Eesti rahva kultuur

Tänane neljas küsimus on kultuuriminister Heidy Purgale, küsib Riigikogu liige Arvo Aller ja teema on eesti rahva kultuur. "Rahva kultuur" on kirjutatud lahku. Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on seotud sellega, et 2025. aastal toimub laulu- ja tantsupidu. Tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann on öelnud, et Eesti on jagatud tantsupeo ajal kaheksaks piirkonnaks: läänerannik, põhjarannik, Tartu-Voore, kagukant, Sakala, keskpõrand, Pärnumaa ning pealinn. Millest see küsimus on ajendatud? Nende rühmade väljavalimisel, kes tantsupeol saavad osaleda, on tekkinud selline huvitav olukord, et Ida-Virumaalt ei ole lasterühmasid tantsupeole kaasatud. Pealavastaja sõnastus on selline, et peolt ei ole lasterühmad mitte puudu, vaid neid on seekord kaasatud vastavalt etenduse kontseptsioonile kolmest piirkonnast, mis on läänerannik, kagukant ja keskpõrand. Mina siis küsin. Põhjarannikut seal ei ole. Kuidas need piirkonnad on [valitud]? Põhjaranniku piirkonda [jäävad] Ida‑Harjumaa, Lääne‑ ja Ida‑Virumaa. Need on küll põhjarannikul. Aga küsimus on selline: kuidas tagada eesti kultuuri ja rahvatantsu edasikandumine, selgitada seda Ida-Virumaa noortele [ja lastele] praeguses kujunenud olukorras, kus nende lasterühmad jäävad tantsupeolt eemale?

Suur tänu, lugupeetud küsija, selle küsimuse eest! Oli päris keeruline ennustada sellises sõnastuses esitatud küsimust, seda, millisesse valdkonda see spetsiifika eesti rahva kultuurist rääkides täpselt langeb. Aga mul on väga hea meel, et te küsite laulu- ja tantsupeo kohta. 2025. aasta tantsupeo ja Ida-Viru laste tantsurühmadega seonduvast on meedias päris üksikasjalikult juttu olnud. Olen ka ise käinud siin Riigikogus oma kolleegide, Riigikogu liikmete esitatud küsimustele vastamas. See, et tantsupidu loob ühiskonnas elavat diskussiooni, on tegelikult ainult rõõmustav. See näitab, kui oluline on meie laulu- ja tantsupidude traditsioon. Mida on öelnud [laulu- ja tantsupeo] kunstiline juht konkreetsemalt antud teema kohta? Ma toon esile mõned tähelepanekud ja meeldetuletused erinevatest intervjuudest ja diskussioonidest, mis on tekkinud. Kõigepealt, me peame meeles pidama, et noorte laulu- ja tantsupidude [osalejad] on täiskasvanud, üldlaulu- ja tantsupidudel jällegi lapsed. Ja see ei ole esimene kord, kui on tehtud otsus piirata peole kvalifitseeruvaid lasterühmi. Nii juhtus ka 2019. aastal, kui üldtantsupeol osalesid vaid Tallinna ja Harjumaa teise kuni kolmanda klassi tantsurühmad. Tantsupeo kunstiline toimkond on teinud valikuid, lähtudes eesmärgist tagada tantsupeo traditsiooni elujõulisus seal, kus sellel on oht hääbuda. Peol teevad kaasa lasterühmad vaid kolmest piirkonnast, nii nagu te ise ka nimetasite. Need on kagukant, keskpõrand ja läänerannik, kus traditsiooni elujõulisuse tagamine on olnud kõige suuremaks probleemiks, sest lasterühmade arv on seal pärast pandeemiat tohutult kahanenud. Just need kolm piirkonda jäid 2023. aasta noortepeo järel silma, sest nad vajasid tähelepanu, et pandeemiatardumusest üle saada. Eesootav pidu võimaldabki fookusesse võtta just piirkondlikud erinevused. Põhjarannikult, sealhulgas Ida-Virumaalt, nagu ka ülejäänud Eestist on peole jätkuvalt oodatud täiskasvanute ja noorte segarühmad, naisrühmad ning võimlemisrühmad. Nii nagu tantsupeo lavastaja Helena-Mariana Reimann on öelnud, kui tantsivad vanemad, vanavanemad, õed-vennad, tantsivad ka lapsed. Vanemad on eeskujuks neile, kes seda meile olulist traditsiooni hiljem edasi kannavad.

Aitäh, proua minister! Arvo Aller, kuna tegu on laulupidu puudutava küsimusega, siis oleksite võinud julgelt küsimusepüstituses kirjutada sõna "rahvakultuur" kokku, et oleks olnud veelgi selgem, millest juttu tuleb. Aga teil on võimalik esitada nüüd täpsustav küsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh viite eest! Järgmine kord olen tähelepanelikum ja täpsustan seda. Aga ministrile vastuseks, kuna ta juba ütles, et on olnud erisusi: esimese ja teise klassi [lapsed] olid ainult Harjumaalt, aga jätsite mainimata, et kolmanda kuni kuuenda klassi [õpilased] olid too aasta üle-eestiliselt kohal. Faktitäpsuse huvides on see oluline. Esimene küsimus [puudutas] laulu-tantsupidu, teises küsimuses ma tulen kultuuri juurde: kultuuritöötajate palgad selles kontekstis, et raamatukogud ja rahvakultuur käivad kokku. On vist teada, et tuleb keskraamatukogude reform, millega planeeritakse keskraamatukogud maakonnakeskustest ära viia ja tuua tsentraliseeritud keskusesse ehk Tallinnasse, kus hakkab toimuma raamatute vajaduse arvestamine ja väljajagamine. Kohapeale jääksid siis ainult mõned koolituste ja õppuste läbiviijad. See kahjuks näitab seda, et jälle viiakse [teistest] piirkondadest inimesi oma lemmiktöödelt minema ja tuuakse nad tsentraliseeritult Tallinnasse. Ma tahaks teada, mida tehakse selleks, et keskraamatukogude tulevik oleks maakonnakeskustes kindlustatud ja ka riigi poolt tagatud, ning kas Kultuuriministeerium planeerib kultuuritöötajate palga viimist tasemele, mis oleks nende tehtud töö vääriline.

Suur tänu, hea kolleeg, selle küsimuse eest! Kõigepealt ma pean tähelepanu juhtima, et siin oli nüüd mitu teemat korraga ühes küsimuses. Kõigepealt [räägin] rahvaraamatukogu seadusest, siis kultuuritöötajate palgast. Rahvaraamatukogu seadusest alustan. Seaduse sisustamine on võtnud mõnevõrra aega, on käinud läbirääkimised erinevate osapoolte vahel. Osaliselt, jah, just need probleemid, millele te viitasite ja tähelepanu juhtisite, on need, mille pärast on olnud tarvis neil teemadel rohkem arutada. Just tellimuste mõttes [on küsimus], milline asutus, keskorganisatsioon on selleks kõige õigem, kas see on rahvusraamatukogu, kes hakkab keskselt tellimusi kirjeldama, või [saavad] sõna sekka öelda need piirkonnad, kus teadupärast on parem teadmine kohalike inimeste elust, nende eelistustest ja ka [vajadusest], sellest, millised teosed need on, mida raamatukogudesse tellida. Seda ei ole veel paika pandud, kelle kätte see otsustamine jääb, seda arutatakse. Aga see on tõsine küsimus küll. Selle seaduse väljatöötamiskavatsus ei ole veel lõpusirgel ja me võtame rahulikult aega, et see saaks pigem sisukas kui kiiresti ja kähku tehtud, sest see puudutab oluliselt erinevate regioonide elu ja olu. Riik maksab kohalikes omavalitsustes olemasolevates raamatukogudes nelja inimese palga, kui ma nüüd ei eksi. See peaks nii olema. Mis puudutab raamatukogude elu ja võimalusi, siis see ei vasta sajaprotsendiliselt tõele, et riigi eesmärk on nüüd raamatukogud erinevates piirkondades sulgeda ja kolida need kuskile suurematesse keskustesse. Muidugi vaadatakse üle toimeprintsiip ja -mehhanism, see, millisel viisil oleks raamatukogusid kõige õigem pidada. Tänapäeval on raamatukogudest saanud suuremad teenuste pakkumise keskused, [seal ei ole] ainult raamatute laenutamine. Sealt võib inimene saada näiteks arvutiteenust, abi printimisel. Ma ei tea, mõnes piirkonnas võib see toimida ka kui turismiinfo[punkt], kust saab infot kohaliku piirkonna kohta. Sealt võib laenutada tööriistu ja nii edasi. Raamatukogude olemus muutub kindlasti tänapäevasemaks, sinna tuleb juurde rohkem võimalusi ja teenuseid …

Teie aeg!

… kui me siiamaani harjunud oleme.

Aitäh! Lisaküsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Kõigepealt ütlen, et tore on teid siin näha. Seda ei juhtu kuigi tihti. Selle üle on mul hea meel ja mõnes mõttes te oletegi võib-olla olulisim minister, selle nurga alt, et mis see Eesti riigi olemise mõte siis on kui mitte see, et nii rahvakultuur kitsamas mõttes kui ka kultuur laiemas mõttes ja keel säiliksid. Seda sissejuhatuseks. Ma küsin ühe küsimuse, mis puudutab tantsu- ja laulupidu. Te alustasite oma vastust sellega, et see, kui tantsupidu tekitab diskussiooni, on hea. Sellest lähtuv küsimus on mul see: kas siis teinekord ongi mõnes mõttes nii, et peo korraldajad või minister katsuvad asju teha nii, et tekiks teatavat intriigi ja küsimusi, sest see tekitab ju diskussiooni? See on lühem küsimus. Teine küsimus seondub meie majanduse seisuga, mis muudab riigi rahakotti kõvasti õhemaks. Ettenähtavas tulevikus seal positiivses suunas muutust näha ei ole. Või vaatame seda, kuidas teie kõrval istuv kliimaminister tahab energeetikas hoogsalt plaane ellu viia: kui need õnnestuvad, siis me jäämegi tulevikus vaeseks. Kontekst ei ole kerge ning tihtilugu tahavad valitsused minna just kultuuri ja [teiste] selliste nii-öelda pehmete väärtuste kallale. Kuidas te olete selles olukorras sõnastanud enda jaoks, ütleme, mõne järgneva aasta kolm prioriteeti ministrina kultuurivaldkonnas? Mille eest teie seisate või mida te tahate edendada? Üks lahtisem küsimus ja üks konkreetsem küsimus.

Aitäh teile küsimuse eest! Alustan 2025. aasta laulu- ja tantsupeo küsimusest, mille kohta ma vastasin teie heale kolleegile Arvo Allerile. Diskussioon on rõõmustav selles mõttes, et see näitab, kui oluline meie laulu- ja tantsupidude traditsioon on. Kinnitan, et see lause ei olnud kindlasti mõeldud nii, et anda edasi konteksti, et seal taga peab sajaprotsendiliselt mingi intriig tekkima. See diskussioon tekkis meedia vahendusel ja mulle tundub, et see ehk õpetas inimesi vaatama laulu- ja tantsupidude traditsiooni pisut laiemas kontekstis. Küsimuste tõstatamine oli ju ajendatud sellest, kuidas me oleme harjunud [laulu- ja tantsupidusid] ja nende korraldust nägema. Nüüd veeti ajaraam pisut laiemaks ja vaadati sinna sisse, põhjendades, miks mingisugused eelistused olid. Need põhjendused on olnud sisukad ja täiesti arvestatavad. Selles mõttes on loomulikult hea, et see diskussioon tekkis. Inimestel on rohkem selgust, mis põhjusel korraldusmeeskond [kedagi] eelistas või neid valikuid tegi. Minister ei saa sekkuda kunstilisse loomingusse ega programmi ja see peaks niimoodi jääma ka edaspidi. See kontseptsioon on ikkagi professionaalide ja ekspertide üles ehitada ja nende korraldada. Nüüd riigieelarvest ja kultuurist selle kontekstis. Teile endale inimesena läheb kindlasti väga korda riigieelarves toimuv ja ka erinevate valdkondade osakaalud suure riigieelarve sees. Te olete osalenud siin Riigikogus diskussioonides, mis puudutavad riigieelarve küsimusi. Mul on hea meel selle üle, et [me tulime toime] kärpeolukorras. Tegelikult oli valitsusele antud ikkagi päris valus ja šokeeriv ülesanne ning mulle kui ministrile oli see ka väga suur väljakutse, kuidas toimetada nii, et kultuurivaldkond, just sisulised tegevused, ei saaks kannatada. Me tulime Kultuuriministeeriumi vaates toime just sellega, et me suutsime oma ministeeriumi majandamise tegevusi kokku tõmmata nii palju, et sellest piisas etteantud kärpeülesande [täitmiseks]. Me tegime isegi pisut rohkem, aga kultuuriga tegelevad asutused ja organisatsioonid kannatada ei saanud. Loomulikult võib seda vaadet kritiseerida: on inflatsioon ja elukallidus on tõusnud, et mis mõttes, see ju tähendab lõppkokkuvõttes ikkagi miinust. Aga hea meel on selle üle, et kesksed tegevused meil kannatada ei saanud. Loomulikult me tegeleme juba praegu sellega, millised tulevad eelolevad riigieelarve läbirääkimised …

Teie aeg!

… et oleks nõnda, et kultuur ei saaks kannatada. See on minu ülesanne.

Aitäh! Ma lõpetan tänase neljanda küsimuse käsitlemise.