Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu (373 OE) esimese lugemise jätkamine

Head kolleegid! Eilsel istungil jäi pooleli Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu 373 esimene lugemine. Avan läbirääkimised. Sõnavõtuks oli registreerunud kolleeg, keda ma hetkel saalis ei näe. Aga vahepeal on ka mitmeid tunde mööda läinud sellest, ta on pidanud väga kaua ootama. Kas soovivad mõned teised fraktsioonid sellel teemal läbirääkimisi pidada? Tõnis Lukas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Isamaa fraktsioon tõesti esitas otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu. Me esitasime selle mõni aeg tagasi, kui valitsusel ei olnud selget pilti ja asjad olid segi nagu Kört-Pärtli särk. Õpetajate palga tõusuks justkui selleks aastaks vahendeid leiti, samas ei ole neid vahendeid Riigikogus kinnitatud riigieelarves olemas. Nüüd on juba kevad käes, märtsikuu lõpp, ja ikkagi ei ole neid kahel korral otsustatud summasid [eelarves]. Justkui leiti detsembris täiendav summa ja jaanuaris veel juurde, mis kiiduväärselt aitas ära hoida õpetajate streigi. Aga see külvab segadust siiamaani, sellepärast et seadusena ei ole riigieelarve muudatust, mis õpetajatele annaks kindluse, et see lubatud palgatõus ikkagi tuleb, veel olemas. Ja mitte täielikult lubatud palgatõus. Siia juurde ma tahangi jõuda. Selleks et lubadusi täita, ei piisa ainult sellest, et haridus- ja teadusminister pingutab, leiab vahendeid või peab läbirääkimisi. Tegelikult on haridusküsimused kogu valitsuse vastutus. Olulisemate protsesside puhul peaks kindlasti peaminister olema see vedaja, kes vastavalt ministeeriumide kas erinevad seisukohad või üleüldse koalitsioonileppe täitmisega seotud asjad enda kontrolli all hoiab. Meie eelnõu näeb ette, et Vabariigi Valitsus võtaks ühtsena selle vastutuse, sest eelarve eraldised, selleks et järgmisest aastast tõsta piisavalt õpetajate palka, rakendada karjäärimudelit, mida on lubatud, fikseerida see, kuidas tasutakse klassijuhataja töö eest, kuidas [pidada] koormuse arvestust, need asjad, mis raha nõuavad, käivad ikkagi lõpuks valitsuse kaudu. Ei piisa haridus- ja teadusministri läbirääkimistest. Õpetajatel on vaja kindlust ka enne riigieelarve vastuvõtmist, et kõik see kokkulepitu [saab] ellu [viidud], eriti kui lepitakse kokku mingites nüanssides, mis on töökorralduslikud ja mis väga palju võivad sõltuda sellest, kui palju vahendeid on, kas lubatust saab veerandi, poole või täiel määral. Sellest sõltuvad ka eelistused ja detailid, näiteks, kelle kohustuseks jääb klassijuhataja töötasu tõstmine või arvestus – ja kuidas see on võimalik –, kas see on diferentseerimissumma osa, nagu see praegu on, või jääb see kasvatustegevust puudutav osa kohaliku omavalitsuse kanda. Kõik detailid on praegu [arutusel] läbirääkimistel, mida peetakse mitmepoolselt haridus- ja teadusministri juhtimisel. Seal on Eesti Haridustöötajate Liit, seal on ka omavalitsuste liit. Aga lõpuks sõltub kõik ikkagi poliitilistest otsustest, mis võetakse vastu sügisel. Hea tahe, kui õpetajad peaksid seda uskuma jääma, ei seisne ainult haridus- ja teadusministri allkirjas, vaid selles, et Vabariigi Valitsus kinnitab [ministri] esitatud põhimõtted. Ja need põhimõtted peaks kinnitama ikkagi kevadel, sest nende alusel saab minna üleüldse eelarvet [koostama]. Sellepärast me oleme teinud ettepaneku, et just Vabariigi Valitsus tagaks õpetajate töötingimuste parandamise ja esitaks vastavad eelnõud, [töötaks need välja] 1. maiks käesoleval aastal. Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Me oleme kahtlemata sellises ajas, kus lisaks haridusküsimustele on veel [muid küsimusi]. On kaitseküsimused, on muud. Aga veel kord toonitan, et haridusasjades on lubadusi jagatud ja põhjus, miks õpetajad ei ole nii väga varmad ka järgnevaid lubadusi omaks võtma või neid uskuma, on see, et lubadusi ei ole täidetud. Meil oli siin Jevgeni Ossinovskiga eile arutelu. Ma näen, et ta on vahepeal saalis käinud ja ennast ka kirja pannud järgmiseks sõnavõtuks. Meil oli temaga eile diskussioon. Ta arvas, et Isamaa on [varem] olnud oma otsustes heitlik, üks kord on teinud ühte, teine kord on teinud teist. Mina väidan, et mina olen alati seisnud selle eest, et õpetajatel oleks karjäärimudel. Kindlasti on erinevatel ministritel erinev käekiri, aga Isamaa algatusel on alati palgatõusuga tegeletud ja palka ka tõstetud. Meid on eelmises formatsioonis süüdistatud isegi selles, et me täidame liigselt oma lubadusi. Samuti täitsime me õpetajate palga tõstmisega seotud lubaduse. Eelmisel aastal eelmise valitsuse algatusel tõusis õpetajate palk 24% aasta jooksul. Nii et vahe on selles, et ka sotsiaaldemokraadid ei ole oma viimaseid lubadusi täitnud. Nii et vaadake ka oma tegemata tööd. Ärge otsige lahendusi minevikust, otsime lahendusi koostöös ikkagi tulevikust. Riigikogu peab nendel aegadel, kus on poliitilised prioriteedid vaja väga selgelt paika panna, võtma initsiatiivi ja valitsusele ütlema, et ei ole mitte ainult haridus- ja teadusministri ülesanne haridus läbi kriiside viia. Haridusvaldkond on esiteks erinevate ministeeriumide vaheline teema, aga teiseks nõuab see kindlasti kogu valitsuse sekkumist. Ja vastutab selle eest peaminister.

Suur tänu! Kuna rohkem läbirääkijaid saalis ei viibi ega rohkem soove ei ole, sulgen läbirääkimised. Käesoleva eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 373 lõpphääletus ja asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, enne kui [annan] Tõnis Lukasele mikrofoni protseduuriliseks küsimuseks, informeerin, et käesoleva eelnõu vastuvõtmiseks otsusena on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Tõnis Lukas, palun!

Aitäh! Muidugi ma oleks eeldanud, et oleks olnud ka läbirääkimistel diskussioon. Ma rõõmuga näen, et Jevgeni Ossinovski nimi on jätkuvalt üleval. Vahepeal seda nime seal ei olnud. Oskate öelda, kuidas see täna ekraanile meile tagasi vupsas? Tõepoolest, sellel hetkel, kui mina ennast [sõnavõtuks registreerisin], siis Jevgeni Ossinovskit ei olnud saalis ega ei olnud tema nime siin. Aga nüüd on see nimi seal pidevalt, võib-olla see jääbki sinna. Lihtsalt mul on kahju, et Jevgeni ei võtnud diskussioonist osa, samas vaimselt on ta justkui kohal. Kuidas see nimi vupsas täna meile ette?

Hea kolleeg! Sinule kui kogenud poliitikule võiks olla teada see, et teadupärast oli võimalus registreerida läbirääkimiseks juba eilse istungi lõpus, ja Jevgeni Ossinovski seda tegi. Me säilitame automaatselt selle järjekorra, et keegi jälle ei pahandaks, et ma olin esimene ja nüüd läks keegi minust mööda. Nii et see [nimekiri] tuleb automaatselt järgmisel päeval selles järjekorras, nagu see oli sel hetkel, kui istung pooleli jäi. Sel hetkel oli Jevgeni Ossinovski ennast registreerinud ja tema [nimi] läks automaatselt üle. Kindlasti ei ole põhjust Jevgeni Ossinovskile midagi ette heita. Ma natukene humoorikalt püüdsin viidata, et ta pidi väga kaua ootama. Nii et selles mõttes ei ole meil põhjust ette heita, kuna aeg läks väga pikaks, ilmselt tulid muud toimetused vahele. Me oleme alati [niimoodi] teinud, sest kolleegid eeldavad, et see järjekord kehtib, mis tol hetkel, kui istung pooleli jäi, oli üleval. Ma palusin kolleegidel kõrvalt Jevgeni Ossinovski nimi [ekraanilt] maha võtta, kuna läbirääkimised on lõppenud ja ei ole enam põhjust seda nime seal hoida. Tõnis Lukas, veel üks küsimus, palun!

Aitäh! Mulle tundus, et vahepeal seda nime seal üleval ei olnud.

Oli kogu aeg.

Oli? Kogu aeg? Kindlasti?

Kogu aeg oli see nimi olemas.

No olgu.

Jah. Vahel me ei taha näha. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate töötingimuste parandamiseks" eelnõu 373. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 21 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. See ei leidnud piisavalt toetust. 1 erapooletu. Eelnõu 373 on tagasi lükatud.