Valitsuse otsused

Head kolleegid, läheme järgmise küsimuse juurde. See on samuti auväärt peaminister Kaja Kallasele ja selle esitab hea kolleeg Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Jälle on teravalt tõstatunud küsimus kärbetest. Aga mul on seesama küsimus, mille tõstatas ka kolleeg. Miks te ei soovi loobuda rikaste inimeste maksusoodustusest ehk niinimetatud maksuküüru kaotamise lubadusest? See tulumaksureform annab eelkõige raha juurde kõrgemapalgalistele, see annab näiteks 500 eurot Riigikogu liikme palgale juurde ja teie palgale juurde, samas madalama sissetulekuga inimesi see ei aita. Ainuüksi sellest lubadusest loobumine tooks riigieelarvesse juurde üle 500 miljoni euro. Põhimõtteliselt ainult selle lubaduse pärast, millega Riigikogu liikmed ja teised kõrgema sissetulekuga inimesed saavad raha juurde, te omakorda olete sunnitud kärpima pea igas valdkonnas, viima sisse erinevad maksutõusud ja maksud, nagu automaks ja suhkrumaks, mis löövad eelkõige väiksema sissetulekuga inimesi ja nõrgemaid ühiskonnaliikmeid, ja mis kõige olulisem, isegi neid, kes peaksid midagi võitma sellest tulumaksureformist. Minister Võrklaev mainis enne õpetajaid. Väga hea näide! Nemad kaotavad maksude näol rohkem, kui nad võidavad sellest reformist. Tulumaksureformiga maksavad vaesemad, kaasa arvatud õpetajad, jõukate maksusoodustused kinni. Õpetajad saavad mõned kopikad selle reformi toel kätte, aga kaotavad palju rohkem teiste maksutõusudega. Ehk siis õpetajate kaotus läheb Riigikogu liikmete, teie palga, ka ministrite palga suurendamiseks. Ja ebavõrdsus ühiskonnas suureneb. Aga nagu sellest oleks vähe, otsite te veel võimalusi, kuidas vähekindlustatud isikuid veel rohkem maksustada. Te vaatate, et pensionäridel läheb kuidagi kahtlaselt hästi, pensionid on kasvanud, nüüd võiks ka neid täiendavalt maksustada. Seejuures pankasid maksustada te ei soovi, digimaksu kehtestada ka ei soovi. Ja te ütlete, et alles nüüd meil tulevad väga rasked ja keerulised otsused. Vabandust, kas see tähendab, et kõik need eelnevad otsused ja kõik need maksutõusud, mis ma välja tõin, ei olnud siis keerulised ja rasked? Ma kardan mõelda, mis siis on need keerulised ja rasked otsused, mis nüüd alles hakkavad tulema.

Aitäh! Te muidugi kõigepealt oma sissejuhatuses esitate lausvalet. Maksuküüru kaotamisega õpetajad, vastupidi, võidavad kõige rohkem, õpetajad võidavad 1200 eurot aastas, samas kui Riigikogu liikmed võidavad 500 eurot aastas. Selles mõttes see loogika on väga lihtne. Meil on tulumaksuvabastus ja tegelikult kõrgemapalgalised seda tulumaksuvabastust praeguse süsteemi järgi absoluutselt ei saa. Seetõttu nendel, kellel see tulumaksuküür on kõige suurem, on ka maksukoormus kõige suurem. Need on päästjad, politseinikud, õpetajad. Nii et see maksuküüru kaotamine on hea mitmel põhjusel. Esiteks sellel põhjusel, et ta jätab inimestele rohkem raha kätte. Teiseks sellel põhjusel, et kuna ta jätab inimestele rohkem raha kätte, siis ta elavdab majandust, kuna inimesed saavad siis ka rohkem tarbida. Ja kolmandaks, väga oluline on see, et kõikidele ettevõtjatele on tööjõukulu suur sisend, see alandab tööjõukulusid ettevõtjate jaoks ning see omakorda tähendab seda, et nende koormus kulude mõttes on väiksem. Ja veel [üks asi], mida ta tõenäoliselt kaasa toob. Mõtleme selle aja peale, kui te selle maksuküüru kehtestasite. Siis juhtus see, et kuivõrd inimeste palgatõusudel oli mingi lagi ees lihtsalt sellel põhjusel, et mingist hetkest inimese sissetulek justkui ei tõusnud, vaid inimene pidi lihtsalt rohkem raha maksma riigile, ja loomulikult siis, kui olid sellised kohad, ettevõtja ütles: "Ei ole mõtet tõsta palka seepärast, et mida me sellest riigist nuumame, las see olla." Ja me teame, mis siis juhtus. Juhtus see, et osa maksti ümbrikus just sellepärast, et mitte minna sinna kallima maksuküüru alla. Nii et tegelikult selle süsteemi lihtsaks ja selgeks tegemine toob, esiteks, eelarvesse kokku võttes rohkem raha sisse. Teiseks, see kaotab ära selle piirangu, et ei ole mõtet palku teatud [piirist kõrgemale] tõsta, kuna maksuküür sööb selle tõusu ära. Ja kolmandaks, ta elavdab majandust – te olete ise iga kord siin välja toonud, et seda peaks tegema. Nii et järgmisel aastal see õnneks ka tuleb, kui Eesti Panga analüüse arvestada.

Täpsustav küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Nagu ma mainisin, erinevad maksutõusud ja maksud söövad siiski kokkuvõttes ära selle raha, mis inimesed peaksid maksureformiga võitma. See on fakt. Aga lisaks sellele, mida ma mainisin eelnevalt, ma vaatan, et te otsite veel täiendavaid allikaid riigieelarve täitmiseks ja aukude lappimiseks. Ja üks uus allikas teie jaoks on nimelt Tallinna linn. Olete juba valinud välja ka objektid, kuhu Tallinn on piisavalt investeeringuid teinud ja mis teenivad kasumit. Sest miks muidu on äkitselt tuldud välja ideega hakata ühendama Tallinna haiglaid PERH-iga. Samal ajal, kui Tallinna haiglad on plussis, hästi majandatud, on PERH miinuses, suure laenukoormusega. Aga selle asemel, et reaalselt korrastada haiglavõrku, kuulata eksperte, mõelda võimalike uute hoonete peale, te tegelete asendustegevusega ja püüate riigi saamatust lappida Tallinna rahaga. Ma olen enam kui kindel, et spetsialistid, kes praegu koostatavad haiglavõrgu arengukava, sellist meelevaldset haiglate ühendamise plaani sinna sisse ei kirjuta. Aga ma mõtlesin, et võib olla veel üks põhjus, miks te seda teete: teie ise olite ju see, kes tõmbas vee peale Tallinna Haigla projektile ja jätsite selle ilma Euroopa rahastusest, mis oli sellele projektile juba ette nähtud. Samal ajal, kui Tallinna Haigla ideed toetavad arstid ja eksperdid ning seda toetas ka teie valitsuse terviseminister, olite teie ainus, kes tõmbas sellele vee peale. Reformierakond oli tol hetkel ainukesena valitsuses, viskas Keskerakonna ministrid välja ja tegi selle kahjuliku otsuse. Tegite kõik selleks, et ei tuleks ühtegi uut, modernset haiglahoonet Tallinna. Ja nüüd te räägite haigla ühendamisest ja haiglareformist. Aga inimesi ravitakse siiski endiselt hoonetes, mitte Exceli tabelis. Ja see pole teil ainus idee. Nüüd olete mõlgutanud näiteks mõtteid, kuidas anda Tallinna Loomaaed riigile üle ja sama teha Tallinna Linnateatriga. Tegelikult jääb mulje, et Tallinna linna varaga hakatakse riigieelarve auke lappima. Ja ma ei imestaks, kui tegelik idee on üldse lõpuks ka see vara erasektorile maha müüa, sest selline on klassikaline Reformierakonna poliitika.

Aitäh! Kõigepealt, see ei ole siin Tallinna Linnavolikogu, vaid Riigikogu. Te tahate iga kord, kogu aeg siin Tallinna teemadega tegeleda. Aga hea küll. Kõigepealt, Tallinna Haigla oleks hinnangu järgi maksma läinud vist ligikaudu 400 miljonit. Saate aru, 400 miljonit praeguses ajahetkes, tundub arusaamatult suur. Ja Euroopa raha kasutamine – miks me võtsime selle sealt välja? See oli täiesti utoopiline plaan. Euroopa raha peab olema kasutatud 2026. aastaks. Selleks ei olnud aga mingit võimalust, kuna pole projekti, tegelikult pole mitte midagi ette valmistatud. Me oleksime riskinud kogu Euroopa taasterahastu raha kaotamisega, kui üks nendest projektidest ei oleks saanud valmis. Ja oli selge, et Tallinna Haigla on küll Keskerakonna poliitiline projekt, aga ei ole tegelikult sisuline projekt, mis oleks jõudnud valmis saada 2026. aastaks. Sellepärast me tõmbasime selle sealt maha. Eelkõige selleks, et kaitsta kõiki teisi Euroopa vahendeid, mis me oleksime pidanud muidu tagasi maksma, kui me ei oleks saanud neid ära kasutada. Nii et see on, vastupidi, olnud maksumaksja rahakoti suhtes väga õige otsus, et me ei võta täiendavaid kulutusi. Mis puudutab haiglavõrgu arengukavasid, siis las eksperdid teevad oma tööd ja otsustavad, millised haiglad toimivad ja kuidas need toimima peaks. Selle eest vastutab terviseminister. Kui ta on jõudnud oma arutelude ja analüüsidega nii kaugele, et need on valmis valitsuskabinetis arutamiseks, siis ta tuleb nendega valitsuskabinetti ja me saame neid arutada. Siis me saame otsustada, millega edasi minna ja millega mitte minna. Aga praegu ta ei ole nende asjadega veel [valitsusse] tulnud. Seetõttu ei hakka mina kommenteerima teie väiteid mingite ekspertide analüüside kohta, sest meile neid veel tutvustatud ei ole. Selge on see, et riigieelarve seisu kohaselt me peame ka igasugused uued ehitused mõtlema selles võtmes läbi, et ei oleks arvestatud mitte ainult ehituse maksumust ja seda, kui palju maksumaksja raha läheb ehituse peale, vaid [oleks välja arvestatud] ka selle ehituse edasine ülalpidamine ja [oleks teada,] mida see ikkagi inimeste jaoks kokkuvõttes [tähendab]. Palju kulutusi on tehtud juurde, aga valitsusel mingit muud raha kui maksumaksja raha ei ole see tähendab seda, et tuleb kas kulusid vähendada või tulusid suurendada. Mõlema suhtes olete te olnud kriitilised ning olete, vastupidi, teinud ettepanekuid ja öelnud, et igasuguseid toetusi tuleks hoopis suurendada.

Lisaküsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Teine teema. Tulen tagasi Vene kodanike teema juurde: kas teie arvates nendelt inimestelt valimisõiguse äravõtmine suurendab nende lojaalsust Eesti riigile?

Aitäh! Sellele küsimusele ma enne juba pikalt vastasin. Tõesti, lõimumise uuringud ei näita mingit otsest seost kodakondsuse ja riigile lojaalsuse vahel. Tõesti, 93% eestikeelsetest eestimaalastest tunnevad tugevat riigiidentiteeti ja 83% venekeelsetest eestimaalastest tunnevad tugevat riigiidentiteeti. Hea uudis on ka see, et eesti keele oskajate osakaal Eesti ühiskonnas on kasvanud ja neid, kes Eestis üldse eesti keelt ei räägi, on palju vähem – see arv on kukkunud 20%-lt 4%-le. See on positiivne. Aga me peame kindlasti edasi minema eestikeelsele haridusele ülemineku protsessiga. Nüüd, mis puudutab valimisõigust, siis on siin, nagu ma enne oma vastuses ütlesin, väga selgelt kaks erinevat argumentide paketti. Teiselt poolt võib vastu öelda seda, et Venemaa kodanikel on põhiseadusest tulenevalt kohustus olla Vene riigile lojaalne. Kui Vene riik kutsub need inimesed nii-öelda püssi alla, siis nad – olles tegelikult Eestis – töötavad Eesti vastu. Sellised hirmud on Eesti ühiskonnas seoses sellega, et meil on siin Vene kodanikud, kes saavad ka meie kohalikel valimistel valida. Aga nagu ma enne ütlesin, Riigikogu saavad küll valida ainult Eesti kodanikud, aga ikkagi sai just Eesti-vastaste sõnumitega esinenud erakond Ida-Virumaal väga tugeva toetuse. Nii et see, kui kellelgi on Vene kodakondsus, ei tähenda automaatselt seda, et ta on kuidagi Eesti vastu. Aga eks Riigikogu saab neid arutelusid pidada ning otsustada, mis on mõistlik ja mis ei ole, millised riskid ühe või teise otsusega kaasa tulevad.

Aitäh, auväärt peaminister! Lõpetan ka selle küsimuse käsitlemise. Hea kolleeg Anastassia, kuivõrd ma ei andnud protseduuriliseks küsimuseks võimalust ei Arvo Allerile ega Varro Vooglaiule, siis nad oleksid mu peale väga pahased, kui ma nüüd sulle erandi teeksin. Vabandust!