Проект закона об изменении Закона о чрезвычайных ситуациях и других законов (662 СЕ) - третье чтение.

Päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Mati Raidma, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikaitse ja ühiskonna kriisikindlus on tänases Eestis selgelt prioriteetsed teemad. Käesolev eelnõu, mille lõpphääletuseks valmistume, on vajalik samm selle arengu kujundamisel ja laiapindse riigikaitse sisustamisel. Ma olen mitu aastat rääkinud vajadusest elanikkonnakaitse kiirendatud tempos välja arendada. Ühiskonna ootus on selge ja tugev. Erinevad ministeeriumid ja muud ametiasutused on juba teinud tänuväärset tööd selle võime väljaarendamisel. Tänu neile missioonitunde eest! Aga seadusruumi toetav selgus tuleb koos käesoleva seadusega. Tegemist on ühe osaga kogu riigi ja ühiskonna kriisihaldust ja riigikaitset raamistavast ning õigus- ja rolliselgust tagavast tsiviilkriisi ja riigikaitse seadusest, mis on samuti meile Riigikogu menetlusse jõudnud. Samas on oluline rõhutada käesoleva seaduse ajakriitilisust. Anname tänasel hääletusel juba nüüd seadusandliku ruumi ja aluse elanikkonna kaitsevõime kiirendatud väljaarendamisele. Kui oleme valmis – ja me oleme –, siis tuleb see osa jõustada. Elanikkonnakaitse hõlmab riigi ja ühiskonna tegevusi, mis toetavad inimeste valmisolekut kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordadest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel. Elanikkonnakaitse tegevuste loetelus on nii Siseministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi ning kohalike omavalitsuste vastutusvaldkondi. Käesolev eelnõu reguleerib neist kolme. Inimestele viivitamatu ohuteabe edastamise tõhustamiseks luuakse riiklik ohuteavitusüsteem EE-ALARM. Varjumist ja varjendeid puudutav regulatsioon kehtestab oodatud nõuded ja tähtajad. Suurendamaks inimeste valmisolekut iseseisvalt kriisiolukordades toime tulla, sätestab seadus elanikkonnakaitse koolituse mõiste ja avaliku sektori asutuste kohustuse olla siin eestvedajaks. Kinnistub Päästeameti kui elanikkonnakaitse asutuse roll. Ühiskonna võimesse kriisiolukordadeks paremini valmis olla ja kriisides hakkama saada peame panustama kõik. Meil kõigil siin on oma roll, nii ühiskonna liikmetena kodus ja kogukonnas kui Riigikogu liikmetena seadusandja rollis. Reformierakond toetab käesoleva seaduse vastuvõtmist ja kinnitab, et Eesti julgeolek, kaitstus ning kriisikindlus on meie kindel prioriteet. Tänan!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikaitse ja ühiskonna kriisikindlus on tänases Eestis selgelt prioriteetsed teemad. Käesoleva eelnõu, mille lõpphääletuseks valmistume, on vajalik samm selle arengu kujundamisel ja laiapindse riigikaitse sisustamisel. Ma olen mitu aastat rääkinud vajadusest elanikkonnakaitse kiirendatud tempos väljaarendamisest. Ühiskonna ootus on selge ja tugev. Erinevad ministeeriumid ja ametiasutused on juba täna teinud tänuväärset tööd selle võime väljaarendamisel. Tänud neile missioonitunde eest! Aga seadusruumi toetav selgus tuleb koos käesoleva seadusega. Tegemist on ühe osaga kogu riigi ja ühiskonna kriisihaldust ja riigikaitset raamistavast ja õigus- ning rolliselgust tagavast tsiviilkriisi- ja riigikaitseseadusest, mis on samuti meile Riigikogu menetlusse jõudnud. Samas on oluline rõhutada käesoleva seaduse ajakriitilisust. Anname tänasel hääletusel juba nüüd seadusandliku ruumi ja aluse elanikkonnakaitsevõime kiirendatud väljaarendamisele. Kui oleme valmis – ja me oleme –, siis tuleb see osa jõustada. Elanikkonnakaitse hõlmab riigi ja ühiskonna tegevusi, mis toetavad inimeste valmisolekut kriisiolukorra ajal ise toime tulla, kaitsevad inimesi kriisiolukordest tulenevate ohtude eest ja abistavad nende tagajärgedega toimetulemisel. Elanikkonnakaitse tegevuste loetelus on nii Sise- ja Sotsiaalministeeriumi ning kohalike omavalitsuste vastutusvaldkondi. Käesolev eelnõu reguleerib neist kolme. Inimeste viivitamatu ohuteabe edastamise tõhustamiseks luuakse riiklik ohuteavitsüsteem EE-ALARM. Varjumist ja varjendeid puudutav regulatsioon annab oodatud nõuded ja tähtajad. Suurendamaks inimeste valmisolekut iseseisvalt kriisiolukordades toime tulla, sätestab seadus elanikkonnakaitse koolituse mõiste ja kohustuse avaliku sektori asutustel olla siin eestvedajaks. Kinnistub Päästeameti kui elanikkonnakaitse asutuse roll. Ühiskonna võimesse kriisiolukordadesse paremini valmis olla ja kriisides hakkama saada peame panustama kõik. Meil kõigil on oma roll, nii ühiskonnaliikmetena kodus ja kogukonnas kui Riigikogu liikmetena oma seadusandja rollis. Reformierakond toetab käesoleva seaduse vastuvõtmist ja kinnitab, et Eesti julgeolek, kaitstus ning kriisikindlus on meie kindel prioriteet. Tänan!

Suur tänu teile! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Lauri Läänemets, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendisaadikud! Kui ma mõned aastad tagasi siseministrina esimest korda Ukrainas käisin, siis Ukraina toonane siseminister ütles mulle väga olulise soovituse. Ta ütles, et kõike muud te arvatavasti teete, aga üks kõige olulisemaid asju, mis te peate arvestama sõjalise rünnaku puhul, mis meil läks valesti, oli see, et me küll olime üht‑ ja teistpidi valmis, aga meil inimesed ei tulnud tööpostidele sellel hetkel, kui vaja oli. Ja sellel hetkel, kui vaja oli, nad ei tulnud sellepärast, et kõige esimene asi, mis nad tegid, läksid, päästsid ära oma pere. Ja siis ilmusid välja päästjad, siis ilmusid välja politseinikud, siis ilmusid välja arstid ja ka kaitseväelased. Tema soovitus oli, et ärge seda viga tehke. Tagala ja inimeste elud peavad olema kindlustatud, siis on võimalik rindel olla tugev ja rindel vastu panna esimesest hetkest alates, kui seda vaja on. Mul on väga hea meel, et see seadus on kolmandal lugemisel. Meil võttis selle tegemine ikka aastaid aega. Selle seaduse mõte on inimeste elude hoidmine, inimeste elude päästmine. Kogu see loogika, mida me sellest seadusest lugeda saame, tegelikult põhineb teadmistel ja kogemustel, mis on saadud Ukrainast, teadmistel ja kogemustel, mis on Soomes, Rootsis ja väga paljudes teistes riikides. Seda on väga palju analüüsitud, millist varjumisvõimalust oleks vaja, milline võib olla see kõige odavam ja lihtsam versioon, kus me kõige kiiremini efekti saavutame ja kuidas me pikaajaliselt edasi peame liikuma, kuidas me saame inimesi võimalikult kiiresti teavitada. Ja loomulikult see, et inimesed ise oleks kõigeks selleks valmis. Mina tahan omalt poolt tänada kõiki neid inimesi, kes Siseministeeriumis seda pikalt ette valmistasid. Lõpuks sai ka elanikkonnakaitse osakond selle jaoks tehtud, et riik oleks palju paremini valmis. Ja loomulikult inimesi, kes on Päästeametis, väga paljudes teistes asutustes ja ka tehnikaülikoolis, kes sellesse seadusloomesse panustanud on, et lõppkokkuvõttes need varjumiskohad ja varjendid ja muud tehnilised lahendused päriselus töötaks ja oleks läbi mõeldud ning neid oleks võimalik võimalikult kiiresti ja kergelt päriselus rakendada. Mul on natukene kahju, et me oleme kolmandal lugemisel praegu, sest algse tempo ja kava järgi oli mõeldud, et see seadus saab vastu võetud enne jaanipäeva, et inimestel, korteriühistutel, ma ei tea, kinnistuomanikel oleks võimalik rohkem valmistuda kõigeks selleks, mis tulemas on. Aga mul on hea meel, et me täna oleme siin, ja loodetavasti see seadus saab vastu võetud. Ehk inimeste turvalisus erinevatesse kriisidesse tõesti ei puuduta ainult sõjaolukorda, vaid väga palju just elanikkonnakaitset, elanikkonnakaitse tegevusi selle seadusega ära reguleeritakse. Ma arvan, et tegelikult me saame lõpuks selle seaduse rakendamisega hästi hakkama, sest need esmased tegevused, mis on mõeldud varjumiseks, erinevateks muudeks tegevusteks, ei ole inimeste jaoks kallid. Korteriühistul on reeglina olemas need kaks sisse-, väljapääsu, mis on vaja. Reeglina hapnik liigub seal, on vaja lihtsalt midagi, millega katta aknaid, ja on vaja paari ämbrit, kuskohas hoida vett ja kuskohas võib-olla oma muid toiminguid teostada. Need ei ole kallid asjad. Aga kõige tähtsam on valmisolek, valmisolek ja valmisolek, üksikisiku, kogukonna ja lõpuks omavalitsuse tasandil. See on ka see, kus me selle seadusega tuge pakume. Nii et, lugupeetavad – ajalooline otsus. Nagu räägitud, 30 aastat on seda oodatud. Ma loodan, et kõik teod ja tegevused siin kiiresti järgnevad. Aitäh!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud parlamendisaadikud! Kui ma mõned aastad tagasi siseministrina esimest korda Ukrainas käisin, siis Ukraina toonane siseminister ütles mulle väga olulise soovituse. Ta ütles, et kõike muud te arvatavasti teete, aga üks kõige olulisemaid asju, mis te peate arvestama sõjalise rünnaku puhul ja mis meil läks valesti, on see, et me küll olime üht‑ ja teistpidi valmis, aga meil inimesed ei tulnud tööpostidele sellel hetkel, kui vaja oli. Ja sellel hetkel, kui vaja oli, nad ei tulnud tööpostile sellepärast, et kõige esimene asi, mis nad tegid, oli see, et nad läksid ja päästsid ära oma pere. Ja alles siis ilmusid välja päästjad, ilmusid välja politseinikud, ilmusid välja arstid ja ka kaitseväelased. Tema soovitus oli, et ärge seda viga tehke. Tagala ja inimeste elud peavad olema kindlustatud, siis on võimalik rindel olla tugev ja rindel vastu panna esimesest hetkest alates, kui seda vaja on. Mul on väga hea meel, et see seadus on viimaks kolmandal lugemisel. Meil võttis selle tegemine ikka aastaid aega. Selle seaduse mõte on inimeste elude hoidmine, inimeste elude päästmine. Kogu see loogika, mida me sellest seadusest lugeda saame, tegelikult põhineb teadmistel ja kogemustel, mis on saadud Ukrainast, teadmistel ja kogemustel, mis on saadud Soomes, Rootsis ja väga paljudes teistes riikides. On väga palju analüüsitud, millist varjumisvõimalust oleks vaja, milline võib olla see kõige odavam ja lihtsam versioon, millega me kõige kiiremini efekti saavutame, ja kuidas me pikema aja jooksul edasi peame liikuma, kuidas me saame inimesi võimalikult kiiresti teavitada. Ja loomulikult on eesmärk see, et inimesed ise oleks kõigeks selleks valmis. Mina tahan omalt poolt tänada kõiki neid inimesi, kes Siseministeeriumis seda pikalt ette valmistasid. Lõpuks sai ka elanikkonnakaitse osakond selle jaoks tehtud, et riik oleks palju paremini valmis. Ja loomulikult tänan inimesi Päästeametis, väga paljudes teistes asutustes ja ka tehnikaülikoolis, kes sellesse seadusloomesse panustanud on, et lõppkokkuvõttes varjumiskohad ja varjendid ja muud tehnilised lahendused päriselus töötaks ja oleks läbi mõeldud, et neid oleks võimalik võimalikult kiiresti ja kergelt päriselus rakendada. Mul on natukene kahju, et me oleme alles kolmandal lugemisel praegu. Algse tempo ja kava järgi oli mõeldud, et see seadus saab vastu võetud enne jaanipäeva, et inimestel, korteriühistutel, ma ei tea, kinnistuomanikel oleks võimalik rohkem valmistuda kõigeks selleks, mis tulemas on. Aga mul on hea meel, et me täna oleme lõpuks siin ja loodetavasti see seadus saab vastu võetud. Inimeste turvalisus erinevates kriisides tõesti ei puuduta ainult sõjaolukorda, vaid väga palju igasugust elanikkonnakaitset ja elanikkonnakaitse tegevusi selle seadusega reguleeritakse. Ma arvan, et tegelikult me saame lõpuks selle seaduse rakendamisega hästi hakkama, sest esmased tegevused, mis on mõeldud varjumiseks ja erinevateks muudeks tegevusteks, ei ole inimeste jaoks kallid. Korteriühistute [hoonetel] on reeglina olemas need kaks sisse- ja väljapääsu, mis on vaja. Reeglina hapnik liigub seal, on vaja lihtsalt midagi, millega katta aknaid, ja on vaja paari ämbrit, kuskohas hoida vett ja kuskohas võib-olla oma muid toiminguid teha. Need ei ole kallid asjad. Aga kõige tähtsam on valmisolek, valmisolek, valmisolek – üksikisiku, kogukonna ja lõpuks omavalitsuse tasandil. Selleks me selle seadusega tuge pakumegi. Nii et, lugupeetavad – ajalooline otsus! Nagu räägitud, 30 aastat on seda oodatud. Ma loodan, et kõik vajalikud tegevused järgnevad sellele kiiresti. Aitäh!

Suur tänu teilegi! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Vladimir Arhipov, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, kaua aega võttis see eelnõu menetlemine, aga ju see oli vajalik. Üks selliseid momente, mis pälvis kriitikat, oli just EE-ALARM-i süsteemi kohandamine. See võttis aega. Aga täna jooksis hommikul läbi uudis, et Päästeamet on suve jooksul suure töö ära teinud, see EE-ALARM-i süsteem on korda tehtud ja varsti tulevad ka uued katsetused. Rõõm on seda tõdeda, sest sellest teemast me oleme Keskerakonna fraktsiooniga rääkinud ka siit tribüünilt. Väga hea, et meie mõtted kattuvad. Ma arvan, et see väga vajalik eelnõu saab täna vastu võetud. Eelnõu, mida me täna arutame, puudutab meie kõigi turvalisust ning seda ei saa kuidagi alahinnata. Avalik hoiatussüsteem on vältimatult vajalik. Kriisiolukorras peab info inimesteni jõudma kiiresti, arusaadavalt ja usaldusväärselt. See on põhimõtteline küsimus ning selles ei tohiks kellelgi kahtlust olla. Seetõttu Keskerakond toetab seda eelnõu, arvestades selle olulisust. Meie jaoks on inimeste turvalisus esikohal. Kuid samas ootan valitsuselt ausat, läbipaistvat analüüsi kulude, tehniliste võimaluste ja [süsteemi] toimimise kohta. Aga ainult nii saame tagada, et hea ja vajaliku ideega ei kaasne liigset bürokraatiat ega ebarealistlikke kohustusi, vaid et see loob päriselt toimiva ja usaldusväärse süsteemi Eesti inimeste kaitseks. Aitäh!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, pikka aega võttis see eelnõu menetlemine, aga ju see oli vajalik. Üks selliseid momente, mis pälvis kriitikat, oli just EE-ALARM süsteemi kohandamine. See võttis aega. Aga ka täna jooksis hommikul läbi uudis, et Päästeamet on suve jooksul suure töö ära teinud ja see EE-ALARM süsteem on korda tehtud ja varsti ka uued katsetused tulevad. Rõõm on seda tõdeda, sest ka sellest oleme siin Keskerakonna fraktsiooniga rääkinud siit tribüünilt. Väga hea, et meie mõtted kattuvad. Ma arvan, et see väga vajalik eelnõu saab täna vastu võetud. Eelnõu, mida me täna arutame, puudutab meie kõigi turvalisust ning seda ei saa kuidagi alahinnata. Avalik hoiatussüsteem on vältimatult vajalik. Kriisiolukorras peab info inimesteni jõudma kiiresti, arusaadavalt ja usaldusväärselt. See on põhimõtteline küsimus ning selles ei tohiks olla kellelgi kahtlust. Seetõttu ütleme, et Keskerakond toetab seda eelnõu, arvestades selle olulisust on meie jaoks inimeste turvalisus esikohal. Kuid samas ootan valitsuselt ausat, läbipaistvat analüüsi kulude, tehniliste võimaluste ja toimumise kohta. Aga ainult nii saame tagada, et hea ja vajaliku ideega ei kaasne liigset bürokraatiat ega ebarealistlikke kohustusi, vaid et see loob päriselt toimiva ja usaldusväärse süsteemi Eesti inimeste kaitseks. Aitäh!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Varro Vooglaid, palun! Loobute sõnavõtust? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Head kolleegid, koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 662 lõpphääletus ja peale saalikutsungit me seda teemegi. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Suur tänu teile! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, Varro Vooglaid, palu! Loobute sõnavõtust? Head kolleegid, koos sellega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 662 lõpphääletus ja peale saalikutsungit me seda teemegi. Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 662. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle poolt hääletas 66 Riigikogu liiget, vastu oli 0, erapooletuid oli 0. Eelnõu 662 on seadusena vastu võetud.