Сельская жизнь

Tänane viies küsimus on regionaalminister Madis Kallasele. Küsib Riigikogu liige Andres Metsoja ja teemaks on elu maal.

Lugupeetud eesistuja! Austatud ministrid! Minister Kallas! Tõesti nii on, et tahan rääkida elust maal, ja seda eelkõige majandustegevuse mõttes. Selleks, et seda teemat avada, peab põikama korra Euroopa Kohtu 2023. aasta 2. märtsi otsuse juurde, mis tegelikult sätestab uue praktika töö- ja puhkeaja nõuete rakendamisel eesmärgiga kaitsta töötajate tervist ja ära hoida ületöötamist. Ja nüüd tulen konkreetselt selle teema juurde. Ma käisin nädalapäevad tagasi Lääne-Virumaa põllumeestega kohtumas. Probleem tegelikult ei puuduta ainult põllumehi, vaid ka kalureid ja metsamehi – kõiki, kes on [seotud] hooajatööga, kui tegelikult on vaja palju teha korraga, näiteks külvamise või lõikamise ajal. Nüüd on sellest aastast jõustunud uus regulatsioon, kus järjestikust puhkeaega tuleb tagada 11 tundi. Ehk siis tegelikult 13 tundi võib kokku olla tööaeg koos ületunnitööga. Ja järjestikuse puhkeaja [nõue], mis siiamaani praktikas [alati rakendamist] ei leidnud, on jõudnud sellisesse faasi, kus selle eest võib Tööinspektsioon ettevõtjaid trahvima hakata. See puudutab väga tugevalt teatud mõttes ka meie suveräänsust, meie väikeettevõtlust, kus ilmselt ei ole võimalik kollektiivlepingutega mingeid erikokkuleppeid sõlmida. Ja nii nagu eelmine nädal Saidafarmi peremees Juhan Särgava ütles, see bürokraatia lihtsalt ahistab ja tapab. Küsimus ei ole ainult maksutõusudes, vaid ka selles, et piirangud seavad täiendavaid kohustusi ja kaudseid kohustusi. Kuidas Eesti selles positsioonis nüüd hakkama saab ja mida põllumeestele ja hooajatöötajatele öelda võib?

Härra minister, palun, jah!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea küsimuse esitaja! Teema on tõesti tõsine. Ka täna on meil – kahjuks ma ise ei saa täna seal viibida – kohtumine Eesti Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajatega, kes on selle teema [suunanud] eelkõige Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Viimane pöördumine, mille nad tegid ja mis on ka meile edastatud ja mille kohta me palusime veel täna üle küsida, oli, milline seis on nende teie viidatud probleemide leevendamisel. Seda just põllumajandussektoris. Vastus oli, et ka MKM näeb, et sellisel kujul ei ole see nõue mõistlik, tuleb teha erinevaid leevendusi, ja need läbirääkimised on käimas. Peab tõdema, et mõned tööd on kohe-kohe, aprilli alguses algamas, kui mitte juba käimas. Ja praegu on jah MKM-i tagasiside, et me igal juhul tahame sektorile erinevaid leevendusi pakkuda. Me saime ka viimase info, et põllumajandustootjate ettevõtlustulu oli eelmisel aastal veel oluliselt suuremas miinuses, kui me varasemalt teadsime. Seega tuleb sellised bürokraatlikud aspektid igal juhul suuta ära lahendada, seda enam, et meil ei ole anda selget rahalist katet ega toetust põllumajandussektorile. Mis puutub teie esitatud küsimusse, siis ma tänan ka sellepärast, et tegelikult tõesti on praegu [näha], kuidas maaelu või, ütleme siis, Harjumaalt väljas elu vaikselt kokku tõmbub, hääbub. Vaatasin äsja ka numbreid. SKP [elaniku kohta] moodustab Harjumaal 130% võrreldes Eesti keskmisega, aga näiteks Põlvamaal on see 54%, Valgamaal 57%. Ja kahjuks see vahe käriseb pidevalt suuremaks ja suuremaks. Siin saabki nii Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui ka tervikuna kogu valitsus selliste otsustega, olgu need töö- ja puhkeaja seaduse muudatused või muud erinevad meetmed, kindlasti [rahvale] vastu tulla. Siinkohal mul ongi hea meel öelda, et loodetavasti me saame veel selle kevadistungjärgu ajal tuua Riigikokku kohalike omavalitsuste tulubaasi ümberjaotuse ettepaneku just sellestsamast eesmärgist lähtuvalt, et anda usku maapiirkondadesse, anda usku just nendesse piirkondadesse, kus tegelikult põllumajandusega tegeldakse, kus tegelikult meie toidujulgeolek tagatakse. Põllumajanduse töökohad mängivad selles äärmiselt suurt nii märgilist kui sisulist rolli.

Suur tänu! Andres Metsoja, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh nende selgituste eest! Kahetsusväärselt me tegelikult järjest liigume selles suunas, kus me tõesti justkui ka tulubaasis püüame midagi kompenseerida, aga me teame, et tulu ei teki kuskilt seinast, rahaautomaadist, vaid ikkagi ettevõtluses, tänu pakutavatele töökohtadele. Järjest enam me tegelikult reguleerime kõike, alates läga laotamisest teatud kuupäevadel, ühest kuupäevast teise kuupäevani, kuni selleni, millal, mis ajavahemikul kalur võib kala püüda. Ja tegelikult tuleb tulu hankida järjest lühema perioodi jooksul ehk siis töö tuleb ära teha järjest lühema perioodi jooksul. Ja teise käega pannakse peale sanktsioonipakett. Naljaga pooleks võib öelda, nagu kunagi ühes "Maleva" filmi sketšis peategelane ütles: "Ühte nad meilt ära ei võta: tööd nad meilt ära ei võta." Nüüd aga hakkab nagu juhtuma kuidagi see, et öeldakse: vabandust, te maal küll tegelete hooajatöödega, aga siis, kui tööd on vaja teha, te seda teha ei tohi, ehk peate selle korvama kuidagi välistööjõuga. Ikka väga kummaline on see liikumissuund. Talupojamõistus kipub nagu ära kaduma. Tegelikult heina saab teha ikka heinaajal, mitte muul ajal. Mis see positiivse sõnumi pakett töötegijale, majandusega seotud inimesele maapiirkonnas on? Metsasektorit me teame. Põllumajandussektoris on jälle uus probleem laual. Ilmselt puudutab see kalandust täpselt samamoodi, kutselist kalandust. Tegelikult inimesed ei oota toetusi. Nad tahavad ise hakkama saada, aga kui neid ahistavaid regulatsioone tuleb nii palju, siis lõpuks see kajastubki lojaalsuses ja julgeolekus. See KAITSETAHE ei pruugi seal särgi esipoolel nende jaoks väga hästi kõlada.

Aitäh! Kõigepealt, väga hea, et te tõite sisse ka kalanduse. Eile oli üle pika aja, üle mitme aasta taas kalandusnõukogu istung, kus kogu Eesti kalandussektori osapooled olid koos. Otseselt küll seda töö- ja puhkeaja temaatikat seal sisse ei toodud, kuigi lauaring oli, kus sektori esindajad said oma muresid kurta, aga mis toodi väga selgelt sisse, oli tõesti see bürokraatia temaatika, kogu aruandluse temaatika, meetmete ülesehitamise loogika ja lihtsus. Selles osas me toimetame ja tegeleme sellega väga aktiivselt. Nüüd see teie esitatud küsimus, et mis on need konkreetsed asjad. Esiteks, mida ma olen siin saalis vist ka varasemalt öelnud, sellisel kujul ja sellises mahus ühise põllumajanduspoliitika või ühise kalanduspoliitika avamist Euroopa Liidus seni ei ole toimunud, nagu nüüd on tehtud. Kas selle põhjuseks on see, et Euroopas on põllumehed tulnud tänavatele ja ütlevad, et nii edasi minna ei saa, või midagi muud, aga reaalsus on see, et kogu bürokraatiapaketi vähendamine on praegu esimene, teine ja kolmas teema põllumajandusministrite igakuistel kohtumistel. Lisaks ma tean, et see on ka riigijuhtide kohtumistel sageli teemaks olnud. Ma arvan, et see toob mingeid muudatusi, ja mingid muudatused on juba ka töös, mis loodetavasti juba see aasta saavad teoks. See puudutab keskkonnanõuete lihtsustamist kriisiajal. Praegu on põllumajandussektoris kriis. Teine selline konkreetsem asi, mida me ise kindlasti saaksime teha, ongi [selle arvestamine], et põllumajandussektoris on likviidsusprobleemid ennekõike tekkinud väikestel ja keskmistel ettevõtetel. Kuidas me seda saame lahendada? Näiteks on võimalik Maaelu Edendamise Sihtasutuse meetme avamine. Meil valitsuses on kokkulepe, et jah, me toetame maaelu ja toetame nende meetmetega edasiminemist, aga meie ministeerium on jäänud mõnevõrra, ütleme, selle õigusliku aluse kirjeldamisega ajahätta. Ent me anname parima, et me saaksime valitsusele välja pakkuda lahendused, mis kujul ja kuidas me need meetmed avame. Siis juba saame näha, kas sellest piisab ja kui pikaks ajaks sellest piisab, sest tegu on riigieelarve mõttes neutraalse meetmega. Aga põllumajandussektor seda väga ootab. Me teame ka viimast infot, et näiteks Portugal tegi oma sektorile poole miljardi euro suuruse süsti. Meie põllumehed ju väga hästi teavad, kuidas teised Euroopa Liidu liikmesriigid käituvad ja mida tuleks meil selles valguses teha. Aga meil on plaanid olemas, toetus valitsuses on olemas. Pigem me peame ise vaatama, kuidas saaks selle sellisesse vormi, et see jõuaks reaalselt põllumeeste lauale.

Arvo Aller, lisaküsimus, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Andrese tõstatatud küsimus sellesama tööaja kohta on väga akuutne. Põllumajanduses on töö ju puhtalt hooajaline. Väga paljud tootjad on ka minu poole pöördunud, kuidas nüüd hakata seda arvestust pidama ja kui suured on sanktsioonid, kui Tööinspektsioon sisse tuleb. Kõik need asjad tuleb ka nende riskianalüüsides ära kirjeldada ja nüüd uuest aastast alanud arvestus on tõeline peavalu. Ja tõepoolest, et inimesi tööl hoida, siis peadki rohkem inimesi tööle võtma, et sa saaksid rohkemate [inimestega] tööd ära teha. Aga oleks efektiivsem, kui [tööd] teeks järjest [samad] inimesed. Aga see ei ole ainuke mure. Nüüd tuli välja see, et ornitoloogid said esmase õiguskaitse, hanesid enam jahtida ei tohi, ehkki hanede arvukus on tõusnud kümneid ja kümneid kordi. Ja seesama taliviljade ikaldumine Lõuna-Eestis – nüüd haned söövad kõik puhtaks. Aga ornitoloogidel on hea meel, et saab neid linde veel juurde tuua. Siis, põllumeestel on veel see 4% tootmisest väljajäetava maa teema. See on küll mingil määral saanud leevendust, aga ei ole veel selge, mis asi see on. See bürokraatia kuhjub ja kuhjub. PRIA taotlemisel oli veel e-põlluraamat, mis pidi 1. aprillist lahti minema, aga oli ju näha, et see ei hakka toimima. Avatakse see alles 15. juulil. Ehk jälle kuupäevad ja tähtajad. Ja seal on ka öeldud, et varasemaid tegevusi ei pea sinna kandma, samas me ei tea, mis sanktsioonid sealt tulevad. Nii et põllumehed on kogu aeg ärevuses. Aga ma tahaksin küsida sellist lihtsat sõnumit põllumeestele: millised on need lihtsustamised 2024. aasta pindalatoetuste taotlemisel, mis algab kuu aja pärast?

Aitäh! Kõigepealt see taust, mida te kirjeldasite. Täpselt nii on, et kõik need teemad, mis on e-põlluraamatuga seotud, me oleme üle vaadanud ja sellest lähtuvalt me neid pikendusi sinna sisse oleme planeerinud. Ei olnud reaalne teha see 1. aprillist kohustuslikuks. Teiseks, mis puudutab bürokraatiapaketi vähendamist, keskkonnanõuete lihtsustamist ja 4% tootmismaa väljajätmise nõude kaotamist sellel aastal, siis selles osas pakub Euroopa Komisjon praegu erinevaid lahendusi välja. Ootame ka ise pikisilmi, et mis kujul, millised need täpselt saavad olema. See oleks suhteliselt ainulaadne, kui komisjon suudaks selle nii lühikese ajaga välja töötada ja rakendada juba 2024. aastal. Aga nii nad praegu lubanud on ja ootame huviga. Te kindlasti endise valdkonnaministrina teate ka, kui pikad need protsessid Euroopa Liidus on. Aga kui nüüd tehakse see ära nii kiiresti, siis minu arvates see oleks väga hea ja positiivne märk ka bürokraatia vaatevinklist. Kui on soov ja tahe, siis me suudame väga kiiresti reageerida. Mis puudutab hanede heidutusjahti, siis siin ma tooksin uuesti sisse ka kalanduse. Tegelikult meil on kolm sellist probleemi: hanede arvukuse väga suur kasv, kormoranide arvukuse väga suur kasv, hüljeste arvukuse väga suur kasv. See põhjustab päris suuri väljakutseid kalanduses ja kaluritele ning see põhjustab väljakutseid ka põllumajandussektoris hanede tõttu. Täna hommikul meil oli koosolek asekantsleri ja valdkonna inimestega, kus me arutasime, kuidas me nende kolme teemaga edasi läheme, missuguseid andmeid, infot me veel vajaksime, et ka kohtud saaksid teha teistsuguseid otsuseid ja tõesti raskel ajal põllumeestele ja kaluritele appi tulla. Aga nüüd teie konkreetse küsimuse juurde, et mismoodi ja kuidas saab olema see [pindalatoetuste taotlemine]. Konkreetseid muudatusi meil praegu planeeritud ei ole. Me oleme PRIA-ga teinud iganädalasi kohtumisi, et meil oleks selge ülevaade, kus kohas võivad tekkida viivitused, kus kohas võivad tekkida probleemid. Sellel põhjusel meil toimuvad ka vähemalt iganädalased kohtumised või siis infovahetused sektoriga. Ka praegu on need jätkuvalt käimas ja seal arutatakse uuesti läbi, mis konkreetse meetmega või mis konkreetse toetusega me saaksime teha teistmoodi, et menetluslike toimingute tõttu raha maksmine põllumajandussektorile ei hilineks. See on praegu selline üldine vastus. Meil ei ole konkreetseid muudatusi või konkreetseid lihtsustamisi, aga me tahame teha nii, et raha saaks õigeaegselt välja makstud.

Aitäh! Lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.