Eesti Vabariigi osalemine Ukraina sõjas

Järgmine küsimus on samuti auväärt peaminister Kaja Kallasele ja selle esitab hea kolleeg Varro Vooglaid. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Olen teilt kolmes järjestikuses infotunnis, kus olen küsimise võimaluse saanud, küsinud väga selge küsimuse selle kohta, kas Eesti kaitseväelased on juba saadetud Ukrainasse täitma mingeidki sõjategevusega seonduvaid ülesandeid. Paraku ei ole ma siiani vastust saanud, sest sisulisi vastamise asemel olete iga kord hakanud udutama. Näiteks eelmise nädala infotunnis küsisin, mitu Eesti Kaitseväe tegevteenistujat on hetkel Ukraina territooriumil ja milliseid ülesandeid nad seal täidavad, ning lisasin: "Kui te ei tea täpset numbrit, siis öelge vähemalt seda, kas mõnigi Kaitseväe tegevteenistuja viibib praegu Ukrainas." Teie aga vastasite: "Ma ei ole nõus selle loogikaga, et ükskõik millise eestlase Ukrainasse appi saatmine oleks automaatselt Eesti sõtta kiskumine." Siis hakkasite rääkima lasteaedu ehitavatest Eesti ehitustöölistest. Mina ei küsinud ükskõik milliste eestlaste Ukrainasse appi saatmise kohta, vaid küsisin kaitseväelaste saatmise kohta Ukrainasse sõjaga seonduvate ülesannete täitmiseks. Vahepealsel ajal ma lugesin, et kaitseminister Hanno Pevkur ütles 1. aprillil avaldatud intervjuus väljaandele Die Presse – see on küll vahendatud, aga ma loodan, et see vastab tõele – nii: "Reaalsus on selline, et kõik NATO riigid on juba saatnud oma militaarset personali Ukrainasse." Ühtlasi olen mitmelt minust paremini informeeritud isikult saanud kinnituse, et Eesti Kaitseväe eriüksuslased on juba mõnda aega tagasi Ukrainasse saadetud. Nüüd ma küsin teie käest, kas see vastab tõele, et Eesti Kaitseväe eriüksuste esindajad on juba Ukrainas sees. Jah või ei? Kui see vastab tõele, siis küsin, millisele õiguslikule alusele tuginedes on nad on sinna saadetud, pidades silmas, et põhiseaduse § 128 kohaselt peab Kaitseväe kasutamise välismissioonidel otsustama Riigikogu.

Aitäh! Jah, Kaitseväe saatmise peabki otsustama Riigikogu. Kõikidele sellistele missioonidele saatmisel me oleme siin palunud Riigikogult mandaati ja Riigikogu on selle ka andnud. Nüüd anda siin kinnitusi konkreetsete inimeste kohta – kelle jaoks selliseid kinnitusi on vaja? Selliseid kinnitusi on vaja tegelikult Venemaa jaoks. Mina võin teile kinnitada, et Kaitseväe missiooniks Ukrainas peab olema Riigikogu luba. Kinnitusi selle kohta, kas üksikud kaitseväelased seal on või ei ole, on vaja ainult Venemaal. Teil ei ole neid kinnitusi vaja. Miks teil on neid kinnitusi vaja? Minu meelest on küsimus selles, et eri riigid toetavad Ukrainat erineval moel, meie inimesed käivad Ukrainas pidevalt ja aitavad seal erineval moel. Kaitseväelased käivad seal, politseiametnikud käivad seal, demineerijad minu teada käivad seal, Päästeameti inimesed käivad seal, ka Riigikogu inimesed käivad seal. Ukrainas pidevalt Eesti inimesi käib, aga konkreetseid numbreid ega nimesid ma teile siin andma ei hakka.

Lisaküsimus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Ma ei küsinud konkreetsete inimeste nimesid. Ma ei küsinud ka kellegi kohta personaalselt. Ma ei küsinud konkreetsete inimeste kohta, kui teie sõnu kasutada. Ma küsisin printsipiaalse küsimuse: kas Eesti Vabariigi kaitseväe eriüksuslased on juba saadetud Ukrainasse täitma mingeidki sõjaga seonduvaid ülesandeid? Nüüd te küsisite, miks on selliseid kinnitusi vaja, ja ütlesite, et neid on vaja ainult Venemaale. Ma ei tea, kas Venemaale on neid vaja või mitte, aga Eestis on neid kindlasti vaja. Esiteks on neid vaja Riigikogule, sellepärast et me peame saama veenduda, et meie selja taga ei ole saadetud Eesti Kaitseväe esindajaid väljaspool Eestit toimuvates sõjalistes operatsioonides osalema ilma meid sellest informeerimata. Ja teiseks, neid kinnitusi on vaja ka Eesti avalikkusele, sellepärast et siis oleks selge, et valitsus ei ole avalikkust informeerimata sisuliselt juba astunud samme, mida võib käsitleda sõtta astumisena Venemaaga. See on väga oluline avalikkuse vaatepunktist ja ka Riigikogu vaatepunktist. Selle tõttu ma küsin veel kord teie käest: kas te saate selgesõnaliselt kinnitada, et Eesti Kaitseväe eriüksuslased on või ei ole juba saadetud Ukrainasse täitma mingisuguseidki sõjaga seonduvaid ülesandeid? Lisaks ma küsin teie käest Eesti-Ukraina julgeolekukokkuleppe kohta. Riigikaitsekomisjonis sellest mingil määral räägiti selle nädala esmaspäeval. Küsimuseks jääb, miks ei ole ei Riigikogule ega avalikkusele esitatud selle kokkuleppe teksti. Ja kas vastab tõele, et selle kokkuleppe kohaselt Eesti võtaks kohustuse anda Ukrainale järgneva 10 aasta jooksul sõjalist abi igal aastal 0,25% SKT ulatuses? Ja kui see vastab tõele, siis kuidas on see kooskõlas põhiseaduse §-ga 65, mille kohaselt Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121, mis ütleb omakorda, et Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepinguid, millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi? Miks ei ole seda lepingut siiani Riigikogu ette toodud ja millal kavatsetakse seda teha? See on teine küsimus, aga ärge palun esimest ka unustage.

Aitäh! Kõigepealt esimene küsimus. Sõjalistes operatsioonides osalema ei ole mitte kedagi ei saadetud. Selleks peab olema Riigikogu mandaat, täpselt nii, nagu te ütlete, ja seda mandaati ei ole keegi tulnud küsima, sest selliselt pole [tahetud] kedagi kuhugi saata. Nüüd teise küsimuse vastuseks ütlen, et läbirääkimised selle teksti üle on alles käimas. See ei ole välisleping, see ei ole ka kokkuleppe, vaid see on pigem heade kavatsuste protokoll. Heade kavatsuste protokollis mainitakse ära, mida Eesti valitsus on kabinetis otsustanud, ja otsus on see, et järgmisel neljal aastal on valitsus valmis andma Ukrainale 0,25% SKT-st sõjalist abi. See tähendab seda, et selle summaga arvestame riigieelarves, ja siis saame tulla eelarvega Riigikokku, täpselt nii, nagu seadus ette näeb, ning siis saab Riigikogu kas anda sellele oma heakskiidu [ja me saame] seda eelarves arvestada või siis mitte. Enne seda mingit reaalset kohustust ei teki, sellepärast et see peab olema menetletud Riigikogus vastavalt riigieelarve [menetlemise korrale]. Selliselt on need asjad meil paika pandud. Aga see tekst on endiselt alles läbirääkimisel.

Head kolleegid! Pole väga ühest praktikat, kas infotunnis üks inimene saab esitada ka kolm küsimust, aga mina tõlgendan seda nii, et kuna me oleme öelnud, et kokku on kolm küsimust, siis sellisel juhul, kui kedagi konkureerimas ei ole, on Varro Vooglaiul võimalus esitada ka kolmas küsimus. Aga lihtsalt toon näitena selle kinnituse, et kui keegi teine oleks samuti avaldanud soovi küsida, siis ma oleksin andnud selle võimaluse mõnele teisele kolleegile. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma ise tõlgendasin reegleid samamoodi ja lootsin, et see on õige tõlgendus. Kui nägin, et kedagi rohkem ei ole registreerunud, siis mõtlesin, et kasutan siis ise seda võimalust. Te vastasite mulle, et võite anda kinnituse, et Eesti Vabariik ei ole saatnud eriüksuslasi osalema sõjalistes operatsioonides Ukrainas. Ma ei tea, mida see täpselt tähendab – osalema sõjalistes operatsioonides. Minu algne küsimus oli: kas on saadetud Eesti Vabariigi kaitseväe eriüksuslasi Ukrainasse täitma mingisuguseidki sõjaga seonduvaid ülesandeid? Kas nad viibivad Ukrainas või ei viibi? Kas Eesti eriüksuslased on seal mingisuguseidki sõjaga seonduvaid militaarseid rolle täitmas? Ma ikkagi paluksin teilt sellele küsimusele selget vastust. Ärme keerutame. Te võite ka öelda, et te ei vasta sellele küsimusele, sest see on, ma ei tea, riigisaladus või midagi muud sellist. Aga ärge lihtsalt mööda rääkige küsimusest. Ma tahaksin, et oleks selge, kas sellele küsimusele on vastatud või see ei ole vastatud, kas te olete valmis sellele vastama või te ei ole valmis sellele vastama. Teise küsimusega seonduvalt ma küsiksin täpsustuseks ikkagi seda. Kas enne, kui te selle – te nimetasite seda vist heade kavatsuste protokolliks – valitsuses alla kirjutate, te näitate seda teksti ka avalikkusele ja Riigikogule või saab see alla kirjutatud sellisel viisil, et avalikkus ei saagi sellega eelnevalt tutvuda?

Me kirjutame kogu aeg alla erinevaid kavatsuste protokolle, olgu see digikoostöö või kõikide muude koostööde raames, mida me teeme eri riikidega. Meil ei ole sellist praktikat, et see peaks käima läbi Riigikogu, kui me heade kavatsuste protokolle teeme. Ja minu meelest oleks see ka liiga koormav, sellepärast et valitsusel kui täidesaatval võimul on ikkagi õigus oma töödes ja tegemistes selliseid kokkuleppeid teha. Jah, kui sellest tulenevad rahalised kohustused, siis sellele seab piirangu riigieelarve seadus. See tähendab seda, et näiteks kui me valitsuskabinetis arutame mingeid selliseid asju, siis seal on alati see linnuke juures: see ei tähenda, et me võtame endale rahalisi kohustusi. Kui keegi tahab tulla uute rahaliste kohustustega, siis see käib see riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia menetluse raames. Väljaspool seda protsessi keegi mingeid kohustusi võtta ei saa. Ei saa ka keegi anda mingeid lubadusi väljaspool seda protsessi, just sellel põhjusel, et enne, kui riigieelarve on koos, ei ole kindel, et riigieelarves on selleks raha ette nähtud. Meil on ette nähtud see, et riigieelarve üle otsustab Riigikogu. Nüüd, te ei saa mulle ette kirjutada, mida mina vastan. Selles mõttes, et te tahate minult mingeid statement'e, mida te saate siis kuidagi kasutada, aga te ei saa mulle öelda ette, mida mina pean vastama, täpselt samamoodi nagu ei kirjuta mina teile ette, mida teie küsite. Sõjaga seotud rollid on ka näiteks diplomaatias, mida me täidame kogu aeg. Mis see siis tähendab, kui kaugele see tõlgendus siis minna võib? Näiteks, kui me käime pidevalt Ukrainas – Ukraina on täiemahulises sõjas –, siis tegelikult kaudselt võib tõlgendada, et kõik, mida me teeme Ukraina heaks või Ukrainas, on sõjaga seotud. Ja seetõttu kõik rollid, mida me täidame, on justkui mingite sõjaliste rollide täitmine. No see ei vasta ju tõele! Me aitame Ukrainat nii palju kui võimalik, aitame erinevatel tasanditel, nii sõjalisel tasandil kui ka diplomaatilisel tasandil. Õiguslikult aitame näiteks neil Euroopa Liiduga liitumiseks teha vajalikke reforme ja anname nõu erinevates kohtades. Ka digiriigi küsimustes me teeme väga palju koostööd. Kui näiteks riigi toimimine sõja ajal on samuti seotud sõjaga, siis kas see on samamoodi sõjaga võetud roll? Ei, ma ei anna teile selliseid kinnitusi. Te võite küsida, aga ma ei anna neid teile lihtsalt sellel põhjusel, et ma tean, et te tahate neid pahatahtlikult kasutada. Te ei ole siin heauskne. Ma näen, milliseid seisukohti te võtate. Te selgelt levitate Venemaa narratiive, te tahate nagu nende väravasse mängida või nende jala peale neid palle mängida. Mina ei taha seda mängu teiega koos mängida.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Hea kolleeg Varro Vooglaid! Ma möönan, peaministri vastust silmas pidades, et teie ootus oli võib‑olla konkreetsem, aga ma mõistan igati ka peaministrit ja tema põhjendusi, miks ta võib-olla ei saanud olla nii konkreetne, kui oli teie ootus. Ma vabandan, ma ei võta siin seda protseduurilist küsimust. Meil oli ka ühe teise päevakorrapunkti juures kaks protseduurilist küsimust, mille ma jätsin kõrvale.