Peaministri poliitika

Head kolleegid, läheme järgmise küsimuse juurde. Ka see küsimus on auväärt peaministrile Kaja Kallasele ja selle esitab Aleksandr Tšaplõgin. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eesti majandus langeb juba kolmandat aastat ja te jätkate oma enesetapupoliitikat. Täpsemalt, te teete praegu sama, mida tegi Andrus Ansip kriisi ajal aastal 2008, see tähendab, et kärbite kulusid ja suurendate makse. Ansipil lõppes see halvasti: majanduslangus oli 20% ja sama suureks kasvas tööpuudus. Miks te arvate, et nüüd läheb paremini?

Aitäh! Kõigepealt on mul teile head uudised: tööpuudus jälle alaneb. Võrdleme [praegust olukorda] 2008. ja 2009. aasta omaga, tookord käis tööpuudus vist ära lausa 15% peal. Praegu ei ole tööpuudus isegi 9%-ni jõudnud ja nüüd on see jälle alanemas. Kõikide prognooside kohaselt peaks tööpuuduse näitaja olema ka järgmisel aastal taas tavapärases kohas, nii nagu Eestis enamasti on olnud. Jah, meil on juba kuuendat kvartalit majanduslangus, kuid nii Eesti Panga prognoos kui ka Rahandusministeeriumi prognoos hindavad, et sellel aastal on majanduskasv null ehk majandus[olukord] on stabiliseerunud, ja järgmiseks aastaks prognoositakse juba täiesti mõistlikku majanduskasvu. Tõesti, vaatame majanduse erinevaid elemente, need on väga eripalgelised. Tavaliselt käib majanduslangus kaasas suure tööpuudusega, aga seda ei ole praegu juhtunud. Nagu ma ütlesin, tööpuudus on jälle hakanud kahanema. Aga samas on meie tööhõive kõigi aegade kõrgeim. Meil on 700 000 inimest, kes on hõivatud, ja isegi selle näitaja juures lõi erasektor eelmisel aastal juurde 12 000 uut töökohta. Tavaliselt luuakse juurde 3000–4000 töökohta aastas, aga eelmisel aastal loodi 12 000 uut töökohta. Jah, need töökohad on tekkinud võib-olla teistes sektorites, aga meie tööturg on olnud uskumatult paindlik, inimesed leiavad uue töö. Kindlasti tuleb olla ettevõtetele selle eest väga tänulik. Nüüd, hea uudis on veel see, et turismisektor on jõudu kogumas. Nii Tallinna Lennujaama kui ka Tallinna Sadama reisijate arv on kasvamas, see on samuti positiivne. Palgad kasvavad ja pensionid kasvavad. See tähendab seda, et kuivõrd hinnalangus on pidurdunud, siis inimeste ostujõud kasvab jälle kiiremini, kui kasvavad hinnad. See on samamoodi positiivne. Järgmisel aastal, kui kaob ära maksuküür, siis jääb inimestele rohkem raha kätte. Ka seda hindab Eesti Pank positiivsena, sest see [raha] läheb Eesti majandusse ja majandus pöördub seetõttu kasvule.

Täpsustav küsimus, Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui ma teid kuulan, siis on mul selline tunne, et mina elan üldse mingis teises Eestis. Aga mul on selline küsimus: kas ma eksin, kui väidan, et maksude tõstmine ja kulude kärpimine muudab majanduskasvu taastamise keeruliseks?

Aitäh! Me oleme siin erinevates kriisides olnud. Kui meil oli kõrge inflatsioon, siis tavaliselt on need tööriistad, mida riik saab kõrge inflatsiooni puhul kasutada, kas intresside tõstmine või eelarve kärpimine. Meil said kokku kaks täiesti vastandlikku suunda: ühelt poolt kõrge inflatsioon ja teiselt poolt majanduslangus. Majanduslanguse korral on riigi ülesanne majandust stimuleerida, kõrge inflatsiooni puhul on aga vastupidi, siis tuleb majandust maha jahutada. Meil sattusid kaks asja korraga ja seetõttu me püüdsime leida tasakaalu. Hea uudis on jällegi see, et Eesti Pank ütleb, et eelmisel aastal on majandust riigi sammude toel mõõdukalt elavdatud, ning see tähendab seda, et majanduslangus pole olnud nii sügav. Aga tulevikus majandus täiendavat stimulatsiooni ei vaja. Ma arvan, et kui me vaatame majandussektoreid, kellel on keeruline, siis näeme, et kõigil ei ole keeruline, aga näiteks puidusektor on keerulises olukorras. Eile ma käisin Viljandis ja kohtusin ettevõtjaga puidusektorist, nad rääkisid oma muredest. Nende sektor on tõesti väga palju seotud Põhjamaade majandusega ja sealt omakorda ehitussektoriga. Kui vaadata Euroopa Liidu tabeleid, siis on näha, et Põhjamaade, eriti Rootsi ehitusturg on kukkunud kõige rohkem ja Soome ehitusturg on vist viies või neljas suur kukkuja. Need on kaks suurt turgu, kuhu meie ettevõtjad oma tooteid eksportisid. Hea uudis on see, et Eesti ettevõtjad on väga paindlikud, nad on leidnud uusi turge, uusi ekspordivõimalusi, ja on tegelikult toibumas. Kindlasti ei ole nad päris toibunud, seda ma ei väida. Ma ei väida seda, et kõik on roosiline ja kõik on hästi, aga ma ei ole ka sellega nõus, et kõik on nii mustades toonides, nagu teie seda pilti maalite. Eesti ettevõtjad on olnud paindlikud, nad on olnud tublid, ja selle fakti tõestuseks sobib kas või see, et Eesti ettevõtjad on eelmisel aastal juurde loonud 12 000 uut töökohta.

Aitäh, peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna rohkem küsimusi ei ole.