Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE) teine lugemine

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 379 teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Head ametikaaslased, ma palun saalis vaikust! Siia ette on kuulda väga suurt lärmi. (Helistab kella. Kopsib vastu lauda.)

Tere päevast …

Tere päevast!

… head kolleegid! Seaduseelnõu 379 eesmärk on panna hargmaistele kontsernidele kohustus avalikustada makstud tulumaksusummad ning sellealane taustateave riikide lõikes. Hargmaiste kontsernide maksualast tegutsemist soovitakse muuta läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidmise vastu globaalsel tasandil. Muudatus paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada tulumaksualast teavet eraldi aruandes. See puudutab Euroopas tegutsevaid hargmaised kontserne, kelle kogutulu kahel järjestikusel aruandeaastal ületab 750 miljonit eurot. Hargmaistelt kontsernidelt maksude kättesaamiseks tuleb riikidel teha koostööd. (Juhataja helistab kella.) Seetõttu ongi Euroopa Parlamendis ja Euroopa Nõukogus eesmärgi saavutamiseks vastu võetud raamatupidamise direktiivi ja maksudirektiivi muudatused, mis selle seaduseelnõuga võetakse üle Eesti õigusesse. Eelnõuga täiendatakse maksualase teabevahetuse seadust, maksukorralduse seadust ja tulumaksuseadust. Enim võib-olla tulumaksuseadust, [mida täiendatakse] uue peatükiga 103, millega sätestatakse ülemaailmne miinimummaks. Kuna Eestis on selliste ettevõtete arv väike ja nad juba esitavad samasisulisi aruandeid Maksu‑ ja Tolliametile, siis tekitaks eraldi aruande loomine raamatupidamise seaduse kaudu sisuliselt topeltaruandluse. Seetõttu kasutab Eesti võimalust võtta maksudirektiiv üle osaliselt. Tulevikus soovitatakse hargmaiste kontsernide üleliigsele kasumile kehtestada 5%‑line minimaalne efektiivne maksumäär. Kuid OECD tasandil ei ole miinimummaksureeglite väljatöötamine veel lõpule jõudnud ning seniks ei soovi Eesti hakata tegema kulutusi hargmaiste kontsernide maksustamise süsteemi loomiseks. See on selle eelnõu tuum. Esimene lugemine lõpetati käesoleva aasta 6. märtsil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 20. märtsil kella 17.15‑ks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohta küsiti arvamust seletuskirjas nimetatud huvigruppidelt, kes olid kaasatud eelnõu ettevalmistamisse. Need olid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Maksumaksjate Liit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Finance Estonia. Ka neilt ei laekunud eelnõu muutmiseks ettepanekuid. Juhtivkomisjon arutas eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseks oma 21. märtsi istungil ja langetas eelnõu puudutavad menetluslikud otsused. Need on: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 3. aprillil ehk täna ja teine lugemine lõpetada, ning kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjonil ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 10. aprillil ja muidugi eelnõu seadusena vastu võtta. See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soove ei ole. Muudatusettepanekuid eelnõu 379 kohta esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 379 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.