Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) teine lugemine

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 teine lugemine. Palun Riigikogu kõne… Aa, juba on kõnetoolis.

Juba kohal jah.

Ma tervitan Riigikogu kõnetoolis sotsiaalkomisjoni esimeest Õnne Pillakut. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees siis Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga 377, millega antakse töötajatele võimalus teha tööd ka pikaajaliselt haige olles. Lisaks pikendatakse eelnõu kohaselt lapsevanematele hooldushüvitist kuni 60 päevani, seda siis sellisel juhul, kui nad peavad haige lapsega kodus olema. Kaks muudatust on veel, toon need välja lihtsalt mälu värskenduseks. Alates järgmise aasta 1. jaanuarist nähakse ette uus täiendav ravimite ja meditsiiniseadmete hüvitamise regulatsioon, mille kohaselt suure ravimi‑ ja meditsiiniseadmete kuluga inimestel omaosaluse koormus väheneb. Ja viimaseks muudetakse selle eelnõu ettepanekul sotsiaalmaksuseadust, laiendades sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib vabatahtlikult kompenseerida töötajatele haigus‑ või hoolduslehe ajal saamata jäävat töötasu. Seda eelnõu me arutasime esimest korda Riigikogu täiskogus 6. märtsil. Annan nüüd ülevaate aruteludest sotsiaalkomisjonis, mis jäid esimese ja teise lugemise vahele. Me arutasime seda eelnõu kahel korral: 2. aprillil ja 8. aprillil. Pärast esimest lugemist küsis sotsiaalkomisjon eelnõu kohta arvamust Eesti Advokatuurilt, Eesti Ametiühingute Keskliidult, Eesti Haiglate Liidult, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt, Eesti Patsientide Liidult, Eesti Perearstide Seltsilt, Eesti Puuetega Inimeste Kojalt, Eesti Tööandjate Keskliidult, Eesti Töötukassalt, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsilt, Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonilt, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, Notarite Kojalt, Tervisekassalt ja õiguskantslerilt. Oma arvamuse komisjonile saatsid kolm huvigruppi, kelleks olid Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda. Sotsiaalministeerium saatis omalt poolt kaks ettepanekut. Pikem arutelu, kuhu me olime kutsunud ka huvigrupid, kes andsid teada oma arvamuse eelnõu kohta ja tutvustasid oma ettepanekuid, oli 2. aprillil. Lisaks kutsutud huvigruppidele osalesid sellel kohtumisel ka Sotsiaalministeeriumi ja Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Lühidalt nendest arvamustest, mis tulid huvigruppidelt. Kõigepealt, Eesti Puuetega Inimeste Koda avaldas eelnõule toetust, pidades tehtavaid muudatusi vajalikuks ja oodatuks. Küll aga tõid nad välja, et neil on mure, mis puudutab tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise maksmise aluseks olevat hindamist. Nad tõid näiteks, kuidas siis hinnatakse ja mille järgi tehakse järeldusi joobe puhul või kui inimene on otsustanud ravimeid mitte võtta. Teise asjana juhtisid nad tähelepanu vajadusele korraldada perearstide ja tervishoiuarstide koostööd nii, et see oleks sujuvam, ning koolitada tervishoiuarste nii, et visiidid, mis nende juurde tehakse, oleksid rohkem sisulised ja vähem formaalsed. Sotsiaalministeeriumi esindajad selgitasid, et hüvitise maksmist piiravaid asjaolusid tuvastatakse ka edaspidi nii nagu siiani. See tähendab siis, et joove tuvastatakse liiklusseaduse alusel kehtestatud korras või arstliku ekspertiisiga. Ravi eiramist tuvastab patsiendi raviarst, igat juhtumit vaadatakse individuaalselt. Ning mis puudutab juhendmaterjalide hindamist ja koolitusi, siis nendega tegeletakse. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas samuti eelnõule toetust, kuid neil oli ka kaks ettepanekut. Üks, millest ka esimese lugemise ajal siin saalis juttu tehti, oli, et haiguslehe ajal töötamise võimalus võiks tekkida varem. Nende ettepanek oli, et see tekiks pärast kolmekümnendat haiguslehel viibimise päeva. Teise asjana tõid nad välja, et nad ei toeta muudatust, mille kohaselt tööandja peab järgima töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaega, kui töösuhte ülesütlemise põhjused on töövõime vähenemine tervisest tuleneva seisundi tõttu. Nad soovisid, et see muudatus võetaks eelnõust välja. Sotsiaalministeerium selgitas, miks ei saa lühendada seda perioodi, millal haiguslehe kõrvalt saab tööle minna. Eelkõige on see tingitud sellest, et see nõuaks rohkem arstlikku ressurssi. Kui seda perioodi lühendada, siis see sihtgrupp, keda see puudutab, suureneks umbes 40 000 inimeseni. Praegu on sihtgrupp 17 000 – 18 000 inimest aastas. Kuid [ministeeriumi esindaja] möönis, et nende muudatuste elluviimisel on planeeritud teha järelhindamine, kui süsteem on tööle läinud. Järelhindamise käigus saab vaadata, kas on vajalik ja mõistlik see haiguslehe ajal töötamise võimalus varasemaks tuua. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja selgitas töölepingu ülesütlemist tervislikel põhjustel töövõime vähenemise tõttu. Juhiti tähelepanu, et Euroopa sotsiaalharta näeb ette, et töötajal peab olema õigus töösuhte lõpetamisel etteteatamistähtajale. Harta soovitustes on ka täpsustatud, et on keelatud lõpetada tervise tõttu töösuhe etteteatamistähtaega järgimata. Me ka komisjonis leidsime, et terviseprobleemidega inimesed vajavad täiendavat kaitset, mistõttu need tingimused on mõistlikud. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda soovis eelnõusse erisust, et nemad võiks alates esimesest päevast kasutada osalist töövõimetuslehte. Nad põhjendasid oma soovi või ettepanekut sellega, et pankrotihaldurina tegutsemist ei saa lugeda töötamiseks töölepingu seaduse mõttes ega ka ettevõtluseks. Seega neile tegevuskeelu seadmine ajutise töövõimetuse hüvitise saamise eeldusena tähendab sisuliselt pankrotimenetlust ja kõikide toimingute peatumist pankrotihalduri haigestumise ajaks. Sotsiaalministeeriumi esindajate sõnul nad arutasid seda muret eelnõu väljatöötamise ajal Justiitsministeeriumiga, kes tõi välja kaks lahendust. Esiteks saab pankrotihaldur võtta endale pankrotiseaduse § 62 alusel esindaja või abilisi. Ning käimasolevatest menetlustest saab vabastada sama seaduse § 68 alusel. Selles eelnõus erisuse tegemine ei leidnud ei ministeeriumide ega komisjoni heakskiitu, sest see Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja probleem, mille nad välja tõid, ei ole selle eelnõuga lahendatav. Nüüd, kuulanud ära huvigrupid, me vaatasime üle ka muudatusettepanekud. Neid oli kaks. Esimene puudutas tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise maksmise sõnastuse selgemaks tegemist, et selle mõte oleks seaduses paremini arusaadav. Teine muudatusettepanek puudutas [seaduse] jõustumise tähtaega. Esialgu oli selleks planeeritud 15. aprill, aga arusaadavatel põhjustel ei ole see reaalne, mistõttu said jõustumistähtajad muudetud. Neid muudatusettepanekuid komisjon toetas konsensuslikult. Samamoodi konsensuslikult otsustasime teha ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks tänasesse täiskogu päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Ja kui teine lugemine täna lõpetatakse, siis teeme ettepaneku, et selle eelnõu kolmas lugemine ehk siis vastuvõtmine võiks teoks saada 17. aprillil Riigikogu täiskogus. 8. aprillil oli meil põgus ülevaade veel keeletoimetusest tulnud muudatustest. Seal oli keelelisi täpsustusi, aga need ei olnud sisulised ja neid kõiki me sotsiaalkomisjonis toetasime konsensuslikult. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan teid. Vaatame korraks, kas küsimusi on.

Vaatame.

Vaatame siiapoole ja sinnapoole. Ei ole. Aitäh teile!

Aitäh!

Kas soovite avada, head ametikaaslased, läbirääkimisi? Palun, see võimalus on! Eelnõu 377 üle läbirääkimise soove ei ole. Ja ma palun nüüd teie abi, et me saaksime alustada muudatusettepanekute läbivaatamist. Nii et olge head, tulge siin appi mulle. On laekunud tervenisti kolm muudatusettepanekut eelnõu 377 kohta. Esimene muudatusettepanek on juhtivkomisjoni poolt, otsus: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, samuti juhtivkomisjoni poolt, peale pikka arutelu otsustati ka seda arvestada täielikult. Ja kolmas muudatusettepanek, ka juhtivkomisjoni poolt ja peale sisulist arutelu otsustati seda arvestada täielikult. Aitäh! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjonil on veel üks ettepanek: eelnõu 377 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.