Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) kolmas lugemine

Järgnevalt Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 335. See on selle kolmas lugemine. Avan siinkohal läbirääkimised ning palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kaitseliidu seaduse [muutmise] näol on kahtlemata tegu meie, riigikaitsekomisjoni kõige tähtsama tööga käesolevas koosseisus. Kaitseliit on ses mõttes unikaalne organisatsioon, kui me küsime, kellele ta kuulub. Ta kindlasti ei kuulu Kaitseministeeriumile, ta ei kuulu erakondadele, vaid ta kuulub kaitseliitlastele ja selle kaudu ta kuulub Eesti rahvale. Küsiks, miks Kaitseliit on suutnud viimaste aastakümnete jooksul stabiilselt areneda. Kaitseliidus ei ole mingeid turbulentseid muudatusi olnud tervelt 30 aasta jooksul. Vastus on tegelikult väga lihtne: sellised asjad on hoidnud ära Kaitseliidu kollegiaalsed keskorganid, sealhulgas keskkogu, keskjuhatus ja vanematekogu. Kui ongi tulnud vahepeal mõningaid uitmõtteid, et võiks midagi väga drastilist teha, [pole need heakskiitu leidnud]. Ma toon hästi lihtsa näite: kui Kaitseministeeriumile tuli mõte, et võiks ehk Kaitseliidu ajaloolise maja ära müüa ja Kaitseliidu peastaabi kusagile mujale paigutada, siis Kaitseliidu valitavad keskorganid ei näinud seda mõistliku ideena ja see ka ei teostunud. Seetõttu peab nendesamade kollegiaalsete keskorganite roll ja staatus olema väga täpselt ja selgelt Kaitseliidu seaduses määratletud, ja ma loodan, et meil õnnestus seda ka teha. Ma kasutan juhust ja tänan siin kõiki asjaosalisi nii riigikaitsekomisjonist, Kaitseliidu peastaabist kui ka Kaitseministeeriumist, kelle ühiste jõupingutustega me jõudsime viie istungi töö käigus selle tulemuseni, mida meil kõigil on praegu võimalus toetada. Samas, ma ei ole üldse nõus teatud kriitikaga, mis on komisjoni suhtes tulnud, et me teeme tööd liiga palju või teeme tööd liiga efektiivselt. See ei ole tulnud küll konkreetselt selle eelnõu kontekstis, vaid üldiselt. Meil on ka muid ülesandeid, millest üks viimaseid oli meie osalus uue Kaitseväe juhataja ametisse määramisel, ehk oodati ka meie seisukohta. Ma kinnitan kõigile üle, et komisjon teeb lihtsalt oma tööd, selleks me oleme kokku kutsutud ja sisse seatud. Meil on võimalik seda efektiivselt teha, kuna meil on siin kaadrisõjaväelaste hulk ikkagi märkimisväärne. Siit puldist on mul praegu võimalik tänada ka Kaitseliidu endisi ülemaid selle järjekindla joone hoidmise eest, mis on olnud Kaitseliidu arengule väga oluline. Üks neist, hea kolleeg Meelis Kiili, istub siin meie hulgas. Kutsun kõiki üles seda eelnõu toetama. Kinnitan, et oleme teinud selle kallal hoolikalt tööd ja tulemus on enam-vähem parim, milleks me praegu suutelised oleme. Aitäh!

Suur tänu, Leo Kunnas, kõnelemast EKRE fraktsiooni nimel! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema Meelis Kiili. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kolleeg Leo kattis juba palju aspekte ära, aga juhtiva menetlejana kasutan siinkohal juhust ja võimalust tänada kõiki, kes selles töös osalesid: riigikaitsekomisjoni, Kaitseliitu ja Kaitseministeeriumi. Eraldi tahan siiski välja tuua kaitseminister Hanno Pevkuri, kes võttis vaevaks ja leidis aega osaleda enamikul istungitel. Eraldi tahan tänada ka riigikaitsekomisjoni toetavat personali. Minu hinnangul oli protsess professionaalne ja väga metoodiline. Tegelikult, kui me tööd tegime, ei otsinud me kompromisse, vaid me otsisime lahendeid – kõik need muudatusettepanekud. Võib-olla ühe muudatusettepaneku puhul, võime öelda, oli kompromissi maiku, kuid lõppude lõpuks töötas see kõikide osapoolte jaoks kõige paremini. Ja see muudatusettepanek, mis puudutas rahastamist, oli suurima debati ja diskussiooni [keskmes]. Kui me vaatame Eesti avalik-õiguslikke organisatsioone, mida on kokku 21, siis [näeme, et] Kaitseliitu on nendest kõige rohkem ja kõige tihedamalt kontrollitud. See tõenäoliselt tuleneb sellest, et ametnikkond või valitsemisala ei ole täielikult mõistnud Kaitseliidu olemust ja tegelikult ei ole mõistnud ka seda, et kõikidel asjadel on oma loogika. Kui me tahame rahastada avalik-õiguslikku organisatsiooni nendel alustel, siis me tegelikult järgime planeerimist, mis järgib põhimõtet, et me mehitame varustust. Aga vastupidi, me peaksime varustama inimesi. Siin on põhimõtteline küsimus ja see on juhtimise küsimus, seda ei lahenda seadusemuudatustega. See laheneb siis, kui meil on tippametnikud ja tippjuhid piisavalt sotsiaalselt küpsed, kompetentsed ja mõistavad keskkonda. Teine, mida ka Leo juba kajastas ja mille üle me kõige rohkem debateerisime, diskuteerisime, oli kollegiaalsete organite roll riigikaitses. Ma pean tunnistama ja ütlema, et mul on ütlemata hea meel, et need toimivad täpselt samadel alustel, nagu selle organisatsiooni loojad organisatsiooni loomisest alates seda ette nägid. Hea meel on selle üle, et tänase seadusemuudatuse raames me muudame [Kaitseliidu] paindlikumaks, [paremini] rakendatavaks ja isegi vastupidavamaks situatsiooni muutustele. Mis on siis tulem? Kindlasti on Kaitseliidu toimimine tänu Kaitseliidu seaduse muudatustele parem. Kas see lahendab kõik probleemid? Ei lahenda. Tegelikult me peame kogu valitsemisalas vaatama üle ja mõtestama lahti need julgeolekuriskid, -ohud ja väljakutsed, mis ei ole ainult Eesti või Kaitseliiduga seotud, vaid mis on globaalsed. Me peame asetuma kogu valitsemisalas oma väikese ja piiratud ressursiga nii, et see teenib meie riiklikke huve kõige paremini. Ja need Kaitseliidu seaduse muudatused on väike samm suurema eesmärgi nimel. Ma tänan teid! Minu poolt kõik.

Suur tänu, hea kolleeg! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni nimel kõnelema Peeter Tali. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelkõnelejad rääkisid siin raskest elust ja suurest tööst, mis on ära tehtud, aga see ongi ju normaalne parlamendi töö. Räägitakse läbi ja arutatakse nii kaua, kui jõutakse kõige parema tulemuseni, mida selles koosseisus või sellel ajahetkel on võimalik saavutada – see ongi parlamendi töö. Ega parlament ei ole ju mingi kummitempel, et topitakse paber sisse, siis lüüakse tempel peale ja nii läheb. See on normaalne töö ja ega see ülemäära raske ei ole. Nagu minu õpetaja Tartu Ülikoolist, akadeemik Juhan Peegel õpetas, ei ole ei "Kommunistliku partei manifestis" ega piiblis kirjas, et elu maa peal kerge peaks olema. Aga nüüd asja juurde. Väga hea on, et vaidluste käigus saime tõesti kõige parema tulemuse. Mis see kõige parem tulemus on? Mis see siis on, mida see eelnõu veel teeb? See vähendab bürokraatiat ja kindlasti tõstab Eesti kaitsevõimet. Ma toon paar näidet. Keskorganite toimimine läheb kriisi‑ ja sõjaajal paindlikumaks, aga samas keskjuhatus, keskkogu ja vanematekogu säilitavad oma unikaalsuse Kaitseliidu juhtimises – Kaitseliidu vaim on olemas. Relvade käitlemise lubamise [pädevus] antakse struktuuriüksuse juhile, kes vastutab kõigi relvade käitlemisega seotud ülesannete eest. Samuti lubatakse jahitulirelvade kasutamine Kaitseliidu ülesannete täitmisel. Tervisekontrolli lihtsustatakse. Antakse ka allapoole volitused, kuidas relvi isiklikuks otstarbeks soetada, ja suurendatakse laskemoona hulka, mida kaitseliitlased võivad kodus hoida. See kõik on väga hea. Nüüd, minnes edasi: kas need seaduseparandused lahendavad kõik probleemid? Kindlasti mitte. Palju on teha ja ka Kaitseliidu arengut tuleb edasi vaadata. Ma toon ühe näite: täna on Eesti elanikkond liikunud ju maapiirkondadest linnapiirkondadesse, aga malevate struktuur on ikkagi ennesõjaaegne. Seda me kindlasti järgmistel aastatel arutame. Aga selle tulemusega, mis nüüd saavutati, tuleb olla enam kui rahul ja ma palun kõiki Riigikogu liikmeid võimalikult konsensuslikult neid seadusemuudatusi toetada. Tänan väga!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 335 lõpphääletus ja alustame hääletuse ettevalmistust. Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 69 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 335 on seadusena vastu võetud.