Massiline töösisseränne

Läheme neljanda küsimuse juurde. Neljas küsimus on majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole ja selle esitab hea kolleeg Tõnis Lukas. Palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Oleme sellel teemal ennegi rääkinud – ka eile rääkisime –, et rahvastikutrendid Eestis on negatiivsed ja sellest tulenevad tulevikus mitmed hädad. Üks nendest on mingites sektorites tööjõupuudus või vähemalt kirjeldavad tööjõupuudust need sektorid ise. Ja kaks selle valitsuse ministrit on kenasti öelnud, et lahendus rahvastiku vähesusele on sisseränne. Räägitakse kontrollitud sisserändest, aga ma saan aru, et kõik ettepanekud, mis tulevad – ka need, mis teie teete –, on seotud sellega, et meil on tööjõudu mingitesse sektoritesse vaja. Te tahate tõsta sisserände piirarvu, mis meil seni on aastakümneid olnud normatiivselt ühel alusel. Te tahate seda kahekordistada, enne oli juttu, et lausa kolme- kuni neljakordistada. Aga jätate ütlemata, et tegelikult praegu on meil sellest piirarvust hoolimata 13 erandit ehk võimalust, kuidas sellest kõrvale minna. Selle alla ei käi IT-ettevõtted, ei käi iduettevõtted, ei käi kasvuettevõtted ja seal on mitu pügalat veel, perekondi saab järgi tuua ja nii edasi. Nii et tegelikult, kui sellest piirarvust lähtuda, siis see on puumunadega petmine, sest sissevoolu võimalused on palju-palju suuremad. Rääkisite, et käisite Kuressaare elektroonikatööstuses ja seal öeldi, et neli elektroonikainseneri on vaja kohe võtta. Kust neid saada? Meil on ka säte, et erandi alla kuuluvad need – see tähendab, et saab sisse tuua neid –, kellele makstakse palka pooleteisekordselt Eesti keskmisega võrreldes. Statistikaameti järgi on elektroonikainseneride keskmine palk juba praegu poolteist Eesti keskmist – see on keskmine palk –, nii et need mured ei ole lahendatavad piirarvu tõstmisega. Kas te tahate tuua …

Aitäh!

… siia odavat tööjõudu sisse veel rohkem, kui praegu on?

Tänan küsimuse eest. Igati põhjendatud arutelu. Eks me peamegi jõudma ühisele arusaamale, et see, mida me teha tahame, oleks arusaadav ja tegelikult toetaks Eesti majandust. Jah, see formaat kahjuks pikka analüütikat ei toeta. Aga nagu eile lubasin – ei ole jõudnud veel seda teha –, hea meelega edastan teile need numbrilised analüüsid. Neid andmeid ei ole mitte pastakast välja imetud, piltlikult öeldes, vaid need baseeruvad Kutsekoja OSKA raportitel ja loomulikult tihedal suhtlusel tööandjatega. Mida me sellega adresseerime? Ennekõike tahaks sellest rääkida. Tööjõupuudus on väga suur ka töötlevas tööstuses, mis on meil teadupärast viimastel aastatel olnud üsna suure löögi all. Ma usun, et meie ühine mure on just nende eest seista. Peaksin nüüd minema natuke tehnilistesse detailidesse, et selgitada, kuidas me plaanime seda teha ja kuidas see just töötlevat tööstust aitaks. Ei taha ju keegi, ei ettevõtjad ega valitsus või need ministeeriumid, kes asjaga seotud on, lihtsalt anda blankovekslit ja öelda, et tooge inimesi. Meie ettepanek, mis on praegu aruteluks avatud, on järgmine. Tegevusalade valik ja see, kellele muutuv osa üldse rakendub, lähtub kolmest kriteeriumist: OSKA prognoositud tööjõu puudusest erialade kaupa, ekspordi osatähtsusest selles valdkonnas ning tegevusala palgast ja sellest, kuidas see panustab võimaliku lisandväärtuse loomisesse. Praeguse mudeli põhjal, mis me aruteluks välja pakume, koosneb see 11 erialast. Mis meie arusaama järgi praegu sellesse muutuvosasse mahuks? Metallitööstus 30–40%, elektroonika ja elektriseadmete tootmine, masinate ja seadmete tootmine, energeetika ja energeetikaseadmete remont, igaüks umbes 10%, ning mäetööstus, paberitootmine, keemiatööstus, ehitusmaterjalide tootmine ja mootorsõidukite tootmine kokku 5%. See tähendab, et 95% sellest muutuvosa kvoodist läheks just töötlevale tööstusele.

Tõnis Lukas, Täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Aitäh selle vastuse eest! Aga massiline sisseränne toob ühiskonnale tulevikus mitmesuguseid harali probleeme, millega on silmitsi Rootsi, Saksamaa ja teised riigid, ning need probleemid ulatuvad tõepoolest kõigisse valdkondadesse, kuni julgeolekuni välja. Nii et me peame olema väga ettevaatlikud nende probleemide tekitamisel. Te kõnelete OSKA raportist. Ma olen OSKA raportitega päris hästi tuttav, olen suurt kutsehariduskeskust juhtinud, ja olen tuttav ka Statistikaameti uuemate andmetega – võtsin need välja –, kus on palga diapasoonid mingites sektorites. Võin öelda, et jah, kui me räägime tippspetsialistidest, keda on vaja – sellest on ka räägitud –, siis nendes sektorites on keskmine palk juba praegu orienteeruvalt pooleteisekordne meie keskmisest. Aga kui keskmine palk on poolteist, siis see tähendab, et tegelikult makstakse suurele osale rohkem. Ja need [tippspetsialistid] lähevad juba praegu kvoodi alt välja. Nendes sektorites, kus on, ütleme, tehnikud, mehaanikud ja [muud ametid], millest te räägite, on tõesti natuke madalamad palgad, nemad saavad veidi üle meie keskmise palga, aga mitte palju üle selle. Aga jällegi, see on keskmiselt, sest on ka neid, kes saavad palju rohkem. Ja siin on üks probleem, millest räägitakse – olen sellega kursis –, et metallitööstuses on palju probleeme ja [nendele erialadele sobivaid] noori õpib meil vähe. Kunagi, kui BLRT üle 20 aasta tagasi spondeeris mitmeid Eesti erakondi, siis hakkasid kõik rääkima, et oi-oi, keevitajaid on vähe. Aga teate, nendes sektorites on probleem selles, et meil on ette valmistatud kutsehariduses neid päris palju, aga nad töötavad Soomes ja Rootsis, kuna meil siin ei maksta piisavalt palka. Kui maksta natukene suuremat palka, siis mahuksid ka need sektorid tegelikult selle 1,5 sisse ja läheksid kvoodi alt välja. Nii et mõelge need asjad läbi, siis ei pea odavat tööjõudu siia sisse tassima …

Aitäh!

… ja massilist sisserännet tekitama.

Jaa. Ma kõigepealt täpsustan seda, mis jäi eelmisele küsimusele vastamata. Tõepoolest, ei ole plaanis esiteks massiliselt [tööjõudu sisse tuua]. Kui me räägime sellest kvoodist, siis see muutuvosa on ju majanduse stabiilses seisus 0,1% ehk 1300 inimest ja kui majandus buumib, siis teine 0,1% ehk 2600 inimest. Ma arvan, et seda massiliseks nimetada ei ole põhjust. Eesmärk ei ole ka tööjõukulusid ehk Eesti inimestele makstavat palka vähendada, see keskmise palga nõue jääb alles. Ja loomulikult ei planeerita seda teha igikestvana. Meil on praegu keeruline olukord majanduses, eriti tööstuses, see tähendab seda, et ettevõtted otsivad endale uusi turge, uusi konkurentsieeliseid, nad peavad investeerima turundusse, otsima uusi ärimudeleid ja uusi tooteid. See kõik on lisakulu. Loomulikult on seal surve ka palgale, headel aegadel tõenäoliselt saaks paremini maksta. Aga jah, nendest eranditest rääkides, jällegi, me ei ole seda mitte ise välja mõelnud, vaid see tagasiside on tulnud nendelt sektoritelt. Meil on mõned erandid, näiteks tippspetsialistid, maksame pooleteistkordset Eesti keskmist brutopalka iduettevõtete ja kasvuettevõtete töötajate, veel on teadlased, õppejõud ja IKT‑erialade töötajad. See on teeninud Eesti majandust päris hästi, see on toonud siia investeeringuid, see on toonud kasumit, see on toonud tööjõumakse – me kõik teame, milleks see kasulik on. Paraku ei ole see praegu Eesti töötlevale tööstusele andnud seda leevendust, mida nad otsivad. See on see, mida me tahame teha. Ja teisel pool on loomulikult siseturvalisuse aspektid. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei saagi seda üksi teha, me teemegi seda koostöös Siseministeeriumiga, kes seirab seda poolt, et ei tekiks siseturvalisuse probleeme. Loomulikult teeme koostööd haridusministeeriumiga, selleks et muutuvas majanduses veel kord kohendada koolitustellimusi, sealhulgas neid, mida töötukassa rahastab, et inimesed saaksid õiged oskused. Kõik need protsessid käivad paralleelselt. Siis me ühel hetkel loodetavasti jõuamegi nii kaugele, et Eesti ettevõtetel pole vaja väljastpoolt tööjõudu sisse tuua. Lõppkokkuvõttes on eesmärk see.

Aitäh! Ja lisaküsimus, Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ei saanud ikkagi oma kolleegi küsimusele vastust, nii et jätkan sama koha pealt. Te väidate, et 0,1% Eesti rahvastikust oleks vaja juurde, nii palju on vaja seda kvooti tõsta, see 1300 inimest umbes arvestuslikult. Kuna meil on Eesti keskmise palgaga võimalik tuua spetsialiste, siis küsin, millised on need konkreetsed tippspetsialistid, kes peaksid siia tulema sisuliselt madalapalgaliseks tööjõuks. Meil on tööturg avatud tervele Euroopa Liidule ja Ameerika Ühendriikidele, rääkimata sellest, et meil on juba praegu siin pagulasi ligi 100 000, kellest vist juba 56 000 on töötud. Kes on need spetsialistid, kes kolmandatest riikidest tulevad selle madalapalgalise töö peale? Ma ei usu, et see on adekvaatne jutt. Keda nad peaksid siis asendama? See 1500 eurot ei ole nii kõrge palk, et tippspetsialist tuleks selle palga või veel väiksema palga peale siia tööle.

Ma enda arvates vastasin sellele. Tõepoolest, need kaasused, kus on vaja väga kõrgepalgalisi inimesi – me räägime siin tõesti tippinseneridest, teadlastest ja õppejõududest –, on võimalik erandi alusel lahendada. Aga see ei rahulda Eesti töötlevat tööstust, kes otsib praegu oma uut algust. See ei ole neile hetkel jõukohane. Ma soovitaksin – ja see ei ole iroonia – läbi astuda nendest ettevõtetest, kes selles valdkonnas toimetavad. Ise olen nendest väga mitmes käinud. Puudu ei ole ju ainult tipptasemel inseneridest või teaduskraadiga töötajatest, vaid puudu on ka näiteks väga keerukate tööpinkide operaatoritest. Ja seal see palgatase ei ole pooleteisekordne Eesti keskmine. Eesti keskmise palgaga saaks küll inimesi palgata, aga seda võimalust praegu ei ole. Need osundatud suunad, eks ole, nagu Euroopa Liit, Jaapan ja Ameerika – sealt ka sedalaadi tööjõudu Eesti ettevõtjad ei saa. Aga veel kord: pöördun selle küsimusega uuesti Eesti erialaliitude poole, kellega me regulaarselt suhtleme, ja palun neil saata teile täpsustava nimekirja, kust on näha, kes täpselt on need spetsialistid, keda nad praeguse süsteemi raames ei saa siia tuua, ning milline võiks olla nende panus ettevõtete arengusse ja Eesti majandusse.

Suur tänu, minister Tiit Riisalo! Vabandan teie ees, kuna ma teie teisele küsimusele vastamisest lõikasin 30 sekundit ära. Mulle tundus, et te olite lõpetanud. Katsun järgmine kord olla tähelepanelikum. Head kolleegid, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.