Riigieelarve tulud ja kulud

Esimene küsimus on rahandusminister Mart Võrklaevale ja küsib hea kolleeg Aivar Kokk. Palun!

Hea rahandusminister! Teame, et viimased kaks aastat on olnud Eesti majandus langustrendis. Eks nii opositsioon kui koalitsioon küll arvavad sellel olevat erinevaid põhjuseid, aga ma arvan, et meie ühine eesmärk leida lahendusi, kuidas majandust turgutada ja kuidas leida riigieelarvesse vahendeid. Mul on hea meel näha, et Rahandusministeeriumi eestvedamisel on tekkinud soov eri ministeeriumides kokkuhoiukohti leida, ja ma usun, et see on õige lähenemine. Ma leian, et kokkuhoid on üks pool, aga teine on see, et me peaksime ikkagi otsima neid kohti, kuhu raha nii‑öelda maha maetud, või vaatama, kas kellelgi on maksud maksmata. Me nägime teid hiljuti Maksu- ja Tolliameti juhiga koos pildi peal, ilusad särgid seljas. Aga mu küsimus on selle kohta. Viimastel aastatel me oleme palju rääkinud sellest, et endise nimega Haigekassas, praeguses Tervisekassas ei ole raha, aga kui Tallinna linna vahel ringi käia, siis seal inimesed ütlevad, et nende teada hakkab Tervisekassa varsti ära kolima ja kolimise käigus tekkivad kulud ulatuvad, nagu räägitakse, miljonitesse. See on küll suur saladus, aga kas Rahandusministeerium teab, miks kolitakse ja miks selliseid suuri kulutusi tehakse? Me teame, et eelarve seis on praegu kriitiline, rahaga on kitsas käes. Me nägime, kuidas lisaeelarve arutelu juures selgus, Siseministeerium oli peitnud raha nõndanimetatud kolimise alla. Selle arvel oli võimalik õpetajate palka tõsta. Eks kõikides ministeeriumides on sellised read. Aga Tervisekassa küsimus on olnud ju päevakorras ning sõltumata sellest, et eelarve on peaaegu 2,4 miljardit, leitakse, et ikkagi on 100–200 miljonit puudu.

Aitäh! Mul on hea meel, kui me siiralt tõesti koalitsiooni ja opositsiooni vahel arutame seda, kuidas riigieelarvet korda teha, ning eeskätt seda, kuidas kokku hoida. Siin kõlas ka: hea, et valitsus on mõtlema hakanud. Ja ma saan kinnitada, et praegune valitsus mitte ainult ei mõtle kokkuhoiukohtade üle, vaid on tegelikult juba päris jõulisi samme astunud. Eelmisel aastal 2024. aasta riigieelarvet koostades ja riigi eelarvestrateegiat koostades leppisime kokku, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb leida 367 miljoni jagu kokkuhoiukohti. Need andmed on ka Rahandusministeeriumi kodulehel üleval, seal kenasti tabeli kujul näha, milline ministeerium kui palju panustab, ja täiendavaid tulusid [eeldame] 114 miljonit. Need on juba otsustatud asjad. Aga seda ei ole kaugeltki piisavalt. Leppisime kokku nulleelarve protsessi, praegu on sellesse protsessi kaasatud Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium, kes kõik vaatavad praegu oma tegevusi-teenuseid üle ja otsivad veel kokkuhoiukohti. Palgafondid on 2024. aastal külmutatud, välja arvatud õpetajad, meditsiinitöötajad, ehk palgafondidesse me täiendavaid vahendeid ei suunanud. Ma olen päris veendunud, et sama rütmi tuleks hoida ja mitte uusi kulusid peale võtta. Mis puudutab Tervisekassa kolimist, pean tunnistama, et ma ei ole kursis selle jutuga, võib-olla on see kuidagi minust mööda läinud. Olen ka nõukogus ja tahaksin sel juhul teada neid põhjuseid ja võimalikke kulusid. Rahandusministrina olen võtnud tugevalt selle positsiooni, et iga kulu kohta tuleb küsida, kas see on hetkel kõige vajalikum ja mille arvel see tuleb. Minu meelest tuleb iga kulu puhul, olgu reservitaotlus või eelarves juba ette nähtud kulu või tegevus, vaadata, milline on riigieelarve seis praegu, milline on olukord meie ümber ja kas iga kulu, mis me oleme planeerinud, on tõesti põhjendatud ja vajalik. Ma arvan, et sellises riigi rahanduse olukorras, majanduse olukorras, kus me praegu oleme, on see ainuvõimalik [teguviis]. Teisalt toome esile ka positiivse poole: ainult kokkuhoid meile majanduskasvu ei too, 2024. aasta eelarves on meil rekordtasemel investeeringuid, 1,9 miljardit, on Euroopa vahendid, riigi vahendid ja investeeringutoetused. Valitsuses oleme kokku leppinud, et augusti lõpuks peavad need kohustustega kaetud olema, selleks et see raha kiiresti meie majandusse viia.

Täpsustav küsimus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh vastuse eest! Aga ma pean tunnistama, et ääretult kurb on kuulda, et nõukogu liige ei tea, kui Tervisekassal seisab ees mingi liikumine. Kui see nüüd peaks olema tõde, et nad tahavad ümber kolida, siis ma arvan, et nõukogu peaks kiiresti kokku tulema, sest mingeid selliseid otsuseid Tervisekassa kohta ei tohiks ilma nõukogu otsuseta mitte kuidagi teha. Ma olen seda ise kogenud ... Ma lugesin eile ühe asutuse asepresidendi juttu sellest, kuidas valitsus peaks Eesti Pangale ette andma mingeid numbreid. Ma ei saa küll aru, miks peaks valitsus seda tegema, aga sihuke teema oli. Aga nüüd on üleval teine teema. Nimelt, 2021. aastast on meil biokütuse lisamise kohustus. Me teame, et turu peal praegu – nii selgub on ajakirjandusest ning Keskkonnaameti või maksuameti juhtidega rääkides, samuti prokuratuuri andmetel – keegi jätab maksmata kümneid miljoneid. Olukord on selline, et töö tegemata jätmise tagajärjel suure tõenäosusega 1. maist aeguvad teatud nõuded, mis ületavad kümneid miljoneid. Sel juhul on turukonkurents ebavõrdne – juhul, kui see on õige süüdistus –, aga mitte midagi ette ei võeta. Kui mina olin rahanduskomisjoni esimees, siis ma selle teema tõstatasin. Olen ka Maksu- ja Tolliameti juhiga sellel teemal rääkinud. Jutt ei käi mitte sadadest tuhandetest, vaid need on kümned miljonid. Kas sellel teemal oli teil ka maksuameti juhiga juttu, kui te temaga just lähiajal kohtusite, või on see teema Rahandusministeeriumist mööda läinud? Ma tean, et kütuseturu teised osapooled on püüdnud kõikide instantsidega suhelda ja rääkida, et Eesti turu peal oleks võrdne konkurents ja kõik peaksid ühtemoodi makse maksma.

Aitäh!

Aga ma ütlen, et see oleks riigieelarvesse päris suur sissetulek.

Aitäh! Olen täiesti seda meelt, et kõik peavad ühtemoodi makse maksma ja maksude maksmata jätmine, olgu see optimeerimise sildi all või mis iganes, ei saa olla konkurentsieeliseks. See on minu põhimõte ja Rahandusministeeriumi põhimõte ning loomulikult on see Maksu- ja Tolliameti põhimõte. Maksu- ja Tolliamet teeb väga tõhusat tööd makse kokku korjates. Me oleme maksude korjamise tõhususe vaates maailma tipus, kui arvestada seda, kui palju ühe euro kokku korjamiseks kulub, ja teisalt on meie maksuauk vaieldamatult üks väiksemaid. See, et turul on ettevõtjaid, kes sellegipoolest proovivad kas maksudest kõrvale hiilida või ebaseaduslikult tegutseda, on paratamatus, seda tuleb ette, aga riigi asi on reageerida ja võimalikult jõuliselt seda tegevust takistada. Maksu- ja Tolliameti juhiga kohtun ma regulaarselt, peaaegu iga kuu. Räägime nendest teemadest, maksuaugust, ettepanekutest, kuidas tõhusamalt makse koguda. Oleme ka mitme seadusemuudatusega juba välja tulnud või tulemas. Samamoodi, nagu ma enne juba vastasin täiendavate tuluallikate kohta, me muudame maksukogumist tõhusamaks, eeskätt IT-vahendite abil, et leida üles anomaaliad ja võimalikud rikkumised ning reageerida täpselt õiges kohas ilma, et me peaksime iga ettevõtjat kurjategijaiks. Seda kindlasti mitte, see on lubamatu, nii ei saa käituda. Küll aga tuleb sihitult õiges kohas reageerides seda teha. Maksuamet teeb seda tõhusalt. Ei ole minul õigust ega võimalust teada iga maksu uurimisega seotud detaile, need on maksusaladusega kaetud. Neid detaile ei saa me arutada isegi Maksu- ja Tolliameti juhiga. Ehk ma ei saa teile siin täpsemalt vastata, kuna mul ei ole ka teadmist mõne konkreetse menetluse kohta. Küll aga saan kinnitada – olen selles veendunud –, et maksuamet teeb oma tööd nii tõhusalt kui võimalik. Rahandusministeeriumilt ja minult tuleb igakülgne tugi vajaliku seaduseraami mõttes. Ja loomulikult peab ka Riigikogu neid asju otsustama. Ma arvan, et head ja vajalikud debatid selle üle, kuidas tagada, et maksud oleksid makstud, et konkurents oleks võrdne ja riigieelarves oleksid hädavajalikud vahendid, mida me saame kasutada Eesti ühiskonna jaoks, on olemas.

Lisaküsimus, Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Aivar Kokale siin alguses vastates te kordasite palju seda, et tuleb hoolega vaadata, milliseid kulusid riigieelarvest teha. Tegelikult teil on ju plaanis ikkagi üks väga suur kulu selle maksuastme, niinimetatud maksuküüru kaotamisega. Olukorras, kus eelarves on vist, nagu te rääkisite, 400–500-miljoniline puudujääk, aitaks maksuküüru kaotamise edasilükkamine või üldse ära jätmine katta selle augu ja tegelikult ei oleks vaja uusi makse kehtestada ega midagi. Mis keskmist palka teeniva Eesti inimese jaoks siis halvemaks läheks, kui see maksuküüru kaotamine edasi lükata või ära jätta? Tegelikult kaoks ju ära ka vajadus kehtestada mitu uut maksu. Me saaksime sellega selle eelarve puudujäägi praegu kaetud. Mis muutuks keskmise Eesti inimese jaoks kehvemaks, kui see maksuküüru kaotamine edasi lükkuks või üldse ära jääks?

Aitäh! Vaat see on teil hea legend, et kui see maksuküür nüüd tagasi tuleks, siis oleks Eesti mured, eelarvemured ja Eesti inimeste mured, kõik lahendatud. Ma tuletan meelde – ma arvan, et see oli kuus-seitse aastat tagasi, aga aastaga võin eksida –, kui EKRE ise seisis maksuküüru vastu. See on inimestelt raha äravõtmine, maksuküüru kehtestamine on maksukoormuse tõus. Ja täpselt seda ta on. Täpselt seda ta on! Ka praegu on EKRE süüdistanud valitsust, et me tõstame makse. Jah, me oleme muutnud käibemaksumäära, selleks et tõsta kaitsekulusid, aga samas tööjõumakse me reaalselt langetame – järgmisel aastal tulumaksukoormus langeb, tööjõumaksud langevad, Eesti inimesed saavad rohkem raha kätte. Ka Eesti Panga asepresident ütles eilses "Esimeses stuudios" seda, et tulumaksureform on maksulangetus, mis toob Eesti inimestele rohkem raha kätte, sealt läheb see Eesti majandusse ja aitab meie majandusel kiiremini taastuda. Te küsisite, mis läheks halvemaks, kui me selle küüraka maksusüsteemi tagasi tooksime. Halvemaks läheks see, et järgmisel aastal me võtaksime õpetajalt tema keskmisest netopalgast 113 eurot rohkem ära. Praegu on otsustatud, et õpetaja saab oma netopalgale 113 eurot juurde. Selle eest saab ta teha enda jaoks vajalikke kulutusi. Me võtaksime ära selle potentsiaali, et Eesti majandusel läheks paremini. Eesti inimesed saaksid vähem raha kätte ja me tõstaksime tööjõumakse – kõik see läheks halvemaks, kui me maksuküüru tagasi tooksime ja tulumaksureformi ära jätaksime. Nüüd, tulumaksureformiga me tegelikult – lisaks sellele, et kõik Eesti inimesed saavad ühtemoodi 700 eurot tulumaksuvabastust kuus – tõstame tulumaksu 22%-le ja see omakorda toob meile eelarvesse tulu juurde. Toob tänu sellele, et kõik, kes teenivad rohkem kui 7900 eurot, hakkavad mõnevõrra rohkem riigieelarvesse panustama. See on see, mis tulumaksureformi tulemusel muutub. Aga eeskätt, kõige olulisem on see, et keerulisel ajal, keerulises majanduskeskkonnas me jätame Eesti inimestele järgmisel aastal nende teenitud palgast rohkem raha kätte. Nad ei pea enam jätma igaks juhuks seda raha riigi kätte hoiule, et see hiljem tuludeklaratsiooniga tagasi saada. Praeguse süsteemi korral nad ei saa aru, kui palju on nende maksuvabastus kuus, kui palju nad saaksid iga kuu seda raha oma igapäevasteks toimetusteks kasutada, investeerida või hoida.

Aitäh, lugupeetud rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.