Первое чтение законопроекта о рынке криптоактивов (398 SE)

Neljas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud krüptovaraturu seaduse eelnõu 398 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Krüptovaraturg on hästi lihtsustatult öeldes keskkond, kus saab krüptovara osta ja müüa, seda erinevate teenuseosutajate kaudu. Käesolev eelnõu puudutabki eelkõige neid teenuseosutajaid. Krüptovara ise on kõige laiemas tähenduses mingi väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul. Sealjuures kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul plokiahela tehnoloogiat. Kõige tuntum krüptovara on bitcoin, mis sündis 2008. aastal. Sellele on järgnenud massiliselt uusi krüptovarasid või nende vorme. On erinevaid [küsimusi], kas krüptovara on üldse käsitletav investeerimisena või on tegemist puhtalt spekuleerimisega. See on kohati üsna tunnetuslik [küsimus] ja jäägu see pigem igaühe enda otsustada. Siiski, Eestis on üsna palju eraisikuid, kes oma vahendeid krüptovaradesse paigutavad ja sealt ka tulu teenivad. Seda näitavad Maksu- ja Tolliametile esitatud andmed. Hoolimata sellest, et bitcoin'i sünnist on päris palju aega möödunud, ei ole siiani rakendatud Euroopa Liidus ühtseid reegleid, kuidas investoreid sellistesse varadesse investeerimise eest kaitsta. Seni on piirdutud peamiselt rahapesualase järelevalvega. Nüüd aga rakenduvad need uued reeglid samamoodi Eestis ja muudes Euroopa Liidu riikides. Hetkel nimetatakse krüptovarateenuse osutajaid virtuaalvääringuteenuse pakkujateks. Rahapesu Andmebüroo oli viimase seisuga väljastanud tegevusloa 49-le virtuaalvääringuteenuse pakkujale. Uus seadus muudabki esiteks terminoloogiat. Terminid nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik edaspidi käsitletavad kui krüptovara ning krüptovara alaliigid. Peamiste krüptovarateenuste hulka kuuluvad eelkõige krüptobörsi korraldamine, krüptovara vahetamine raha või teise krüptovara vastu ning ülekanded krüptovara rahakottide vahel. Kõikide nende teenuste osutamiseks on vaja edaspidi Finantsinspektsiooni tegevusluba. Teiseks, kehtiv seadus ei näe ette reegleid, mis infot tuleb erinevate krüptovara projektide kohta anda, ehk investori kaitse alane reeglistik puudub. On aset leidnud mitmeid juhtumeid, kus pakutav krüptovara ei vasta tegelikkusele või info on olnud investorite jaoks selgelt eksitav. Samuti on teada, et krüptovaraga on rahastatud terrorismi. Uue seadusega nähakse ette nüüd täpsed reeglid, mis infot tuleb erinevate krüptovaraprojektide kohta anda, sealhulgas tuleb välja tuua kõikvõimalikud riskid. Sisu mõttes saab see olema üsna sarnane aktsia- või võlakirjaemissioonide kohta antava infoga. Samuti nähakse ette selged reeglid, kuidas saab investor taganeda sõlmitavast lepingust. Siin saab kehtima samamoodi üldine taganemise periood 14 päeva, mis on ka muude niinimetatud tavalepingute puhul ette nähtud. Krüptovarainvestorite jaoks suureneb kindlasti nende vahendite kaitse ning laiemalt tagatakse krüptovaraturu läbipaistvus ja usaldusväärsus. Võimalike rikkumiste korral saab Finantsinspektsioon krüptovarateenuse osutajaid karistada kuni 5 miljoni euro ulatuses, teatud juhtudel isegi kuni 15 miljoni euro ulatuses. Uus seadus põhineb Euroopa Liidu määrusel, see tähendab, et sisuliselt kohalduvad need nõuded kõikides liikmesriikides samamoodi. See annab võimaluse meie krüptovarateenuse osutajal pakkuda oma teenuseid vabalt teises Euroopa Liidu riigis. Laiemalt peaks ühtne regulatsioon Euroopas toetama innovatsiooni ja ausat konkurentsi. Oluline ongi märkida, et uus regulatsioon ei reguleeri tehnoloogiat ennast ehk regulatsioon ei puuduta seda, kuidas plokiahel või bitcoin'i protokoll peaks toimima. Uutele reeglitele ülemineku pehmendamiseks on ette nähtud üleminekusätted. Uued teenuseosutajad saavad Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema hakata 2025. aasta 1. jaanuarist. Need isikud, kellele on väljastatud enne seda kuupäeva Rahapesu Andmebüroo tegevusluba, saavad soovi korral tegutseda kuni 2026. aasta 1. jaanuarini ehk veel lisaks üks aasta. Seejärel peavad ka nemad saama Finantsinspektsioonilt tegevusloa või oma tegevuse lõpetama. Lisaks krüptovaravaldkonnale tehakse käesoleva seadusega muid muudatusi, mis soodustavad Eesti kapitalituru arengut. Nimelt, kui ettevõtted soovivad kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. Eeltoodu piirmäär nüüd tõuseb. Edaspidi saab kuni 8 miljoni euro suuruse aktsia- või võlakirjaemissiooni korraldada nii, et koormava väärtpaberiprospekti asemel võib koostada lihtsama teabe andmise dokumendi. Aitäh!

Austatud minister, teile on vähemalt üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Täiendav järelevalve on alati teretulnud. Üks põhjus, miks seda muudatust tehakse, on Euroopa Liidu määrus, mida te ka mainisite. Samas, antud eelnõuga minnakse määrusest palju rangemat teed pidi ja kehtestatakse nõuded, mida määrus otseselt ette ei näe ja mida ka teised liikmesriigid pole kehtestanud, näiteks täiendavad nõuded nõukogule. Aga teine küsimus on ikkagi see, et miks kõik need loataotlused ja -menetlused liiguvad Rahapesu Andmebüroost Finantsinspektsiooni. Selle tõttu ka kõik vanad load automaatselt tühistatakse. Nagu ma saan aru, üleminekuaeg on üks aasta. Tegelikult ka seda see määrus otseselt ei sätesta. Kas see on teadlik tee olnud Eesti poolt, et me sätestame rangemad nõuded, kui määrus ette näeb?

Aitäh! Tõsi, mõned rangemad nõuded meil on, näiteks see, et krüptovarateenuse osutaja juhatus peab olema kaheliikmeline. See on just seetõttu, et tegelikult riskid on päris suured ja tegemist on inimeste varaga. Just suurema usaldusväärsuse tagamiseks on see kahe juhatuse liikme nõue ehk nii-öelda nelja silma printsiip. Kahjuks oleme me hiljuti näinud, et suure finantsasutuse puhul võis otsuseid teha üks isik ja tegelikult toimus rikkumisi. See asutus küll ise ei asu Eestis õnneks, aga Eestile ja pensionifondidele mõju sealt oli. Ja ka osaline nõukogu loomine. Tõsi, OÜ-del meil praegu nõukogu pole. Aga jällegi, kui ettevõte osutab olulisi või suurema mastaabiga krüptovarateenuseid, siis on seaduses ette nähtud nõukogu just selleks, et protseduurid ja riskid oleks paremini läbi mõeldud ja paremini hajutatud. Miks liigub see Finantsinspektsiooni alla? Finantsinspektsioon tegeleb meil finantsregulatsioonidega, finantssektori reguleerimisega. Ta on hästi sarnane teiste finantsasutustega. Ja teatavasti tegeleb Rahapesu Andmebüroo rahapesuteemadega. Rahapesu Andmebürood rahastatakse riigieelarvest, Finantsinspektsioon rahastab ennast ise oma järelevalvatavate tasudest. See teenus on sarnane teiste finantsasutuste [teenusega], ka järelevalve rahastamise skeemi poolest.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt ütlen, et eelnõu on õigel teel.

Aitäh!

Selle koha pealt ei saa vaielda. Aga siin on kaks teemat. Üks on see, et me oleme omavahel põhimõtteliselt ju kokku leppinud, et Euroopa Liidust ülevõetavate direktiivide puhul me ei [tee] karmimaid reegleid. Kuigi ma olen nõus, et selles valdkonnas võiks [nii teha], ja ma seda kuidagi ei protesti. Teine pool on see, et kui me räägime osaühingutest, siis osaühingu kapital võib olla ainult 2500 eurot, samas me hetk tagasi rääkisime inkassofirmadest, mille puhul me nõuame 25 000 eurot algkapitali nagu aktsiaseltside puhul. Kas me siin ei peaks hoopis vaatama seda, millise aktsiakapitaliga need ettevõtted üldse olla saavad? Kas juhatuses on üks või kaks [inimest], selle üle võib alati arutleda, aga aktsiakapital – vähemalt sa oma ettekandes ütlesid osaühingud – on võib-olla see koht, kus võiks karmistada.

Aitäh! Ma arvan, et me hoiame seadusloomes seda joont, et kui me direktiivi üle võtame, siis võimalikult selliselt, nagu direktiiv ette näeb. Aga kui me mingit valdkonda reguleerides peame muu hulgas vajalikuks ikkagi reeglid üle vaadata – seda enam, et kogu krüptovaldkond on pidevalt muutuv, [see on] uus valdkond ja reguleerimata – ja kui meil on vaja riske maandada, siis on tark seda teha koos ühes eelnõus. Me võiksime muidugi teha ka kaks eraldi menetlust ja selle peale rohkem aega kulutada, aga minu meelest, kui on sisuline probleem ja sisuline lahendus, siis tasuks seda teha [koos]. Nüüd, kui need [teenusepakkujad] lähevadki Finantsinspektsiooni järelevalve alla, siis eks Finantsinspektsioon peab ka jälgima, et oleks vajalikud kapitalinõuded tagatud, kui tegeletakse nii mahuka vahendustegevuse või mingi muu tegevusega. Ma arvan, et siin see 2500 regulatiivselt ja praktiliselt ei olegi lõpuks piisav.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kunagi meil oli väga tõsine probleem krüptovaraoperaatoritega. Meil oli neid umbes 1500, aga nüüd ma loen välja, et neid on tegelikult alles jäänud vaid 49, kes on läbi käinud tulest ja veest, sest meie nõuded on juba päris ranged. Ka see näide, mida teie puudutasite, oli välismaa firma kohta. Tegelikult põhiohud, mis on meie inimestele, tulevad eelkõige väljastpoolt, mitte seestpoolt. Sellega peaks meie järelevalve paremini hakkama saama. Aga mul on küsimus. Nüüd tekib olukord, kus kõik need load tühistatakse. Paljud on panustanud päris suure hulga ressurssi, et kõik juba olemas olnud ranged [nõuded täita] ja luba saada. Ma saan aru, et põhimõtteliselt nad peavad kõike tegema otsast peale. Kas võib tekkida olukord, et need viimased 49 operaatorit kaovad ka meil ära?

Aitäh! Jah, nendel, kes on loa saanud, on aega 2026. aasta alguseni endale uus luba Finantsinspektsioonilt taotleda. Kui neil on need protsessid korrektselt ette valmistatud ja tehtud, siis see ilmselt liiga suur täiendav halduskoormus nende jaoks ei ole. Aga tõsi on see, et krüptovaldkonda on vaja täiendavalt reguleerida ja tagada seal ühtsed nõuded ja ühtne järelevalve. Seda eeskätt selleks, et tagada investorite turvalisus ja et protsessid oleksid järelevalvatud, nii nagu teiste finantsasutuste puhul. Eeskätt [on oluline] investori vara kaitse.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Teen ülevaate rahanduskomisjonis 4. aprillil toimunud eelnõu arutelust. Külalisena oli veebi vahendusel juures Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt ja füüsiliselt kohal nõunik Kristiina Kubja ja rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Henrik Mägi. Lühidalt otsustest, mille komisjon langetas. Esiteks, ettepanek võtta [eelnõu] täiskogu päevakorda 9. aprilliks. Teiseks, lõpetada esimene lugemine. Ja kolmandaks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri. Hääletati ja hääletuse tulemusena said kõik need kolm ettepanekut 8 poolthäält ja 1 vastuhääle. [Otsused] võeti vastu. Lisaks otsustati määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva. Nüüd lühidalt arutelust, mis komisjonis toimus. Kristiina Kubja tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu. Sellest tegi ülevaate [siin saalis] ka rahandusminister, nii et ma pikemalt sellel ei peatuks. [Peatun] diskussioonil, mis komisjonis toimus. Käsitleti muudatuste mõju krüptoturule. Avaldati kahtlust, nagu siin eelnevatest küsimustest oli ka kuulda, et eelnõuga soovitakse järsku valdkond kui selline üldse välja tõrjuda. Küsimused puudutasid erinevusi praeguse korra ja tulevase korra vahel ning erinevusi Eesti ja Euroopa Liidu reeglistiku vahel. [Küsiti ka] Finantsinspektsiooni ja Rahapesu Andmebüroo koostöö ja erinevate ülesannete kohta. Mis puudutab valdkonna arengut, siis diskussioonis sai korduvalt osutatud sellele, et kunagine regulatsioon Eestis oli väga lõtv ja selle tõttu oli meil väga palju teenusepakkujaid, kes tegelikult Eestis ei tegutsenud. Meie regulatsioon küll vähendas oluliselt teenusepakkujate arvu, aga ei mõjutanud niivõrd reaalset turgu Eestis, kuna tegemist oli välismaal tegutsejatega. Nii et need teenusepakkujad, kes on jäänud, pakuvad reaalselt ka teenust. Kahtlemata on võimalik, et muudatused toovad kaasa veelgi tulu kokkutõmbamise. Erinevusena osutati sellele, et Euroopa Liidu määrus näeb ette kahetasandilise juhtimiskorra. Meil Eesti äriõiguse kohaselt osaühingutel nõukogu ei ole, aga selle seadusega antud nõue kehtestatakse. Lisaks on ka erinevus selles, et osanike tasandil peab olema juhatuses vähemalt kaks liiget, et tagada turvalisus. Mis puudutab erinevusi praeguste reeglite ja tulevaste võimalike reeglite vahel, siis karmistuvad nõuded juhtidele, omanikele, juhtimisele, töötajatele, sise-eeskirjadele, olulise osaluse omandamisele ja muule. Suurem osa rangemaid nõudeid tuleneb tegelikult Euroopa-taseme määrustest. Muutuvad ka vastutus ja trahvid, mis oleksid valdavalt 5–15 miljonit sõltuvalt rikkumisest, ja jooksev järelevalvetasu sõltuvalt teenusest. Mis puudutab küsimust Finantsinspektsiooni ja rahapesuinspektsiooni võimalikust koostööst ja erinevatest tegevusvaldkondadest, siis osutati sellele, et mõlemad asutused teevad juba praegu väga tihedat koostööd. Finantsinspektsioon ka praegu teeb järelevalvetoiminguid, mis puudutavad rahapesu finantsasutustes, ja konsulteerib sealjuures ka Rahapesu Andmebürooga. See valdkond ei ole uus Finantsinspektsiooni jaoks ja koostöö on seni olnud väga hea. Tekitades järelevalve Rahapesu Andmebüroosse, juhtuks olukord, kus Rahapesu Andmebüroo peaks endale selle võimekuse looma. Aga see võimekus on Finantsinspektsioonis juba täiesti olemas. Ja ka Eesti nii-öelda rangematest reeglitest. Need nõuded on vajalikud [määruse] rakendamiseks, nagu ma eelpool nimetasin. Need on seotud äriõigusega, täpsemalt ühinguõigusega, mis puudutab ühingute ümberkujundamist, jagunemist ja ühinemist. Tegemist on riigisiseste valdkondadega, mida reguleeritakse analoogselt finantssektoris praegu kehtivate reeglitega. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Krüptovaraturu seaduse eelnõu kõlab väga keeruliselt, aga püüan seda võib-olla natukene lihtsamalt selgitada. Paar aastat tagasi tekkis Eestis tõesti selline probleem, et meie regulatsioon ja meie järelevalve oli väga puudulik. Meil oli korraga tekkinud päris palju krüptovarateenuse osutajaid, operaatoreid, ja neid oli suurusjärgus 1500. Riigil tegelikult tol momendil puudus ressurss, et tõhusat järelevalvet teostada. Aga järk-järgult muudeti regulatsiooni ja järelevalve muutus palju rangemaks. See oli väga õige ja oluline samm. Tänaseks on meil jäänud selliseid operaatoreid 49. Kõik, kes on alles jäänud, on tegelikult käinud läbi tulest ja veest, nad on läbinud kõikvõimalikud kontrollid, nad on väga rangest sõelast läbi käinud. Rahapesu Andmebüroo on selle aja jooksul kõik mittesobilikud, kõik nii-öelda kahtlased turult kõrvaldanud, tühistanud nende load, teinud suuri ettekirjutusi ja need teenusepakkujad pole saanud jätkata. Tegelikult on selles mõttes olnud järelevalve päris tõhus ja korralik. Nagu ma mainisin, need 49, kes on tänaseks jäänud, vastavad kõikidele uutele ja rangetele nõuetele, nad on vastavad load saanud või neid lube uuendanud. Täna tulevad peamised ohud tegelikult väljastpoolt Euroopa Liitu, väljastpoolt Eestit. Kahjuks selle üle millegipärast paremat järelevalvet siiamaani teha ei suudeta. Ja nüüd siis muidugi tullakse välja järjekordse eelnõuga, põhjendades seda nii, et meil on vaja üle võtta Euroopa määrus. Jah, tõesti, see nii on, aga millegipärast on ministeeriumil ja valitsusel, nagu ikka, oma nägemus sellest määrusest. Jääb selline mulje, et tegelikult kasutatakse momenti ära, et kirjutada [seadusesse] sisse sellised nõuded, mida määrus ette ei näe. Seda tegelikult kinnitas meile ka minister. Tekib natukene tunne, et ka viimastest 49 krüptovaraoperaatorist, kes meil on jäänud, soovitakse lahti saada. Esimene küsimus. On arusaamatu, miks Rahapesu Andmebüroo alt liigub kõik Finantsinspektsiooni alla. Esiteks, sellist nõuet kuskilt määrusest ei tulene. Tekib küsimus, kas Rahapesu Andmebüroo siis ei saanud oma tööga hästi hakkama. Teine [küsimus] on see, et miks siis korraga tühistatakse kõik need vanad load ära ja üleminekuks antakse vaid üks aasta aega. Kõik, kes on kulutanud väga palju ressurssi, nii ajalist kui ka rahalist ressurssi, ja on panustanud sadu tuhandeid eurosid, et oma lubasid uuendada, hakkavad kõike otsast peale tegema. Tegelikult sellise tühistamise ja selle tõttu, et üleminekuajaks antakse ainult aasta, võivad tekkida ka mõned vastuolud seadustega. Tekib küsimus, kas Finantsinspektsioonil tegelikult on täna olemas võimekus. Rahapesu Andmebüroos on vastavad pädevad ametnikud, vastav eelarve, nad on selle teemaga tegelenud. Kuidas see üleminek hakkab toimuma? Mul on tunnetus, et kogu sellise üleminekuga tekitatakse jälle bürokraatiat ja halduskoormust riigile juurde. On veel nõudeid, mis on määrusest rangemad. Midagi sai mainitud, võib-olla ma nii tehnilistel küsimustel ei hakka peatuma. Aga ma korra mainin seda, mida ka rahanduskomisjonis arutati. Üks, tegelikult kaks lauset, mis mind korraga nii üllatasid kui ka ehmatasid. Kui küsiti ministeeriumi esindaja käest, mille jaoks seda eelnõu vaja on, siis vastuseks tuli, et see on vajalik selleks, et puhastada turgu. Ja teine lause, mis kohe järele tuli [oli selline, et] kui nende jaoks on need nõuded liiga ranged, siis neil on alati võimalik minna mõnda teise liikmesriiki. Paluks kolm minutit lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Ma arvan, et need kaks lauset võtavad tegelikult päris hästi kokku tänase valitsuse suhtumise erinevatesse sektoritesse ja valdkondadesse. Pole vahet, millisest ettevõtlusvaldkonnast me räägime – täna on meil [arutlusel] väga spetsiifiline valdkond, krüptoturg –, põhimõtteliselt nende kahe lausega öeldi otse välja, et me soovimegi nõuded teha niivõrd rangeks, et antud valdkonna teenusepakkujaid, neid viimaseid 49 operaatorit Eesti riigis enam ei oleks, et antud turgu Eesti riigis poleks, ja kui sellised nõuded kellelegi ei sobi, siis palun väga, otsige endale mõni muu liikmesriik. Ärge muretsege! Seda juba tehakse niigi, see toimub paljudes valdkondades, kus meil miljonilised investeeringud liiguvadki kõrvalriikidesse. Krüptomaailm on tõesti väga spetsiifiline valdkond. Meil on tegelikult jäänud väga väike [hulk] ettevõtjaid, kes on siia investeerinud ja kelle ümber on võrgustik teenusepakkujatest ja spetsialistidest. See hüpe, mis on juba tehtud ranguse ja järelevalve mõttes, on tegelikult tohutu. On arusaamatu, mis probleemi soovitakse lahendada ja milleks minnakse niivõrd rangete nõuete suunas, kui teised liikmesriigid seda ei tee ja määrus seda ei nõua. Põhjus, miks teised liikmesriigid seda ei tee, [on see, et] nemad soovivad neid investeeringuid, mis on alles jäänud, hoida. Põhimõtteliselt võin ma juba otse välja öelda, et kui see seadus vastu võetakse, siis jääb meile alles heal juhul võib-olla viis operaatorit, kui sedagi. Võib-olla võikski otse välja öelda, et täna on soov see, et meil ei oleks enam ühtegi krüptovaraturuoperaatorit Eestis. Kui see on eesmärk, siis selle võiks ka otse välja öelda. Pole vaja siinkohal rääkida kapitaliturgude arengust või investorite kaitsest. Ma arvan, et investorite kaitsest ja nende probleemidest ma võin eraldi paarkümmend kõnet siin pidada ja sellest, mis meil on seadusandluses tegemata, aga see pole tänane teema. Võib-olla kõige paradoksaalsem on see, et valitsus leidis veel ühe majandusharu, mille kohta ta tegi poliitilise otsuse, et see haru ei peaks meil jätkama. Aga erinevate uute nõuetega ja ümberkorraldustega tekitab riik endale bürokraatiat ja kulusid juurde. Ehk siis tehakse kõik selleks, et investeeringud liiguksid mujale, ja sellele makstakse veel peale. Igasugune täiendav järelevalve on oluline, aga selline suhtumine, selline asjaajamisviis, mis täna valitsusel on, on täiesti vastuvõetamatu. Seetõttu annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle ettepaneku antud eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vabandust! On ikka, ma saan aru. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Aivar Koka. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma poleks muidu tulnud siia, aga eelkõneleja [pidas] nii hea kõne. See eelnõu on ühest küljest väga õige, tuleb korralikult reguleerida valdkondi, eriti neid valdkondi, millest keegi mitte midagi aru ei saa. Ja oleme ausad, eks see rahapesubüroo ja Finantsinspektsiooni vaheline liikumine on rohkem ikka seotud sellega, et ei üks ega teine, ma kardan, ei ole spetsialist, kes tegelikult krüptorahale pihta saaks. Ma mäletan, mõned aastad tagasi oli seesama teema rahanduskomisjonis. Eesmärk oli üks: nii vähe kui võimalik. Soome toodi näiteks, seal oli alla kümne. Kui mina olin komisjoni esimees, see päris nii läbi ei läinud. Ma saan aru, et nüüd on Rahandusministeeriumis tehtud korralik lobitöö ja, noh, proovime siis pigistada. Ma pean häbiga tunnistama, et ka mina ei saa krüptorahast aru, miks me üldse seda peaks siin hoidma või seda tekitama. Selles mõttes võib ministeerium olla õigel teel. Kui me vaatame tänast energia-, elektritootmist Eesti Vabariigis, siis väga hea oleks, kui krüptoraha siin ei kaevandata. Kui vaadata, kui palju seda kaevandatakse Eestis ja selle energiakulu protsentuaalselt, siis see läheneb 10%-le. Sealjuures me võime veel märkida seda, kus seda kaevandatakse. Kaevandatakse seal, kus ei ole võrgutasusid, ehk elektrijaamade kõrval. Me ise tegime selle seaduse[sätte], et teatud raadiuses elektrienergia tootmisest elektrivõrgutasusid ei küsita. Ühelt poolt on loodud otsustega siinsamas saalis kõik eeldused, et krüptoraha kaevandataks Eestis. Teiselt poolt me saame aru, et ei ole neid inimesi ja ametnikke, kes sellest väga hästi aru saaks. Ja siis ongi nii, et ühe käega nagu anname hoogu juurde sellele ettevõtlusvormile ja teise käega teeme kõik, et neid oleks hästi vähe. Ma soovin jõudu ja jaksu muidugi iseendale ja rahanduskomisjonile selle teema arutamiseks. Eks see keeruline teema on. Aga alati on kurb vaadata, kui kuskil ametnik ütleb, et kuna ma sellest hästi aru ei saa, siis teeme seaduse veel karmimaks. Ma ei ole selle vastu, et me Euroopa Liidu direktiivi üle võtame. Aga ma siiralt olen vastu sellele, et me ise paneme veel sinna erinevaid takistusi. Me loome Eesti majanduses lisatakistusi ja teeme kõik selleks, et Eesti majandus ka järgnevatel aastatel – nagu need kaks aastat, kus me oleme olnud majanduslanguses – oleks languses. Minu arvates peaks me looma kõik tingimused, et ettevõtjad tahaks siia investeerida, sest raha tuleb ainult ettevõtlusest. Ei tule kuskilt mujalt. Miks ühe büroo alt teise büroo alla viiakse? Ma võin öelda, enne tekkis see küsimus. See on väga lihtne. Ühe büroo kulud kaetakse riigieelarvest, teise büroo kulud kaetakse nende ettevõtete arvel, kelle üle kontrolli tehakse. Nii lihtne see tegelikult ongi. Sellega hoitakse riigieelarves raha kokku. Ma arvan, et see ei olegi võib-olla kõige halvem mõte. Aga kui neid ettevõtteid iga korraga jääb vähemaks, siis raha, mis laekub Finantsinspektsioonile, jääb ka väheks. Nii et jõudu ja jaksu! Vaatame, mis sellest eelnõust siis lõpuks tuleb.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 398 esimesel lugemisel tagasi lükata, nii et alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 398 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 5, vastu 46, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 23. aprill kell 17.15. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, ma kolmandas päevakorrapunktis eksisin. Nimelt, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 23. aprill, mitte 25. aprill. Ikka 17.15.