Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu (703 OE) esimene lugemine

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 703 esimene lugemine. Ettekandjaks palun kaitseminister Hanno Pevkuri.

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini" eelnõu 703 esimene lugemine. Ettekandjaks on kaitseminister Hanno Pevkur.

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Enne, kui ma EUNAVFOR Med/Irini operatsiooni juurde lähen, siis kiiresti kõikide järgmiste eelnõude puhul, mis rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone ja valmidusüksustes osalemist puudutavad, mõned sissejuhatavad märkused, et me saaksime järgmiste eelnõude juures kiiremini. Üldiselt on sõnum lihtne. Me vähendame oma rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist drastiliselt järgmisel aastal ja küsime parlamendilt mandaati sisuliselt ainult kaheksa tegevväelase operatsioonidele saatmiseks ja kogu mandaadiga kuni 24 inimesele. Ja valmidusüksuste puhul jääme sama loogika juurde, mis ka varasemalt on olnud. NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO mandaati puudutav esmakordne panustamine kuni saja inimesega sõltuvalt vajadusest ja otsusest ning samamoodi valmidusüksus ühendekspeditsiooniväel, kus valmidusüksus on kuni 24 inimest. Ja samamoodi ka NATO mereväeoperatsioonid, kus meil on ettepanek kuni 76 inimest panna valmidusse. Aga kõik muud, nagu ma ütlesin, jäävad väga madalaks järgmisel aastal, kuna järgmisel aastal me eelkõige keskendume Kaitseväe enda taseme tõstmisele ja instruktorikoosseisu koolitamisele. Samamoodi meie operatsioon Iraagis ja Erbilis on lõppenud ja sinna me järgmisel aastal ei panusta. Nii et see oli lühikene sissejuhatus ja loodetavasti seetõttu õnnestub meil ka järgmised eelnõud kõik selle võrra kiiremini läbida. Aga EUNAVFOR Med/Irini puhul täpsemalt öeldes on ettepanek ühe staabiohvitseri asemel järgmisel aastal saata kaks staabiohvitseri ja kogu mandaadi suurus oleks kuni kuus, vastavalt oludele. Aga jätkuvalt eesmärk on tagada seal vabad veeteed. Ja taustaks veel, mida ma olen siin ikka öelnud, kui palju selle operatsiooni käigus on laevadega ühendust võetud. Operatsiooni algusest kuni selle aasta suveni oli kaubalaevadega ühendust võetud 20 115 korral ja samamoodi on toimunud 756 sõbralikku pardaleminekut ja 33 kontrollkäiku kahtlusalusele laevale. Nii et meie palve teile on toetada. Lisaks Eestile on seal operatsioonil veel 24 riiki Euroopast. Loodame, et parlament toetab kahe staabiohvitseri saatmist või ühe jätkamist ja ühe juurde saatmist Rooma, et EUNAVFOR Med/Irini Vahemere operatsioon edukalt jätkuks. Aitäh!

Hea Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Enne, kui ma EUNAVFOR Med/Irini operatsiooni juurde lähen, [ütlen] kiiresti kõikide järgmiste eelnõude kohta, mis rahvusvahelisi sõjalisi operatsioone ja valmidusüksustes osalemist puudutavad, mõne sissejuhatava märkuse, et me saaksime järgmiste eelnõude juures kiiremini. Üldiselt on sõnum lihtne. Me vähendame järgmisel aastal oma rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist drastiliselt ja küsime parlamendilt mandaati sisuliselt ainult kaheksa tegevväelase operatsioonile saatmiseks. Kogu mandaadi [suurus on] kuni 24 inimest. Valmidusüksuste puhul jääme sama loogika juurde, mis ka varasemalt on olnud. NATO, Euroopa Liidu ja ÜRO [operatsioonil] esmakordse panustamise mandaat puudutab kuni sadat inimest sõltuvalt vajadusest ja otsusest. Samamoodi on ühendekspeditsiooniväe puhul, mille valmidusüksuses on kuni 24 inimest, ja NATO mereväeoperatsioonide puhul, seal on meie ettepanek panna valmidusse kuni 76 inimest. Aga kõige muu puhul, nagu ma ütlesin, jääb [osalemine] väga [tagasihoidlikuks], kuna järgmisel aastal me keskendume eelkõige Kaitseväe enda taseme tõstmisele ja instruktorikoosseisu koolitamisele. Meie operatsioon Iraagis Erbilis on lõppenud ja sinna me järgmisel aastal ei panusta. Nii et see oli lühikene sissejuhatus ja loodetavasti õnnestub meil kõik järgmisi eelnõusid selle võrra kiiremini [menetleda]. Aga EUNAVFOR Med/Irini puhul täpsemalt öeldes on ettepanek ühe staabiohvitseri asemel saata järgmisel aastal kaks staabiohvitseri. Kogu mandaadi suurus oleks kuni kuus [tegevväelast. Seda otsustatakse] vastavalt oludele. Aga jätkuvalt on eesmärk tagada seal vabad veeteed. Ja taustaks veel [ütlen] – ma olen siin ikka öelnud, kui palju selle operatsiooni käigus on laevadega ühendust võetud –, et operatsiooni algusest kuni selle aasta suveni on kaubalaevadega ühendust võetud 20 115 korral, on toimunud 756 sõbralikku pardaleminekut ja 33 kontrollkäiku kahtlusalusele laevale. Nii et meie palve teile on toetada [seda eelnõu]. Lisaks Eestile on seal operatsioonil veel 24 riiki Euroopast. Loodame, et parlament toetab kahe staabiohvitseri saatmist või ühe jätkamist ja ühe juurde saatmist Rooma, et EUNAVFOR Med/Irini Vahemere operatsioon edukalt jätkuks. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Oi, vabandust! Juhtivkomisjoni ehk riigikaitsekomisjoni liige Alar Laneman. Tormasin natuke ette.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja kaitseminister! Sarnaselt käesolevale aastale soovime jätkata panustamist EUNAVFOR Med/Irini sõjalisse operatsiooni 2026. aastal, suurendades seejuures kaitseväelase isikkoosseisu kolmelt kaitseväelaselt kuni kuuele kaitseväelasele. Selle Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni peamine eesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüas ja illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast ning Liibüa piirivalve ja mereväe väljaõppele ning ülesehitamisele. Lisaks tegeleb operatsioon inimkaubanduse tõkestamisega. Selleks kasutatakse lisaks mereväe laevadele ka õhu- ja satelliidivõimekusi. Sõjalisel operatsioonil osaledes täidab Eesti järjepidevalt oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid liitlaskohustusi. Eestiga kokku panustavad sellel operatsioonil 23 Euroopa Liidu riiki, juhtriigiks on Itaalia. Selle aasta 22. septembril toimus riigikaitsekomisjoni istung, mille raames andsid Kaitseväe toetusväe juhatuse ülem kolonel Erki Soo ja Kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Priit Pikner ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistest operatsioonidest ning julgeolekuolukorrast ja ohuhinnangutest operatsioonide piirkonnas. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu koos kaitseminister Hanno Pevkuri ja Kaitseministeeriumi ametnikega oma selle aasta 15. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Veel otsustati konsensuslikult, et eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on seadusest tulenev kümme tööpäeva. Tänan!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja kaitseminister! Sarnaselt käesoleva aastaga soovime jätkata panustamist EUNAVFOR Med/Irini sõjalisse operatsiooni 2026. aastal, suurendades seejuures kaitseväelaste isikkoosseisu kolmelt kaitseväelaselt kuni kuuele kaitseväelasele. Selle Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni peamine eesmärk on suunatud ÜRO relvaembargo rakendamisele Liibüas, illegaalse naftaekspordi tõkestamisele Liibüast ja Liibüa piirivalve ning mereväe väljaõppele ja ülesehitamisele. Samuti tegeleb operatsioon inimkaubanduse tõkestamisega. Selleks kasutatakse lisaks mereväe laevadele õhu- ja satelliidivõimekusi. Sõjalisel operatsioonil osaledes täidab Eesti järjepidevalt oma Euroopa Liidu liikmesusest tulenevaid kohustusi. Eestiga kokku panustavad sellesse operatsiooni 23 Euroopa Liidu riiki, juhtriigiks on Itaalia. Selle aasta 22. septembril toimus riigikaitsekomisjoni istung, mille raames andsid Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülem kolonel Erki Soo ja Kaitseväe peastaabi operatsioonide osakonna ülem kolonel Priit Pikner ülevaate Eesti Kaitseväe osalusega rahvusvahelistest operatsioonidest ning julgeolekuolukorrast ja ohuhinnangutest operatsioonide piirkonnas. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu koos kaitseminister Hanno Pevkuri ja Kaitseministeeriumi ametnikega oma selle aasta 15. septembri istungil ja otsustas konsensuslikult teha Riigikogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. Veel otsustati konsensuslikult, et eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on seadusest tulenev kümme tööpäeva. Tänan!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Ja nüüd avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 703 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 8. oktoober kell 17.15. Oleme viienda päevakorrapunkti läbinud.