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 371 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 5, erapooletuid ei ole. Eelnõu 371 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Järgnevalt, head kolleegid, on tänane 16. päevakorrapunkt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud julgeolekuasutuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 330 esimene lugemine. Ma vaatan saalis ringi, vaatan ka ukse poole, kust meil sellisel korral ükskord abi tuli. Ettekandjana peaks siia Riigikogu kõnepulti tulema Riigikogu liige Ants Frosch, aga keda ma ei näe, on Riigikogu liige Ants Frosch. See tähendab seda, head kolleegid, et meil on tekkinud arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti avada ei saa. Meie 17. päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Kalle Grünthali algatatud politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 370, see on selle esimene lugemine. Peaksin kutsuma siia Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu liikme Kalle Grünthali, aga vaatan saalis ringi, vaatan ka ukse poole – ettekandjat ei viibi saalis. See tähendab seda, head kolleegid, et meil on tekkinud ka selles päevakorrapunktis arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me avada ei saa. Seega me oleme kõik tänased 17 päevakorrapunkti ära käsitlenud ja tänane Riigikogu istung on lõppenud. Soovin teile edu teie töös! Kohtume homme hommikul kell 10.