Arupärimine massiimmigratsiooni kohta (nr 617)

Liigume edasi seitsmenda arupärimise juurde. Selle on esitanud Riigikogu liikmed Anti Poolamets, Ants Frosch, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Martin Helme ja Evelin Poolamets 5. märtsil 2024. aastal. Arupärimine on massiimmigratsiooni kohta ja kannab numbrit 617. Arupärimisele vastab siseminister Lauri Läänemets. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Martin Helme, et arupärimist tutvustada. Jaa, Anti, oleme 617 juures. Järgmine on 619.

Aitäh! Sissejuhatuseks. Aastatel 2017–2021 kõikus sisseränne Eestisse vahemikus 8600 – 12 000 inimest, rändesaldo oli vahemikus 4200–6800. See on siis pluss, nii palju inimesi on meile juurde tulnud. Seejuures on alates 2018. aastast suurem osa sisserännanutest [pärit] nii‑öelda kolmandatest riikidest ehk Venemaalt, Valgevenest ja Ukrainast, aga samuti Aasia ja Aafrika riikidest. Nende rändesaldo on samuti suures plussis: 2018. aastal 3600 inimest, 2021. aastal 5600 inimest. Aastatel 2017–2021 on rändesaldo olnud samas suurusjärgus, kui see oli Eesti NSV‑s 1980. aastatel, või seda isegi ületanud. Need on andmed, mille me oleme võtnud kas Statistikaameti [lehelt] või erinevatest Eesti andmebaasidest. 1980‑ndatel me nimetasime seda massiimmigratsiooniks. Selline põlisrahvast lämmatav sisseränne oli üheks põhjuseks, miks me üldse iseseisvuse taastamist nõudsime. Immigratsioonimahtudelt ületab Eesti nii Soomet, Lätit kui Leedut. 2012. aastast 2021. aastani oli immigratsioon Eestisse suhtarvudes kordades suurem kui teistesse Balti riikidesse, aga 2022. aastal paisus see veelgi ning Eesti elanikkond kasvas 2,2%. Sama näitaja oli Leedus 1%, Soomes 0,7%, Lätis 0,4%. Massiimmigratsiooni tulemusena on Eestis elavate välissündinute osakaal ajavahemikus 2017–2022 igal aastal suurenenud, näiteks Lätis aga vähenenud. Välissündinute osakaal Eestis on 15,9%. See [näitaja] oli veel kümmekond aastat tagasi Lätiga võrdne. Lätis oli 2022. aastal välissündinute osakaal 11,9%, seega on meie number Läti omast palju suurem. Leedus on see number üldse 6% ja Soomes 8%. Lisaks on Eestis kümneid tuhandeid lühiajalisi töötajaid neistsamadest kolmandatest riikidest. 2022. aastal rändas Eestisse [Eesti Vabariigi] kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikuid ja kõiki Ukraina kodanikke arvestamata 8800 isikut. Kokku registreeris Statistikaamet ilma Eesti Vabariigi kodanike tagasirändeta 42 200 sisserändu ja 4100 ehk 10 korda vähem väljarändu. Migratsioonisaldo oli seega 38 000. Sisserännanutest suurem osa ehk 33 200 olid Ukraina kodakondsusega. 2023. aasta migratsiooniandmed ei ole Statistikaametist veel kättesaadavad, aga Kaja Kallas ütles 17. veebruaril Müncheni julgeolekukonverentsil, et Eesti elanikkond on Ukraina põgenike võrra suurenenud 6%, mis tähendaks 79 000 inimest. Meil on ministrile terve hulk küsimusi. Aja kokkuhoiu huvides ma jätan need praegu ette lugemata, küllap minister loeb.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli siseminister Lauri Läänemetsa, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 617. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud arupärijad! Head parlamendi liikmed! Siseministrile esitati arupärimine massiimmigratsiooni kohta. Esitati kuus küsimust. Esimene küsimus: "Kas Siseministeeriumil või PPAl on andmed, mis kinnitavad, et Eesti rahvastik on suurenenud Ukraina põgenike arvel 6% ehk 79 tuhande isiku võrra? Millele peaministri selline arvestus tugineb?" Seisuga 24.03.2024 on Eestile ajutise kaitse alusel elamisloa taotlusi esitanud kokku 51 883 isikut. Ajutise kaitse alusel antud elamisloa pikendamise taotlusi on esitatud 48 045. 24. märtsi seisuga on kehtiva tähtajalise elamisloa ajutise kaitse alusel saanud 33 637 isikut. Ajutisest kaitsest on loobunud 6825 isikut. Topeltkaitse ehk mitmest riigist kaitse saanud isikuid on tuvastatud 1765. Rahvusvahelist kaitset on alates sõja algusest, täiemahulise sõja algusest taotlenud 6758 Ukraina kodanikku. Välismaalaste seaduse alusel on kehtiv tähtajaline elamisluba 11 405 Ukraina kodanikul. Kokku on erinevatel alustel Eestis käesoleval ajal ligi 65 000 Ukraina kodanikku. Märgin, et vastavad numbrid on ajas muutuvad, sest Ukrainaga on meil tegelikult viisavaba liikumine ehk ajutiselt võivad ukrainlased Eestisse tulla viisavabalt. Suurem osa Ukraina kodanikest on siia tulnud nii-öelda sunniviisiliselt, sõja tagajärjel, nad on põgenenud oma kodumaal toimuva sõja eest. See ilmselt ei ole olnud kellegi esimene valik. Minu arvates on meie kohustus igakülgselt Ukrainat toetada, et nad Vene Föderatsiooni algatatud sõja võidaksid. See on loomulik, et pakume neile siin elamisvõimalust ja turvatunnet. See tagab Ukraina võitlejatele meelekindluse, et nende lähedased, sõbrad ja tuttavad on hoitud ja nemad saavad rindel sõdida. Teine küsimus: "Märkisite 21. veebruaril Riigikogus, et sisserändega ei ole võimalik lahendada demograafilisi probleeme. "Siis see probleem lihtsalt nii-öelda võimendub ja tuleb tulevikus ehk puhtalt sisseränne kuidagimoodi demograafilist probleemi lahendada ei aita." Kas Te peate olukorda, kus sisseränne on (EV kodanikke ja määratlemata kodakondsusega inimesi ning Ukraina põgenikke arvestamata) aastas 9-12 tuhat, jätkusuutlikuks või tuleviku probleeme võimendavaks? Kas Teie arvates peaks sisserännet piirama?" Sisseränne ongi meil Eestis piiratud. Piirangud on [kirjas] välismaalaste seaduses ning sellesse on ettepanekuid teinud kõik parlamendis esindatud erakonnad. Selgitan: välismaalaste seaduse alusel omab kehtivat tähtajalist elamisluba 40 226 kolmanda riigi kodanikku, see moodustab 3% kogu Eesti elanikkonnast. Hoolimata väljastatud elamislubadest ei soovi kõik välismaalased oma elu pikalt Eestiga siduda, sest sarnaselt meie inimestega on ka neile avatud kogu Euroopa tööturg. Sisserändega tulevikus kaasneda võivate probleemide maandamiseks tuleb siia tulnud inimeste kohanemisse rohkem panustada. Seega, kui inimene on Eestisse jõudnud, tuleb ta tõhusalt siduda meie väärtus- ja keeleruumiga. Selgitan uuesti, et sisseränne ei saa olla meie demograafilise olukorra lahendus. See võib mingites sektorites olukorda leevendada, aga see ei saa olla võluvits, mis Eesti päästab. Ütlesin seda tookord ja olen ka täna öelnud. Euroopast on näiteid, kus elanikkonna vananemise probleeme on proovitud võõrtööjõuga lahendada, aga see ei ole andnud tulemust, vaid on probleeme ainult edasi lükanud ja riikides uusi probleeme põhjustanud. Peame nii riigis kui ka erasektoris mõtlema targemalt, kuidas sellises olukorras edukalt toime tulla. Sisserände alused peavad olema selged ning tagama selle, et siia tulevad inimesed, keda me siia soovime. Muuseas, lähikuudel tulen Riigikogu ette välismaalaste seaduse muudatustega, et vähendada võimalikke rändest tulenevaid riske. Me tõesti ei soovi siin näha getostumist ega taha näha riigi suhtes ebasõbralikke usulisi kogukondi, kes võivad tegeleda millegagi, millel on puutumus terrorismi ja terrorivõrgustikega. Demograafilist olukorda parandavad poliitikad on kindlasti mõjusad, [ennekõike] sellised tegevused, mis suurendavad perede turvatunnet, näiteks tööturul. Kui [naised] tunnevad ennast turvalisemalt, siis on neil turvalisem peret luua ja Eestisse sünnib rohkem lapsi. Meie majandusmudel ja kogu reeglistik peaks seda toetama. Lõppkokkuvõttes kõige parem vahend demograafilise probleemi lahendamiseks on minu arvates ebavõrdsuse vähendamine. Nagu ma ütlesin, võrdsed võimalused naistele ja meestele, paremad palgad, hoitud ja arenev regionaalne turvatunne, paremad transpordiühendused, kättesaadav arstiabi, isegi astmeline tulumaks ning toimiv hoolekanne aitaksid sellele kaasa. Kolmas küsimus: "Kas peate usutavaks, et olukorras, kus meile igal aastal rändab sisse 9-12 tuhat inimest, lisaks tulevad lühiajalised töötajad ning renditöötajad, suudetakse nende tausta kontrollida? Need inimesed on lõviosas täiskasvanud, ning kui eeldada, et kokku on neid 15 tuhat (pigem allapoole arvestades), siis tähendaks see, et igal tööpäeval tuleb teha taustakontrolli u 60 inimesele. Kui arvestada juurde Ukraina põgenikud, siis see arv mitmekordistub. Kas peate usutavaks, et see taustakontroll saab olla piisavalt põhjalik?" Kõik viisa ja elamisloa taotlejad läbivad põhjaliku kontrolli. Tulemaks toime suurenenud taotluste hulgaga, mis on tingitud Ukraina sõjast, värvati ajutiselt juurde täiendavaid töötajaid. 2023. aastal esitati 5073 tähtajalise elamisloa taotlust ja anti välja 4261 tähtajalist elamisluba. Lisaks registreeriti 7061 lühiajalist töötamist ja anti välja 8874 lühiajalist viisat ehk C‑viisat ja 6785 pikaajalist viisat ehk D‑viisat. Neljas küsimus: "21. jaanuaril Riigikogus ei osanud Te öelda, mis on massiline sisseränne. Tuletame Teile meelde, et 1990. aastatel kehtestasime sisserändekvoodi 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Praegu tähendaks see 1300 isikut aastas, mille me (ilma Ukraina põgenikke arvestamata) peaaegu kümnekordselt ületame. Kas see on massiimmigratsioon?" Sisserände piirarvu kehtestamisel kehtestati ka palju erandeid. Näiteks ei kuulu sisserände piirarvu alla Ameerika Ühendriikide ja Jaapani kodanikud, pereränne ja nii edasi. Sisserände piirarvu kehtestamisel arvestati täiendavate sisserändajatega, kes erandite alusel saabuvad, ja seda on peetud Eesti rahvastiku jaoks aktsepteeritavaks hulgaks, keda on võimalik toetavate tegevustega lõimida. Meenutan, et see kõik on ellu viidud varasematel aastatel, enne seda, kui Lauri Läänemets siseministri ametisse asus. Arutelusid selle üle, mis on meile vastuvõetav hulk, peame siin Riigikogus pidevalt, ja [ma leian, et] see on õige, et me nii olulist küsimust pidevalt käsitleme. Selgitan: massilise sisserändega on tegemist juhul, kui kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute ebaproportsionaalselt suurel hulgal ootamatu saabumine põhjustab olukorra, kus riigil ei ole võimalik nende välismaalaste taotlusi nõuetekohaselt menetleda, ning see võib mõjutada varjupaiga- ja rändesüsteemi toimimist mitte ainult selles liikmesriigis, vaid kogu liidus. Sellist olukorda ei ole meil tekkinud. Tuletan uuesti meelde, et kogu Euroopa Liidus on ühiselt kokku lepitud, et ukrainlaste jaoks on kehtestatud erimehhanism, mida nimetatakse ajutiseks kaitseks. Selle menetlusega on tublid politsei- ja piirivalveametnikud väga hästi toime tulnud. Teie päringus esitatud võrdlus 1980‑ndatega ei ole minu arvates päris asjakohane. Toona oli eesmärk venestamine ja meie kultuuri hävitamine. Praeguses olukorras me oleme ise riigina võtnud suuna, ja väga mõistliku suuna, et me aitame Vene Föderatsiooni agressiooni lõpetamisele igakülgselt kaasa. Muuseas, osa sellest on Ukraina kodanike aitamine ning see, et me võimaldame neil elada siin seni, kuni see sõda kestab. See on ühine eesmärk terves Euroopa Liidus. Viies küsimus: "Eelmise aasta alguses väitsite, et olite saavutanud Soomega kokkuleppe, et sinna läheb kuni 100 Ukraina põgenikku nädalas. See osutus blufiks, kuna seda võimalust praktiliselt üldse ei kasutatud. Miks seda ei tehtud, ehkki Soome on Eestist märksa rikkam riik, kus brutopalk on Eestist ligikaudu kaks korda suurem? Kas see kokkulepe kehtib veel?" Soomlastega sõlmitud kokkulepe on jõus. Piloot[projektina] on Eestist Soome suunatud kaheksa Ukraina põgenikku. Soomega sõlmiti kokkulepe juhuks, kui Eestisse saabuvate põgenike hulk ületab meie vastuvõtuvõimekuse. Õnneks ei ole kõige raskemad stsenaariumid realiseerunud ning näiteks riigipoolset ajutist majutust ei vaja mitte keegi. Sellises olukorras ei ole põgenike Soome suunamine vajalik. Kokkulepet saab hakata rakendama siis, kui olukord muutub ja meie vastuvõtuvõimekus hakkab ammenduma, kuid Soome on selleks jätkuvalt valmis. Kui keegi Ukraina põgenikest soovib täna Soome minna, siis on neil selleks jätkuvalt võimalus olemas. Kuues küsimus: "Miks ei registreeri PPA Ukrainast tulnud põgenike rahvust, ehkki see on Ukraina passis kirjas?" Rahvusvahelise kaitse ja ajutise kaitse menetluses kogutakse muude andmete hulgas ka andmeid taotlejate rahvuse kohta. Rahvus ei ole seotud kodakondsusega. Rahvuse märgib inimene enesemääratluse järgi. Igal inimesel on õigus tunnistada end selle rahvuse liikmeks, kellega ta tunneb ennast etniliselt ja kultuuriliselt kõige tihedamini seotud olevat. Seetõttu on tegemist vabatahtliku andmeväljaga. Kui inimene on rahvuse märkinud, siis salvestatakse need andmed riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse. Märgin, et Ukraina passis on märgitud kodakondsus, nii nagu Eesti passiski. Eesti passi saab Eesti kodanik, Ukraina passi Ukraina kodanik. Eraldi antakse välja välismaalase pass, kui tegemist on teise riigi kodanikuga. Aitäh teile!

Austatud minister, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Mart Helme, palun!

Aitäh! Väga toredalt on ametnikud teile kokku miksinud igasuguseid numbreid ja termineid, rahvusvaheline kaitse ja mis kaitsed nad siin kõik on. Ei klapi ju omavahel kõik need asjad! Keerutate selle ümber, mis on massiimmigratsioon. Massiimmigratsioon on see, kui riiki tuleb nii palju võõraid, et see lämmatab oma rahvast, lüpsab oma rahva rahvamajanduse tühjaks ja muudab riigi juhtimise praktiliselt juhitamatuks. Seda me näeme juhtumas ja see on alles algus. Minu küsimus on: miks teie isiklikult ja valitsus, mida te esindate, vihkab Eesti rahvast sedavõrd, et tahab Eesti rahva lämmatada massiimmigratsiooniga? Miks te vihkate meid?

Aitäh! Ma tahaks loota, et meie teiega ikka armastame ja austame Eesti inimesi, mitte ei vihka neid. Mina ei vihka. Ei, sellist tunnet pole minu sees kunagi olnud. Ma ei vihka isegi teid, nii et te võite väga rahulik olla. Austan kõiki Eesti inimesi, ükstapuha, kes nad on ja millised on nende vaated või soovid. Ei ole valitsusel massiimmigratsiooni plaani, nagu te väidate. Sellist plaani ei ole. Ma tean, et meil teiega on erinevad vaated: teie arvates on probleem, et me aitame Ukrainat sellega, et nende põgenikud saavad Eestis peavarju ja ajutist kaitset, minu arvates see ei ole probleem. Ma jätkuvalt meenutan, seda saab erinevas kontekstis kasutada, et Ukraina siseminister, eelmine siseminister, kes ühes kopteriõnnetuses surma sai, tõi välja minu arvates väga olulise asja. See kehtib elanikkonnakaitse puhul täpselt samamoodi, seetõttu peame sinna panustama. Mida ukrainlased nägid, kui sõda algas? [Nad nägid,] et rindele minemise asemel ja päästetöödele või politseitööle minemise asemel läksid Ukraina kodanikud kõige esimese asjana aitama oma peret, nad ei olnud sellel tööpostil, kus nad oleksid pidanud olema. Ukraina siseminister ütles: head Eesti inimesed, õppige sellest – kui sõda tuleb, siis ei ole ainult relvad need, millesse tuleb panustada, inimesed, mehed ja naised, saavad rindel sõdida ainult siis, kui nad teavad, et nende kodused on hästi hoitud. Ja teise asjana [ta tänas meid], et me nende inimesi selle sõja ajal siin hoiame, pakkudes neile peavarju. See tähendab seda, et nende mehed saavad rindel olla ja nad ei pea muretsema, mis saab nende lastest ja naistest. Ja need olid … Ma praegu kuulsin, et sealt tuli "Oi, jumal!", aga need olid Ukraina siseministri sõnad. (Hääl saalist.) Need olid Ukraina siseministri sõnad. (Juhataja helistab kella.) Seda on nad öelnud ja mina saan seda ainult edasi rääkida. (Hääl saalist.)

Ma palun vaikust saalis!

Minu arvates ei olnud nendes sõnades midagi halba, see on ikka tõsi, pigem ikka tõsi, lugupeetavad. Mina jätkuvalt ei vihka ühtegi Eesti inimest. Aga selle koha pealt ma võin teiega ühte meelt olla, et kindlasti on Eestis väga palju neid inimesi, kes vajavad tuge ja tähelepanu ja kelleni riik ei ole veel jõudnud. Ma arvan, et ma olen seda siin puldis ka varasemalt öelnud, et vahepeal võivad sotsiaaldemokraatidel neis küsimustes, mis puudutavad inimeste toimetulekut, olla EKRE‑ga sarnased seisukohad. Jah, nii on. Niipalju, kui inimeste toimetulekut ja inimeste hakkamasaamist on võimalik mõjutada positiivses suunas, me seda sotsiaaldemokraatidena valitsuses teeme. Aga me peame [endale] aru andma, et Eesti inimesed on väga palju valinud parempoolseid erakondi. Te teate ise ka, et parempoolne maailmavaade ei pruugi vasakpoolsega alati ühte jalga käia, vaid [on seisukohal], et inimene peab ise hakkama saama. Mina sellega alati nõus ei ole.

Martin Helme, palun!

Peab ütlema muidugi, et teil on Riigikogu suhtes valitud silmapaistvalt teistsugune taktika, kui on näiteks Kaja Kallasel, kes üldse midagi ei vasta või kui vastab, siis haugub. Te lihtsalt uinutate meid siin mingisuguse lakkamatu jutuga, sisserändepiirangute juures räägite astmelisest tulumaksust ja ma ei tea millest kõigest veel. Ma ei saa aru, kuidas te selle 65 000 kokku arvutasite, olles meile ette lugenud hoopis teised numbrid. Ükskõik missugust liitmis- või lahutamistehet ma [kasutan,] 65 000 ma kokku ei saa. Aga mul on täpsustus. Ühes vastuses te ütlesite, et see on täiesti loomulik, et Eesti võtab vastu kõik inimesed, kes Ukrainast tulevad, et see on loomulik. Ja siis me räägime numbrist 12 000, [nii palju] tuleb Eestisse aastas väljaspool seda sõjaimmigratsiooni, sõjaimmigratsiooniga koos tuleb kümneid tuhandeid, võib-olla sadu tuhandeid. Te vastate meile, et immigratsioon Eestisse on piiratud. Kuidas ta siis piiratud on, kui meile tuleb rohkem kui Karl Vaino ajal? Kus see piir on, kustmaalt peaks hakkama piirama?

Aitäh! Meil ongi erinev nägemus: teie ütlete, et ka sõjapõgenikud tuleb arvestada immigrantide hulka, ja eeldate, et nad jäävad siia igavesti, mina seda ei eelda. (Hääl saalist.) Minu eeldus see ei ole.

Head ametikaaslased! (Saalis räägitakse.) Meil ei ole niiviisi võimalik istungit pidada. Te teate, et on küsimuste voor, siis küsitakse küsimusi, ja siis on vastuste voor. Kui te vahele segate, siis ei saa ju arupärimisele vastata. (Mart Helme räägib saalis.) Hea Mart, palun rahune! Aitäh sulle! (Mart Helme räägib edasi.) Jaak Valge, protseduuriline küsimus.

Suur tänu, härra istungi juhataja! Kui me vaatame Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, siis seal on kenasti kirjas, et istungi juhataja peab saalis korda hoidma. Vaadake, parlamentarismi üks väga tavaline tunnus on see, et korra hoidmise käigus lubatakse ka vahelehüüdeid. Kui ma teile nüüd ajalugu tutvustan, siis näiteks Eesti demokraatia ajal, kuni aastani 1933, te võite stenogrammidest lugeda isegi vahelehüüete sisu, pärast, autokraatia ajal, te saate lugeda ainult seda, et vahelehüüe oli. Minu küsimus teile on, miks te ei luba vahelehüüdeid, mis teeksid diskussiooni või debati natukenegi sisulisemaks. Ettekandja räägib maast ja ilmast, mingitest muudest asjadest ja kui me tahame täpsustada, siis te ei luba. Miks te ei luba vahelehüüdeid?

Aitäh! Hea ametikaaslane Jaak Valge, ma kindlasti ei hakka teiega ajaloo üle vaidlema. Miks ei luba? Sellepärast, et meie kodu- ja töökord [seda ei luba], meie praktika, vähemalt viimastel aastatel, on olnud selline, et sellist vahelehüüdmist, vahelekarjumist ei ole siin saalis tolereeritud või lubatud. See segab istungit. (Saalis räägitakse.) See segab seda, kes vastab, ja segab neid, kes soovivad kuulata. Nii ongi! Evelin Poolamets, palun! (Jaak Valge kohepealt: "Vaadake Inglise parlamenti!") Me ei ole Suurbritannia parlament, me oleme Eesti Vabariigi parlament. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Lätis on käivitatud protsess, mille käigus saadetakse välja Venemaa kodanikke, kes ei ole täitnud Läti sisserändeseaduse karmistatud nõudeid ehk ei räägi läti keelt A2-tasemel. Kuidas suhtute Lätis rakendatud meetodisse ja kas Eesti peaks võtma Lätist eeskuju?

Aitäh! Kui küsida, kas siin elavad inimesed peaksid oskama eesti keelt, siis jah, minu arvates peaksid kõik Eestis elavad inimesed oskama eesti keelt. Me peaksime tegema omalt poolt kõik võimaliku, et need, kes ei oska, saaksid eesti keele selgeks ja oleksid eestimeelsusest puudutatud. Mis puudutab Lätit, siis põhjus on selles, et varem neil ei olnud sellist nõuet, et need isikud peaksid teatud keelenõudeid täitma. Neil seda nõuet ei olnud. Meil on see nõue juba varasemast olnud. See on põhjus, miks me pole toimetanud samamoodi nagu lätlased.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! 2015. aasta augustis kutsus toonane Saksamaa kantsler Merkel üles massiimmigratsioonile Euroopasse ja miljonid läksidki liikvele. Kui me võrdleme neid suhtarve Eesti praeguse olukorraga, siis toona Euroopas või ka Saksamaal massiimmigratsiooni tegelikult ei tekkinud, aga Eestis see praegu on. Minu küsimus on selline. Te räägite siin kogu aeg Ukrainast ja Ukraina põgenike eriseisundist. Kui me mõtleme selle peale, et enamik nendest inimestest, kes viimastel aastatel on siia tulnud, ongi Ukraina põgenikud, siis kas te ei ole mõelnud selle peale, et ülejäänud immigratsioonile kuulutada välja moratoorium ja see totaalselt peatada?

Aitäh! Tõesti, ma mäletan neid aegu, kui Merkel kutsus põgenikke Euroopasse. See oli minu arvates hästi huvitav, et konservatiivid selliste avaldustega esinesid. Ma saan aru, et jätkuvalt on maailmas väga palju konservatiivseid erakondi ja poliitilisi jõude, kes ei püüa selliste küsimustega tegeleda või omavad endiselt selliseid tähelepanekuid. See on tõesti väga imelik lähenemine olnud. Minu arvates see ei olnud õige. Minu arvates see ei olnud õige, eriti vaadates, kui palju praegu Aafrikast või Lähis-Idast Euroopasse põgenikke, ebaseaduslikke põgenikke tuleb. Nüüd küsimus sellest, kas ülejäänud rännet vähendada. Ma arvan, et me võime selle üle vaadata, aga lihtsalt puusalt öelda, et vähendada – pigem mitte. Minu eeldus on, et me pingutame, et ukrainlased sõja võidaksid ja Ukraina sõjapõgenikud, kellele on antud ajutine kaitse, läheksid tagasi Ukrainasse elama. [Rände vähendamisega] me teeme endale liiga. Pigem peaksime pingutama selle nimel – ja võin kinnitada, et Eesti Vabariigi Valitsus seda teeb, me igal neljapäeval julgeolekukabinetis seda väga põhjalikult arutame –, kuidas ülejäänud maailma, mitte ainult Euroopa riike, vaid ka ülejäänud maailma riike, kes mõtlevad meiega samamoodi ja näevad või võiksid näha Vene Föderatsioonis ohtu, julgeolekuohtu, nügida rohkem sinnapoole, et meile oluline julgeolekueesmärk Ukrainas saavutatakse. Me tegutseme selles suunas, et Ukraina põgenikud saaksid [oma kodumaale] tagasi minna.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minister! Te ütlesite enne, et Ukraina elanike sisserände toetamine, kusjuures sisse rändavad ka tuhanded mobilisatsiooniealised mehed, aitab Ukrainal võita. Palun seletage mulle ära, kuidas aitab see Ukrainal võita, kui me võimaldame mobilisatsiooniealistel meestel siia varju tulla, selle asemel et nad saaksid oma riiki kaitsta ja riigi eest võidelda? Kuidas see aitab neil võita?

Aitäh! Loogika on ju selles, et ukrainlased peavad ütlema, et neil on neid mehi vaja, nad siit ära rindele kutsuma. Selle üle me oleme siin saalis debatti pidanud ja kindlasti peame täna veel. Me oleme küsinud Ukraina presidendilt, kas ta soovib, kas Ukraina riik soovib, et need mehed Ukrainasse läheks või mitte. Ma olen seda küsinud ka siseministri käest. Praegu pole seda keegi öelnud. Minu arvates me ei [saa oletada], et kui me võtame need inimesed ja saadame nad kõik Ukrainasse tagasi, siis me teeme head. Me ei pruugi teha head. Selles mõttes, et kui Ukraina saab meie tegevuse tõttu mingi lisakoormuse, siis ilmselgelt jääb tal kuskile tähelepanu vähemaks, ja tähelepanu võib jääda vähemaks rindele. Siin on olemas väga ühene ja loogiline seos. Ja teine asi. Ärme unusta, et siia tulnud ukrainlased võivad olla mobilisatsioonist vabastatud rohkematel põhjustel kui Eestis. Kui sul on puudega inimene, keda sa pead hooldama, või sul on väikesed lapsed, sa oled nende isa – Ukraina ei oota neid mehi, nende seaduste kohaselt nad ei oota neid mehi rindele. Küll aga, nagu president Zelenskõi siinsamas Riigikogu puldis ütles, ootab Ukraina, et nad panustaksid. Me saame lähtuda ja Vabariigi Valitsus lähtub sellest, milline on Ukraina soov, Ukraina ametlik soov. Seni, kuni seda soovi pole [esitatud], ei hakka me ise asju välja mõtlema, sest sellega me võime tekitada Ukrainale probleeme.

Kert Kingo, palun, protseduuriline küsimus!

Tänan! Mul on tõesti protseduuriline. Minuni kostub sihuke monotoonne, üldine jutt, ja mul on väga raske eristada, mis seal räägitakse. Teie istute seal ministri lähedal. Kas teie kuulsite, mis siis aitab Ukrainal võita sellisel juhul, kui me võtame mobilisatsiooniealised mehed siia Eestisse. Kuidas see Ukrainat aitab? Kas teie kuulsite seal lähedal istudes? Mina siia saali ei kuulnud.

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Kui te küsite, kas ma kuulsin hääle valjuse mõttes, siis jah, kuulsin. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud arupärimisele vastaja! Teie vastustest jäi selline mulje, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei ole valmis Ukrainat aitama. Selle ma lükkan kohe ümber. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond aitab Ukrainat, aga me oleme valmis mõtlema ka oma rahva peale. Me ei ole valmis selleks, et me oma rahva käest raha ära võtame. Mulle jäi kõrvu, et kuuendale punktile vastates te ütlesite, et rahvuse [märkimine] on vabatahtlik, selle välja täitmine on vabatahtlik. Täna olen ühest rahvusest, homme võin olla teisest rahvusest. Kui ma olen passi saanud, siis ma olen selle riigi kodanik ja võin ennast tunda ükskõik mis rahvusest. Kas see ei tundu silmakirjalik? Need andmed võiks ikkagi võtta passist, mis on teise riigi poolt aktsepteeritud.

Aitäh! Näiteks võib olla inimesi, kes omavad Eesti passi, aga rahvuselt on venelased. Eesti kodakondsuse ja passi järgi seda teada ei saa. Nagu ma ütlesin, see on ikka inimese enda määratleda, mis rahvusest ta on. Ma arvan, et me ajaloost leiame kindlasti näiteid, kus inimestele on omistatud rahvus, mida nad ise arvavad, et neil ei ole. Seda võib ka riik teha ja see võib mõnes mõttes olla hoopis vastupidine või vägivaldne. Me lähtume ikkagi sellest loogikast, et inimene ise ütleb, mis rahvusest ta on. Ja kui [esitada] jätkuküsimus, kuidas me tegeleme julgeoleku poolega, kui meil on vaja rahvust teada julgeoleku mõttes, siis selle jaoks on Politsei- ja Piirivalveametil ja Kaitsepolitseiametil teised meetodid, sealhulgas see, et me oleme nii palju kui võimalik kaasanud Ukraina piirivalvet, nende andmeid, andmebaase ja informatsiooni. Ja loomulikult [teeme] väga põhjalikku kontrolli piiri peal.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuna meil eelnevalt tekkis minu esitatud küsimusega väike arusaamatus, siis ma mõtlesin, et ma kordan seda küsimust. Teen seda hästi rahulikult, aeglaselt, konkreetselt, siis jõuate kindlasti enda jaoks üles märkida, milles küsimus seisneb. Esiteks, kas te tunnistate, et idaslaavi kultuuriruumi rahvaste sündimus on märksa madalam kui eestlaste oma? Kui tunnistate, siis kas on loogiline järeldada, et massiimmigratsioon idaslaavi kultuuriruumiga riikidest, mille hulka kuulub ka Ukraina, teravdab meie, see tähendab Eesti rahvastikuprobleeme? Ja kui te sedagi tunnistate, siis miks ajab valitsus niisugust, see tähendab rahvastikuprobleeme süvendavat, mitte neid leevendavat immigratsioonipoliitikat?

Aitäh teile! Ma oletan, et ma sain teie küsimusest aru, aga sellest loogikast, millele te tahate viidata, ma nagu aru ei saa, et mille pärast ta peaks. Te peaks oma väidet [selgitama], siis ma võib-olla mõistaks teid paremini, mille pärast peaks see olukord nii-öelda pinget looma. Ma ei mõista seda ja sellepärast ma vastan, et minu arvates ta ei loo neid pingeid. Kui idaslaavi kultuuriruumi inimesed saavad vähem järglasi kui eestlased, siis minu arvates see pingeid ei tohiks luua.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ennist te ütlesite, ma panin selle kirja, et sisseränne ei saa olla lahendus, see ei ole demograafiliste probleemide ja muude asjade lahendus, samas natukese aja pärast väitsite, et kõik sisserändajad tuleb Eestiga siduda ja integreerida. See on absoluutselt vastuoluline jutt. Tegelikult te näete selles lahendust, kui nad kõik siia peaks jätma. Küsin aga muud. Eestis on Ukraina põgenikke proportsionaalselt märksa rohkem kui teistes riikides. Meil oli siin juttu Soomest, et sinna on Eestist läinud ainult kaheksa inimest. Mis te arvate, miks see nii on? Äkki on põhjus selles, et Soomes on näiteks toetused väiksemad kui Eestis? Või äkki on põhjus selles, et näiteks Poola ja Rumeenia ei maksa neile enam toetusi? Me saime seda teada eelmisel esmaspäeval, kui spiikriga Varssavis olime. (Juhataja helistab kella.) Peaminister Kallas just rääkis, kui kalliks läheb ukrainlaste toetamine meie riigile.

Austatud küsija!

Äkki võtaks teistest riikidest eeskuju ja samamoodi loobuks sellest?

Teie aeg! Head ametikaaslased, 60 sekundit! Kui sissejuhatus on 57 ja pool sekundit, siis 2 ja pool sekundit on küsimuse lõpuni. Lihtsalt väike informatsioon. Palun, austatud minister, vastata!

Aitäh selle küsimuse eest! Esimene pool küsimusest puudutas seda, et sisserändajad, kes tulevad Eestisse elama, peaksid siin võimalikult hästi lõimuma. Jah, sellepärast et alati on neid, kes tulevad siia elama. Isegi kui tuleb [ainult] kümme inimest, siis ikkagi peavad nad väga hästi lõimuma. Selle nimel peaksime pingutama, aga see ei tähenda, et see oleks vastuolus mõttega, et immigratsiooniga lahendatakse elanikkonna vananemise probleemi. Immigratsiooniga ei saa elanikkonna vananemise probleemi lõplikult lahendada, seda probleemi saab ainult edasi lükata. Mõlemad asjad saavad koos eksisteerida, need ei ole vastuolus. Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis Tšehhi, Läti, Leedu ja Poola on riigid, kus Ukraina sõjapõgenike [osakaal] rahvastikus on protsentuaalselt umbes sama suur kui Eestis või suurem. Neid riike on. Ja siis on rida riike, mis [küündivad] sinna lähedale, aga [kus see osakaal] päris nii suur ei ole kui Eestis. Ma arvan, et pigem on küsimus, esiteks, selles kogukonnas, mis siin eelnevalt oli. See kindlasti avaldab mõju. Ukraina kogukond oli Eestis olemas, meil olid inimesed, kes tutvuste või suguluse kaudu said aidata neid inimesi, kes siia põgenikena tulid. Ja teiseks, kui te vaatate neid riike, tõesti Soomet [nende seas] ei ole, siis kõik need riigid asuvad Vene piiri ääres. Me teame, et kahjuks sai osa inimesi Ukrainast põgenikuna lahkuda ainult läbi Venemaa. Ka see on avaldanud mõju. Saksamaal ja mõnes teises riigis seda võimalust ei ole olnud. Ukraina sõjapõgenikele meil eraldi toetusi mõeldud ei ole, neid koheldakse siin samamoodi nagu kõiki teisi alaliselt Eestis elavaid inimesi või Eesti kodanikke. Ja ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, et Soomes on need toetused väiksemad, vastupidi, Soomes on toetused pigem suuremad. Põhjus on muudes asjades.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mingi aeg tagasi esines siin saalis Volodõmõr Zelenskõi, kes ütles, et talle ei meeldi see, et mobilisatsiooniealised mehed siin redutavad. Kaja Kallas ütles selle peale, et ei, me ei saada kedagi välja, ja nii edasi. Aga Macron andis nüüd teada, et ta tahab moodustada 4000‑mehelise armee, kellest 3000 on prantsuse ja poola rahvusest ja 1000 meest on Baltimaadest, ja saata selle armee Ukrainasse. Minu küsimus on: mispärast peavad Eesti mehed minema seda teed, mida ma hetk tagasi kirjeldasin, aga Ukraina omad, kes peaksid võitlema oma kodumaa eest, istuvad siin?

Aitäh! Kui mina oleksin Eesti Vabariigi kodanikuna mingil põhjusel pidanud oma koduriigist sõja eest lahkuma, siis ma läheks sellesse riiki tagasi, läheksin rindele, kindlasti rindele sõdima. Vabandust, hääl läheb ära. Mul on ta natukene õrnuke praegu. Mina isiklikult teeks seda, läheks rindele, sellepärast ma Kaitseliidus olengi. Ma eeldan seda ka kõigilt teistelt, vahet ei ole, kas nad on Eesti kodanikud või Ukraina kodanikud, et nad seda oma koduriigi eest [teeksid]. Aga inimesed on erinevad, põhjused on erinevad, ma ei oska öelda [, miks nad seda ei tee]. Zelenskõi, olgem täpsed, ei öelnud, et "redutavad", selliseid sõnu ta muidugi ei kasutanud. Ma arvan, et te ei mõelnudki seda sõna-sõnalt. Zelenskõi sõnum oli see, et ta tahab, et kõik panustaks Ukraina võitlusesse. Tema sõnumis oli ka teine pool: nad võivad panustada ka maksude kaudu. Ta ütles ju välja, kui palju läheb ühiskonnale maksma ühe rindel sõdiva isiku ülalpidamine. Zelenskõi sõnum oli see, et oodatakse panust, ja minu arvates on väga mõistlik, et kõik panustavad. Kindlasti on Eestis Ukraina sõjapõgenikke, kes panustavad, neid on arvestatav hulk. Nad aitavad neid inimesi, kes on Ukrainas, kellel ei ole seal tööd või kelle kodu on hävinud, nad aitavad neil hakkama saada ja saadavad sinna raha. Mis puudutab Macroni, Prantsusmaa presidendi Macroni plaani, siis ma võib-olla pole kõike lugenud, minul puudub info selle kohta, et Balti riike oodatakse liituma mõne pataljoni või armeega ja Ukrainasse lahingutesse minema. Mina pole sellest kuulnud ja seetõttu ma ei saa seda kommenteerida, mul selline teadmine puudub. Ma olen pigem aru saanud, et president Macroni mõte on nihutada piire. Seni on vaidlus käinud selle üle, kas ikka kõiki relvi Ukrainale anda, näiteks rakette, millel on väga suur lennuulatus. Kui sa nihutad piiri sinna, et kas viime Euroopa sõdurid Ukraina sõtta või mitte, siis tundub see rakettide andmine juba normaalne. Ehk sellega muudetakse natukene mõtlemist. See võis olla üks Macroni tagamõtetest, aga armee loomisest, Euroopa armee loomisest ma teadlik ei ole.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline küsimus. Ministrid tulevad siia vastama, eks ju. Nad peaksid oma pädevuse piires olema [asjadega] väga kursis. Ma toon ühe näite ajaloost. Käis siin Kalle Laanet ja ma juhtisin tema tähelepanu sellele, et Malis on Prigožini mehed sees, sest nii rahvusvahelised kui ka Eesti omad põrkusid seal ootamatult omavahel kokku. Tema küsis, kust see informatsioon pärineb, sest tema seda ei tea. Praegu me näeme täpselt samasugust situatsiooni. Mina viitan sellele, mis on Macroni plaan: kaasata 4000 meest – 3000 Poolast ja Prantsusmaalt, 1000 Baltimaadest. Tema ütleb selle kohta, et tema ei tea sellest midagi. Kuidas on see võimalik, et minister tuleb siia küsimustele vastama ja ta tunnistab, et ta ei tea sellest probleemist, mida lihtne Riigikogu liige teab?

See ei olnud kindlasti praegu protseduuriline küsimus. Seda, mida minister teab, seda ta vastas ja seda, mida ta ei tea, ütles ta samuti. Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Käisime täna riigikaitsekomisjoniga Kaitsepolitseiametis. Kaitsepolitseiameti peadirektor rääkis meile statistikat moslemi kogukonna suurenemise kohta Eestis. Kümme aastat tagasi oli umbes 1500 inimest, praegu on umbes 10 000 inimest. Suured arvud. Kaitsepolitseiameti tegevuse raskuskese on praegu loomulikult Venemaa õõnestustegevuse tõrjumisel, sealhulgas Venemaa [püüdlustel] meie venekeelse elanikkonna meelsust muuta. Kaitsepolitseiameti peadirektor väljendas muret, et moslemi kogukonna kasvuga tekib neil nii-öelda teine rinne: islamiäärmusluse, radikaalse islami tõrjumine. Neil ei ole võimekust korraga kahel rindel hakkama saada. Milline on teie vaade sellele probleemile?

Aitäh! Täpselt nii. Sama tähelepaneku on Kaitsepolitseiamet [edastanud] ka valitsusele ja see on põhjus, miks me muudame päris mitmes [punktis] välismaalaste seadust. [Muudatuste eesmärk] on võimaldada Politsei- ja Piirivalveametil teha põhjalikumat tööd, et kaitsepolitsei ei peaks hiljem tegelema probleemidega, või panna teatud suuremad piirid peale, ma ei ütle, et lihtsalt moslemi kogukonnale, vaid kogukonnale, mille seas võib terroristlik võrgustik arenema hakata või mis võib sellele võrgustikule tuge pakkuda. Midagi pole teha, Euroopa näidete puhul – võtame kas või Prantsusmaa või, ma ei tea, isegi Rootsi võib võtta – me näeme, et see on aja jooksul juhtunud, kui see kogukond on suureks läinud. Me võtame Kaitsepolitseiameti tähelepanekut äärmiselt tõsiselt ja püüame välismaalaste seaduse muudatustega vältida või ennetada probleeme, et see kogukond ei areneks meil selliseks, mis hiljem toob kaasa probleeme. Valitsus on seda teadvustanud ja on juba põhimõttelised otsused teinud. Neid seaduseelnõusid valmistatakse ette.

Austatud minister, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.

Tänan, lugupeetud istungi juhataja, selle austava kutse eest. Et mitte vahepeal aega raisata, küsin igaks juhuks kohe kolm minutit juurde.

Palun!

Lugupeetud kolleegid, mul on siin hea teile kõnelda. Härra minister, ma pean tõesti tunnistama, et teie siseministrina pahandate mind oma täiesti tühjade vastustega veel rohkem kui peaminister. Vaadake, kui te tuleksite minu juurde ülikooli eksamile ja niimoodi küsimustele vastaksite, siis, ütlen ausalt, sellise häma puhul ma saadaksin teid umbes viie minuti pärast minema, kuna see [näitab] austuse puudumist õppejõu vastu. Ma ei tea küll, kus koolis teie olete käinud, aga selles saalis tähendab niimoodi küsimustele vastamine austuse puudumist rahvaesindajate vastu. Rääkimata sellest, et te räägite äärmiselt ebapädevat juttu. Selleks, et kõiki teie eksimusi – ma ei taha öelda, et valet, aga eksimusi – ümber lükata, läheks mul ilmselt paarkümmend minutit ja ma tõesti kardan, et juhataja mulle seda aega ei anna. Nii et lähen oma jutuga edasi. Tegelikult on immigratsioon meile ju isegi suurem oht kui sündimuse langus, sest immigratsioon on aktuaalne oht. Isegi kui me jätame Ukraina põgenikud arvestusest välja – te kogu aeg apelleerite Ukraina põgenikele, tegelikult on meil massiimmigratsioon ka ilma Ukraina põgeniketa – ja oletame, et Ukraina põgenikest kaks kolmandikku lähevad tagasi, on meil immigratsioon märksa suurem kui 1980. aastatel. Ja ei ole mitte mingit vahet, kas need inimesed suunati toona siia venestamise eesmärgil. Muide, ei suunatud venestamise eesmärgil, ajaloolased on kindlaks teinud, et nad tulid siia tööle, täpipealt nagu praegu nad tulevad siia tööle. Mitte mingit vahet ei ole, kas nad tulevad venestamise eesmärgil või mitte venestamise eesmärgil, kui nad on venelased või idaslaavlased, siis nad venestavad nagunii. Mina ei tea, kas teie, härra siseminister, oma vastutusest praegu üleüldse aru saate. Kui tuleviku demograafid hakkavad meie rahvastiku pöördepunkte analüüsima, siis nad leiavad, et esimene pöördepunkt, kui meie proportsioon muutus, oli kusagil, ütleme, vahetult peale Stalini aja saabumist 1945–1947. Vahepeal oli ka kõrge immigratsioon, aga järgmine pöördepunkt oli teie valitsuse ajal või sel ajal, kui teie, sotsiaaldemokraadid, olite valitsuses: Kaja Kallase valitsuse ajal. Kas teile meeldiks, kui need tuleviku ajaloolased fikseerivad ära, et vaat see oli sel ajal, kui siseministriks oli Lauri Läänemets? See oli see aeg, kus sisseränne oli ligikaudu 1% aastas – kümme korda suurem kui meie omaaegne migratsioonikvoot. Migratsioonisaldo on 0,3% – toonitan, Ukraina põgenikke arvestamata. Proportsionaalselt on see viimastel aastatel olnud kaks korda suurem kui meie naaberriikides. Soomest on see, ütleme, proportsionaalselt umbes kaks korda suurem ja kolm korda suurem kui Lätis. Kolm korda suurem kui Lätis! Ma ei räägi Ukraina põgenikest. Ärge minge nende selja taha peitu jälle! Nii et välispäritolu rahvastiku osakaal on meil üks Euroopa suurimaid nii või naa. Ja kui me neid siia juurde võtame, siis kas saate aru, mis meil siis toimuma [hakkab]? Teil puudub vastutustunne, kui te sellest aru ei saa. Meil on nagunii erakordselt keeruline lõimumisprobleem. Ei ole niimoodi, et ilma välistööjõuta hakkama ei saa. Slovakkia sündimus ei erine oluliselt Eestist ja elatustase on seal märksa kõrgem, aga immigrante võetakse vastu umbes kümme korda vähem kui Eestisse. Või näiteks Taiwan, mis on meist palju rikkam riik ja kus sündimus on palju madalam kui Eestis. Sinna immigratsiooni praktiliselt üldse ei toimu, sellepärast et nad on uuendanud oma majandust, läinud innovatsiooni teed. Neil on kõrge lisandväärtusega töökohad, kus ka targad ja eakamad inimesed tööd saavad. Nii et ma tõesti ei tea, kas te oma vastutust praegu üleüldse adute. Massiimmigratsioon hakkas hoogu võtma 2017 ja kahjuks meie valitsus ei jõudnud seda kinni panna. Aga viimastel aastatel on see järsult suurenenud, just sisserändereeglite lõdvenemise tõttu teie valitsuse ajal. Ma saan aru, et valitsusjuht seisab eelkõige odavtööjõudu kasutavate ettevõtjate eest. Aga kas teie sotsiaaldemokraadina adute, et massiline odavtööjõu sisseränne rõhub elatustaset alla just neil, kelle eest teie ehk sotsiaaldemokraadid peaksite seisma: kõige [madalama] ja keskmise sissetulekuga töövõtjatel. Ja ka muide välispäritolu põliselanikel, kelle eest te samamoodi väidate ennast seisvat, kriisi ajal jäävad just nemad esimestena töötuks. Ütlen uuesti ka seda, et sektoripõhiselt erinevate palkade määramine, mida te kaalute, kivistab meie tööjõu struktuuri ja pidurdab liikumist kõrgema lisandväärtusega sektorite poole. Väga hull asi on see, et meil ei ole andmeid: me ei tea täpseid immigratsioonimahtusid, need arvestatakse ligikaudselt registri andmete järgi. Hoopiski ei tea me seda, kui palju on Ukrainast inimesi tulnud, kes nad on, kus nad on ja mida nad kavatsevad. Teie vastused olid häma. Palun vabandage! Nii on. Ma pean taas ja taas korrutama, et immigratsioon ei ole rahvastikukriisi lahendus, vaid kriisi teravdav probleem. Varro Vooglaid küsis seda teie käest kaks korda ja teie loogika peab täielikult lonkama, kui te tema küsimusest aru ei saanud. Küsimus oli ju selles, et kui idaslaavi kultuuriruumist pärit immigrantide sündimus on märksa madalam, kui on meie, eestlaste sündimus, siis see teravdab tulevikus rahvastikuprobleeme. Te ju saate sellest aru. Loogiline. Edasi. Aasiast ja Aafrikast tulnud immigrantide tööhõive on madal, seda te teate ju kas või Rootsi [näitel]. Kas tõesti teie valitsuse arvates lahendusi ei ole? Ma ütlen teile siis ette. Lahendus on lapsetoetused, mis sündimust kasvatavad. Edasi, tervelt elatud aastate [arvu suurendamine]. Toonitan: tervelt elatud aastate [arvu] poolest me oleme Euroopa Liidus eelviimasel kohal. Rohkem tervelt elatud aastaid annaks meile juurde kusagil üle 50 000 uue töötaja, justkui. Edasi, töö tootlikkuse suurendamine. Kui me suurendaksime oma töö tootlikkuse Euroopa Liidu keskmise tasemeni, siis me saaks kusagil 150 000 uut töötajat juurde, justkui. Aga me ei saa seda, sellepärast et massiimmigratsioon segab seda. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme, kes on arupärijate esindaja. Palun!

Suur tänu pulti lubamise eest, pulti kutsumise eest! Ma esimest korda näen, et lugupeetud Lauri Läänemetsal õnnestus viia Jaak Valge erutusseisundisse. Jaak on muidu alati väga reserveeritud ja viisakas ja akadeemiline. Midagi te, lugupeetud minister, tegite seesugust, mis akadeemilise persooni üles ärritas. Ja mis siin salatseda, te tegite seda oma absoluutselt ebaadekvaatsete vastustega. Tehke märkus oma alluvatele: ärgu pangu kokku üksteisele vastukäivaid numbreid, ärgu pangu kokku üksteisele vastukäivaid fakte! Ja kui nad on need kokku pannud, siis vaadake kriitilise pilguga üle ja ärge tulge neid siia lihtsalt maha lugema. Ja kui te neid siin loete, siis soovitan teil teatrikoolist läbi käia, sest diktsioon jätab teil tohutult soovida. Väga halvasti hääldate välja kõike seda, mida te paberilt maha loete. Võtan endale õiguse ka selle märkuse tegemiseks. Milles siis on probleem? Probleem on selles, et meid on tabanud 21. sajandil nagu déjà‑vu'na massiline sisseränne slaavi aladelt, aga mitte ainult slaavi aladelt, vaid ka Aafrikast, Lõuna-Aasiast, Lähis-Idast ja teistestki maailma piirkondadest, tõsi küll, väiksemate numbritega, ja see on väikesele eesti rahvale nii majanduslikult, keeleliselt kui ka kultuuriliselt üle jõu käiv koorem. Ja siis te tulete siia mingite magusamaksudega sõna otseses mõttes tola mängima. Laostate eesti rahva täielikult toetuste maksmisega nendelesamadele rahvusvahelise kaitse saajatele ja nii edasi ja siis tulete mingi magusamaksuga, sest riigieelarve on halvas seisus. See on lihtsalt, ma ei tea, lasteaiatase. Edasi. 20. sajandil tabas Eestit samuti massiline sisseränne sealtsamast slaavi aladelt, aga siis tegi seda okupatsioonirežiim. Nüüd teeb seda Eesti Vabariigi oma valitsus ja vaatab veel [viltu] nende peale, kes julgevad öelda: kuulge, mis te teete, tulge mõistusele, see on kumuleeruv protsess, see ei peatu ju, see toidab iseennast. Nad toovad siia oma perekondi, nad toovad oma sugulasi. Facebooki vahendusel läheb Ukrainasse, Venemaale, kuhu iganes info, et tulge Eestisse, siin saab vene keelega hakkama, siin pakutakse tööd, siin saab rahvusvahelise kaitse. Tulge siia! Tulge-tulge-tulge-tulge! Kõik on oodatud! See toidab iseennast. See on nagu lumepall, mis veereb ja mille teie olete veerema lükanud. Ja siis te räägite meile kogu aeg Ukraina sõjast ja sellest, et need vaesed inimesed põgenevad sõja eest. Ei ole nii! Kui meie valitsuses olime, siis me ju ka võitlesime sellesama slaavi riikidest tuleva sisserände vastu. Siis oli oi missugune kisa: toidujulgeolek satub ohtu! Ei ole ukrainlasest lüpsjat ja maasikakorjajat – toidujulgeolek satub ohtu. Aga praegu satub eesti rahva olemasolu ohtu. Saate aru või?! Ei saa? Kõik need tühjad istmed siin – mitte midagi te aru ei saa. Hävitate oma rahvast teadlikult, tahtlikult mingite fatamorgaanade kattevarjus. Lihtsalt ei mõista. Lihtsalt ei mõista! Tuleme tagasi ühe teise teema juurde: normaalsus siin saalis. Mingit normaalsust, nagu eesistuja püüab siin illusiooni luua, ei ole pärast kõiki neid reetmisi, pärast kõiki neid põhiseaduse ja teiste seaduste … Palun lisaaega.

Palun-palun!

… rikkumist, kodu- ja töökorra rikkumist võimalik siin ette kujutada. Seda lihtsalt ei ole siin! Pärast seda, kui Riigikogu juhatus ja valitsus ja koalitsioon on kõik jalge alla tallanud, oodata, et opositsioon peab istuma nagu tallekesed ja ei tohi kuidagigi protestida, on ülim naiivsus. Seda ei juhtu. Seda ei juhtu! See võib juhtuda mingites järgmistes Riigikogu koosseisudes, kui normaalsus taastub, aga selles Riigikogus normaalsus ei taastu. Tulen uuesti ja lõplikult tagasi selle teema juurde, mida me siin arupärimise raames käsitleme. Vaadake, lugupeetud Lauri Läänemets, praegu te kukutasite Tallinnas võimult Keskerakonna ja teie enda valitsuse, avaldasite iseendale umbusaldust. Palju õnne selle puhul! No see on pretsedenditu: iseendale umbusaldust avaldada! Ja kilkate, kuidas Tallinn vabanes vene võimust. Aga te töötate ju palehigis koos oma koalitsioonikaaslastega selle nimel, et Eesti riigis tervikuna tekiks olukord, kus ühel päeval on riigis vene võim. Te töötate selle nimel sellesama massiimmigratsiooni soosimisega, õigustamisega! No absoluutselt ei kannata kriitikat see teema, et nad tulevad siia ja me tegeleme sellega, et lõimida nad oma kultuuri- ja keeleruumi. 32 aastaga ei ole me Nõukogude pärandit suutnud eesti keele- ja kultuuriruumi lõimida ja nüüd me lõimime need sajad tuhanded inimesed, kes on juba tulnud ja tulevad, nagu nipsu lastes eesti keele- ja kultuuriruumi? Jookske peaga vastu seina, äkki läheb mõistus selgemaks! See ei ole ju võimalik. See ei ole ju võimalik! Kas te ise ka aru saate, mida te hävitate? Mitte ainult Eesti riiki ja rahvast, lõppkokkuvõttes hävitate ka enda võimu. Saage sellest aru! Aga ega te ei saa. Ega te ei saa! See põmmpäisus on ikka nii uskumatu. See ideoloogiline põmmpäisus on nii uskumatu! Mis ma teile ikka ütlen? Eks järgmistele arupärimistele vastama tulles ajate siin täpselt samasugust juttu, mida teile ametnikud on kokku kirjutanud. Ma mäletan, muide, kuidas siis, kui mina olin minister, siin püsti tõusti ja karjuti: "Me tahame teada, mida te ise arvate! Me ei taha teada, mida ametnikud on teile kokku kirjutanud!" Me tahaksime ka teada, mida Lauri Läänemets isiklikult eestlasena, kodanikuna, Eesti riigi patrioodina arvab, mitte seda, mida ametnikud on talle kokku kirjutanud. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.