Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (392 SE) teine lugemine

Järgnevalt tänane kuues päevakorrapunkt: riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 392 teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! On äärmiselt hea meel olla juba mitmendat korda selle eelnõuga teie ees siin kõnetoolis, sest tegu on Eesti riigikaitse jaoks olulise küsimuse lahendamisega. Praeguses turbulentses maailmas, kus Ukraina võitleb oma vabaduse eest ja kus on suur määramatus ookeani taga, on äärmiselt tähtis, et Eesti oma iseseisva kaitsevõimega tegeleb. See eelnõu on mõeldud selleks, et Eesti Kaitseväel oleks võimalik hästi sujuvalt läbi viia õppust Kevadtorm, mis algab mai alguses. Eelnõu on vahepealsel ajal, kahe lugemise vahepeal, muutunud oluliselt lühemaks. Nagu kunagi, minu ajakirjanikupõlves, mulle toimetaja ütles: iga tekst muutub lühendamisega alati paremaks. Natukene meenutan, kuidas see eelnõu menetlemine on käinud. Elektroonilise side seaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu algatas riigikaitsekomisjon 2024. aasta 4. märtsil. Selle eelnõuga muudetakse elektroonilise side seadust ja looduskaitseseadust. Esimese punkti eesmärk on võimaldada Kaitseväel harjutada õppuste ajal ohupõhist teavitust lühisõnumite saatmisega. Teise punkti tähendus on selles, et võimaldada Kaitseväel tegutseda kaldakaitsevööndis ehk sellises kohas, kus seda muidu ei ole olnud võimalik teha. Kuna õppus Kevadtorm toimub seekord Lääne-Eestis ja saartel, siis on see küsimus muutunud akuutseks. Seetõttu me võtsime selle menetluse ette, et teha see [muudatus] võimalikult kiiresti. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 12. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oli seatud 21. märts. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega teistelt komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud. Keskkonnakomisjon otsustas esitada eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Need kaks muudatusettepanekut ongi muutnud eelnõu oluliselt lühemaks, võrreldes sellega, kui pikk ta enne oli. Selgitan tausta. Algselt olid eelnõus ka mõned sellised punktid, mis ei puudutanud otseselt Kevadtormi õppust, vaid käsitlesid vahetusmaadega kaasnevaid teatud toiminguid, mis oleks kaasnenud Kaitseväe harjutusväljade jaoks maade väljaostmise ja vahetamisega, ja oleks puudutanud teatud looduskaitselisi põhimõtteid. See teema kutsus komisjonis esile elava arutelu. See teema oli selline, et kutsus esile elava arutelu ka Kliimaministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vahel. Kui me arutasime seda esimest lugemist ette valmistades, siis sai nende ministeeriumide esindajatele tehtud ettepanek leida paari nädala jooksul selles küsimuses lahendus. Sellest rääkisin ka eelmisel korral siin kõnetoolis. Vahepealsel ajal, kui me jõudsime selle eelnõu teise lugemise ettevalmistamiseni, tulid ka ministeeriumide esindajad kohale. Nad tõdesid, et nad olid viinud läbi mitmeid kohtumisi nende küsimuste või vaidluste lahendamiseks. Kohtumised olid olnud väga sisukad, aga kuna lahendatav probleem ei olnud nii akuutne kui Kevadtormi puudutavad küsimused ning see arutelu vajas lisaaega – kõik need mõjuanalüüsid ja mõistlike kokkulepete saavutamine –, siis tegigi Kaitseministeerium ettepaneku mõned vaidlusalused punktid eelnõust välja jätta. Samuti küsisime komisjonis arvamust majanduskomisjonilt, kuna see eelnõu puudutab ka elektroonilise side seaduse muutmist. Majanduskomisjonilt tuli niisugune arvamus või küsimus, kas see regulatsioon, mis selles eelnõus on ja mis piirab ohuteavituse harjutamise võimalust ühe korraga aastas, ei ole liiga karm. See oli majanduskomisjoni küsimus, nad esitasid selle koos analüüsiettepanekuga Riigikogu õigus‑ ja analüüsiosakonnale. Selle kohta on avaldanud arvamust ka Andmekaitse Inspektsioon. Kuna tegu on inimeste privaatsuse olulise riivega – see ohualane teavitus tegeleb ka inimeste positsioneerimisega mobiiltelefonide abil –, siis tõepoolest oli nii õigus‑ ja analüüsiosakonna kui ka Andmekaitse Inspektsiooni arvamus, et see karm regulatsioon või see piirang, üks kord aastas, on äärmiselt põhjendatud, seda ei tohiks kergekäeliselt lõdvendada. Samal arvamusel olid Siseministeeriumi esindajad. Kaitseministeeriumi esindajad olid nendega nõus. Nii et me siin mitte midagi muutma ei hakanud. Keskkonnakomisjon esitas Kaitseministeeriumi ettepanekul eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, millega mõned punktid võeti sealt välja: §‑st 2 võeti välja punkt 2 ning punktid 3 ja 4. Tutvustan ka komisjoni menetlusotsuseid. Muu hulgas tegi komisjon otsuse teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 9. aprillil. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Igor! Kas lühem on alati parem? Mul on küsimus nende väljajäänud osade kohta. Need ju käsitlevad ehituskeeluvööndi kasutamist kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal. On ju selge, et selles olukorras Keskkonnaametist lube küsima ei minda, see ei oleks ka mõistlik ega võimalik. Mis kõhklused teil siis tekkisid selle nii ilmselge asjaga, et oleks vaja lisaaega selle arutamiseks?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, olen täiesti nõus. See konkreetne punkt ei tekitanudki kellelgi mingeid kõhklusi. Kõhklusi tekitas üks teine punkt. See oli punkt nr 3, kui ma ei eksi, mis puudutas ehituskeeluvööndi vähendamise nii-öelda edasikandumist vahetusmaadel. Teised punktid komisjonis mingeid küsimusi ei tekitanud. Mõnikord ongi nii, nagu kaitseväelased ütlevad, et paberkaardil paistis kõik väga sile, aga kui maastikule läksime, siis selgus, et seal on ka künkad ja orud. Nende punktidega juhtuski natukene niimoodi, et kui hakati asjale otsa vaatama, siis nähti ka neid künkaid ja orge. Kaitseministeeriumi ettepanek oli see, et võtta välja need kolm punkti koos, mitte ainult see üks punkt, mille kohta meil küsimused tekkisid. Ausalt öeldes, kuna see eelnõu on ikkagi mõeldud Kaitseministeeriumi haldusalas teatud probleemide lahendamiseks, siis me keskkonnakomisjonina ei näinud kuidagi põhjust Kaitseministeeriumi ettepanekule seekord mitte vastu tulla.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan kolleeg Kunnase küsimust ja arendan edasi teie piltlikku väljendit, et kaardil paistis kõik sile, aga hiljem selgus, et olid ka künkad ja orud. Tegelikult selgus, et kaks kolmandikku oligi sile, aga siis oli see üks küngas või org – oli see siis, kumb ta oli –, mis tekitas küsimusi, aga ühe hooga võeti siiski ka kaks küsimusi mittetekitanud punkti välja. Ma nõustun Leoga, et tõesti, kui ongi sõjaseisukord, kes siis ikka enam Keskkonnaametist nõusolekut läheb küsima. Võib-olla siiski mingi arutelu oli. Äkki sa natuke avad seda, miks jäi nii, et võtame veel punkte välja, kuigi seal oli kõik sile, nagu kaart näitas?

Tõepoolest, on ju niimoodi, et kui keegi meist siia kõnetooli uue eelnõuga on tulnud, siis me oleme alati tahtnud, et alati läheks paremini, eks ole, aga et ei läheks nagu alati, tuleb vahepeal selle eelnõuga tööd teha. Me tõesti küsisime selle kohta, arutasime seda komisjonis põgusalt. Kaitseministeeriumi seisukoht oli, et see osa eelnõust, mille kohta nad teevad ettepaneku see nii-öelda välja võtta, ei käsitle Kevadtormi õppust ja seetõttu ei ole sellega nii kiire, see ei ole nii pakiline probleem, et ei saaks natuke täiendavat aega võtta. Meil ei olnud põhjust seda vaidlustada.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma sain aru, et see algatus tuli Riigikogu riigikaitsekomisjonist, aga kuna tegemist on looduskaitseseaduse muutmisega, siis juhtivkomisjoniks [sai] keskkonnakomisjon. Kas riigikaitsekomisjon ei olnud eelnevalt, seda eelnõu välja töötades, konsulteerinud Kaitseministeeriumiga, mis olulised punktid seal sees võivad olla, või on ministeeriumid jätnud enne omavahel midagi läbi rääkimata, et nüüd peab keskkonnakomisjon seda küsima eri ministeeriumidest? Mis on ikkagi see põhjendus, miks tehti need kaks muudatusettepanekut, millega jäetakse välja kolm punkti? Ja kas te hääletuse kohta ütlesite, milline see hääletustulemus oli?

Aitäh selle küsimuse eest! Kõik hääletused olid komisjonis konsensuslikud, kõik otsused olid konsensuslikud. Tõepoolest, nagu ma enne siin kõnetoolis selle eelnõuga olles mitmel korral mainisin, tegu oli üsna kiireloomulise eelnõuga, millega Kaitseministeerium pöördus riigikaitsekomisjoni poole, sest oli vaja selline probleem lahendada. Riigikaitsekomisjon oli valmis väga kiiresti reageerima. Tõenäoliselt ei jõutud vahepeal nii palju konsulteerida erinevate ministeeriumidega ja selle menetluse käigus, mida juhtis juba keskkonnakomisjon, kõik need asjad selgusidki, nagu parlamentaarses korras ikka. Mulle tundub, et see on täiesti normaalne praktika, et probleemid selguvadki menetluse käigus ja siis katsutakse neid lahendada. Me andsime komisjonis ministeeriumidele kaks nädalat aega arutada. Nad arvasid, et see ei olnud piisav. Kuna Kevadtorm tuleb peale ja me peame [menetlusega] tõesti edasi minema, et eelnõu jõustuks seadusemuudatusena 1. mail, siis haakisime lihtsalt need kaks asja üksteisest lahti.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Enne kui te keskkonnateemadega tegelema hakkasite, olite te ju, kui nii võib öelda, meie põhiseaduse ja põhiseadusliku korra valvur. Ma sellest tulenevalt nüüd küsin. See [küsimus] ei pruugi puudutada küll otseselt komisjoni arutelu. Kui see muudatus jääb tegemata, aga tekib mingi kriitiline olukord ja ilmselgelt teostatakse mingeid tegevusi ilma Keskkonnaametit selleks kaasamata, sest ei pruugi olla aega teda kaasata, kas siis peale olukorra lahenemist või rahunemist võib oodata, et tagantjärele järgneb mingisugune menetlus, sest tegevusi tehti, aga Keskkonnaameti luba ei olnud? Võib-olla te oskate avada, kuna te olete põhiseaduse ja seaduste küsimusega siin ju aastakese jagu tegelenud.

Aitäh! Hea kolleeg! Me oleme kõik siin ühtviisi põhiseadusliku korra valvurid, sõltumata sellest, kes millises komisjonis on, kes on [komisjoni] esimees ja kes ei ole. Oleme selle kohta ka vande andnud. See läheb natukene selle eelnõu temaatikast nagu välja, aga ma siiski katsun vastata. Kui on sõjaseisukord ja raketid lendavad, siis tavapärane menetlus lihtsalt peatub – selline menetlus, mis on rahuaegne – ja algab sõjaaegne tegutsemine. Tõepoolest, siis tegutsetakse juba teistmoodi. Samas on mul täielik usk sellesse, et need vajalikud muudatused leiavad uuesti tee siia Riigikogusse ilmselt mitte väga pika aja möödudes, sest kõik saavad aru, et riigikaitselised küsimused vajavad lahendamist. Seda valmisolekut ma nägin ministeeriumide esindajate silmis ka.

Aitäh! Priit Lomp, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna sinu infost käis läbi see, et majanduskomisjonis olid erinevad küsimused, siis ma tahtsin, et protokolli jääks võib-olla selline taust ka sinna juurde. Meie hinnangul on see privaatsuse riive küsimus pisut küsitav, sest kui mingil alal on vaja saata ohuteavitusi, siis see toimub anonüümsel meetodil, nende sidevahendite põhjal, mis on parasjagu operaatori mingis konkreetses mastivõrgus. Me seda arutelu majanduskomisjonis kindlasti jätkame, kas see on seotud privaatsuse riivega või mitte. Aga tõsi, kuna see on meie jaoks oluline, et Kevadtormi õppus saaks kiiresti toimuda, siis me ei pidurda seda menetlust, vaid jätkame oma arutelu. Aga see oli see taust, miks see teema, see küsimus tuli.

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, majanduskomisjon küsis ka arvamust õigus‑ ja analüüsiosakonna käest. Ma igaks juhuks tsiteerin seda. Muu hulgas sisaldab see arvamus ka sellist tõdemust: "Õppuste raames inimeste positsioneerimine peaks olema erand, seega on eelnõus selle võimaluse piiramine põhjendatud." [Arvamuses öeldakse veel:] "Ohuteavituse kasutamine riivab inimeste privaatsust (telefoni positsioneerimisega kogutakse inimeste asukohaandmeid, mis on isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevalt isikuandmed) ja nende andmete kogumine ja kasutamine saab toimuda ainult piiratult ja tegeliku vajaduse korral." Analoogse hinnangu andis ka Andmekaitse Inspektsioon.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! [Küsin] Raini küsimuse jätkuks. Me esimese muudatusettepanekuga jätame välja selle teksti, et ei ole vaja Keskkonnaameti nõusolekut, kui piiranguvööndit kasutatakse kõrgendatud kaitsevalmiduse eesmärgi tagamiseks. Siin on muud ka [mainitud], ka sõjaseisukorda. Ikkagi, kui on vaja seda teha ja meil ei ole Keskkonnaameti nõusolekut, siis kas olukorra rahunedes, ütleme, eriolukorra lahenedes võib oodata, et kui siis kas Kaitseministeerium või kes iganes hakkab seal mingit ehitist või asja paigaldama, saab ta ka mingi menetluse või trahvihoiatuse? Raha on ju riigikassasse vaja. Äkki hakkab trahvimenetlus sealtkaudu ka käima?

Aitäh selle küsimuse eest! Mulle tundub, et sellele vastamine nõuaks väga kaugeleulatuvat spekulatsiooni, et mis siis juhtuks, kui sünniks selline väikese tõenäosusega olukord, et need muudatused ei ole veel jõustuda jõudnud või nendega ei ole tegeletud ja samal ajal on selline olukord tekkinud ja keegi on midagi teinud. Ma jätaksin selle spekulatsiooni praegu tegemata. Iseenesest ma ju vastasin kolleeg Rain Epleri küsimusele, mis tavaliselt sõjaseisukorra ajal juhtub. Tavaliselt, kui sellised asjad juhtuvad, on niisugused menetluslikud küsimused ühiskonna kõige väiksem mure.

Meelis Kiili, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Kuna algataja oli riigikaitsekomisjon, aga muudatusettepanekud tulid nüüd menetleva komisjoni kaudu, kas oleks siis pidanud selle [eelnõu] samuti riigikaitsekomisjoni istungile suunama või kas see oleks olnud õiguslik? Mulle ei meenu, et meil oleks see teemaks olnud.

Aitäh! Riigikogu juhatus on määranud selle eelnõu juhtivkomisjoniks keskkonnakomisjoni. Selleks oli väga hea põhjus: kõige suurem hulk muudatusi puudutas looduskaitseseadust. Me oleme selle menetluse käigus olnud ka võimalikult kaasavad. Ka algataja esindaja, riigikaitsekomisjoni liige Raimond Kaljulaid, kes selle eelnõu sisse andis, oli kõikidel keskkonnakomisjoni istungitel kohal ja teadlik sellest, et tegu on ka Kaitseministeeriumi ettepanekutega.

Mario Kadastik, palun!

Aitäh! Tahtsin lihtsalt protokolli huvides täpsustada. See vastus, mille majanduskomisjoni päringule andsid õigusosakond ja Andmekaitse Inspektsioon, võttis aluseks eelduse, et isikute telefonid on vaja positsioneerida, selleks et saata ohuteavitust. Meie debatt selle üle tekkiski, et tegelikult operaatorid ei tuvasta mitte seadmete positsioone, vaid saadavad kõigile mastiga ühendatud seadmetele teate, kaasa arvatud päikesepargid ja mis iganes asjad. Selle tulemusena toimub teatud piirkonnas ohuteavitus. Kuna ei tuvastata ühtegi seadet, mis selle teate saab, siis ei toimu ka privaatsuse rikkumist ja seetõttu need punktid ei ole antud juhul otseselt pädevad. Eks me jätkame seda taustal ja uurime edasi, aga üldjoontes on hetkel mõttekas see [seadus] vastu võtta. Lihtsalt üldjoontes ei pruugi seal olla ühtegi privaatsuse rikkumist.

Täiesti nõus. Aitäh selle küsimuse eest! Kogu see regulatsioon lisaks kõigele ei puuduta ju sõjaaega. Sõjaajal ei hakka keegi tegema nii pikka kaalutlust ohuteavituse puhul. See regulatsioon puudutab rahuaega. Sellepärast ongi ilmselt nii õigus‑ ja analüüsiosakond kui ka Andmekaitse Inspektsioon olnud äärmiselt ettevaatlikud, sest nad on võtnud selle positsiooni, et pigem vähem kui rohkem. Ilmselt sellest tulenevalt.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Te just ütlesite, et see ei puuduta sõjaaega, aga vähemalt minul ei õnnestunud küll seda kuskilt seletuskirjast välja lugeda. Ma ei tea, kas te olete kunagi kuskil sõjapiirkonnas käinud ning näinud hävitatud linnu ja maju ja mõrvatud inimesi, kogu seda sõjakoledust. Hakata selle kõrval muretsema mõne lillekese või liblika pärast, kui kogu riigi saatus on kaalukausil! Täpselt sama puudutab ju ka Kaitseväe väljaõpet, ilma milleta ei olegi võimalik oma riiki kaitsta ja vaenlast tõrjuda. Kui järjest ja järjest leida sihukesi takistusi, siis noh, ma ei tea. Teie valitsuse peaminister armastab väga küsida, et kelle huvides te tegutsete. Äkki on Putini kõrvad siin taga?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma kinnitan lugupeetud kolleegile, kuigi see ei lähe otseselt selle eelnõu arutelu raamesse, et olen ka sattunud taolistesse piirkondadesse ning näinud surma ja hävingut. Ma tean, et ka teie käisite just koos Riigikogu esimehega Ukrainas. Väga hindan seda teie panust, et te võtsite aega ja vaatasite kõik need kohad üle. See on äärmiselt oluline. Mis puudutab selle eelnõu sisu, siis ma tsiteerin §‑st 1 ühte kohta. Tegu on tekstiosaga, mida täiendatakse [pärast tekstiosa] "hädaolukorra seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud õppuse". Ehk eelnõu § 1 reguleerib ainult õppuse olukorda, mitte sõjaaja olukorda. Õppused toimuvad rahuaegses olukorras. Ei ole kuidagi põhjust karta, et selle eelnõu pärast jääb midagi sõjaajal tegemata.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised ja kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli Tiit Marani. Palun!

Auväärt eesistuja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Menetleme riigikaitsekomisjoni algatatud elektroonilise side seaduse ja looduskaitse[seaduse] muutmise seaduse eelnõu. See on teine lugemine. Peatuks korraks ka varasemal. Esiteks, see on erakorraline menetlus. Selleks, et mingi asi oleks erakorraline, peab olema mingi põhjus. Selleks põhjuseks sai Kevadtorm ja õigusruumi selline muutmine, et [Kevadtormi] saaks kõikides aspektides korralikult läbi viia. Muutmisettepanekul oli viis sätet, üks neist puudutas elektroonilist sidet ja kaks [puudutasid] looduskaitseseadust. Esimese lugemise käigus tõstatasin ma küsimuse, kas me ikka toimime sellel vanal heal põhimõttel, et tark kiirustab aeglaselt. Vanakuri võib ju peituda pisiasjades. Samuti esitasin küsimuse, kas ikka on mõistlik kahe Kevadtormiga seotud muudatusega siduda veel teemasid, mis sellega otseselt seotud ei ole, vähemalt mitte pakilisuse poolest. See lihtsalt ei kõla kuigi hästi. Selge oli see küsimus, mis puudutas elektroonilise side seadust. Ilmselgelt oli seal vaja muudatust, et Kevadtorm saaks korralikult toimuda. Täpselt sama olukord tekkis ka looduskaitseseaduse ühe punktiga ehk sellega, et on vaja tõesti anda Keskkonnaametile võimalus menetleda ja anda erandkorras luba, et sõjalise väljaõppe läbiviimise ja riigikaitse eesmärgil saaks liikuda mootor‑ või maastikusõidukitega ranna ja kalda piiranguvööndis. Aga ülejäänud kolme punkti juures tekkis tõesti küsimus, kas neid on vaja [selle eelnõuga] seostada ja kas nendega on vaja nii pakilise kiirusega toimetada. Need puudutavad [esiteks] seda, et riigikaitse eesmärgi saavutamiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni, demobilisatsiooni, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra puhul ei oleks vaja küsida Keskkonnaametilt nõusolekut. Teine punkt oli see, et Keskkonnaameti nõusolekul ja riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul siseveekogude [ehituskeelu]vööndis oleks lisaks riigikaitselistele ehitistele võimalikud ka muud ehitised. Ma esitasin küsimuse, kas neid [teemasid] on vaja tõesti menetleda nii kiiresti, tuues samal ajal esile, et see ei tähenda, nagu kõik see, mis puudutab kaitset, ei oleks sellinepakiline teema, mida on vaja korralikult menetleda. Aga siiski pakkusin välja arvamuse, et võimalik, et on mõtet aeglaselt kiirustada, seda enam, et looduskaitseseadus nagunii ühel hetkel jõuab siia saali. Kahe lugemise vahel on Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium tõepoolest omavahel suhelnud ja on selgunudki, et vanakuri peitus pisiasjades. Nii et kui me vaatame Vabariigi Valitsuse arvamust eelnõu kohta, siis [näeme, et] seal on kirjutatud, et Kaitseministeeriumi ja Kliimaministeeriumi vahelistel läbirääkimistel selgusid mõningad kitsaskohad, mis vajavad pikemat arutelu ja mis ei ole otseselt kiireloomulised. Nii et tark seekord kiirustas aeglaselt. Neid teemasid, mis on seotud nende punktidega, saab vajaduse korral käsitleda ju looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõudes, mis nagunii meie lauale jõuavad. Aitäh!

Suur tänu! Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon toetab seda eelnõu, aga ei toeta neid muudatusettepanekuid. Põhjus on väga lihtne. Ei ole mõtet kõhklema jääda, sest need on suhteliselt selged asjad, mille üle me vaidleme, kui me räägime siin tegutsemisest alates kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamisest või sealt edasi. On ju selge, et siis neid lube ei peaks taotlema, täpselt nii, nagu esialgu ka siin eelnõus oli esitatud. Riigikaitsekomisjonis, kui Kaitseministeeriumist selle eelnõu ettepanek meile tuli, me toetasime seda konsensuslikult. Ma ei näe, et me peaksime siin kõhklema või toppama jääma. See on kõik.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, alustame eelnõu 392 muudatusettepanekute läbivaatamist. Palun siin teie abi ja koostööd. Muudatusettepanek nr 1 on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Martin Helme, palun!

Aitäh! Ma [palun] seda hääletada, EKRE fraktsiooni poolt.

Selge. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 47, vastu 14, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Martin Helme, palun!

Aitäh! Palun EKRE fraktsiooni poolt ka seda hääletada.

Alustame hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 48, vastu 14, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 392 teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.