Prokuratuuri sõltumatus

Nii! Tänane seitsmes küsimus on justiitsminister Kalle Laanetile, küsib Riigikogu liige Mart Maastik ja teema on prokuratuuri sõltumatus. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud justiitsminister Kalle Laanet! Jälgides ajakirjanduses peaprokurör Andres Parmase ja justiitsminister Kalle Laaneti omavahelisi väljaütlemisi, jääb vägisi mulje, et jõustruktuuride vahel käib kahetsusväärne võimuvõitlus. Olen ministriga nõus, et prokuratuuri töö vajaks ülevaatamist. On ju teada, et kaheksa aastat kestnud Kajar Lemberi saaga päädis üle miljonieurose kuluga maksumaksja taskust ja lõpuks õigeksmõistmisega. On arusaamatu, miks teatud kaasustes algatatakse väga kergelt uurimisi ja otsitakse läbi ning võetakse ära arvuteid ja telefone, kuid samas Slava Ukraini uurimisest pole aasta jooksul pea midagi kuulda olnud. Nii ei ole ka Johanna-Maria Lehtmet minu teada üle kuulatud, ei ole talt võetud ära ei arvutit ega mobiili. Tundub, et prokuratuuri töö lonkab igast kohast. Aga samas on problemaatiline ka see, et väidetavalt – jälle [tuli info] ajakirjanduse kaudu – on minister justkui sekkunud prokuratuuri asjaajamisse. Me kohtusime siin just pool tundi tagasi Andres Parmasega. Ta väitis, et Kalle Laanet palus tal lahkuda, sest tema olevat kaotanud poliitilise usalduskrediidi. Ja minu küsimus on, milles siis seisneb see poliitiline usalduskrediit. Kas on tegemist nii‑öelda lehmakauplemisega, et kui sa lahkud, saad midagi vastu, või milles see usalduskrediit seisneb?

Aitäh selle küsimuse eest ja aitäh selle sissejuhatuse eest! Väga selgelt tõite välja, millised kitsaskohad on prokuratuuri tegevuses olnud ja millised ootused on olnud avalikkuses just nimelt ka Slava Ukraini menetluse puhul. Mitte ainult teil, ma usun, et ka väga paljudel annetajatel, kes on annetanud Ukraina inimeste jaoks Slava Ukrainile [suure] summa, 5–6 miljonit eurot, [on küsimusi]. Ka nemad tahaksid saada vastuseid kõigile nendele küsimustele – mis toimub? Jah, ma tunnistan, et ma olen küsinud selle menetluse kohta. Jah, ma olen pakkunud oma abi. Ma olen pakkunud oma positsioonist tulenevat võimalust rääkida Ukraina justiitsministriga. Ma olen seda kõike teinud, jah, aga ma ei ole sekkunud ühtegi menetlustoimingusse. Ma ei ole mitte kunagi mitte kellelegi öelnud, millist kriminaalmenetlust algatada, millist kriminaalmenetlust lõpetada, kellele kahtlustus või süüdistus esitada või kellele mitte esitada. Ma ei ole mitte kunagi seda teinud. See ongi prokuratuuri sõltumatus, et kriminaalmenetlustele annab hinnangu kohus. Aga Justiitsministeerium vastutab selle eest, et prokuratuur töötaks efektiivselt, seaduslikult, tulemuslikult ja otstarbekalt. Mida tähendab poliitiline usalduskrediit? Õiguspoliitiline usalduskrediit tähendab seda. Ka siin laua peal on hunnikus arupärimisi, infotunnis küsimusi, on rahulolematust, rahulolematust meedias ja kõik sinna juurde kuuluv. Andres Parmas on väitnud avalikkuses, et teda ei ole survestatud. Täna on äkitselt tulnud välja, et teda kangesti survestatakse. Millal ta räägib siis tõtt ja millal ta valetab, küsin mina. Jah, ma olen pakkunud talle, kuna Tallinna Ringkonnakohtu esimehe ametiaeg lõpeb ja kuna ta on ka avalikult öelnud, et tema süda kuulub kohtusse, et on võimalus sinna kandideerida. Tal ei läinud õnneks saada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu kohtuniku ametikoht, kuhu ta soovis minna. Eesti Vabariigi valitsus toetas teda. Jah, väga pikk aeg kulus eelmisel aastal selleks, et käia ja tutvustada oma mõtteid väljaspool Eestit. See kõik ju teatud mõttes [mõjutas] prokuratuuri tööd, ma ei saa öelda, et kahjustas, aga oli ju teada, et juht tahab lahkuda. Tema hing ei ole enam prokuratuuris.

Aitäh! Mart Maastik, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Tänases vestluses Andres Parmasega ei selgunud – vähemalt nii ta väitis –, et ta ei oleks huvitatud jätkama peaprokurörina töötamist. Pigem olevat see olnud just Kalle Laaneti soovitus, et sinna kohtusse kandideerima minna. Aga mu küsimus on selline. Andres Parmase väitel oli teie ühine tuttav Erki Aavik palunud temaga kohtumist ja püüdnud teda mõjutada selles mõttes, et ta ise tagasi astuks. Minu küsimus on see: kas lugupeetud justiitsminister rääkis Erki Aavikuga sel teemal midagi ja palus tal vahendajana nii‑öelda tundlikul teemal [sõnum] edasi anda või mitte?

Aitäh selle küsimuse eest! Urmas Reinsalu oli see, kes selle küsimuse mulle juba esitas, ja ka temale ma vastasin, et te peate küsima Erki Aavikult, mida ja kelle soovitusel ta kunagi Andres Parmasega on rääkinud, kus ja millisel ajahetkel. Tähendab, mina ei ole seal viibinud. Ma ei tea, mis suhted neil omavahel on. Mul ei ole kombeks kolmandate isikute kohtumisi kirja panna ega üle küsida, kes mis põhjusel kellegagi kohtus. Võib-olla mõnel ametiisikul on see kombeks, minul ei ole.

Suur tänu! Ja üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Sõltumatus ju ei tähenda seda, et lubatud on kõik või nad on puutumatud. Minule on ainuüksi aastatest 2020–2023 teada kokku juba seitse juhtumit, faktilist juhtumit, milles kohtud on oma otsustes ja määrustes tuvastanud, et prokurörid on esitanud kohtule valeandmeid, võltsinud menetlusdokumente, kasutanud võltsitud menetlusdokumente, takistanud teadvalt menetlusosalise kohtueelsele menetlusele ilmumist ja loonud kunstlikult tõendeid ehk moonutanud kriminaalasjas tegelikke asjaolusid. Lisaks on kohus prokuröre menetlusest taandanud põhjusel, et riiklikud süüdistajad on käitunud lubamatult erapoolikult, on läbi viinud ebaseadusliku ülekuulamise ehk survestanud ja hirmutanud kaitse tunnistajat telefoni teel, survestanud kangekaelselt kohtunikku nõustuma lubamatu tõendi kasutamisega, on rikkunud kahtlustatava kaitseõigust, survestanud kahtlustatavat, vassinud kohtule ja rikkunud kahtlustatava omandiõigust. Kohus on tunnistanud ka prokuratuuri jälitustoimingu lubasid seadusega vastuolus olevaks ehk õigusvastaseks. Ja kohus on märkinud järgnevat, tsiteerin: "On raske mõista, miks riik sellisel viisil enda kodanike vastu süüdistusi konstrueerib." Tegelikus õigusriigis on sellised prokuröride rikkumised väga tõsise kaaluga ja tõsine oht õigusriigi põhimõttele. Kas teile on teada, kas mõne eelnevalt loetletud, kohtute tuvastatud prokuröri rikkumise tõttu on prokuratuuri järelevalveosakond alustanud prokuröri suhtes järelevalvemenetlust, et saada selgust asjaoludes ja, ütleme, selles mõttes mingi seisukoht kujundada?

Aitäh! Kõigepealt, see, mille te oma sissejuhatavas jutus välja tõite, vastab tõesti tõele, see on avalikkuses kõik läbi kirjutatud. Eks üks põhjus, miks ma olen jõudnud seisukohale, et prokuratuuris on vaja läbi viia teenistuslik järelevalve, olegi see, et [saaks] vaadata, kuidas on prokuratuuri juhitud, kas kõik on toimunud seaduslikult, kas [juhtimine] on toimunud otstarbekalt ja tulemuslikult, nagu see toimuma peab. Ma jään teile praegu selle vastuse võlgu, kui palju või kas üldse on algatatud distsiplinaarmenetlusi nende väljatoodud faktide puhul. Aga kindlasti saab selgema pildi pärast seda, kui teenistuslik järelevalve on lõppenud. Tõesti, selleks et need küsimused ei oleks liiga pikalt ühiskonnas üleval, olen ma palunud oma kolleege, kes selles komisjonis on, et nad teeksid ühe kuu jooksul järelevalve ära ja võtaksid vaatluse alla üheaastase, kalendriaastase perioodi. Meil on vaja ühiskonnas selgust, sest see, mis praegu toimub, on minu arvates ühtpidi demokraatliku ühiskonna tugevus, aga teistpidi tekitab avalikkuses veelgi rohkem küsimusi: usaldusküsimusi õigussüsteemi kohta, küsimusi prokuratuuri kohta. Meile on selles mõttes vaja õigusrahu.

Aitäh! Ma lõpetan meie seitsmenda küsimuse käsitlemise. Kaheksanda küsimuse arutelu ma kahjuks avada ei saa, sellepärast et küsijat Anti Poolametsa ei ole saalis. Samuti ei ole saalis üheksanda küsimuse küsijat Aleksei Jevgrafovit. Ka seda küsimust me ei ava.