Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks" eelnõu (283 OE) esimene lugemine

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks" eelnõu 283 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme, hea kolleegi Arvo Alleri.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kahju, et eelmine hääletusvoor läks selliselt, nagu läks. Tegelikult näitas see väga ilmekalt, kes siin saalis hoolivad Eesti rahvast, aga kellel on täiesti ükskõik Eesti rahvast ja sellest, et tuua toiduainete ja ravimite hinnad allapoole. Aga no kui hindadega ei taheta Eesti rahva jaoks midagi teha, siis on Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal [ette valmistatud] Riigikogu otsus, mille abil Riigikogu tervikuna võiks anda valitsusele selge suuna, milliste asjadega tegeleda. Sest praegu on kujunenud tagurpidi: valitsus annab Riigikogule suuna, millised seadused tuleb vastu võtta, seda eriti koalitsiooni poole pealt, ja nende esindatus siin saalis on selline, nagu ta on. Aga meie ettepanek Vabariigi Valitsusele Riigikogu otsuse kujul on Eesti rahva sündimuse suurendamise kohta. Neid [eelnõusid] on siin erineval kujul olnud. Nüüd me tahamegi, et valitsus võtaks ennast lõpuks kokku ja hakkaks midagi tegema ka Eesti rahva jaoks, mitte nii, nagu oli, et pukki saades nad kõigepealt võtsid ära suurperedelt lastetoetused, siis vähendasid tulumaksusoodustust teise lapse pealt, nüüd minnakse pensionäride rahakoti kallale ning lõppkokkuvõttes lisatakse veel mootorsõidukimaks ja ka magusamaks. Meie ettepanek on selline, et riik vaataks tervikuna kõiki neid pakette ja kõiki soodustuste võimalusi, mis võiksid aidata suurendada Eesti rahva sündimust. Olgu see siis peretoetuste ja vanemahüvitiste suurendamine või võimalus vähendada lasteaia kohatasu. Iseenesest võib öelda, et lasteaia kohatasu on kohaliku omavalitsuse teema, kuid selgete nägemuste ja suunistega on võimalik kõike korraldada. Samuti tasuks siduda pensioniiga laste arvuga, on ka võimalus vähendada tulumaksu laste arvu põhjal, võimaldada soodsat kodulaenu ja vajaduse korral teatud laste arvu puhul see ka kustutada, mis kõik loob soodsad eeldused ja soodsa pinnase Eesti rahvaarvu suurendamiseks sündimuse abil, mitte nii, et me suurendame Eesti rahvaarvu migratsiooniga ja siis saab valitsus deklareerida, et Eesti rahvaarv suureneb iga aastaga. Need olid mõned mõtted. Need meetmed, mis ma üles lugesin, ei ole ammendavad. Need on pigem suunavad ja valitsusele nagu pidepunktiks. Kui neid kõiki koos rakendada ja leida neile valitsuse poolt sisu – Riigikogu peaks andma oma suunise valitsusele, kordan veel kord, mitte valitsus ei pea andma meile suuniseid –, siis oleks see [otsus] väga-väga asjakohane ja ajakohane, selleks et suurendada Eesti rahva sündimust. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi. Mart Helme, palun!

Aitäh! Meil oli siin esmaspäeval arutelu, kus arupärimiste teemadena olid needsamad sündimuse asjad üleval. Selle arutelu käigus, kus küll Kaja Kallas püüdis palli kogu aeg maha lüüa ja väita, et tegelikult on kõik need arupärimised rumalad ja mõttetud, tuli välja, et üks põhiprobleem, mis noori peresid siin takistab, on eluaseme puudus või eluaseme kallidus. Mis sa arvad, kas on võimalik siin teha riigil ja kohalikul omavalitsusel koostööd, riigi sildfinantseerimise abil näiteks, et kohalikud omavalitsused saaksid tühjalt seisvaid maju kokku osta, neid elamiseks kohandada ja soodustingimustel noortele peredele [pakkuda]? Meil on ju kahe tooli seadus, mis tähendab seda, et Riigikogu liikmed on ka kohalike omavalitsuste [volikogudes]. Mis sa sellisest mõttest arvad?

Aitäh, hea küsija, väga hea küsimuse eest! Eluase on tõepoolest üks peamisi probleeme noorte kindlustunde loomisel. Ma tuletan meelde, et kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond oli valitsuses, siis me Maaelu Edendamise Sihtasutuses alustasime kodulaenu võimaldamise projekti väljatöötamist. Kahjuks jäi selle valitsuse [aeg] üürikeseks, kuid eeldus sai loodud ja selle projektiga on praegu ka edasi mindud. Ka Maaelu Edendamise Sihtasutus tuleb laenuga appi, kui on vaja lisafinantseerimist just hajaasustuspiirkondades. See meie väljakäidud idee sai tookord väga õige lähenemisnurga, see töötab ja seal on võimalik raha juurde saada. Kui EKRE poleks seda tookord valitsuses välja käinud, siis, ma arvan, poleks seda siiamaani olnud. Me oleksime endiselt olukorras, kus maapiirkondades ei oleks võimalik kaasfinantseerida noorte perede eluasemelaenusid. Nüüd selle kohta, et omavalitsused ostaks [kortereid] kinnisvaraturult kokku. Üldiselt omavalitsused ei ole selleks valmis. Pigem võiksid nad tõesti kaasa aidata. Omavalitsus võiks välja töötada noorte perede piirkonda meelitamise meetmed. Väga paljud omavalitsused ongi seda teinud. Kunagi Lõuna-Eestis Nopri talu [pakkus töökohti neile], kes tulevad valda elama. Kahjuks tuli sinna ainult üks pere. See [võimalus] ei tundunud tookord võib-olla nii atraktiivne. Aga nüüd, uues kontekstis, oleks täiesti mõeldav, et omavalitsus koostöös riigiga tuleks noortele peredele appi.

Jaak Valge, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Nagu sa tead – sa oled olnud kogu aeg selles osaline –, me oleme viimase aasta jooksul, eriti viimase poole aasta jooksul teinud päris palju arupärimisi ja eelnõusid rahvastiku ja sündimuse teemadel. Minule tundub, et praeguseks oleme me valitsusele ja peaministrile selgeks teinud, et sündimus on tõesti katastroofiliselt madal ja see on kukkunud rohkem kui meie naaberriikides. Tegelikult ei ole see [juhtunud] mingisuguse kõrgema võimu toimel. Eestis on sellega kuidagi eriti halvasti. Mul on küsimus. Sa oled ka peaministri ja sotsiaalkaitseministri esinemisi näinud. Kuidas sulle tundub, kas nad on selgeks saanud, et sündimus on suuresti sõltuv ka riigi poliitikast?

Aitäh, hea küsija, küsimuse eest! Tõepoolest, valitsus on aru saanud – tegelikult ta vaatab ka numbreid –, et sündimus on vähenenud. Kas nad on aru saanud sellest, [mille kohta sa küsisid]? Nähes seda, mis sammud on järgnenud perepoliitikas, perede toetamise, noortele kindlustunde andmise suhtes, ma ei [arva], et nad oleks sellest aru saanud. Sellest on väga kahju. Kaja Kallas õigustas esmaspäeval arupärimisele [vastates], et naaberriikides on samamoodi sündimus langenud, et Eesti ei ole siin ainuke. Ma ei tooks seda eraldi välja. Me peaksime näitama, mis on meie sammud, et me sellest negatiivsest sündimusest välja tuleksime. Ühtegi konkreetset sammu ei ole. Peaministrile tundus eriti atraktiivne, et meie toetused olevat üle mõistuse suured. Ei saa kuidagi tõsiselt võtta seda, nagu Eesti toetused lasterikastele peredele oleks eriti suured. Me ei saa kuidagi nõustuda praeguse valitsuse perepoliitikaga ja selle perevaenulikkusega. Ei ole ühtegi konkreetset sammu, millega oleks Eesti noortele peredele antud kindlustunnet, et nad jääksid Eestisse ja et nad [soetaksid] siin ka järelkasvu.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ei ole ju kellelegi saladuseks, et see valitsus on teinud eriti laste‑ ja perevaenulikke otsuseid. Sa oled siin juba ka ette lugenud, mis kõik on tehtud, kuidas peretoetused võeti kohe ära, nii kui võimule saadi, selle asemel lükati lauale abielu perverteerimise eelnõu ja suruti see ka läbi. Tõepoolest, me tegime praegu ettepaneku Vabariigi Valitsusele Eesti rahva sündimuse suurendamiseks, aga Vabariigi Valitsus ei taha sellest teatavasti midagi kuulda. Oskad sina kuidagi kommenteerida, miks Vabariigi Valitsus sellistele asjadele nii kangesti vastu seisab ja mis roll selles võib olla peaministril?

Aitäh, lugupeetud küsija, hea küsimuse eest! Valitsuse poliitika rajaneb nõndanimetatud koalitsioonilepingul. Ma küll ei lugenud sealt välja, et peretoetusi vähendatakse, aga [peaministri] ütlemine on ka see, et tuleb huultelt lugeda ja et maksud ei tõuse. Huultelt ei saanud lugeda küll seda, et toetused ära võetakse. Me loeme sealt välja, mis on need tegevused. Need tegevused te ilusti ka loetlesite: suurperede toetuse vähendamine, uute maksude kehtestamine, samamoodi liikumise piiramine ehk vabaduse piiramine mootorsõidukimaksuga. See on, tundub, kuidagi kindel lähenemine. Põhjendatakse seda sellega, et raha on riigieelarves puudu. Loomulikult on puudu, aga kas me peame võtma seda peredelt? Meie tegime juba eelmine kevad ettepaneku pangamaksu kehtestamiseks, aga see nagu ei lenda mitte kuskile, sest peredelt on vaja võtta ära 170 miljonit. Pankadelt oleks saanud 150 miljonit juurde. Nii et selles suhtes neil ei ole seda pikka plaani, mida üks koalitsioonipartei on [väitnud]. Ma ei näe ka seda, et lahendus oleks leida lahendus. Siin on nagu muud nende tegevused. Kahju on sellest, et minnakse Eesti perede kallale ja siis veel õigustatakse seda sellega, et raha on igale poole vaja, nii et kõiki makse tuleb tõsta.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu! Eks meile kõigile ole teada terve rida otseselt perekonnavaenulikke samme, mis praegune valitsuskoalitsioon on jõudnud astuda vähem kui aastaga, mil nad ametis on olnud, alates lasterikastele peredele vahetult enne valimisi [määratud] toetuste tagasivõtmisest, laste ja abikaasa pealt saadava tulumaksu[soodustuse] kaotamisest, abielu mõiste väärastamisest kuni muude asjadeni välja. Aga ma mõtlesin küsida teie käest seda. Kui te jätate kõrvale kõik erakondlikud erimeelsused, vastastikused antipaatiad ja nii edasi, kas te suudate siis nimetada üheainsagi sammu, mis on perekonnasõbralik ja mis on suunatud sellele, et perede kindlustunnet kasvatada ja luua paremaid eeldusi sündimuse kasvuks Eestis? Mina olen selle peale mõelnud ja pean ausalt ütlema, et ma ei suuda nimetada ühtainsatki sellist sammu, isegi mitte ainsat sellekohast artiklit meedias, mille mõni valitsuse liige või ka valitsuskoalitsiooni kuuluv parlamendi liige oleks kirjutanud. Kas teile on midagi sellist silma jäänud või see ongi nii, [nagu mulle tundub]?

Aitäh, hea küsija, küsimuse eest! Õnneks on mul väike spikker ees, kus on meie ettepanekud, mida võiks teha. Praegu ma vaatan, et asju on tehtud nagu tagurpidi. Lühidalt öeldes: ei tule meelde.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui Mart Võrklaev tutvustas automaksu, siis ta tõi ühe põhjendusena välja, et automaksuga nügitakse inimesi kasutama keskkonnasäästlikumaid sõidukeid. Aga kas teile ei tundu, et valitsus käitub samamoodi peredega, et justkui nügitakse neid erinevate piirangute ja soodustuste ärakaotamisega vähem lapsi saama?

Aitäh, hea küsija, küsimuse eest! See nügimine on nüüd mingi uus edasiviiv jõud. Automaksuga kindlasti ei nügita Eesti rahvast sündimuse suurendamise poole. Maksude suurendamisega vähendatakse kindlustunnet veel rohkem. Me ei saa kuidagi nõustuda sellega, kuidas praegune koalitsioon tegeleb riigi õõnestamisega. Noored on väga mures selle pärast, mis Eesti riigis toimub, ja noored on valmis Eesti riiki panustama, aga kui nad näevad, et selle panustamise vastuseks ja hinnaks on see, et tõstame veel rohkem makse, tõstame veel rohkem neid tasandeid, millest tuleb üle ronida, samas vähendame soodustusi ja noorte perede võimalusi, siis ma arvan, et see ei taga küll neile Eesti riigis erilist kindlustunnet.

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi, sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil. Esimene kord 14. novembril eelmisel aastal ja teine kord alles hiljuti, 4. märtsil käesoleval aastal. 14. novembril oli eelnõu esitajate ettekandja sotsiaalkomisjonis Anti Poolamets, lisaks olid kutsutud komisjoni Sotsiaalministeeriumi esindajad Kadri Raid ja Alis Tammur. Siin selle eelnõu sisust juba pikemalt räägiti ja samasuguse ettekande tegi ka Anti Poolamets sotsiaalkomisjonis. Kuna aeg on meil ainuke piiratud ressurss, siis ma seda üle ei hakka kordama, pidades lugu teie ajast. Küll aga annan lühikese ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Sotsiaalkomisjoni esindajad andsid pikema ülevaate toetusmeetmetest ja teenustest, millega lastega peresid Eestis nii riigi kui ka omavalitsuse poolt toetatakse, alustades siin juba kõlanud perehüvitistest kuni eluaseme renoveerimise toetuseni välja. [Räägiti sellest,] kui suured need erinevad toetusmeetmed on, mida on viimastel aastatel perega seotud toetusmeetmetes muudetud ning kus me oma peredele antava toetuse poolest paikneme teiste Euroopa riikidega võrreldes. Lisaks toonitasid ministeeriumi esindajad, et madal sündimus on globaalne trend, mida ei saa muuta ainult siin Eestis riiklikul tasandil. 2022. aastal – statistika oli varasema aasta kohta, sest me selle eelnõu sisulist poolt arutasime eelmisel aastal – vähenes sündimus paljudes riikides üle maailma. Seejärel oli komisjoni liikmetel võimalik esitada küsimusi ja arvamusi, nagu tavapäraselt ikka. Komisjoni liikmete küsimused, mis puudutasid konkreetselt seda eelnõu, olid eelkõige seotud nendesamade meetmetega: millised need peaksid olema, kui palju neid peaks olema, mis nende maksumus on, kuidas kulud riigieelarvest kaetakse. Eelnõu esitajate esindaja vastas, et seda [arvestust], mis on need vajalikud meetmed, mahud, kulud, nad ootavadki valitsuselt, valitsus peaks selle välja töötama ja Riigikogule esitama. Ülejäänud arvamused võib kokku võtta selliselt, et kas perehüvitiste vähendamine oli õige või ei olnud. Neid poolt- ja vastuargumente oleme me siin saalis korduvalt kuulnud. Uusi mõtteid sotsiaalkomisjonis ei kõlanud, küll aga pidasid kõik komisjoni osapooled oluliseks lastega peredele turvatunde ja kindlustunde andmist. See on oluline selleks, et noored oleksid valmis peret looma ja lapsi saama, seda [tuleb anda] täna väga paljuski julgeolekuvaates, aga muidugi ka majanduslikus vaates. Seejärel arutasime me sotsiaalkomisjonis eelnõu edasist menetlemist. Kuna eelnõu kohta olid eelnõu esitajad teinud [ise] hulgaliselt [üksteist välistavaid] muudatusettepanekuid, siis me komisjonis konsensuslikult otsustasime, et EKRE fraktsioon annab teada, millist muudatusettepanekut nad selle otsuse eelnõu kohta soovivad teha, seejärel me jätkame otsuse eelnõu esimese lugemise ettevalmistamist. Nii nagu ma ütlesin, need otsused olid kõik konsensuslikud, keegi vastu ei olnud ega protestinud. Vahepeal möödusid kuud ja toimus positiivseid arenguid, ma ütleksin nii. Mõni nädal tagasi otsustas EKRE fraktsioon kõik eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud tagasi võtta. Sellest tulenevalt, nii nagu me komisjonis varasemalt olime kokku leppinud, jätkasime 4. märtsil sotsiaalkomisjonis eelnõu esimesele lugemisele saatmise arutelu ehk tegime menetluslikud otsused. Need olid järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. märtsil käesoleval aastal ning määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Õnne Pillakut. Mõlemad komisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te olete kindlasti teadlik, kui palju lapsi viimastel aastatel on vähem sündinud. Andke andeks, kui mu küsimus on natuke isiklik. Aga kas teie, lugupeetud Õnne Pillak, tunnete muret selle pärast, et Eesti rahvas sureb välja?

Aitäh! Muidugi, minule on oluline see, et eestlasi sünniks rohkem, et noored tunneksid ennast Eestis hästi ja nad tahaks siin rohkem lapsi sünnitada. Eelmine ettekandja ütles, et ei meenu mitte ühtegi, absoluutselt mitte ühtegi otsust, mis aitaks lastega peresid. Selles mõttes, Arvo, ma mõistan sind, sest sa liitusid sotsiaalkomisjoniga hiljem. Ma toon näitena haigushooldushüvitise, mida 20 aastat ei ole suudetud korda teha. Vanemad, kes on saanud vanemahüvitist ja lähevad tööle tagasi, [hakkavad saama] siis, kui nad ise haigeks jäävad või siis, kui nende laps jääb haigeks ja [vanemal on vaja] lapsega kodus olla, haigus‑ või hooldushüvitist oma tegeliku sissetuleku järgi. Siiamaani on nad seda saanud miinimumsissetuleku järgi, alates selle aasta 1. juulist hakkavad nad saama tegeliku sissetuleku järgi seda toetust, mis on lastega peredele väga oluline. Mul on hea meel, et see sai tehtud. Näiteks toon ka tööandja vabatahtliku haigushüvitise laienemise rasedatele. Jällegi, teie fraktsioon küll pisut selle vastuvõtmist, kuidas ma ütlen, pikendas, ütleme siis nii, aga me saime selle tehtud. Jälle väga oodatud muudatus. Alles eelmine nädal me rääkisime siin ravikindlustuse seaduse muudatusest, mille järgi hooldushüvitis kõigil vanematel, kelle laps on haige, pikeneb praeguselt 14 päevalt 60 päevale, kui tervishoiutöötaja on näinud ette, et vanem võiks lapsega olla kauem kodus. Ma loodan, et ka selle eelnõu ja selle muudatuse me saame võimalikult kiiresti Riigikogus vastu võtta. Siis harvikhaigusega lapsed, kes sellel, aga ka järgmisel kolmel aastal saavad 4 miljonit – 4 miljonit! – eurot raviraha. Ka see, et erivajadusega lapsed saaksid paremini rehabilitatsiooniteenuseid kätte. Ja nii edasi. Ma võiksin seda loetelu jätkata. Ma saan aru, et hästi lihtne on öelda, et tõstame ühte toetust ja siis kõik mured lahenevad. Aga tegelikult on elu palju kirjum ja perede vajadused on hoopis mitmetahulisemad.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et ka teie tahaksite, et eestlasi sünniks rohkem. Kaja Kallas on siin nõudnud eestlase definitsiooni. Ma loodan, et teil on selle defineerimisega kõik korras. Lugesite siin ette ka kõik oma erakonna või valitsuse teened perede olukorra parandamisel. Tore. Meie oleme kõiki neid algatusi toetanud, aga seda on selgelt vähe, ja teie ei toeta mitte kunagi mitte ühtegi meie eelnõu, millest on üliväga kahju, sest ka meie teeme väga häid eelnõusid. Aga nüüd teenustest, mida pered vajavad. Siin kogu aeg räägitakse, et pered ei vaja seda, teist või kolmandat, nad ei vaja raha, nad vajavad teenuseid. Aga näiteks lastehoiuteenuse [hind] tõuseb viimasel ajal absoluutselt iga kuu, meedia on täis lastevanemate appikarjeid, et nad ei suuda enam seda teenust tarbida. Teie juhitud omavalitsustes on lasteaia‑ ja lastehoiutasu alati kõige kõrgem. Miks te sellega mitte kunagi mitte midagi ette ei võta?

Aitäh selle küsimuse eest! Jaa, ka lasteaia kohatasu on olnud erinevatel aastatel siin vaidluskoht. Üks pool on see, et muidugi võib vaadata seda, kus on [need tasud] kõige kõrgemad. Samal ajal võin öelda, et vaatame mündi teist poolt. Näiteks Kanepi vallas on juba ammu lasteaia kohatasu kaotatud. Neid näiteid saab veel tuua, see ei ole ainukene näide. Siinsamas Jõelähtmel on lasteaia kohatasu kaotatud. See on kohaliku omavalitsuse otsus ja neid otsuseid on kohalikud omavalitsused vastavalt oma võimalustele ka teinud.

Aitäh! Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te märkisite siin, refereerides komisjoni istungil väidetut, et madalam sündimus on globaalne trend. Seda on ka meie peaminister korrutanud. Ma vaatasin järele – mul ei ole küll kõige värskemad andmed, aga mitte kellelgi ei ole –, et maailmas on praegu keskmine summaarne sündimuskordaja ikkagi 2,3. Ma küsin teie käest: kas te teate, mis oli Eesti summaarne sündimuskordaja 2022. aastal ja missuguseks te prognoosite seda 2023. aastal? See peaks varsti välja tulema.

Aitäh! Prognoosidega mina ei tegele. Selle vastuse annavad vastavad ametid ja selle numbri ma jään hetkel kahjuks võlgu. Võin selle hiljem öelda. Ma saan aru, et see on numbrite pingpong, [igasugused] keskmised. Aga vaadake, kui te olete – ja ma olen selles täiesti veendunud – laia silmaringiga inimene, kes erinevaid statistikaallikaid kasutab, siis ei ole teile saladus, et Lätis eelmine aasta langes sündide arv 100 aasta madalaimale tasemele, Itaalias ja Soomes on täpselt samasugused probleemid. Kui me räägime maailmast … No on, no on! Te võite pead raputada, aga ma ei mõtle seda välja. Vaatame kaugemale: Jaapan just hiljuti, mõni päev tagasi andis teada, et nendel on sündinud rekordiliselt vähe lapsi. See ei ole väljamõeldis, vaid need faktid on kirjas. Küllap me tarbime siis teiega erinevaid infoallikaid ja sellest ka andmete erinevus, aga … (Hääl saalist.) Hea Jaak, ma ütlen sulle viie minuti pärast seda täiesti vabalt. (Hääl saalist. Õnne Pillak naerab.) Selge.

Aitäh! Mait Klaassen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Täna on olnud päris pikalt juttu erinevatest toetusmeetmetest ja hüvitistest. Aga minu küsimus on see. Kui me midagi menetleme, mingit uut toetusmeedet või hüvitist, kas meil on olemas selleks piisavad sotsiaaluuringud, et see oleks millegagi põhistatud? Teine küsimuse pool on see, et mida teha. Lapsed sünnivad ju armastusest.

Väga hea ju!

Kas on tehtud sotsiaaluuring sellest aspektist lähtuvalt, miks siis tegelikult lapsi ei muretseta? Mina olen oma ülesande täitnud, mul on kolm last ja üheksa lapselast, nii et ma võin uhkusega siin saalis sisse-välja käia.

Aitäh nende küsimuste eest! Ma isiklikult loodan, et keegi ei muretse lapsi, vaid lapsi saadakse ikka rõõmu pärast. Aga on hea, kui igale otsusele [eelneb] alati analüüs, miks ühte või teist otsust teha. Neid analüüse on eelnenud, aga on tehtud ka otsuseid, mille puhul neid analüüse ei ole olnud. Seda ei ole mõtet eitada, nii lihtsalt on olnud. Seetõttu koostab Sotsiaalministeerium praegu suuremat analüüsi, mille kohta komisjonis on öeldud, et see valmib loodetavasti augustiks. Vaadatakse üle kõik need meetmed, mis lastega peredele on mõeldud, ja vaadatakse, kas seal üldse saab mingeid muudatusi teha. Tõesti, kui me räägime, et Eestis on sündimus madal, siis – see on mu isiklik arvamus – me peame igal moel leidma neid lahendusi, kuidas anda noortele seda julgust, kindlust ja turvatunnet. Mis puudutab varem tehtud uuringuid, siis sellest on kirjutatud, mis noortel need peamised põhjused on. Enamjaolt kõik uuringud ütlevad, et põhjus number üks on sobiva kaaslase puudumine. Naistel on, ma ütlen, selles mõttes lihtsam, et on võimalus lapsi saada doonorluse abil, kunstliku viljastamise teel. Meestel see nii lihtne ei ole, kui nad tahavad endale täisväärtuslikku peret saada. Sobiva partneri leidmine on väga oluline, aga seda riik kuidagi peale sundida ei saa.

Aitäh! No muidugi, neid Sotsiaalministeeriumi analüüse me oleme oodanud siin nagu issanda õnnistust. Neid tehakse ja tehakse ja tehakse ja senikaua kuni tehakse, ei pea midagi tegema, sest me ootame analüüsi. Ja noh, kas üldse saab midagi muuta nendes erinevates toetustes? No ikka saab. Reformierakond pressis läbi, et saab vähendada. Kõike saab vähendada. Perede kindlustunnet saab vähendada ja raha saab vähendada ja automaksu saab veel kirvena selga virutada ja kõike saab teha. Ikka saab. Aga mul on nihuke laiem küsimus. Mitte ainult komisjonis, aga ma saan aru, et ka komisjonis on see õhkkond ikkagi selline, et teeskleme, nagu me oleksime mures, aga mitte midagi ette ei pea võtma, piisab sellest, kui me teeskleme, et on mure. Ise oled sa ka mitme lapse ema. Kas sa nagu päriselt ei muretse või kas te Reformierakonna fraktsioonis ei muretse selle pärast? Me juba olemegi sealmaal väljas, et varsti sureb meie rahvas välja ja meie kui selle rahva liikmed enam kodumaad ja rahvust ei oma ja olemegi maailmas ula peal. Mina küll muretsen selle pärast. Midagi tuleb ju ette võtta, mitte lihtsalt leelotada!

Martin Helme, palun!

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt, sotsiaalkomisjonis on väga hea tööõhkkond, siiras õhkkond on seal. Teie ei ole sotsiaalkomisjoni liige, aga ma usun, et teised komisjoni liikmed võivad seda kinnitada. Meil on erimeelsusi ja see käib töö juurde. Mis puudutab seda, kas mina ja mu kolleegid muretseme selle pärast, et eestlasi sünniks rohkem, siis jah, muretseme küll.

Aitäh! Signe Kivi, palun!

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna siin saalis kõlas, nagu Reformierakonna fraktsiooni liikmed ei muretseks sündimuse kahanemise pärast, siis kõigepealt tahan kinnitada, et me muretseme praegu ja mina isiklikult muretsesin juba ligi 30 aastat tagasi, kui ma ühel suurel meeleavaldusel, naiste meeleavaldusel Raekoja platsil ütlesin, et, naised, käärime käised üles, teeme Eestimaa korda, armastame oma mehi ja sünnitame lapsi. Aga nüüd võib-olla ka küsimus. Kuivõrd see ei ole ainult Eesti probleem, see on väga kompleksne probleem, siis mis oleks see meie, Eesti võimalus luua sellist lapsesõbralikku keskkonda, et me tõesti võib-olla selle poolest erineksime teistest riikidest ja nende probleemidest? On sul mõni mõte?

Aitäh! Jällegi, lihtne oleks öelda, et tõstame toetused taevani ja teeme nii, et kõik teenused on tasuta. Aga just nädalavahetusel – kevadel on hea käia õues lastega vaba aega veetmas – ma enda tuttavatelt seda küsisin. Nad ütlevad, et lastega peredesse suhtumine on kõige olulisem. Alustame lihtsatest asjadest. Kui väikese lapsega ema või isa näiteks vajab abi, ma ei tea, poeuksest vankriga sissesaamisel, et me siis aitame teda. Kui tänavad ei ole sellised, et lastel oleks seal turvaline ja hea liikuda, siis tuleb nad selliseks teha. See kõik hakkab peale meie suhtumisest, elukeskkonnast. Materiaalsed hüved on seal lisaks, aga ainult nende peale lootma, ma arvan, ei saa jääda.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ilus kuulata küll, kuidas te nii väga muretsete ja olete kõik nii siiralt mures [vähese] sündimuse tagajärgede pärast. Aga te olete ka valitsuserakonna esindaja. Ma tahaksin teada, selleks et sõnad ja teod [oleksid] tasakaalus ja käiksid käsikäes: millistes valitsuse otsustes see mure nüüd siis väljendub? Mis need konkreetsed otsused on olnud, mille põhjal me saame aru, et valitsus on tõesti midagi konkreetselt ette võtnud, et seda sündimuse probleemi lahendada?

Aitäh! Need otsused, mis me ka viimase aasta jooksul oleme teinud, arvestades perede omanäolisust ja nende vajadusi, ma lugesin siin ette. Ma saan aru, et ootaja aeg on pikk, aga seesama samm, mille me oleme ette võtnud, see, et ministeerium analüüsib neid meetmeid, mis on lastega peredele mõeldud, see samm on tehtud selles suunas, et näidata, et tõesti tahetakse teha parimat.

Riina Solman, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Õnne, ma usun, et sina tõesti hoolid inimestest, peredest, peretüüpidest. Kuidas sa kirjeldad koalitsiooni ja ka sotsiaalkaitseministri suhtumist või ka suhtumist sotsiaalkomisjonis, kui kevadel hakati võtma suurperedelt ära toetust, 200 eurot? Lasterikaste perede palvekirja me arutasime alles mitu kuud pärast selle toetuse äravõtmist. Näiteks eile ei olnud rahanduskomisjoni automaksu arutelule lasterikkaid peresid üldse kutsutudki, kutsuti hoopis teine MTÜ, kes juba valimistest saadik tegutseb justkui nagu ka suurperede toetuste vastaselt. Nemad said seal sõna. Kuidas sa kommenteerid, kas need maksutõusud ja selline kohtlemine peaksid peresid julgustama lapsi saama või mõjub see vastupidi?

Aitäh! Mis puudutab kevadel või suve alguses toimunud arutelu, siis üks nüanss seal oli see, et nad esitasid meile hiljem oma kollektiivse pöördumise. Sellest ka see viivitus. Lihtsalt see allkirjade kogumise aeg oli niivõrd pikk. Sellest, et eile ei olnud lasterikkaid peresid arutelule kutsutud, on mul tõesti kahju. Meie sotsiaalkomisjonis tegime selle ettepaneku. Ma ei tea, mille taha see jäi. Ma ei usu, et see oli pahatahtlikkus, aga ma ei saa kellegi eest rääkida. Sotsiaalkomisjonis me tegime selle ettepaneku, et kaasata lastega seotud organisatsioonid just laiemas mõttes, et oleks esindatud erinevad arvamused, ei oleks nii, et üks pool on, aga teist poolt ei ole. Sul oli vist üks küsimus veel? (Hääl saalist.) Jaa, absoluutselt. Kahjuks eelmine aasta-poolteist need muudatused ühtepidi või teistpidi käisid hästi kiiresti. Just see muudatuste kiirus loob muidugi igale inimesele paha tunde, [tekitab] ebastabiilsust. Aga teiselt poolt tuleb vaadata põhjuseid, miks ühte või teist otsust tehakse. Ma [räägin] jälle enda kogemusest. Minul näiteks vanaema ütleb kogu aeg, et olgu mis on, aga peaasi, et sõda siia ei tule. (Hääl saalist.) Selle nimel ollakse nõus pingutama. Ma saan aru, et see on emotsionaalne, aga see on üks põhjus. Ma arvan, et seda me tegelikult soovime kõik.

Aitäh! Head kolleegid, ma vabandan praegu Mart Maastiku ja Õnne Pillaku ees. Hetkeks, Õnne, saad minna koha peale. Nimelt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku lühendada tänast täiskogu istungit ja lõpetada see kell 16. Peame seda ettepanekut hääletama. Sellepärast väike paus siin selle koha peal. Nii et palun, saalikutsung! Head kolleegid, kuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänase istungi tööaega lühendada, siis panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lühendada tänast täiskogu istungit ja lõpetada see kell 16. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 20 Riigikogu liiget, vastu 38, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Saame jätkata juhtivkomisjoni ettekandja ja Riigikogu liikmete debatti. Järgnevalt palun, Mart Maastik! (Hääled saalis.)

Üks moment. Ma ei saa rääkida, kui siin lärm on. Lugupeetud … Ma ei saa rääkida, kui lärm on. Võib-olla panete mulle alguse …

(Helistab kella.) Jaa, ma väga vabandan. Ma annan need sekundid juurde, mis nüüd üle lähevad. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud Õnne Pihlak! Te siin väitsite …

Pillak! Pillak!

Pillak. Vabandust, jah! Te väitsite siin, et ükskõik mis, peaasi, et sõda ei oleks. Aga kas see, kui meie [rahvas] välja sureb, meie sündimus on katastroofiline ja me midagi ette ei võta, ei ole sõda oma rahva vastu?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma arvan, et ei ole. Sõda on ikkagi sõjaline agressioon ja seal on kaotused palju hullemad. Ma kasutan siin ka võimalust Jaak Valgele öelda, et aastal 2022 oli sündimuskordaja 1,4. Mind on õpetatud selliselt, et alati ei ole oluline, et kõik asjad on peas, sa pead teadma, kust sa need asjad [teada] saad.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel hea kolleeg Jaak Valge, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma väga pikalt ei räägi. Eesti erakordselt madal sündimus on nüüd vist isegi Eesti valitsusele ja peaministrile selgeks saanud ning sellel ei ole põhjust pikalt peatuda. Küll aga ma ütlen, et mind paneb nii sotsiaalkaitseministri kui ka sotsiaalkomisjoni esimehe puhul siiralt imestama, et nad ei tea meie sündimuse põhinäitajat ehk sündimuse summaarkordajat. See asjaolu seab ikkagi väga suure kahtluse alla ka selle väite, nagu te hooliksite sellest, et meie sündimus paraneks. Mul on seda nii raske uskuda. Kui te ikkagi põhinäitajat ei tea, millest me siis räägime? See on sel juhul tühi jutt, silmakirjalikkus. Kui mulle tuleks tudeng vastama teise maailmasõja teemal ja ma küsiks, mis aastatel see toimus, aga tema hakkaks rääkima, et oi, küll see oli kole sõda, siis see oleks samasugune [käitumine] kui see, et teie räägite, et küll me ikka hoolime ja hoolime sellest sündimusest, aga ei tea ise põhinäitajat. Aga olgu. Edasi ma toonitan seda, et vaadake, selle globaalse trendi taha me ka kuidagimoodi peituda ei saa, sest teiste riikide, eriti naaberriikidega võrreldes, kellega meil on sarnased tingimused, on meie sündimus kiiremini langenud. Võtke see OECD tabeli lahti ja vaadake Eesti, Läti, Leedu ja Soome [andmeid]. Palun tehke seda, ärge rääkige niisama! Nii. Edasi ma refereerin rahvastikuteadlaste uuringuid, mida kõik ehk ei tea. Ma ei taha ka alati ühte ja sama juttu rääkida, ehkki poliitik peaks seda tegema ju niikaua, kuni see ka valitsuse liikmete kõrvu jõuab. Aga kuidas öelda, natukene akadeemilise taustaga inimesena on mul piinlik kogu aeg ühte ja sama juttu rääkida, ehkki see ei ole õigetesse kõrvadesse veel pärale jõudnud, kaugeltki mitte. Rahvastikuteadlaste Mark Gortfelderi ja Allan Puuri uurimuste järgi – võite vaadata seda Eesti demograafia blogist – on sündimuse vähenemise põhjuseks rida tegureid. Aga kõige suurem osa sünnitusealistest naistest, nimelt kolmandik, on hinnanud, et nende lapsesaamise soovi on vähendanud elukalliduse tõus. Elukalliduse tõusu mõju võimendab Eesti vanemahüvitise süsteem, sest hüvitise suurus määratakse rasedusele eelnenud 12 kuu sissetuleku pealt. See on tükk maad varasem aeg, mille järgi seda määratakse. Suur elukalliduse kiirenemine tähendab ostujõu tuntavat vähenemist vanemahüvitise [saamise ajal]. Nõnda tekib motivatsioon lükata sünde edasi, ja seda eriti noorematel naistel, kes võivad veel lapsesaamist ajastada ja kelle palk on elukalliduse tõusuga kaasas käinud. Nagu te teate, tarbijahinnaindeks tõusis 2021. aasta neljandast kvartalist kuni 2023. aasta neljanda kvartalini üle veerandi, 25,6%, võite järele vaadata. Ärge minge välja, ma räägin veel teist! (Hääl saalist.) Aga üldiselt kinnitab see ikkagi sedasama tulemust, mis meil ka varem teada oli. Nimelt vajavad pered majanduslikku stabiilsust. Edasi, rahvastikuteadlase Mark Gortfelderi värske postituse järgi sellessamas demograafia blogis oleksid ühelapselistest naistest 70% ja meestest 72% soovinud saada enam lapsi ja 17% ühelapselistest naistest ja 10% meestest on laste arvuga rahul. Nii et 70% ühelapselistest naistest ja 72% meestest oleks soovinud rohkem lapsi. Nii. Lastetuks jääda soovijaid on mõlema soo puhul olnud tühine hulk: 1%. Palun kolm minutit juurde.

Palun!

Kahelapseliste puhul on jaotus natukene teistmoodi: 62% naistest ja 52% meestest on oma tegeliku laste arvuga rahul. Aga kolmandik nii meestest kui ka naistest oleks tagasivaatavalt soovinud saada veel rohkem lapsi ja vähem oleks soovinud ka jälle ainult 1%. Need olid Puuri ja Gortfelderi [andmed]. Niisiis ei saa teha mitte mingit muud järeldust kui see, et meie pered soovivad rohkem lapsi, kui neil tegelikult on. Madal sündimus ei ole mitte mingi kõrgema jõu poolt ettemääratult igal pool maailmas toimunud, nagu peaminister ja teie siin väitsite. Pered soovivad rohkem lapsi ja küsimus on selles, kas riigi poliitika toetab seda või ei toeta. Kordan: kas riigi poliitika toetab sündimuse kasvu või ei toeta. See kasv on võimalik, kui riigi poliitika seda toetab. Ei tasu ka rääkida ainult perede ja laste toetamisest. Tegelikult on see meie riigi tuleviku toetamine, see on meie riigi tulevikku investeerimine. Teave selle kohta, kuidas toetada, on täiesti olemas. Pole ka mõtet rääkida sellest, et me saavutaksime selle mingisuguse ühe meetmega või et nagu meie Konservatiivne Rahvaerakond tahaks ainult ühte meedet. Seda [meedet] ei ole. Me ju teame, et on palju meetmeid. Meil on väga head rahvastikuteadlased, küsige nende käest, ja nad vastavad teile kahe nädalaga, mis täpselt tuleks teha. Puudu on tahtest, te ei taha küsida. Ma ütlen seda, et palun toetage seda eelnõu. See on meie kohus, see on meie tuleviku küsimus. Aitäh!

Suur tänu! Protseduuriline küsimus, Õnne Pillak, palun!

Tõenäoliselt on mul vale nupp. Ma tahtsin lihtsalt vastu … Kuna siin mind nimetati …

Vabandust, te tahate teha vasturepliiki?

Jaa, just.

Siis vajutage nupule "Sõna".

Selge.

Palun, Õnne Pillak!

Aitäh! Sotsiaalkomisjoni esimees teab sündimuskordajat, mida küsiti. See on 1,4, nagu ma ka viimase küsimuse vastuses ütlesin.

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Solmani. Palun!

Aitäh teile, austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Õnne, sotsiaalkomisjoni esimees! Austatud saadikud, kes siin saalis viibivad, suur tänu, et kuulate sellise olulise küsimuse [arutelu]! Inimesed, kes meid vaatavad sidevahendite abil! Jaak Valgele on muidugi keeruline midagi juurde lisada. Ta on teadlane, ta on demograaf. Isamaa toetab tema eelnõu, sest me oleme ise olnud rahvastikuministri positsiooni kandjad. Reformierakond on see erakond, kes rahvastikuministri positsiooni kunagi lõi, selle hiljem kokku pakkis ja omal ajal, Jüri Ratase teises valitsuses, rahvastikuministri portfelli taas kokku pakkis, kuigi me olime juba jõudnud teatavate tulemusteni, mida andis tegelikult suurpere toetus, sest alates kolmandast lapsest oli makstud inimestele lisa, kui nad soovisid rohkem lapsi kasvatada. Kaks aastat järjest näitasid numbrid tõusu ehk kolmandaid-neljandaid lapsi sündis 25% rohkem, kuna siin parlamendisaalis kõik erakonnad peale Reformierakonna olid toetanud suurperedele sellise toetuse maksmist. Rahvastik uueneb sündidega, sellepärast me peame sündidest rääkima. Sündimus on ühiskondlikult väga tähtis küsimus, kuigi see taandub alati igaühe isiklikule otsusele, mida tuleb ka austada. Eestis on sündimus kogu taasiseseisvusaja olnud taastetasemest tunduvalt väiksem. Rahvastiku loomulikuks taastumiseks on tähtis, et peres oleks üle kahe lapse. Meie sündimuskordaja on 1,4. Alates kolmandast lapsest on peredel majanduslikult keerulisem toime tulla kui esimese kahe lapsega, mistõttu võivadki mõned lapsed jääda sündimata. Eestis on rakendatud olulisi meetmeid sündimuse toetamiseks ja varasemalt suurendati ka toetusi vähemalt kolme lapsega peredele. Sündide arvust oleneb lasteaia‑ ja koolikohtade vajadus lähitulevikus ning uute lapsevanemate ja tööjõu hulk kaugemas tulevikus. See, mis ma nüüd teile ette lugesin, ei olnud minu kui poliitiku väljamõeldis. Ma lugesin seda Statistikaameti koduleheküljelt. Sellest tulenevalt küsisin ma esmaspäeva õhtul peaministrilt, kes siin küsimustele vastas, et kui Statistikaamet – mitte poliitik Riina Solman või poliitik Jaak Valge, kes on ka teadlane ja demograaf – väidab, et meil on sündimuskriis, meil on vaja rahvastikupoliitikaga tõsiselt tegelda, ja väidab, et meil on tööjõu hulk kaugemas tulevikus löögi all, kuidas siis [peaminister] lahendab seda [probleemi], millise valemiga. Kui ma olen küsinud seda sotsiaalkaitseministrilt sotsiaalkomisjonis, siis sotsiaalkaitseministri vastus on olnud, [et lahendus on] kontrollitud migratsioon, mitte oma laste ja perede toetamine. Nagu me teame, kevadel võetigi Reformierakonna juhtimisel 200 eurot lastetoetust suurperedelt ära. See põhjustas väga palju pahameelt. Mina kohtusin lasterikaste perede liidu inimestega, liidu erinevate osakondadega. Neil on üle Eesti väga suur esindatus. Kõik palusid, [et seda toetust ära ei võetaks]. Kirjutati ka kiri siia Riigikogusse. Enne kuulsime, et seda ei jõudnud me sotsiaalkomisjonis teatud asjaolude tõttu isegi enne arutada, kui juba see toetus oligi ära võetud. Aga sellest oli vähe. Signe Riisalo leidis sügisel, et lasterikastelt peredelt on vaja ära võtta ka 101 000 eurot huviringitoetust, mis oli peamiselt suunatud maapiirkondadesse, kus huviringid on üldse raskemini kättesaadavad, nad ei ole kodu lähedal. Ja nüüd siis automaks. Küsisingi sellega seonduvalt peaministrilt esmaspäeva õhtul, kuidas ta kavatseb üleüldse tööjõu hulka kaugemas tulevikus tagada, kui ta praegu läheb maapiirkondade lapsi veel eraldi automaksuga lööma. Me kuulsime tema vastusest, kui palju tegelikult ära tehakse lastega perede jaoks ja et jätkuvalt on ju toetused olemas ja jätkuvalt saab nende abil ju maksta ka automaksu. Aga vastust, kuidas ta kavatseb tulevikus Eestis tööjõu olemasolu tagada, ta ei andnud, erinevalt Signe Riisalost. Ma palun veel aega, lisaaega.

Palun, kolm minutit!

Põhiseaduse § 28 ütleb, et riik peab eriliselt hoolt kandma puuetega inimeste ja lasterikaste perede eest. Põhiseaduse koostajad omal ajal olid väga targad inimesed. Nad nägid ette tänast olukorda ja keskkonda, kus haavatavad sihtgrupid, ka lasterikkad pered ja puuetega inimesed, peavad toime tulema, ja andsid endale aru, et paljulapselise pere üks vanem ei saagi võib-olla täie jõuga karjäärile keskenduda, kui tal on vaja hoolitseda keskmisest suurema pere eest. Suure pere eest hoolitsemine on oluline ja tähtis töö Eesti riigi mõistes. Suurpered kasvatavad oma elukaare jooksul üles peaaegu pooled lapsed Eesti järelkasvust. Kui te loete kommenteeritud väljaannet, siis teate väga täpselt, et lasterikaste perede vaesusrisk on kõrge, nad on õigustatud saama suuremaid lapsetoetusi ning neil on suuremad takistused sissetulekuid teenida, sest lasterikkuse tõttu tuleb vanemal olla tööelust eemal. Ent poliitikas peame meie siin ikka ja jälle õigustama, eraldi eriti Reformierakonnale, et see ei ole Isamaa väljamõeldud probleem, seda ütlevad rahvastikuteadlased, nagu on märkinud härra Jaak Valge enne mind, nagu räägib Statistikaamet oma kodulehel. Võtke lahti iibe ja sündimuse [andmed]. Iive on sündide ja surmade vahe. Seal on kirjas kõik seesama, millest me täna siin saalis räägime. Nüüd veel. Eile andsin ma Õnne Pillakule teada, et ma ei saa sotsiaalkomisjoni tulla, kuna rahanduskomisjonis on automaksu teemal huvigruppide ärakuulamine. Jumal tänatud, et ma sinna sattusin. Sinna olid kutsutud kõik huvigrupid, kellel on automaksu kohta üht koma teist öelda. Te kõik siin saalis olete saanud lasterikaste perede liidult kirja palvega automaksu mitte neile kaela väänata, aga just lasterikaste perede liitu ei olnud huvigruppide ärakuulamisele kutsutud. Kutsutud oli ÕRN MTÜ, Õiglase Riigi Nimel, kes on valimistest saadik koos Signe Riisaloga vastandunud lasterikaste perede toetusele, konkreetselt valimiste ajal ja nende järel, ning on põhjustanud palju meelehärmi lasterikaste perede hulgas. Me oleme pärast seda saanud väga palju murekirju pereemadelt, kellel on rohkem lapsi kui kolm-neli, aga ka sellistelt peredelt. Kuidas niimoodi saab, et lasterikaste perede toetustele vastanduv MTÜ kutsutakse kohale ja nendele antakse ka sõna? Sõnavõtja Archibald Kald, Riigikogu [Kantselei] töötaja, istub seal kohal oma tööajast, annab saalis tagasisidet, et tema ettepanekud on kõik arvesse võetud, aga samal ajal lasterikaste perede liitu, kelle esinaine on Viljandis, kohale ei kutsuta ja ta ei jõuagi selle ajaga kohale tulla, et enda eest seista. Kuidas nii üldse saab suhtuda? Minul on väga palju küsimusi. Antud juhul palun ma toetada seda eelnõu ja lasterikkust, sest ilma lasteta me ei saa ja kontrollitud migratsioon ei ole aktsepteeritav lahendus, kui meil oma lapsi sünnib vähe. Me saame ise hakkama. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu 283 kohta laekunud ei ole. Seega viime läbi eelnõu lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 283. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 23, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele eesti rahva sündivuse suurendamiseks" eelnõu 283 tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.