Arupärimine lemmikloomaregistri kohta (nr 594)

Head kolleegid, asume tänase päevakorra juurde. Meil on rida arupärimisi. Kõigepealt, esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi, Vadim Belobrovtsevi, Aleksandr Tšaplõgini, Andrei Korobeiniku ja Lauri Laatsi 18. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine lemmikloomaregistri kohta. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Austatud regionaalminister! Tõesti, sai esitatud selline natukene huvitavam, omapärasem arupärimine, mis puudutab lemmikloomaregistrit. Nimelt, mul on selles koosseisus au juhtida loomakaitse toetusrühma ja ma tahaksin kohe tänada regionaalministrit, kes leidis aega vahetult enne istungit kohtuda loomakaitse erinevate huvirühmadega ja ka saadikutega. Aga arupärimine puudutab just lemmikloomaregistrit. Nimelt, see teema on tegelikult olnud juba päris pikalt arutlusel, isegi menetluses ministeeriumis, aga kuidagi pole sellega edasi liigutud. Ühelt poolt, eks ole, ministeerium soovib, et meil oleks kasside, koerte ja teiste loomade kohustuslik kiibistamine, aga tegelikult see ei taga seda, et loomad jõuavad kiiremini omanikeni, kui nad peaksid kaduma. Sellepärast tuldigi kunagi välja ideega luua ühtne [üleriigiline] lemmikloomaregister. Tegelikult see on hädavajalik samm loomade heaolu ja turvalisuse tagamiseks. Ka ministrilt ja ministeeriumist on tulnud väga palju positiivseid signaale lemmikloomaregistri teemal. Nagu ma juba mainisin, [eesmärk on] loomade kiirem tagastamine omanikele, samuti kohalike omavalitsuste varjupaikade töö tõhustamine, aga ka linnaruumi parem kujundamine. Muidugi see [üleriigilise registri loomine] vähendab ka bürokraatiat ja võtab kohalikelt omavalitsustelt kohustuse hakata looma eraldi lemmikloomaregistrit. Ma olen nüüd nimetanud kõik need positiivsed aspektid ja ka minister on need välja toonud. Millegipärast eelnõuga pole tänaseks kuskile jõutud. Sellest tulenevalt olemegi ministrile esitanud küsimused, millele me loodetavasti saame vastused. Mõned vastused juba kõlasid sellel kohtumisel, mida ma mainisin. Ma loodan, et minister annab ka sellest ülevaate. Peamised küsimused on just menetluslikud aspektid, mis on olnud takistuseks. Tundub ühelt poolt kuidagi selline lihtne ülesanne, aga liigutud sellega edasi ei ole. Samas on ju teada, et erakondade vahel siin ei tohiks mingit konflikti olla, kõik seda toetavad. Millal siis on oodata, et see eelnõu lõpuks meile Riigikokku jõuab? Ning samuti, kas on kuidagi arvestatud huvigruppide, varjupaikade ja kohalike omavalitsuste tähelepanekuid, saadud neilt mingit tagasisidet ja ettepanekuid? Need on põhiküsimused, aga ma loodan, et meil tekib ka laiem diskussioon üleüldse loomade heaolu ja loomakaitse teemal. Ma tänan!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun siia Riigikogu kõnetooli regionaalminister Madis Kallase. Palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud arupärimise esitaja! Head Riigikogu liikmed! Teema, nii nagu juba ka eelkõneleja rääkis, on kindlasti oluline: kuidas me saame paremini tagada meie lemmikloomade heaolu ja et kõik sellega seonduv oleks võimalikult täpselt reglementeeritud. Kõigepealt vastan konkreetselt küsimustele. "Mis on olnud peamised takistused ja väljakutsed lemmikloomaregistri loomisel?" Nii nagu me küsimusest kuulsime, tõesti, sellega on tegeldud erinevatel tasanditel päris pikalt. Hetkel on peamine [protsessi pikendav] põhjus [vajadus] kaardistada kohalike omavalitsuste roll ja täpsed ülesanded lemmikloomaregistri pidamisel, lisaks uue andmebaasi loomise kulu – nii selle kulu riigile kui ka võimalikud tekkivad kulud kohalikele omavalitsustele. Me kindlasti soovime vältida seda, et need poleks nendega kokku lepitud või et me riigi poolt ei annaks selleks vahendeid. Enne uue registri ja süsteemi loomist on vaja kõikide huvi- ja sihtrühmadega läbi rääkida, et kaardistada nende soovid ja võimalused. Ja kuigi tundub, et teema on väga kitsas ja sirgjooneline, tuleb tegelikult huvigruppidega kohtumistel erinevaid nüansse pidevalt juurde. Ühtpidi on see positiivne, aga teistpidi on see protsessi kindlasti pikendanud. Lisaks on meie huvi, et muidugi me soovime alati rohkem, kuid peame siiski läbi kaaluma, kas kõik need ettepanekud, mis erinevatelt osapooltelt tulevad, on asjakohased ja kas need ka õigusruumiga on võimalik vastavusse viia. Ja kõik soovid nõuavad alati finantse, mida on keeruline tänases majandussituatsioonis leida. Aga kinnitan veel kord üle, et ühtne register on meie hinnangul tarvis luua ja me töötame selle nimel edasi. Teine küsimus: "Milliseid konkreetseid samme plaanib ministeerium astuda, et kiirendada registri loomise protsessi, eriti arvestades, et kavandatud eelnõu jõustumine on planeeritud alles 2026. aastaks?" Kõigepealt, meie jaoks on esimene samm see, et kui on kindel, et eelnõu saab vastu võetud, siis on võimalik PRIA poolt hakata taotlema rahastust registri loomiseks. Enne õiguslike aluste olemasolu ei saa selliste kulutuste tegemist planeerida. Samuti peame arvestama sellega, et Euroopa Komisjon on esitanud läbirääkimisteks määruse eelnõu, millega on plaanis reguleerida koerte ja kassidega kauplemist Euroopa Liidu ühisturul. Meie hinnangul on mõistlik ka sealsed täpsustavad tingimused ära oodata, et eelnõus saaks nendega arvestada, et ei tekiks mitmesuguseid vastuolusid. Kuna lisaks on erinevates valdkondades toimumas mitmed sarnased protsessid, mis on seotud ka andmebaasile kehtestatud nõuetega, on meie hinnangul ressursi säästva kasutamise mõttes ja uue loodava lemmikloomaregistri tehnilise lahenduse mõttes mõistlik need protsessid enne ära lõpetada ja siis alles pakkuda lõplik kirjeldus. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et väljatöötamiskavatsus sai jaanuari alguseks kooskõlastuse ning eelnõu koostamine ja sihtrühmade täiendav kaasamine erinevate reguleerivate aspektide läbirääkimisteks vajab kindlasti täiendavat aega, et kaasamine toimuks vastavalt etteantud tingimustele. "Millal on oodata eelnõu jõudmist Riigikokku?" Hetkel oleme planeerinud, et 2025. aasta sügisel. See on päris pikk periood, aga nii nagu ma enne ütlesin, nüansse ja erinevate osapoolte sisendeid on mahukalt ja neid on veel jooksvalt juurde tulnud. Me soovime võimalikult paljudega ka arvestada. "Kuidas kavatsete arvestada huvigruppide, nagu loomakaitseseltsid, varjupaigad ja kohalikud omavalitsused, tagasisidet ja ettepanekuid?" Esmalt, oleme väga tänulikud kõigile neile, kes on kaasa mõelnud ja saatnud meile oma tagasisidet ja ettepanekuid. Kõik ettepanekud loomulikult me töötame läbi, kaasame eelnõu koostamise ajal uuesti huvigruppe ja arutame nendega esitatud ettepanekud läbi, et võimalusel saaks nendega eelnõu koostamisel arvestada. Ja eelnõu koostamisel peame ka arvestama, et huvigruppidel on teatud aspektides osaliselt vastanduvad seisukohad. Ka see mõnevõrra pikendab seda protsessi, aga kindlasti koostöös nii Riigikoguga kui ka huvigruppidega me leiame selle õige tasakaalu kõigi erinevate sisendite andjate vahel. Tänan ka omalt poolt Riigikogu toetusrühma, kes loomade heaolu temaatikaga tegeleb. Tänane kohtumine erinevate teemade aruteluks, kus üks teema oli lemmikloomaregister, oli väga sisukas, väga paljudele olulistele asjadele juhiti tähelepanu. Ja ma arvan, et nii ta peakski ka tulevikus olema. Ühise laua taga peaksid olema nii lemmikloomade kui ka põllumajandusloomade heaolu eest seisvad organisatsioonid, Riigikogu liikmed, kes sinna rühma kuuluvad, ja ministeeriumi esindajad. Siis saame veel täpsemini ja paremini erinevaid õigusakte menetleda ja [eelnõusid] seaduseks vormida. See on kindlasti ainult tervitatav. Aitäh!

Suur tänu, härra regionaalminister! Ja teile on ka küsimusi. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh! Ma uuesti tänan ministrit tõesti tänase väga konstruktiivse kohtumise eest. Ma loodan, et selline koostöö jätkub ka edaspidi. Ja ma tänan teid nende vastuste eest. Tegelikult on ministeeriumidel võimekus luua erinevaid registreid. Meil on näiteks autode register, tänu millele hakatakse automaksu küsima. Aga seetõttu ongi tekkinud küsimus, miks loomade registrit, lemmikloomaregistrit on niivõrd keeruline luua. Te tõite välja selle momendi, et üks takistus on olnud [vajadus] kaardistada kohalike omavalitsuste roll ja nende tähtsus. Ma lihtsalt igaks juhuks [küsin], kuna ma ei tea veel, mis selle eelnõu lõplik sisu on: ega ei teki olukorda, kus me anname jälle kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid? Te nagu ütlesite, et kui riik annab [lisaülesandeid], siis ta kindlasti ka katab neid omalt poolt. Aga on vaja, et me liiguksime selle poole, et oleks ikkagi ühtne register, et meil ei tekiks erinevates kohalikes omavalitsustes erinevad registrid. See on põhipoint, kuhupoole me liigume, põhipunkt.

Jah, täpselt nii. Sellepärast ma eraldi rõhutasingi just koostööd kohalike omavalitsustega, kes vastutavad ka lemmikloomade eest – olgu see näiteks varjupaigateenuse pakkumine – ja kogu kohalike omavalitsuste koostöö eest, kui lemmikloomad on liikunud ühest kohalikust omavalitsusest teise. Seetõttu meie soov on, et kõik probleemid ja mured oleksid täpselt kaardistatud. Ja kui ühel hetkel jõutakse Eestis ühtse registrini, siis ei tohi sellega seotud olla teemasid, millega kohalikud omavalitsused ei ole arvestanud, aga mis toovad neile täiendavaid kulusid. Seetõttu on ülioluline pigem [saavutada] mõnevõrra suurem kaasamine, kui leida end olukorrast, kus mingid kohustused on peale pandud ilma katteta.

Aitäh! Aleksei Jevgrafov, palun!

Lugupeetud minister! Nagu on teada, nii huvigruppidega kui ka loomade kaitsjatega kohtumisi on juba korraldatud ja te ise ka võtsite nendest osa. Oskate öelda, mida huvigrupid arvavad sellest registrist? Kas teie arvates see register tuleb luua ainult kassidele ja koertele või üldse, kui me räägime praegu koduloomadest, kõikidest liikidest?

Aitäh! Kõigepealt, tagasisidena on toodud ära, et erinevatel huvigruppidel puudub ühtne arusaam, mismoodi on Eestis korraldatud lemmikloomade märgistamine. See toodi välja. Siis toodi välja, et kohalike omavalitsustega koostöö on väga erineval tasemel. On paremal korralduslikul tasemel olevaid kohalikke omavalitsusi, kellega on lihtsam koostööd teha, ja on neid, kellel tegelikult oleks vaja täiendavat riigipoolset tuge, et oma süsteemid paremini tööle saada, et varjupaigasüsteem paremini tööle saada. Lisaks muidugi see, ka kohalikud omavalitsused tõid selle mure välja, et sageli on väga keeruline omanikke üles leida. Eks need ole needsamad asjad, mis on ka ajendiks, miks sellist registrit on vaja: et oleks loom kiiremini leitud ja omaniku juurde viidud, ja teistpidi, et kulu kohalikule omavalitsusele oleks väiksem, kui ta peab seda ülal pidama. Aga mis puudutab loomi, siis tõesti antud juhul me räägime registrist, kus on koerad, kassid ja tegelikult ka tuhkrud. Need kolm liiki on need, kelle peale praegu seda süsteemi üles ehitatakse. Ja nende arvud ma võin välja tuua. Praegu on registris 156 000 koera, 100 000 kassi ja 600 on tuhkrute arv. Need on suurusjärgud, mis praegu on. Aga tegelikult on Eestis kokku hinnanguliselt kasse kusagil 290 000, koeri 230 000. Päris suur arv on tegelikult neid [lemmikloomi], kellest riigil puudub ülevaade. Kui nad ära kaovad või kui on mingid muud mured nendega, siis oleks hea, kui nad oleks kõik ühtses [registris].

Aitäh, härra minister! Henn Põlluaas, ma korra küsin, kas te tahate esitada ministrile küsimust või protseduurilist küsimust. (Henn Põlluaas vastab kohapealt.) Kogemata? Nii, head kolleegid, tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan härra ministrit ja järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Siis ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.