Katastroofiline demograafiline olukord

Liigume edasi. Tänane kaheksas küsimus. Vastaja, nii nagu ka varasematel kordadel, peaminister Kristen Michal, küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on katastroofiline demograafiline olukord. Vadim Belobrovtsev, palun!

Liigume edasi, tänane kaheksas küsimus. Vastaja, nii nagu ka varasematel kordadel, on peaminister Kristen Michal. Küsib Riigikogu liige Vadim Belobrovtsev ja teema on katastroofiline demograafiline olukord. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma lihtsalt tuletan mõned numbrid teile ka meelde, kuigi ma arvan, et te ise saate aru, millises seisus meil demograafiline olukord praegu Eestis on. Viimati oli meil sündimus 14 000 ringis aastal 2019 ja sealt alates on sündimus põhimõtteliselt kivina langenud. Ja nüüd me võime öelda, et 2024 oli see esimene aasta Eesti ajaloos – vähemalt sellest ajast saati, kui hakati seda statistikat pidama –, kus sündimus on alla 10 000 lapse aastas: 9 646 last. Samal ajal on statistika selline, et surmasid on 15 756. See on eelmise aasta number. Me teame, et vahepeal moodustati mingisugune rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, aastal 2021, kui mälu mind ei peta, aga midagi suurt pole vahepeal muutunud selle statistika juures. See komisjon väga ei tööta, väga koos ei käi ja tegelikult sealt tulemusi oodata on vist liiga optimistlik. Nii et minu küsimus teile olukorras, kus näiteks selle aasta augustikuus sündis Eestis 798 last, mis on 32 lapse võrra vähem võrreldes eelmise aastaga. Ehk me saame aru, et ka sel aastal me püstitame uue miinusmärgiga rekordi. Mida siis selles olukorras tegema peab? Minu meelest tegu on tõepoolest katastroofilise demograafilise olukorraga ja kui praegu midagi ette ei võta, siis meid ootavad väga suured probleemid juba lähitulevikus.

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma lihtsalt tuletan mõned numbrid teile meelde, kuigi ma arvan, et te ise ka saate aru, millises seisus meil demograafiline olukord praegu Eestis on. Viimati oli meil sündimus 14 000 ringis aastal 2019 ja sealt alates on sündimus põhimõtteliselt kivina langenud. Nüüd me võime öelda, et 2024. aasta oli esimene aasta Eesti ajaloos – vähemalt sellest ajast saati, kui hakati seda statistikat pidama –, kui sündimus oli alla 10 000 lapse – 9646 last. Samal ajal on surmade statistika selline, et surmasid oli 15 756. See on eelmise aasta number. Me teame, et vahepeal moodustati mingisugune rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, aastal 2021, kui mälu mind ei peta, aga midagi suurt pole vahepeal muutunud selle statistika juures. See komisjon väga ei tööta, väga koos ei käi ja tegelikult on sealt tulemusi oodata vist liiga optimistlik. Nii et minu küsimus teile on see. Näiteks selle aasta augustikuus sündis Eestis 798 last, mis on 32 lapse võrra vähem võrreldes eelmise aastaga. Me saame aru, et ka sel aastal me püstitame uue miinusmärgiga rekordi. Mida siis selles olukorras tegema peab? Minu meelest on tegu tõepoolest katastroofilise demograafilise olukorraga. Kui praegu midagi ette ei võeta, siis meid ootavad väga suured probleemid juba lähitulevikus.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Üldjoontes me vist oleme üksteisega nõus, et madal sündimus ongi mure. Seetõttu juba küsimuses viidatud ja ka varem räägitud ning Sotsiaalministeeriumis tehtud vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüs sündis. See valmis kevadel sellel aastal ja seal on nii analüüs kui ka ettepanekud. Mitmed ettepanekud on juba, nagu öeldakse, töös. Samal ajal tasub ka ilmselt taustana teada, laiemat pilti vaadates, et madal ja langev sündimus ei ole mure ainult Eestis. Sama probleem on üle Euroopa, Soomest Itaaliani. Nii et sama nii-öelda ebakindlus, erinevate mudelite muutumine kindlasti mõjutab kogu arenenud maailma. Kui vaadata nüüd erinevaid numbreid, siis Eestis tõepoolest on ka sünnitusealiste naiste arv vähenenud. Sündimus on vähenenud, drastiliselt langenud vanusegrupis 16–19, mis võib viidata ka näiteks haridussüsteemi paremale toimimisele. Eks osa [sündimuse vähenemise] põhjusest on kindlasti seesama ebakindlus, mida põhjustab Ukraina sõda. See kindlasti mõjutab Baltimaid päris suuresti. Neid debatte me oleme siin ju ka korduvalt pidanud ja seetõttu ma toon veidi välja neid finantsvõimalusi. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvest circa miljardiga toetatakse lapsi ja peresid. See moodustab Eesti näitajate puhul umbes 2,2% meie SKP-st. Sarnast mahtu Euroopas on ette näidata väga vähestel riikidel, me oleme toetuste poolelt Euroopa tipus. 1 miljard suunatakse eelarves lastele ja peredele, toetustele umbes järgmiselt: circa 400 pluss miljonit läheb peretoetustele, veidi alla 400 miljoni – 360 miljonit – läheb vanemahüvitisele, circa 100 miljonit lastevanemate pensioni- ja ravikindlustuse tagamiseks ja circa 13 miljonit läheb elatisabile. Nüüd, kui tuua teiste riikide näiteid, eks ma saan hiljem seda jätkata, siis näiteks Poolas on suurimad rahalised toetused – meenutuseks, meil oli 2,2% SKP-st, neil on 2,4% –, aga neil on madalam sündimuskordaja – 1,12. Saksamaal on Euroopa Liidus rahalised toetused kolmandad – 1,93% SKP-st –, sündimuskordaja tagantpoolt 11 – 1,39. Nii et seetõttu, jah, vähemalt nii palju, kui on [põhjust] otsinud teadlased ja riigid, [on näha], et üksiti rahaline pool sündimuse kasvu ei taga. Seda need numbrid kahjuks näitavad.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea küsija! Üldjoontes me vist oleme üksteisega nõus, et madal sündimus ongi mure. Seetõttu juba küsimuses viidatud ja ka varem räägitud Sotsiaalministeeriumis tehtud vanemahüvitise ja peretoetuste tervikanalüüs sündis. See valmis kevadel sellel aastal ja seal on nii analüüs kui ka ettepanekud. Mitmed ettepanekud on juba, nagu öeldakse, töös. Samal ajal tasub ka ilmselt taustana teada ja laiemat pilti vaadates, et madal ja langev sündimus ei ole mure ainult Eestis. Sama probleem on üle Euroopa, Soomest Itaaliani. Nii et sama nii-öelda ebakindlus, erinevate mudelite muutumine kindlasti mõjutab kogu arenenud maailma. Ja kui vaadata erinevaid numbreid, siis Eestis tõepoolest on ka sünnitusealiste naiste arv vähenenud, sündimus on vähenenud, drastiliselt langenud vanusegrupis 16–19, see võib viidata ka näiteks haridussüsteemi paremale toimetamisele. Eks osa sellest põhjusest kindlasti on seesama ebakindlus, mida põhjustab Ukraina sõda, see kindlasti mõjutab Baltimaid päris suuresti. Neid debatte me oleme siin ju ka korduvalt pidanud ja seetõttu ma toon ka veidi välja neid finantsvõimalusi. Sotsiaalministeeriumi valitsemise eelarvest circa miljardiga umbkaudu toetatakse lapsi ja peresid, see moodustab Eesti näitajatelt umbes 2,2% meie SKP-st. Sarnast mahtu Euroopas on ette näidata väga vähestel riikidel. Me oleme toetuste poolelt Euroopa tipus. 1 miljard suunatakse eelarves lastele ja peredele, toetustele umbes järgmiselt: circa 400 pluss miljonit läheb peretoetustele, veidi alla 400 miljoni, 360 miljonit, läheb vanemahüvitisele, circa 100 miljonit lastevanemate pensioni- ja ravikindlustuse tagamiseks ja circa 13 miljonit läheb elatisabile. Nüüd, kui tuua teiste riikide näiteid – eks ma saan hiljem ka seda jätkata –, siis näiteks Poolas on suurimad rahalised toetused – meenutuseks, meil oli 2,2% SKP-st, neil on 2,4% –, aga neil on madalam sündimuskordaja, 1,12. Saksamaal on Euroopa Liidus rahalised toetused kolmandad – 1,93% SKP-st –, sündimuskordaja tagantpoolt 11. 1,3 ... Nii et seetõttu jah, ütleme, vähemalt nii palju, kui on otsitud teadlaste ja riikide poolt, et üksiti rahaline pool sündimuse kasvu ei taga. Seda need numbrid kahjuks näitavad.

Aitäh! Vadim Belobrovtsev, teil on täpsustav küsimus. Palun!

Aitäh! Ausalt öeldes väga ei lohuta see jutt, et praegu on sündimus väga madal väga paljudes Euroopa riikides. Sest esiteks, kui me räägime näiteks Saksamaast, kus on teie mainitud vist 82 miljonit elanikku, kui mitte rohkem, siis ma arvan, et nende jaoks on see natuke väiksem probleem kui Eesti jaoks, kus on 1,3 miljonit elanikku. Ja teiseks, ma arvan, et me peame lahendama ikkagi neid probleeme, mis meil Eestis on, mitte lihtsalt ütlema, et Euroopas on ka kõik halvasti, nii et me ei saa mitte midagi sellega teha. Ma olen teiega ühest küljest nõus, et meie peredel puudub kindlustunne, aga ma ei ole nõus võib-olla sellega, et see on ainult sellepärast, et Ukrainas käib sõda praegu. Ma arvan, et see ebakindlustunne on neil tekkinud paljuski tänu teie valitsuste ja eelmiste valitsuste tegevusele. Sest kui näiteks üks päev suurendatakse paljulapseliste perede toetust ja aasta pärast võetakse osa sellest, suur osa sellest ära, siis loomulikult tekib selline tunne, et kui üks päev antakse midagi ja siis järgmine päev lihtsalt võetakse ära, kus see kindlus siis olla saab. Nii et minu küsimus on see: mida valitsus planeerib lähiajal teha sellist, mis tegelikult seda kindlust suurendaks? Kindlasti ärge mainige seda, et nüüd pered ei pea maksma nii palju automaksu, nagu nad oleksid pidanud enne seda tegema. See ei ole ju see, mis neile antakse, see on lihtsalt see, et neilt tahetakse midagi ära võtta ja siis seda lihtsalt vähendatakse. Mis on need reaalsed sammud, mis parandavad meie perede olekut?

Aitäh! Ausalt öeldes väga ei lohuta see jutt, et praegu on sündimus väga madal väga paljudes Euroopa riikides. Sest esiteks, kui me räägime näiteks Saksamaast, kus on teie mainitud vist 82 miljonit elanikku, kui mitte rohkem, siis ma arvan, et nende jaoks on see natuke väiksem probleem kui Eesti jaoks, kus on 1,3 miljonit elanikku. Teiseks, ma arvan, et me peame lahendama ikkagi neid probleeme, mis meil Eestis on, mitte lihtsalt ütlema, et Euroopas on ka kõik halvasti, nii et me ei saa mitte midagi sellega teha. Ma olen teiega ühest küljest nõus, et meie peredel puudub kindlustunne, aga ma ei ole nõus võib-olla sellega, et see on ainult sellepärast, et Ukrainas käib sõda praegu. Ma arvan, et ebakindlustunne on neil tekkinud paljuski tänu teie valitsuste ja eelmiste valitsuste tegevusele. Sest kui näiteks üks päev suurendatakse paljulapseliste perede toetust ja aasta pärast võetakse suur osa sellest ära, siis loomulikult tekib selline tunne, et kui üks päev antakse midagi ja järgmine päev lihtsalt võetakse see ära, siis kus see kindlus olla saab. Nii et minu küsimus on see: mida valitsus planeerib lähiajal teha sellist, mis tegelikult kindlust suurendaks? Kindlasti ärge mainige seda, et nüüd pered ei pea maksma nii palju automaksu, nagu nad oleksid pidanud enne seda tegema. See ei ole ju see, mis neile antakse, see on lihtsalt see, et neilt tahetakse midagi ära võtta ja siis seda lihtsalt vähendatakse. Mis on need reaalsed sammud, mis parandavad meie perede olekut?

Aitäh! Kõigepealt üldiselt ja siis tulen selle juurde. Üldiselt on sündimust toetavaks loetud, kuidas öelda, erinevaid markereid või valdkondi. Üks on kindlasti ühiskonna julgeolek, heaolutase, mille alla käivad ka maksukoormus, seesama sõjamure, mis siin on, stabiilne perepoliitika, võrdsed võimalused on väga olulised, töö- ja pereelu ühildamine, teenuste kättesaadavus. See on Eestis väga pikalt debateeritud teema olnud. Me kõik, kellel lapsed on, ju teame, et tihti on keeruline kogu seda asja kokku panna, aga tuleb ju hakkama saada. Laste ja noorte terviseriskide vähendamine, füüsilise ja vaimse tervise toetamine, ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, võrdsete võimaluste tagamine lastele, ühiskonna-, pere- ja lapsesõbralikkus. Kui vaadata, mis meil on olemas, siis ma ütleks nii, et Eestil on kindlasti olemas rahalised toetused. Nagu ma juba mainisin, need on väga korralikud. Vanemahüvitis, lapse sünni toetus, lapsetoetus, peretoetus, üksikvanema toetus, puudega laste peretoetus – kõik see on eesmärgiga pakkuda lastele võrdsemat kasvukeskkonda. Nagu ma enne mainisin, me oleme Euroopa tipus 2,2%-ga SKP-st sellele valdkonnale mineva rahaga. Lisaks oleme loonud paindlikumaid töötingimusi, mis annavad ka kaugtööks võimaluse, [olulised on] töö- ja pereelu ühildamine ja lastehoiusüsteem. Lastekaitse töökorraldust oleme muutnud, et abi vajavate laste tuge tõhustada. Vanemluse toetamine oskuste arendamise näol käib, on vanemlusprogrammid, näiteks "Imelised aastad", perepesasid on loodud. Samamoodi on tervishoidu panustatud, meditsiini ja tugiteenustesse, muu hulgas ka näiteks viljatusravisse. Vaatamata sündide arvu langusele on läbitud viljatusravitsüklite arv Eestis aasta-aastalt kasvanud. Viis aastat tagasi, 2018. aastal läbiti 3011 viljatusravitsüklit, 2023. aastal juba 14% rohkem ehk 3422. Nii et see ka kindlasti annab võimalusi juurde. Nüüd, te palusite, et ma ei tuleks selle juurde, et automaksust tuleb peredele soodustus. Ma siis ei tule, aga peredel läheb lihtsamaks. Teiseks, kindluse koha pealt ütlen, et homme, kui me eelarve üle anname – ma südamest loodan, et teiegi seda toetate –, annab teadmine, et me investeerime kaitsesse ja Eesti riik on kaitstud, noortele kindlasti palju enam kindlust. See on üks esimesi küsimusi, mida oma tulevikku planeerides küsitakse, et kas see koht, see piirkond on turvaline. Ja kindlasti heaolu kasv. Kui me saame majanduse kasvama, nagu on valitsuse eesmärk – ehk Eesti on kindlalt kaitstud ja majandus kasvab, nagu Eesti Panga analüüs näitab –, siis ma arvan, et Eestil seisavad ees head aastad.

Aitäh! Kõigepealt üldiselt ja siis tulen selle juurde. Üldiselt on sündimust toetavaks loetud erinevaid, kuidas öelda, markereid või erinevaid valdkondi. Üks on kindlasti ühiskonna julgeolek, heaolutase, mille alla käivad ka maksukoormus, seesama sõjamure, mis siin on, stabiilne perepoliitika, võrdsed võimalused on väga olulised, töö- ja pereelu ühildamine, teenuste kättesaadavus. See on Eestis väga pikalt debateeritud teema olnud. Me ju kõik teame, kellel lapsed on, et tihti on keeruline kogu seda asja kokku panna, aga tuleb ju hakkama saada. Laste ja noorte terviseriskide vähendamine, füüsilise ja vaimse tervise toetamine, ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine, võrdsete võimaluste tagamine lastele, ühiskonna-, pere- ja lapsesõbralikkus. Kui vaadata, mis meil on olemas, siis ma ütleksin nii, et Eestil on kindlasti olemas rahalised toetused. Nagu ma juba mainisin, need on väga korralikud. Vanemahüvitis, lapse sünni toetus, lapsetoetus, peretoetus, üksikvanema toetus, puudega laste peretoetus – kõik see on eesmärgiga pakkuda lastele võrdsemat kasvukeskkonda. Nagu ma enne mainisin, me oleme Euroopa tipus 2,2%-ga SKP-st sellele valdkonnale mineva rahaga. Lisaks oleme loonud paindlikumaid töötingimusi, mis annavad ka kaugtööks võimaluse, töö- ja pereelu ühildamine, lastehoiusüsteem. Lastekaitse töökorraldust oleme muutnud, et abivajajate laste tuge tõhustada. Vanemluse toetamine oskuste arendamise näol käib, vanemlusprogrammid – "Imelised aastad" jne –, perepesasid on loodud. Samamoodi on tervishoidu panustatud, meditsiini ja tugiteenustesse, muu hulgas ka näiteks viljatusravi. Vaatamata sündide arvu langusele on läbitud viljatusravitsüklite arv Eestis aasta-aastalt kasvanud. Viis aastat tagasi, 2018. aastal läbiti 3011 viljatusravitsüklit, 2023. aastal juba 14% rohkem ehk 3422. Nii et see ka kindlasti annab võimalusi juurde. Nüüd, te palusite, et ma ei tuleks selle juurde, et automaksust tuleb peredele soodustus. Ma siis ei tule, aga peredel läheb lihtsamaks. Teiseks, kindluse koha pealt ütlen, et homme, kui me eelarve üle anname – ma südamest loodan, et teiegi seda toetate –, teadmine, et me investeerime kaitsesse ja Eesti riik on kaitstud, annab kindlasti noortele palju enam kindlust. See on üks esimesi küsimusi, mida oma tulevikku planeerides küsitakse, et kas see koht, see piirkond on turvaline. Ja kindlasti heaolu kasv. Kui me saame majanduse kasvama, nagu on valitsuse eesmärk – ehk Eesti on kindlalt kaitstud ja majandus kasvab, nagu Eesti Panga analüüs näitab –, siis ma arvan, et Eestil seisavad ees head aastad.

Suur tänu! Lisaküsimuse esitab kolleeg Lauri Laats. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te loetlesite hästi palju erinevaid meetmeid, mida on ka praegu juba rakendatud, ja te tõite hästi palju erinevaid, ka universaalseid toetusi. Aga me ju näeme, et see ju ei tööta. Küsimus ongi selles, et inimestel kindlustunne puudub. See kindlustunne ei ole ju ainult julgeolekust lähtuv, see on kindlasti ka toimetulek ja see on sotsiaalne julgeolek. Inimesed tunnevad ennast ebastabiilselt, mitte turvaliselt ja nendel ei ole tuleviku ees ka kindlust. Siin ei ole ainult julgeolekuaspekt, mida te hästi tihti tahate kasutada, aga see on kindlasti üks osa sellest. Nüüd, kui lähtuda sellest, et need meetmed, mis meil juba on, ja need kahjuks ei toimi, ei tööta ja meie sündimus langeb, kas te olete siis kokku kutsunud töörühma või arutanud seda näiteks lugupeetud sotsiaal- ja tervishoiuministriga, et mis oleks need võimalikud järgmised meetmed selleks, et sündimust tõsta? Jah, tõesti, me ei ole siin Euroopas ega tegelikult ka maailmas üksi selle probleemiga, aga seda enam me peaksime mõtlema nii-öelda kastist välja ja pakkuma välja ka lahendusi. Näiteks mina tean, et Sotsiaalministeeriumis valmis ka vastav analüüs, mis puudutab üleüldist demograafilist olukorda, ja seal on ridamisi välja toodud ettepanekuid. Kas te olete nende ettepanekutega ka tutvunud? Seal on konkreetseid ettepanekuid, mida on tegelikult võimalik realiseerida, näiteks kuidas teha eluasemed soodsamaks noorperedele, ja nii edasi. Kas te olete võtnud selle asja südameasjaks ja hakanud järjest vastavalt sellele analüüsile tööd tegema ja neid rakendama?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Te loetlesite hästi palju erinevaid meetmeid, mida on praeguseks ka juba rakendatud, ja tõite näiteks hästi palju erinevaid, ka universaalseid toetusi, aga me ju näeme, et see ei tööta. Küsimus ongi selles, et inimestel kindlustunne puudub. See kindlustunne ei ole ju ainult julgeolekust lähtuv, see on kindlasti ka toimetulek ja sotsiaalne julgeolek. Inimesed tunnevad ennast ebastabiilselt, ebaturvaliselt ja nendel ei ole tuleviku ees kindlust. Siin ei ole ainult julgeolekuaspekt, mida te hästi tihti tahate kasutada, aga see on kindlasti üks osa sellest. Nüüd, kui lähtuda sellest, et need meetmed, mis meil juba on, kahjuks ei toimi, ei tööta ja meie sündimus langeb, siis kas te olete kokku kutsunud töörühma või arutanud seda näiteks lugupeetud sotsiaalministriga, mis oleks võimalikud järgmised meetmed, et sündimust tõsta? Jah, tõesti, me ei ole siin Euroopas ega tegelikult ka maailmas üksi selle probleemiga, aga seda enam me peaksime mõtlema nii-öelda kastist välja ja pakkuma välja ka lahendusi. Näiteks mina tean, et Sotsiaalministeeriumis valmis analüüs, mis puudutab üleüldist demograafilist olukorda, ja seal on ridamisi ettepanekuid välja toodud. Kas te olete nende ettepanekutega ka tutvunud? Seal on konkreetseid ettepanekuid, mida on võimalik realiseerida, näiteks kuidas teha eluasemed soodsamaks noorperedele ja nii edasi. Kas te olete võtnud selle asja südameasjaks ja hakanud järjest vastavalt sellele analüüsile tööd tegema ja [ettepanekuid] rakendama?

Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Nagu ma teie kolleegile vastates juba ütlesin, seesama Sotsiaalministeeriumi analüüs ongi just selle jaoks, et sealt tulevad ettepanekuid arvesse võtta. Mitmed ettepanekud on töös. Nagu teie kunagine kolleeg Jüri Ratas ütleks, väga selgelt laual. Ma seda kõike võin veel korra kirjeldada ja teen seda hea meelega, mida ma juba kirjeldasin. Kõigepealt, alustades sellest, mis puudutab üht seitsmest ettepanekust või valdkonnast, mida seal käsitleti, või vähemalt mulle nii meelde jäi, on just seesama, kuidas noortele on kättesaadav eluase, mis on keeruline. Ja selleks me oleme ka koalitsioonileppes erinevaid samme kokku leppinud ja üritame toimetada mitmes suunas. Üks on see, et vähendada bürokraatiat, et eluasemete hind oleks madalam iga ruutmeetri kohta, sest mina väga ei usu sellesse, mida sotsiaaldemokraadid arvavad, et üürikorterid toovad õnne. Mina arvan, et mida lihtsam on asju rajada, mida kuluvabam, bürokraatiavabam, seda madalam on ka ruutmeetri hind, mis üldiselt kapitalismis nii ka toimub, konkurentsitingimustes. Ja ka seda võimalust, et noorte puhul näiteks pensionisammast saaks kasutada tagatisena nende korteri hankimisel, mis võiks olla ka üks võimalus. Eesti 200-l selline ettepanek oli ja see on nüüd koalitsioonileppes, me seda kindlasti arutame. Ja otsime sellele lahenduse. Nüüd, kindluse poole pealt te ütlete, et võib-olla sõjaline kindlus või julgeolekukindlus pole peamine. Raske hinnata, võib-olla on ka mingeid häid küsitlusi. Ma arvan, et see on üks osa tõepoolest. Ma olen ise näinud oma lapse lasteaiagrupist või laiemast grupist sellist peegeldust, kus noored küsivad üksteise käest, noored vanemad, et ei tea, kas peaks investeerima Hispaaniasse või Soome korteri ostmisse, selle sõja pärast just. Ja ma arvan, et küllap see on noortele peredele päris tähtis, kui kindlalt ennast tuntakse, kas Eesti on selline koht, kuhu tahetakse oma peret ja tulevikku rajada. Meie pingutame igal juhul selle nimel ja ma südamest loodan, et koos kogu parlamendiga. Need sammud, mis me astume kaitses, annavad kõigile sõnumi nii sissepoole kui ka väljapoole, et Eesti on see koht, kuhu oma kodu rajada, kus ennast turvaliselt tunda ja hästi tunda. See on kindlasti väga oluline. Ja majandusliku poole pealt ma üht-teist juba rääkisin, ega võib-olla kogu lugu ma ei hakka enam uuesti ette kordama või ära kordama. Aga sellesama Keskerakonna, sotside ja Isamaa ühiselt loodud astmelise tulumaksu me kaotame, mille tulemusena keskmise palga kanti, kus tihtipeale noored oma tööteed alustades on, jääb inimestele rohkem raha kätte. Nii on raha ka pere jaoks, perevajaduste jaoks kindlasti rohkem. Ka tulumaksu tõusu jätame ära, et majandus kiiremini kasvama saada ebakindlatel aegadel. Sellele kindlasti – julgeolekule, jõukusele ja mõistlikule perepoliitikale – on võimalik rajada ka noorte tulevikku. Ja nagu ma ütlesin, ma arvan, et ees ootavad head aastad.

Austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Nagu ma teie kolleegile vastates juba ütlesin, seesama Sotsiaalministeeriumi analüüs ongi just selle jaoks, et sealt tulevaid ettepanekuid arvesse võtta. Mitmed ettepanekud on töös. Nagu teie kunagine kolleeg Jüri Ratas ütleks: väga selgelt laual. Ma seda kõike võin veel korra kirjeldada ja teen seda hea meelega. Kõigepealt alustan sellest, mis puudutab üht seitsmest ettepanekust või valdkonnast, mida seal käsitleti, või vähemalt mulle nii meelde jäi: just seesama, kui kättesaadav on noortele eluase. See on keeruline. Selleks me oleme ka koalitsioonileppes erinevaid samme kokku leppinud ja üritame toimetada mitmes suunas. Üks on see: vähendame bürokraatiat, et eluasemete hind oleks madalam iga ruutmeetri kohta, sest mina väga ei usu sellesse, mida sotsiaaldemokraadid arvavad, et üürikorterid toovad õnne. Mina arvan, et mida lihtsam on asju rajada, mida kuluvabam ja bürokraatiavabam, seda madalam on ka ruutmeetri hind. See üldiselt kapitalismis ka toimib, konkurentsitingimustes. Ja [arutada võiks] ka seda võimalust, et noorte puhul saaks näiteks pensionisammast kasutada tagatisena nende korteri hankimisel. See võiks olla ka üks võimalus. Eesti 200-l selline ettepanek oli ja see on nüüd koalitsioonileppes, me seda kindlasti arutame ja otsime sellele lahenduse. Nüüd, kindluse poole pealt te ütlete, et võib-olla sõjaline kindlus või julgeolekukindlus pole peamine. Raske hinnata, võib-olla on ka mingeid häid küsitlusi. Ma arvan, et see on üks osa tõepoolest. Ma olen ise näinud oma lapse lasteaiagrupist või laiemast [vanemate] grupist sellist peegeldust, et noored vanemad küsivad üksteise käest, et ei tea, kas peaks investeerima Hispaaniasse või Soome korteri ostmisse – selle sõja pärast just. Ja ma arvan, et küllap see on noortele peredele päris tähtis, kui kindlalt ennast tuntakse ja kas Eesti on selline koht, kuhu tahetakse oma peret ja tulevikku rajada. Meie pingutame igal juhul selle nimel. Ma südamest loodan, et koos kogu parlamendiga need sammud, mis me astume kaitses, annavad kõigile sõnumi nii sissepoole kui ka väljapoole, et Eesti on see koht, kuhu oma kodu rajada ning kus ennast turvaliselt ja hästi tunda. See on kindlasti väga oluline. Majandusliku poole pealt ma üht-teist juba rääkisin. Võib-olla kogu lugu ma ei hakka enam kordama. Aga sellesama Keskerakonna, sotside ja Isamaa ühiselt loodud astmelise tulumaksu me kaotame, mille tulemusena keskmist palka [teenivatele] inimestele – seal noored tihtipeale oma tööteed alustades on – jääb rohkem raha kätte. Nii on raha ka pere jaoks, pere vajaduste jaoks kindlasti rohkem. Ka tulumaksu tõusu jätame ära, et majandus kiiremini kasvama saada ebakindlatel aegadel. Sellele – julgeolekule, jõukusele ja mõistlikule perepoliitikale – on kindlasti võimalik rajada noorte tulevikku. Ja nagu ma ütlesin, ma arvan, et ees ootavad head aastad.

Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja tänan kõiki kolleege aktiivse osaluse eest! Kohtume täpselt kell 14 algaval Riigikogu täiskogu istungil.

Rohkemateks küsimusteks meil tänases infotunnis aega ei ole. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja kõiki kolleege aktiivse osaluse eest! Kohtume täpselt kell 14 algaval Riigikogu täiskogu istungil.