Uskumatult nahaalselt valetatakse! Miks?

Nii! Läheme edasi, ja küsija jääb samaks. Küsimus on kliimaminister Kristen Michalile, teema on "Uskumatult nahaalselt valetatakse! Miks?" ja küsib Riigikogu liige Rain Epler. Palun, Rain Epler!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Enne kui küsimuseni jõuan, pisut tausta: riigieelarve kontrolli erikomisjoni 4. märtsi istungil ma küsisin Kliimaministeeriumi kantslerilt Kasemetsalt konkreetselt võrgu ehitamisega seotud kulu kohta, mis puudutab 4 teravatt-tundi mere- ja 4 teravatt-tundi maismaatuult, mille oksjonite plaane te tutvustamas käisite. Kasemets vastas, et see kulu on 360 miljonit eurot. Minu jätkuküsimus oli järgmine. Valitsus algatas hiljaaegu eriplaneeringu Eesti-Läti neljanda ühenduse tegemiseks ning teatavasti on pudelikael meil põhjas ja lõunapoolsed ühendused teatavas mõttes isegi suurendavad seda. See tekitab suure hulga raha süsteemioperaatorile. Ega see võrguinvesteering selle tõttu nii väike näi – võrguinvesteering meretuuleparkide ühendamisse –, et seda pudelikaelatasu, mida koguneb põhjast, [kasutatakse] lõunaühenduse tegemiseks ja sellega saab suur osa asjast tehtud? Pudelikael säiliks, aga näiliselt oleks võrgu väljaehitamine odav. Kasemets vastas: "Ei, selliseid seoseid ei ole. Kuidas välisühendusi rajatakse, on täiesti eraldi teema. Me peame koos lätlastega rahastama Läti [ühendusi], koos soomlastega Soome [omi]. Need otsused saab Elering teha peale seda, kui Läti ühenduse puhul on planeering lõpule viidud 2026. aastal." 5. märtsil küsisin Rein Vaksilt, kes on energeetikaosakonna juht teie ministeeriumis, et kuidas siis on, ega ei kasutata ülekoormustasu selle kaabli jaoks. Vaks vastas niimoodi huvitavalt: "Kui minister ütles, et ei kasutata, siis ei kasutata." Kaks päeva hiljem ütles Eleringi juht, et on plaanis seda kasutada. Mul on raske uskuda, et ei Kasemets ega Vaks ei teadnud, milline rahastusplaan on, ja ei teadnud, et Paide-Sõrve kaabli ehitamiseks on plaanis kasutada ülekoormustasu. Minu küsimus ongi: miks nad Riigikogu komisjonides valetavad ja varjavad infot Riigikogu liikmete eest?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt kaunist kevade algust teile Kliimaministeeriumi ja meie kõigi poolt! Seda esiteks. Teiseks, küsimuse pealkiri on tõepoolest suurepäraselt sõnastatud, sest tavaliselt, kui inimene paneb [kirja]: "Uskumatult nahaalset valetatakse! Miks?", siis loomulikult on kohe küsimuse pealkirjast selge, et me räägime ülekoormustasudest. Aga nüüd küsimuse enda juurde. Välisühendusi me muidugi rajame ja ma ütlen võimalikult lihtsaks tehes seda: isegi kui meretuuleparke ei tuleks, teeksime me ikkagi välisühendusi. Nii lihtne see tegelikult ongi. See, et merepargid neid kasutada saavad, ei tee kuidagi kahju, ja neid ei rajata tingimata mereparkide pärast. Prooviks sellest ühtemoodi aru saada. See kontekst, milles komisjonis Keit Kasemetsa käest küsiti, oli meretuuleparkide [teema], ja Keit Kasemetsa vastus oli igati korrektne, puudutades meretuuleparki. Ülekoormustasu, nagu ka rahvusringhäälingus on juba öeldud, kasutab Elering ikkagi erinevate ülekandevõimsuste säilitamiseks ja suurendamiseks. Järgmisel aastal kasutatakse seda kahe sünkroniseerimise või desünkroniseerimise ja sünkroniseerimise projekti jaoks: üks on tulevane Estlink 3 ja [teine] Eesti-Läti neljas ühendus. Üritades luua seost või üritades aru saada sellest küsimusest, muidugi ei saa öelda, et Eesti-Läti ühendus on meretuuleparkide jaoks. Jah, selle kaudu saab ühendada meretuuleparki, aga selle jaoks seda üksiti ei looda. Nii et proovime sellest ikkagi aru saada, et välisühendusi on meil ka mujale vaja, isegi kui meretuuleparki ei tuleks. Nii et nendes vastustes ei olnud midagi ebatäpset, ei olnud – kuidas see oli? – uskumatult nahaalset valetamist. Võib-olla küsija ei saanud lihtsalt kontekstist ja vastusest täpselt aru. Nii et ma loodan, et see selgitus nüüd aitas ja aitab rahus edasi minna siin kevade alguses.

Aitäh! Rain Epler, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh ministrile heade soovide eest! Vastan samaga. Tõesti, ilmad on läinud soojemaks, päike käib kõrgemalt. Aga te juhtisite tähelepanu, et hea oleks, kui kõik – mulle tundus, et te viitasite küll põhiliselt minule, aga ma siiski arvan, et te mõtlesite laiemalt –, nii küsijad kui ka vastajad, saaksid aru, mida küsitakse, kui on küsimuste-vastuste voor, ja siis püüda küsimusele vastata. Küsimus tegelikult ei puudutanud seda, kas seda ühendust saab kasutada meretuuleparkides või mitte või kas see on halb või mitte. Ma võin välja öelda, et minu arust on meretuuleparkide arendus lihtsalt halb, aga see ei ole üldse küsimuse teema. Küsimuse teema on ikkagi see, et konkreetselt küsiti, kas plaanitakse kasutada ülekoormustasu selle kaabli rajamiseks, ja vastus oli, et ei plaanita, aga kaks päeva hiljem tuli välja, et ikkagi plaanitakse. Üks võimalus on alati, et see selguski kaks päeva hiljem, et kui Eleringi juht siit puldist seda ütles, siis Vaks ja Kasemets ka vaatasid, et ohoo, näed, kus plaanib seda kasutada, kuigi Kasemets oli kaks päeva varem öelnud, et see, mida ta kasutab, selgub alles 2026. aastal. Üks küsimus on see, et miks avalikult ja lihtlausega välja ei öelda: "Jah, rahastusplaani osa on ka ülekoormustasu." Aga teine küsimus on see. Pudelikaelatasu tekib pudelikaeladest ja selle kasutamise eesmärk on Euroopa reeglistiku järgi pudelikaelade likvideerimine. Eestis on teatavasti pudelikael põhjas. Kui seal oleks rohkem ühendusi, oleks meie elektrihinnad soodsamad. Ja seda pudelikaela suurendab see, et lõunas on meil suuremad ühendused kui põhjas. Kui me teeme neljanda [ühenduse], siis pudelikael suureneb, mitte ei vähene. See on sisuküsimus: miks me plaanime kulutada ülekoormustasu seal lõunas, kui mure on põhjas?

Aitäh! Tulen jälle tagasi kevade alguse ja küsimuse sisu juurde. Ma ütleksin nii, et sellega ma olen täitsa päri, et demokraatia tunnus on see, et meil on õigus eriarvamustele ja [õigus] neid rahulikult väljendada. Keegi ei arvagi, et EKRE esindaja peaks taastuvenergeetikat või veel vähem tuuleparke kiitma. (Saalis räägitakse.) Jah, okei, võib-olla tõesti on EKRE esindajaid, kes seda teevad. Vabandust, ma ei soovi seda tervele EKRE‑le laiendada, võib-olla tuleb meeleavaldus tuuleparkide toetuseks, see ei üllataks mind. Aga tulen nüüd küsimuse ja vastuse juurde tagasi. See kontekst, milles küsiti ja milles vastus saadi, puudutas eeskätt meretuuleparkide jaoks vajalikke ühendusi, ja selles võtmes oli see vastus ilmselgelt korrektne. Mis puudutab ülekoormustasu kasutamist erinevate ühenduste rajamiseks, siis neid ühendusi on meil vaja mõlemas suunas. Kui me ühendame ennast lahti, desünkroniseerime Venemaa sagedusalast – see on väga suur projekt ja aastatepikkune ettevõtmine, tihtipeale tundub, et kõik läheb iseenesest, aga sellega on energeetikud, erinevad osalised väga palju vaeva näinud –, siis see tähendab seda, et meil on vaja ka Lätiga ühendust. Igal juhul on vaja. Ja ühendus Soomega on samamoodi planeerimisel. Nende mõlema, ütleme nii, loodetav rahastus, nagu ka avalikkuses kirjeldatud on, [tuleb] ülekoormustasust ja loodetavasti õnnestub kasutada selleks ka Euroopa Liidu vahendeid. See kõik sõltub sellest, mis võimalused sellel hetkel on. Aga veel kord: välisühendusi me rajame, isegi kui mereparke ei tule. Need kaks asja ei ole tingimata omavahel seotud. Välisühendusi on meil riigina igal juhul vaja energiasüsteemile tervikuna. Selles, ma arvan, me oleme ühel nõul. Ja neid rajatakse sellesama ülekoormustasu eest. Nii et veel kord: võib-olla oli küsimuse-vastuse puhul kontekstis üksteisest möödarääkimist, aga ma ei näe kuskil seda uskumatut nahaalset valetamist. See küsimus sai ka kenasti vastuse.

Suur tänu! Hea kolleeg Rain Epler, ma saan küsimuse esitajale anda ühe täpsustava küsimuse. Lisaküsimuse õiguse saan anda mõnele teisele Riigikogu liikmele. Aivar Kokk jõudis oma kohale ja nüüd mul on võimalik tõepoolest anda Aivar Kokale võimalus lisaküsimuse esitamiseks. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Hea minister! Ma kuulasin su vastust ja jooksingi sellepärast kohe küsima. Kui me tegime Läti ja Eesti vahele kolmanda kõrgepingeliini, siis paari päeva pärast tõusis selle tõttu kohe elektri hind, mis pole võrreldes Soome elektri hinnaga juba pikemat aega langenud, sest tekkinud on pudelikael. Nüüd me tahame teha Läti suunas neljandat kõrgepingeliini, mis suure tõenäosusega tõstab Eesti tarbijatele elektri hinda veelgi. Aga ma küsin hoopis teistpidi. Kas me ei peaks tegema niimoodi, et kui keegi tahab arendada ükskõik millist elektritootmissüsteemi – olgu tuulepargid, päikeseenergia või midagi muud –, siis las ta teeb turukonkurentsis, mida soovib? Mitte nii, et mina kui lõpptarbija pean kellegi äri kinni maksma. Mõistlik on ju toota Eestis Eesti tarbijatele ja kui on võimalik müüa, siis müüa. Aga praegu on nii, et Elering koorib meilt varsti tunduvalt rohkem võrgutasusid, kui on elektri enda hind. Kas te olete mõelnud ka sellele, et erinevad energiaallikad võiks konkureerida ja kes suudab pakkuda [elektrit] soodsama hinnaga, see turule pääseb?

Aitäh! Jah, väga pikka ekskursiooni korraldamata: aastate vältel on uute tehnoloogiliste võimaluste turule toomine käinud nii reeglite kui ka erinevate reegleid toetavate rahaliste programmide kaudu. Taastuvenergia puhul me ju mäletame, et aastaid tagasi oli meil metoodika, kuidas toetatakse erinevat tootmist, ja selle toetuse määr oli nii helde, et tekitas ühiskonnas arusaamatust, miks see sinna jõudis. Seejärel me muutsime selle siin üheskoos ära. Pärast seda tulid vähempakkumised. Nüüd on oluline ka see – ma tutvustasin seda ka siin Riigikogu ees energeetika[teemalisel] olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul –, et tulevikus, kui me korraldame suuremat taastuvenergia vähempakkumist, on meie valik see, et me lähtume ikkagi siseriikliku tarbimise mahust, mitte ei maksa kõike kinni. See on esimene printsiip. Teine asi: ühendusi on meil siiski vaja nii või teisiti. Pigem on hinnaküsimus ikkagi tootmises. Eleringi juhil Kalle Kilgil oli siin Riigikogu ees seesama materjal [kaasas], see on ilmselt infosüsteemis kättesaadav ja küsijale kindlasti hästi tuttav: kirjeldus selle kohta, mis juhtub, kui me energeetikas midagi teeme ja kui me ei tee midagi. Kui me ei tee midagi, siis on energia hind tootjale ja tarbijale igal juhul oluliselt kõrgem. Meie huvi energiasüsteemi poolelt ja laiemalt on tuua turule seda, mis keskmist elektri hinda alla toob, ja keskmist elektri hinda toob alla taastuvenergia pealetulek. (Saalist öeldakse midagi.) Jah, no raske on saalis seda debatti pidada. Kui võrrelda fossiilse [energia] hinda – olgu see kõrvalmärkusena öeldud – ja taastuvenergia hinda, siis [näeme, et] taastuvenergia toob ikkagi hinda alla, praktikas on nii. Ja selle tõttu on ka Eesti inimeste toetus sellele ja praktiline taastuvenergiakasutus päris kõrge. Meil on vaja nii ühendusi kui ka taastuvat [energiat], mis hinda alla toob, [samas ei tohi] ära unustada ka juhitavaid [energiaallikaid]. Kindlasti on see parlamendidebatis oluline ja ka meie ootame energeetikasüsteemi poolt laiemalt vastust [küsimusele], mis saab tuumaenergiast. Kas me võtame selle kasutusele, kas me asume seda ette valmistama? See debatt on vaja sellel saalil ära pidada. Nii et kõikide külgedega me tegeleme, unustamata salvestust, mille teemal tuleb kindlasti ka ühel hetkel küsimusi.

Suur tänu! Lõpetan meie tänase seitsmenda küsimuse käsitlemise.