Valitsuse otsused

Tänane viies küsimus on välisminister Margus Tsahknale peaministri ülesannetes, küsib Riigikogu liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ja teema on valitsuse otsused. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Keskerakonna fraktsioon tellis õigusliku analüüsi ja see analüüs tõi välja, et automaks on vastuolus põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega. Sellest tulenevalt tegi Keskerakond pöördumise president Alar Karisele palvega jätta põhiseadusega vastuolus olev automaks välja kuulutamata. Nagu minu kolleeg juba siin eelnevalt teile mainis, kõige suurem probleem seisneb selles, et automaks ei näe ette erisusi puuetega inimestele ning lasterikastele ja vähem kindlustatud peredele. Teie soov on, et kõik puuetega inimesed hakkaksid oma autosid ümber ehitama, et saada maksuvabastust, aga sellega tekib palju suurem vaesusesse langemise risk. Nüüd te ütlesite, et valitsus üritab seda probleemi lahendada niiviisi, et teoreetiliselt on kunagi tulemas mingid leevendus- või toetusmeetmed. Aga erivajadusega inimesed, eriti lapsed, vajavad juba praegu riigilt täiendavat toetust, sõltumata automaksust. Teiseks ei ole ju mingit kindlust, et sellised toetused reaalselt tulevad ja need ka reaalselt katavad automaksust tulenevaid lisakulusid. Analüüsid ja lahendused antud küsimuses puuduvad. Kõigele lisaks, lasterikaste ja vähem kindlustatud perede puhul pole toetusi isegi arutatud. See on protokollis eraldi olemas: neid toetusi ei tule. Te ütlesite, et see on lahendatud. See ei ole lahendatud. Ja üldse, olukord, kus riik ühe käega võtab, teise käega annab – vähe sellest, et see loob ebamõistlikult palju bürokraatiat –, tekitab riigile lisakulusid. See pole ju kooskõlas ka õiguskindluse ja sotsiaalriigi põhimõttega. See olukord, kus riik paneb automaksu [kehtestamisega] ühiskonna kõige haavatavamad grupid raskemasse seisu, mille tõttu neil tekib suurem vaesusse langemise risk, seejuures valitsus mingeid maksuvabastusi, erisusi ega teisi sotsiaalsed meetmed ei rakenda või ei suuda rakendada tõhusalt, näitabki seda, et see eelnõu on põhiseadusega vastuolus. Seda kinnitab ka analüüs ja see on ka põhjus, miks õiguskantsler on sellist lähenemist kritiseerinud. Kas pole viimane aeg see eelnõu tagasi võtta?

Aitäh, hea küsija! Vastab tõele, et automaksu[eelnõu] on Riigikogule esitatud. Valitsuse hinnangul ei ole tegu põhiseadusvastasusega, aga Riigikogu ongi ju selle jaoks, et menetleda, ning rahanduskomisjon on koostöös Rahandusministeeriumiga pöördunud teatud küsimustes Euroopa Komisjoni poole, et saada vajalik hinnang, mis puudutab näiteks registreerimistasu. Tulen nüüd selle filosoofilise poole juurde, mis siin kõlas, et valitsus ühe käega võtab ja teisega annab. Paratamatult me oleme riigina olukorras, kuhu ka Keskerakond on aidanud meid viia. Te olete lihtsalt ühe käega andnud. Te olete lihtsalt ühe käega andnud, täiesti vastutustundetult jaganud raha laiali, kuigi mitte mingit tulupoolt sellel ei olnud, ja see on tegelikult inimestele valetamine. Ma saan aru teie murest lasterikaste perede pärast. Mul on ka neli last, ma reaalselt kasvatan nelja last. Saame hakkama. Kindlasti on väga raskes olukorras peresid, kes ei saa hakkama, ja selle jaoks ongi ka juba eelmised valitsused tõstnud erinevaid toetusi lasterikastele peredele. Selle ühe käega andmise kohta ma ütlen lihtsalt, et ma saan aru, kui teil on mure, mis saab tulevikus teie enda erakonnast. Aga homme on valitsuses ka Keskerakonna eelnõu, mis näeb järjekordselt ette lastetoetuste tõusu 223 miljoni euro eest. Te pole absoluutselt mõelnud selle peale, kust võiks selleks tulu tulla. Paradoksaalsel kombel tulebki automaksust raha umbes samas suurusjärgus. Ma lihtsalt soovitan teile: kui te tahate olla ka tulevikus populaarsed, siis [tasub teada, et] Eesti inimesed hindavad ka vastutustunnet. Kui ühelt poolt annad, siis teiselt poolt tuleb ikkagi leida nendele kuludele kate. Vähemalt mind kasvatati nõndamoodi ja nii palju, kui mina tean, hoiab enamus minu sõpradest ja tuttavatest Eesti inimestest vähemalt oma pere eelarvet kontrolli all. Võetakse neid kohustusi, mida suudetakse ka tegelikult katta. Ja nendele, kes hakkama ei saa, me tuleme appi. Räägime nüüd erivajadustega, puuetega inimeste toetusest. Ka minul oli võimalus töötada kunagi sotsiaalkaitseministri ametis, 2015. aastast 2017. või 2016. aastani. Mul on hea meel, et see konkreetne meede, mille valitsus lähiajal Riigikogusse saadab, on valmis saanud. Selle tõukeks oligi lõpuks võib-olla automaksu kehtestamise plaan. Nimelt vajavad puuetega inimesed just nimelt spetsiifilist toetust, mis võtab arvesse erinevaid aspekte ja on paindlik. Seetõttu on see kindlasti osa sellest, et automaksu kehtestamisel ei saaks puuetega inimeste pered ja nemad ise sellega pihta.

Suur tänu! Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lõpuks jõudsite nupule vajutada. Kõigepealt siis täpsustav küsimus, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma panin teie vastuste stiilist tähele, et kui teil pole midagi vastata, siis te hakkate kohe süüdistama Keskerakonda. Tegelikult te minu küsimusele ei vastanud. Aga mina saan teie küsimusele vastata. Me oleme öelnud, kust on võimalik leida kuludele katet: pankade liigkasumi maks, loobumine maksuküüru kaotamise lubadusest, bürokraatia vähendamine, ja erinevaid ettepanekuid on veel. Samamoodi oleme me ka automaksueelnõu kohta teinud erinevalt teist muudatusettepanekuid, mis näevad ette erisused nii puuetega inimestele kui ka lasterikastele ja vähem kindlustatud peredele. Muudatusettepanekuid on veel. Väga hea, et te tõite välja vastuolu Euroopa Liidu õigusega, sest tõesti, lisaks sellele, et see on vastuolus põhiseadusega, on ka see vastuolu tuvastatud. Selle toob välja ka see õiguslik analüüs, mille me tellisime. Aga ei räägita sellest, millised on selle vastuolu tagajärjed. Tekib olukord, kus riigi vastu hakatakse esitama kahju hüvitamise nõudeid. Vähe sellest, et riik on sunnitud siis kahjustatud isikutele registreerimistasusid tagasi maksma, peab riik hakkama ka intresse maksma. Intress hakkab olema 21,9% aastas. Ehk siis ka te ise tekitate lisakulusid riigile. Kõige suurem probleem on seejuures tegelikult see, et ministeerium, kuigi ta oli sellest probleemist teadlik, oli teadlik kõikidest nendest vastuoludest, tegeles ikkagi selle eelnõuga edasi ja tõi selle lõpuks Riigikokku. Ja nüüd äkitselt ootavad kõik Euroopa Komisjoni vastust, kuigi kõik teavad, mis vastus sealt tuleb. Miks siis, kui oldi sellest teadlik, ei loobutud koheselt registreerimistasu nõudest täielikult, kõikide autode puhul? Uuesti see küsimus: kas ei oleks mõtet see eelnõu tagasi võtta juba täna, arvestades kõiki neid vastuolusid, mitte oodata, millal tuleb Euroopa Komisjoni vastus, mis kinnitab kõiki neid samu argumente, mis ma täna siin välja tõin?

Aitäh, hea küsija! Ma väga mõistan ja toetan teie muret selle pärast, kas automaksuseadus on lõpuni kvaliteetselt läbi mõeldud, mis puudutab erinevaid vastuolusid, näiteks kas või sedasama Euroopa õigust. Ausalt öeldes jäid meil koalitsioonis ja valitsuses mitmed teemad vaidlemiseks veel õhku, aga me otsustasime [saata selle siia] just nimelt seetõttu, et Riigikogu on tegelikult see koht, kus vaidlusi peetakse. Riigikogu on see koht, kus disainitakse ja töötatakse välja seadusi, ja valitsus saatis selle eelnõu siia, et Riigikogu seda tööd teeks. Ma olen väga tänulik, et te olete teinud muudatusettepanekuid, selleks ongi vastavad komisjonid ja seesama saal. Tulemas on teine lugemine, kus te saate kõiki neid teemasid arutada. See on Riigikogu roll ja mul on hea meel, et vähemalt selle koalitsiooni töökultuuri juurde ei kuulu see, et Riigikogu on kummitempel, lööb lihtsalt templeid peale. Ka koalitsioonis erinevad inimesed jätkuvalt arutavad, kuidasmoodi saaks seda eelnõu teha paremaks, kuidas [tagada] õiguskindlus, et tulevikus oleks vähem vaidlusi, ja nii edasi. See ongi normaalne protsess. Ja uskuge mind, mul on päris pikaajaline kogemus Riigikogu liikmena. Tere tulemast siia saali, see ongi teie töö! Tehke seda usinasti, te olete väga tublid.

Aleksandr Tšaplõgin, lisaküsimus, palun!

Aitäh! Oli väga meeldiv seda kuulda. Küsimus on selline. Eesti majandus on langenud juba kaks aastat. Kas te valitsuses annate endale aru, et iga maksutõus ja uue maksu kehtestamine pidurdab majanduskasvu veel rohkem? Kui ettevõtted ei tööta ja inimestel ei ole tööd, kust me siis võtame need maksud?

Aitäh! Tõepoolest, üks meie väga suur mure on see, et Eesti majandus langeb, ja sellel on palju erinevaid põhjuseid. Tavaliselt me oleme oodanud: küll majandus hakkab kunagi jälle tõusma ja elu läheb paremaks. Aga seekord mul on teile halvad uudised ja head uudised. Kõigepealt, halb uudis on see, et Eesti majandus iseeneslikult enam ei kosu. Me oleme tavaliselt olnud olukorras, kus meist paremal järjel olevad majandused tõmbavad meid lihtsalt kaasa, kuna me oleme olnud nii-öelda konvergentsimajandus. Meil on olnud madalamad tööjõumaksud, palgad, kulud ja nii edasi. Samamoodi on teatud sektoreis tulnud meile tegelikult Venemaalt ja Valgevenest tooret, mis on olnud odavam. Puidusektor on konkreetne näide. Ühelt poolt ei tule Venemaa agressiooni tõttu enam odavat tooret ja teistpidi on sihtturud ära kukkunud, kuna ka nende majanduslik seis on kehvem, näiteks Rootsi, Norra ja teised riigid, ka Saksamaa. Ma tahan öelda, et selleks, et meie majandus hakkaks kasvama, peame me muutma oma majandusplaani. See võib olla [plaan] väga pikaks ajaks, näiteks ka valitsus saab oma poliitiliste otsustega kogu ettevõtluskeskkonda mõjutada. Mina olen aga väga selgel seisukohal, et valitsus ei ole hea ettevõtja. Ettevõtjad teavad kõige paremini, kuidasmoodi ettevõtlusega tegeleda. Mida ettevõtjad tahavad? Nad tahavad saada selgust ja tahavad saada teatud teemades tuge. Nüüd, hea uudis on see, et plaan on olemas. Majandusminister Tiit Riisalo on koos eri ministeeriumitega välja töötanud majandusplaani, millel on ambitsioonikas eesmärk. Vähemalt eesmärk on aastaks 2035 kahekordistada Eesti majandus. Ta on koos ministeeriumitega – see on väga tähtis –, koos Eesti ettevõtjatega erinevatest sektoritest, tööstusega ja IT-maailmaga pannud kokku plaani, mille erinevad ministeeriumid on omaks võtnud. Eelmisel reedel toimus koos kliimaminister Kristen Michaliga selle plaani esitlus. Me loome tingimused, et Eesti majandus tõuseks jalgele, uuele tasemele ja oleks innovaatiline, et oleks energiaressurssi, oleks tööjõuressurssi ja oleks ligipääs kapitalile, mis on väga tähtis. Ja eriti oluline on see, et me suhtume ettevõtjatesse [teadmisega], et tegelikult me elame ju nende raha eest, kogu avalik sektor elab nende raha eest, ka teie elate tegelikult ettevõtjate makstud maksude eest, ja ka mina ministrina – ausalt, täiesti ausalt tunnistades. See tähendab seda, et nüüd tuleb see plaan ellu viia. Tuleb plaan ellu viia! See on Eesti majanduse elavdamise plaan, see ei ole lihtsalt ootamine, et äkki teistel hakkab paremaks minema – vaatame, äkki läheb meil ka. Ja see ongi see, millele tuleb täna fokuseerida. Viljad tulevad mõne aasta pärast.

Aitäh! Lõpetan meie tänase viienda küsimuse käsitlemise.