Loodussõbralikkus ja maksud

Läheme kolmanda küsimuse juurde. Küsija on sama ehk küsimuse esitab Aivar Kokk. Küsimuse adressaat on täna esimest korda kliimaminister Kristen Michal ning teema on loodussõbralikkus ja maksud. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Austatud kliimaminister! Eile potsatas teie postkasti kiri Eesti Transpordikütuste Ühingu pöördumisega. Alates 2008. aasta 1. maist kehtib Eestis vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadusele ja vedelkütuse seadusele kõikidele vedelkütuseturul tegutsevatele isikutele taastuvenergia[nõuete] täitmise kohustus ehk nõndanimetatud biokohustus. Vastavad nõuded on riik üle võtnud Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivist. Biokohustuse täitmise üle teostab järelevalvet riik esmajoones Keskkonnaameti kaudu. Turuosalistel on juba aastaid olnud tõsine kahtlus, et üks turuosaline ei täida biokohustust nõuetekohaselt. Rikkumised on olnud ulatuslikud ning tõenäoliselt tahtlikud. Vastavatest kahtlustustest on teised turuosalised pidevalt teavitanud ka erinevaid ametkondi. Väikeses osas on kahtluste alusel algatatud erinevaid menetlusi. Paraku ei ole riik seni viinud järelevalvet läbi proportsionaalselt ja mõistliku aja jooksul. Ja nii edasi ja nii edasi. See on selle pöördumise algus. Ma võin, hea minister, teile öelda, et 2022. aastal – ma arvan, et ma ei eksi – oli sügisel see teema kõigepealt rahanduskomisjonis üleval. Keskkonnaametist see inimene, kes pidi sellega tegelema, ühel hetkel põgenes, sest ta ei olnud poolteist aastat sellega tegelenud. Enam ta [selles ametis] ei tööta. Keskkonnaameti juht ei julgenud [komisjoni] tulla, aga tolleaegne keskkonnaminister, praegune regionaalminister oli kohal ja lubas sellega tegeleda. Nüüd on sellest mööda läinud mitu aastat, aga tegelikult ei ole selle poolega tegeletud. Turuosalistel oleks vaja selgust ja ka mina kui kütusetarbija tahaks teada, kas on pettus või ei ole pettust. Kuidas teie seda näete? Selles pöördumises on kümme ettepanekut, alustades sellest, et võiks avalikustada biolisandite määrad, selle, kui palju keegi on tegelikult seda [kohustust täitnud]. See on millegipärast salastatud. Ma ei tea, miks.

Teie aeg!

Võib-olla lõppeks sellega paljud vaidlused. Mis te arvate, kas need kümme küsimust saavad ka positiivsed vastused?

Aitäh! Härra minister, palun!

Aitäh, austatud küsija! Teie kirjeldus oli kahtlemata värvikas ja dramaatiline: kuidas inimesed komisjonist põgenesid ja midagi ei ole tehtud. Ma arvan, et see ei olnud selle küsimuse mõte, vaid küsimuse mõte oli see, mida praegu tehakse. Sellele ma püüan siis jõudumööda vastata. Ma arvan, et me oleme siin ühel poolel. Esiteks, kogu transpordisektoris kasvuhoonegaaside vähendamine võiks olla olenemata poliitilisest kuuluvusest ühine eesmärk. Teiseks, väiksel turul on korralik turujärelevalve kindlasti ühine eesmärk. See peab kindlasti korralikult toimima, sest turujärelevalve tagab, nagu mainitud, meile kõigile klientidena kvaliteetse teenuse ning tagab ka hinda ja tulukust määravate kohustuste täpse täitmise. Nüüd tehtust. Me oleme algatanud vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on siinsamas. Ma olen teie ees vist korra sellega käinud, see on seesama 356 SE. Parlament teeb selle kohta mandaadiga otsuse. Sellega me karmistame järelevalve nõudeid. Kontrolliperiood oli varem aasta, nüüd [lüheneb] poole aasta peale. Ja teine pool: et mõju oleks suurem, suurendame rikkumiste eest määratavaid trahve. Mul on päris pikk [meetmete] loetelu, nii et kui ma kohe ei jõua vastata, siis me jõuame järgmise küsimuse käigus seda debatti jätkata. Lisaks, Keskkonnaamet kogub alates selle aasta algusest koos Maksu‑ ja Tolliametiga ka mere kaudu sisse toodud kütusepartiidest kontrollproove, et veenduda sealse biokomponendi olemasolus. Muutub seesama [kohustuste] täitmise aruandluse süsteem, et vead ja kohustuste täitmata jätmine automaatselt tuvastataks. Olerex on saanud varem rahatrahve: 2021. aasta kohustuse täitmise eest sai väiksema trahvi, see karistus jõustus 2023. aasta sügisel, ning 2022. aasta kohustuse rikkumise eest on nüüd määratud Olerexile rahatrahv 8 miljonit eurot – uue eelnõuga see määr kasvab – ja see on vaidlustatud. Sellele lisaks on menetluses kriminaalasi valeandmete esitamise kahtluse tõttu. 2023. aasta kohustuse puhul selgus detsembrikuu aruande kontrollis Olerexi tõenäoline rikkumine. See võib nende esialgse deklareeritud biokütuste kohustuse täitmise [määra] langetada 7,59%‑lt 6,5% peale ja eelduslikult tähendaks see juba uut väärteomenetlust ning uut rahatrahvi. Jätkame pärast.

Suur tänu! Aivar Kokk, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh sisukate vastuste eest! Ma saan aru, et teie ministrina olete võtnud selle endale südameasjaks ja jälgite, et biokütuselisandi arutelus ja selle kvoodi puhul koheldaks kõiki võrdselt, et ei tekiks olukorda, kus üks ettevõte ei ole neli aastat teoreetiliselt seda kohustust täitnud. Seda pöördumist lugedes tundub, et need numbrid on ju kümnetes miljonites, mitte sadades. Mul on üks küsimus. Minu teada see ühing, kuhu kuuluvad kõik kütusemüüjad peale ühe, teeb parandusettepaneku selle [eelnõu] kohta, millest te rääkisite, et muuta seda seadust veel rangemaks. See on minu Riigikogus oldud aja jooksul esimene kord, kui ettevõtjad paluvad panna seadusesse iseendale rängemad ja karmimad [nõuded]. Aga olukord on täna selline, et teoreetiliselt võib petta riiki 40 miljoni euro eest ja trahvi saab 10 miljonit. Päris hea äriprojekt: saaks 30 miljonit puhtalt kätte. Teised ettevõtjad, ma olen aru saanud, kannavad selle tõttu kahju, sest nad konkureerivad samal turul. Ettevõtjatel on hirm, et ühel hetkel karistused lihtsalt aeguvad – ma siit pöördumisest lugesin, et [need aeguvad] juba maikuus. Kas te olete Keskkonnaameti juhi ja nende inimestega, kes sellega tegelevad, arutanud, kuidas edaspidi tegutseda? Me näeme, et tulevikus ei saa enam selliseid asju teha, aga me näeme, et minevikus on tehtud väga suurtes summades. Ja turuosalised soovivad saada ühel hetkel riigilt raha tagasi selle eest, et nemad on pidanud dumping'ut tegema sellepärast, et üks ettevõte ei ole riigile õigeaegselt makse maksnud. See teema läheb muidugi pikemaks …

Teie aeg!

… aga võib-olla täpsustad veel, hea minister.

Aitäh, hea küsija! Üldjoontes me oleme ilmselt samal poolel, siin pole ju mingit erimeelsust. Eriti kui on väike turg, on loomulikult nii klientide, tarbijate kui ka kogu ühiskonna huvides, et turg toimiks kvaliteetselt, et oleks reaalne konkurents ja kõik täidaksid reegleid ühetaoliselt. Vastasel korral, tõepoolest, nagu mainitud, teeb osa pingutusi, järgib teatud nõudeid, ja need, kes nõudeid ei järgi, saavad sellest kasu ja on seetõttu eelduslikult paremas konkurentsipositsioonis. Seesama eelnõu, mida ma mainisin ja mis on praegu parlamendi menetluses – te ütlesite, et selle kohta tuleb ka parandusettepanekuid juurde –, aitab kindlasti tulevikus seda jõulisemalt käsitleda. Esiteks, kontrolliperiood läheb lühemaks, nagu ma kirjeldasin. Juba praegu tehakse erinevaid toiminguid, et ülevaade turust oleks parem. Ja ka trahvid kasvavad. Sellel on kindlasti väga oluline mõju: [nõuete täitmata jätmisest] saadav kasu ei tohi olla trahvist suurem. Vastasel korral võiks keegi väga küüniliselt kaalutledes valida saadava trahvi ja hilisema vaidluse, et saada kasu [sellest hoolimata] kätte. Nii see kindlasti olla ei tohiks. Nii et seetõttu ma loodan, et see eelnõu, mis siin on, vaadatakse võimalikult tempokalt läbi ja tulevikus me saame selle alusel tagada turu aususe. Ma lisan ka seda, et pöördumises, mida ma enne sellest meetmete loetelust ei jõudnud teile ette lugeda, on küsitud sedasama küsimust. Kuivõrd Olerex on jätnud viimasel kolmel aastal kohustuse täitmata, on Keskkonnaameti ning Maksu- ja Tolliameti koostöös kaalumisel Olerexi kütuste tarbimisse lubamise piiramine. See on ka üks meede, mida kaalutakse, et tagada turul õiguskuulekas käitumine. Nii et kokkuvõttes tegevused käivad, õigusraamistik on parandamisel. Kohtuvaidlused loomulikult käivad, aga ma julgen öelda, et ajas edasi liikudes on suund igal juhul paremuse poole. Kõigi tegevuses, isegi Olerexi tegevuses – seda on siin mainitud, aga veel kord, vaidlused alles käivad – on ikkagi nii, et käitumine on muutunud keskkonnasõbralikumaks ja reegleid rohkem austavaks. Selles mõttes on kütuseturg liikunud ajas edasi. Aga veel kord: väiksel turul tuleb tagada konkurents, tuleb tagada reeglite täitmine, ja selleks me samme astume.

Suur tänu! Ja üks lisaküsimus. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Olerexi puhul on kurioosum veel see, et Keskkonnaamet ostab riigihanke korras sealt kütust. (Saalist öeldakse: "Riigikogu ka.") Ja Riigikogu ka. Selles suhtes on see kurioosne, et teeme järelevalvemenetlust, aga riigihankega viime neile raha. Aga nüüd tulen küsimuse juurde loodussõbralikkuse ja maksude kohta. Eelmisel nädalal tuli uudis, et Eesti firma Fibenol investeerib 700 miljonit Lätti. See on otseselt seotud ka meie metsandussektoriga ja väga paljude töökohtadega. Meie, Eesti investorid tegid näidistehase küll Eestisse – see on nende arvates end õigustanud – ja siis otsiti intensiivselt Eestis investeeringute kohta. Ma eeldan, et valitsus arutas seda teemat koostöös majandusministri ja peaministriga – terve valitsus –, ka regionaalminister oli kindlasti sinna kaasatud. Strateegiliselt oleks [võinud] see ettevõte Eestisse tulla. Minu küsimus on see: milliseid tegevusi valitsus tegi, sealhulgas Kliimaministeerium, selleks et see ettevõte oleks jäänud Eestisse 700 miljoni eurose investeeringuga, pluss töökohad, et biomassi väärindada ning luua ja säilitada puidusektoris töökohti?

Aitäh! Homses Maalehes, ma loodan, on selle kirjeldus. Ma kirjutasin sinna pikema ülevaate sellest, mida me oleme teinud. Mitte et nüüd ühte ajakirjandusväljaannet reklaamida, aga sealt küsiti ja me vastasime. Seal on see kirjeldus olemas. Ma püüan selle lühidalt, mõne minutiga kokku võtta. Loomulikult meie vaatest, Kliimaministeeriumi ja keskkonna vaatest oleks kena, kui kõrgema väärindusega ettevõtted siia tuleksid. Mida me järjest teinud oleme? Fibenoliga on meil head kontaktid, sellelgi nädalal toimus kohtumine, kus arutati nende tulevikuplaane. Seda, et nende järgmine tehas läheb Lätti, on räägitud kaks aastat. Äripäevas ütles nende omanik või juhtkond selle ka välja, ja ütleme nii, et kõik, kes on seda debatti jälginud, on sellega kursis, et nad kaalusid tehase rajamist eeskätt Lätti, Eestist väljapoole. Otsused selleks on juba pikka aega olemas olnud. Aga mida me oleme teinud, et järgmised tehased siia tuleks? Esiteks eelistame just kõrgemat väärindamist. Ma võin meenutada, et RMK‑l pole erinevalt äriühingutest aastate vältel olnud omaniku ootusi. Eestis sai RMK nüüd esimest korda omaniku ootused. Omanike ootustest ja arengukavast tulenevalt eelistab RMK kõrgemalt väärindatud puidukasutust, mis on väga oluline, muu hulgas ka ligniini tootmises või muudes sellistes tegevustes. Teiseks, me planeerime sõnastada kaitstava ja majandatava metsa vahekorra. Kui me ütleme, et 30% Eestist on kaitse all, siis tulevikus tähendab see seda, et kui soovitakse midagi täiendavalt kaitse alla võtta, siis tuleb hoida sedasama 30% määra ehk kuskil mujal tuleb mingi kaitseala ümber vaadata. Selle ütleme välja, sest see on kindlasti sektorile oluline info. Sektorile oluline info on kindlasti ka see, et me töötame välja reeglid, mida varem ei olnud ja mis võimaldavad hakata rajama kiirekasvulisi puitistandikke, näiteks kasevineeri jaoks ja nii edasi. See annab tööstusele hea võimaluse endale täiendavalt tooret varuda. Neljandaks, raiemahud paneme paika 100 aastat ette, RMK‑le on see ootus [edastatud]. Pikas vaates ei räägi me enam siiski mitte ainult raiemahu numbritest, vaid süsiniku sidumise võimest. Nii ma mahutasin selle siia üsna lühikesse aega. Kõik need sammud on suunatud sellele, et Eestis oleks metsandusvaldkonnas eelistatud kõrgema väärindamisega ettevõtted, et metsanduspoliitika oleks pikalt ette nähtav, piirangutel oleks – parima väljendusega – ka piir ees ja kõik teaksid täpselt, milline looduskaitse ja majandamise vahekord on.

Suur tänu, lugupeetud kliimaminister! Lõpetan meie tänase kolmanda küsimuse käsitlemise.